Istungi profiil: Jaak Aab
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-09
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud Eesti majanduse konkurentsivõime ja ettevõtjate kindlustunde suurendamisele, sidudes selle julgeolekupoliitilise stabiilsusega. Ta kritiseerib valitsuse kommunikatsiooni (eriti julgeolekumaksu osas) ebaaususe ja liigse hirmutamise pärast, nõudes tasakaalukamat sõnumit riigi tugevusest. Samuti vastustab ta teravalt tervishoiukulude lühinägelikku kärpimist, pidades seda tulevikku kahjustavaks. Üldine raamistik on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes pikaajalisele stabiilsusele ja bürokraatia vähendamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust majanduspoliitika, regionaalarengu ja riigikaitse rahastamise teemadel, tuues näiteid Leedu kaitsekulutustest (4% ja 5% SKP-st). Ta kasutab tehnilisi termineid (nt "regionaalne koefitsient", "ettevõtte tulumaks dividendidelt") ja rõhutab bürokraatia ning tervishoiu pikaajaliste majanduslike kulude analüüsi, väites, et õigeaegse arstiabi puudumine maksab miljardeid. Ta on kursis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) toetusmeetmete ja nende probleemidega.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, asjakohaselt kriitiline ja murelik, rõhutades vajadust kiiremate ja paremate lahenduste järele majanduse tõusule viimiseks. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, toetudes välisnäidetele (Leedu) ja isiklikule kogemusele valitsuskabinettides, et rõhutada julgeoleku ja majanduse seoseid. Ta manitseb poliitikuid olema kommunikatsioonis tasakaalukad ja mitte minema "üle võlli" hirmutamisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti täiskogu istungil, kus pöörduti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liikme poole, viidates varasemale tööle majanduskomisjonis ja valitsuses. Kõneleja viitab oma varasemale tegevusele ministrina, kus ta üritas muuta omavalitsuste rahastamise süsteemi. Ta on kursis Konkurentsivõime eksperdikogu tööga.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse kommunikatsioonile ja fiskaalpoliitikale. Eelkõige kritiseeritakse valitsust ebaaususe eest julgeolekumaksu eesmärkide selgitamisel (eelarveaugu täitmine) ja liigse hirmutamise kasutamise eest poliitiliste sammude õigustamiseks. Samuti kritiseeritakse bürokraatia suurust ja toetusmeetmete pihustatust.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles institutsioonidevahelist koostööd, toetades Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevust ja tunnustades Haridusministeeriumi püüdlusi. Ta viitab varasemale koostööle valitsuses suurinvesteeringute meetme loomisel ja Majanduskomisjoni eestvedamisel loodud Konkurentsivõime eksperdikogule. Ta on avatud lahendustele, mis on välja pakutud Eesti Panga poolt.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades vajadust arendada majandust väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu piirkonda, kus suurinvesteeringute toetuse suurus on veidi suurem. Konkreetselt pakutakse välja regionaalse koefitsiendi kasutamist omavalitsuste motiveerimiseks töökohtade loomisel, tuues näitena Võru (viis eurot) ja Tallinna (üks euro) vastandamise.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on ettevõtlust toetavad, nõudes bürokraatia vähendamist ja toetusmeetmete paindlikkuse suurendamist, et need oleksid suurema mahuga. Rõhutatakse investeerimiskindluse olulisust ja fiskaaldistsipliini vajadust, hoiatades suure eelarvedefitsiidi ohtude eest, mis võivad kaasa tuua veelgi suuremaid maksutõuse. Toetab riigikaitse rahastamist, isegi maksutõusude hinnaga, kui see loob kindlustunde, ning pooldab regionaalset majandusarengut soodustavaid maksusüsteemi muudatusi.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse tervishoiule, mida käsitletakse majanduse konkurentsivõime eeldusena. Tervishoiukulude kärpimist ja omaosaluse kalliks tegemist vastustatakse, kuna see lööb valusalt tööjõu tervist ja toob tulevikus kaasa miljarditesse ulatuvaid majanduslikke kulusid. Hariduses toetatakse kutsehariduse osakaalu suurendamist (60% kutsekooli) Soome eeskujul, et lahendada inseneride puuduse probleem.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud bürokraatia vähendamisele ettevõtlustoetustes ja planeerimisseaduse mõistlikumaks muutmisele, viidates seal olevatele "aja jäänukitele". Samuti pakutakse välja seadusemuudatust, mis annaks omavalitsustele osa juriidilise isiku tulumaksust (dividendide pealt) vastavalt loodud töökohtadele ja regionaalsele koefitsiendile.
4 Analüüsitud kõnesid