Päevakorra profiil: Jaak Aab
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt hariduskulutuste säilitamist praegusel tasemel, väites et "me ei kuluta haridusele liiga palju" ja et hea haridus on investeering. Võtab selge seisukoha õpetajate palkade tõstmise vajalikkuse osas 120%-ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2027. Suhtub ettevaatlikult koolivõrgu korrastamisse, rõhutades kvaliteedi säilitamise tähtsust reformide käigus.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavaid teadmisi hariduspoliitika ja eelarve valdkonnas, viidates konkreetsetele seadustele (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus), arengukavadele ning Arenguseire Keskuse analüüsidele. Kasutab võrdlevaid andmeid (Soome kutsehariduse osakaal 60% vs Eesti 25%) ja demonstreerib praktilist kogemust eelarveküsimustega. Mainib isiklikku kogemust nende teemadega tegelemises.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kasutab mõõdukat ja analüütilist lähenemist, kombineerides faktipõhiseid argumente isikliku kogemusega. Toon on konstruktiivne, kuid kriitiline valede väidete suhtes (nt koolivõrgu korrastamisest saadava kokkuhoiu osas). Rõhutab vajadust ettevaatlikkuse järele reformide läbiviimisel ja kasutab praktilisi näiteid oma seisukohtade toetamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned toimusid 2024. aasta märtsis haridus- ja teadusministri ettekande raames. Kõneleja palus lisaaega oma seisukohtade põhjalikumaks selgitamiseks, mis näitab aktiivset osalemist aruteludes. Viitab regulaarsele tegelemisele haridusküsimustega ja eelarvega seotud teemadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kritiseerib "dogmaatilist" lähenemist, mis väidab et Eesti kulutab haridusele liiga palju. Vaidlustab väited, et koolivõrgu korrastamisest saaks leida märkimisväärseid vahendeid õpetajate palkade tõstmiseks, nimetades selliseid arvutusi "väga meelevaldseks". Hoiatab üle võlli minemise eest reformide läbiviimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tunnustab ministri koostööd erinevate osapooltega (õpetajad, kohalikud omavalitsused) ja rõhutab vajadust poliitilise konsensuse järele. Väljendab lootust, et ministrit toetavad peaminister ja rahandusminister eelarveläbirääkimistel. Rõhutab koostöö vajalikkust omavalitsustega koolivõrgu küsimustes.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Pöörab erilist tähelepanu maapiirkondade koolidele, nimetades neid "rätsepaülikondadeks" ja rõhutades vajadust individuaalsete lahenduste järele. Mainib konkreetselt Tallinna kesklinna koolide ja Narva/Ida-Viru koolide erinevusi vanemate sissetulekutes. Toetab väiksemate maakoolide säilitamist, kui need pakuvad kvaliteeti.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab hariduskulutuste säilitamist 6,2% tasemel SKP-st, väites et see ei ole liiga palju. Rõhutab haridust kui investeeringut ja hoiatab liigsete kärpimiste eest. Tunnistab eelarvelisi väljakutseid, kuid leiab et reformide (sh eestikeelsele haridusele üleminek) elluviimine nõuab piisavat rahastamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutab kaasava hariduse põhimõtteid ja võrdse juurdepääsu tagamist sõltumata sotsiaalsest taustast, rahvusest või elukohast. Toetab alushariduse säilitamist praegusel tasemel, sealhulgas muusika- ja liikumisõpetajate säilitamist. Rõhutab vajadust toetada lapsi erinevatest sotsiaalsetest taustadest (lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, soe koolitoit).
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub haridusreformide elluviimisele, eriti õpetajate palkade tõstmisele ja koolivõrgu korrastamisele. Viitab konkreetsetele õigusaktidele ja arengukavadele ning rõhutab vajadust nende põhimõtete järgimise järele. Toetab kutsehariduse arendamist, küsides konkreetseid meetmeid kutsekooli valikute suurendamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid