Parliament API Transparency and Integrity Report - 2025

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-03-25T10:02:18.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-25T10:02:18.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Kohaloleku kontroll, palun!', 'link': None}, {'type': 'PRESENCE_CHECK', 'uuid': None, 'date': '2025-03-25T10:02:21.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/e6442be7-272d-4eb2-9558-0730445ec76a/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-25T10:02:59.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. Nüüd on võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Seda soovi ei ole. Aitäh! Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Singapuri parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja on Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Nüüd, head kolleegid, päevakorra täiendamine. Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 24. märtsi otsusega nr 531 on Andres Sutt nimetatud energeetika- ja keskkonnaministriks, Hendrik Johannes Terras regionaal- ja põllumajandusministriks, Igor Taro siseministriks, Karmen Joller sotsiaalministriks ning Kuldar Leis taristuministriks. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ministrite ametivandega. Ametivande andmine on esimene päevakorrapunkt.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-24T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-03-24T17:03:53.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-03-24T17:03:53.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik pärast minu haamrilööki võtta sõna vabas mikrofonis. Palun registreerida end vaba mikrofoni tarvis. Head kolleegid, vabasse mikrofoni on end registreerinud päris mitu Riigikogu liiget. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-03-24T17:04:47.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Aitäh, härra eesistuja! Täna on tähtis päev Eestis. Vaatan uudiseid: president võtab Kadriorus vastu uusi ministrikandidaate. Millest ta nendega räägib? Väga raske on oletada, sellepärast et näod võivad küll uued olla, aga kombed on vanad. Kombed on vanad ja viivad tagasi sellesse aega, kui sundsüstimised olid ja lubati, et lapsed me süstime ära niikuinii, ja ekrelastele – mingisugused kuvatõmmised liiguvad – lubati isegi kuule pähe lasta. No see on iseenesest kõik väga huvitav. Muidugi on kandidaatide hulgas üks, kes on Putini võimuloleku ajal lõpetanud Moskva Lomonossovi-nimelise ülikooli ja pärast seda isegi mõnda aega Venemaal töötanud. See selles julgeolekuolukorras, mis pidi olema nii kriitiline-kriitiline-kriitiline, et kohe-kohe tuleb Vanka üle piiri, kohe-kohe kogu Euroopa variseb kokku – ehkki Venemaa Ukrainast jagu ei saa –, kelleski mingit huvi ei ärata. Meedia korra mainib ära. Meenutame nüüd natuke ajalugu. Meenutame ajalugu, kuidas kolleeg Kert Kingo ei kõlvanud kuidagi ministriks: ei osanud ta inglise keelt, ei tahtnud ta reisida, ei olnud tal kompetentsi selles valdkonnas. No absoluutselt kõlbmatu! Aga näe, nüüd Terrase-poiss on nii kompetentne. Ta on vanaisa kõrval – oli vist vanaisa – lausa vasika raske sünnituse vastu võtnud, tähendab, lehm sünnitas ja ta võttis vasika sünni vastu. Maamees missugune! Valdab täielikult kogu seda väga laia diapasooni, mis puutub regionaalpoliitikasse, maaelupoliitikasse, põllumajanduspoliitikasse. Põllumajandus on ju lihtne asi, ega seal ei ole erinevaid asju, nagu taimekasvatus, loomakasvatus, veterinaaria ja agronoomia. See kõik on lollidele. See on nendele lollidele, kes kunagi õppisid sellises asutuses nagu EPA ehk Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Seal olid ju lollid maamatsid. Intellektuaalid valdavad seda kõike loomulikust intelligentsist ega pea midagi õppima. Kõik tuleb iseenesest. Aknast vaatame välja ja näeme, et täna päike paistab, täna läheme külvama. Selline külvivolinike mentaliteet paistab siin olevat sellega seoses. Ja siis ütleb meile see mees, kes tegelikult on jällegi seadusi, kuidas ma ütlen, vabalt tõlgendades – koos presidendiga, koos õiguskantsleriga, koos kõigi teistega – ennast nihverdanud peaministri positsiooni, et see valitsus on eelmise valitsusega võrreldes nagu öö ja päev. Ma ei tea, kumb ta nüüd on siis. Öö või? Mulle tundub, et pigem öö, mitte päev. Ja et nüüd läheb elu jube heaks, sellepärast et meil on tõeliselt parempoolne valitsus, kes kaotab ettevõtte [kasumi]maksu. Aga ta ei kaota automaksu, ta ei kaota käibemaksu tõusu, ta ei kaota tulumaksu tõusu ega kõiki neid muid makse, mis siin on, aktsiise ja nii edasi. Ei! Ühe maksu kaotavad ära ja räägivad, et vaat nüüd päike tõuseb kohe. No me mäletame, kuidas eelmisel valitsusel päike tõusis. Loojus, nagu rahvas ütleb, mingis panges. Sõbrad! Ei saa ikka teisiti, kui jälle meenutades Krõlovi valmi sellest, et ükskõik kuidas te ka ei istuks ja toole ei vahetaks, välja ei tule teil mingit muusikapala. Mida nüüd öelda? Minu arvates on meil praegu selline ajalooline momentum, et kui me paneme siin opositsioonis seljad kokku ja kui meie head kolleegid Isamaast peavad ka silmas seda, et nemad võivad olla täiesti potentsiaalselt järgmises valitsuses – potentsiaalselt –, siis me saaksime praeguse valitsuse päris kerge vaevaga kukutada. Vaatame natuke kalendreid, seda, millal on keegi kusagil komandeeringus. Vaatame natukene, peame plaani. Proovime üks kord, proovime teine kord, proovime kolmas kord – ja uskuge mind, ühel hetkel õnnestub. Ühel hetkel õnnestub, sest noh, Eesti 200 ei ole ju midagi. Jällegi, head kolleegid Isamaast, [teie erakond] on selline tore – kuidas ma ütlen – poliitiliste õnneotsijate kogunemiskoht. Ja lagunevas Eesti 200-s ikka leidub mõni õnneotsija, kes tahab järgmisse valitsusse saada juba teie ridades.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:09:57.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-03-24T17:09:58.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Nii et sõbrad, paneme seljad opositsioonis kokku, kukutame selle valitsuse ja lõpetame selle pimeda-pimeda reformierakondliku öö. (Hõre aplaus.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:10:13.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Järgmisena Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-03-24T17:10:27.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti rahvas! Jätkame siis energiajulgeoleku teemal, mis [tekitas] siin väga terava debati ja mille kohta ma isiklikult tõin välja, et see on ikkagi ideoloogia. Ja mitte ainult. Eesti peab lähtuma oma huvidest, mitte pimesi järgima rohepöördedogmasid. Euroopa Liit liigub rohelise energia suunas mitte ainult keskkonnakaalutlustel, vaid eelkõige geopoliitilistel ja ideoloogilistel põhjustel: eesmärk on vähendada sõltuvust Hiinast, Venemaast ja Pärsia lahe riikidest. See on ka täitsa arusaadav. Aga siiski ei tohiks Eesti oma energiapoliitikat kujundada, lähtudes vaid Brüsseli nõudmistest, vaid [peaks lähtuma] enda majanduslikest, sotsiaalsetest ja julgeolekualastest vajadustest. Eestil on loodusvara, mis võimaldab meil tagada energiajulgeoleku ilma rohepöörde ideoloogilisi otsuseid järgimata. Põlevkiviga võiksime täielikult katta oma energiavajaduse ja välistada sõltuvuse välismaisest tehnoloogiast ja toormest, mis võivad muutuda geopoliitiliselt ebastabiilseks. Sõltuvus on ettearvamatu nähtus, mis ei pruugi alati kasulik olla. Me kõik mäletame, kuidas iga riik tegutses koroonakriisi ajal ennekõike oma huvidest lähtudes. Pole alust arvata, et sama olukord [ei võiks] korduda, kui turul tekib energiapuudus. Valitsus plaanib kulutada vähemalt 2,6 miljardit eurot tuuleparkide ja muude roheliste energialahenduste arendamiseks. See summa ei ole lihtsalt investeering, vaid suur rahaline koormus, mille mõju jõuab lõpptarbija tasandile kallineva energia ja maksutõusude näol. Siinsamas debatis me täna kuulsime tegelikult, et [elektri] hind ei lähe tuuleenergia kasutamisel alla ei Saksamaal, Taanis ega ka brittidel. Samal ajal on meil ühiskonnas mitmeid kriitilisi valdkondi, mis vajavad kiiret lisarahastust: majandusareng ja ettevõtlus, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, maksukoormuse vähendamine, riigikaitse ja energiajulgeolek. Tänases geopoliitilises olukorras on oluline tagada, et Eesti ei sõltuks välismaistest energiaallikatest ja infrastruktuurist, mida [kontrollivad] välisfirmad. Rohepöördega kiirustades võib tekkida olukord, kus meie energeetika sõltub Hiina päikesepaneelidest ja Saksamaa tehnoloogiast, mille kättesaadavus võib kriitilises olukorras olla küsitav. Eesti vajab lisainvesteeringuid kaitsevõimekusse, et tagada oma iseseisvus ja julgeolek. Me vajame energiasõltumatust ja ‑varustuskindlust. Põlevkivi kasutamine tähendab, et saame oma energiatootmist ise kontrollida. Tuule‑ ja päikeseenergia sõltuvad ilmastikutingimustest ning nendel [põhinev] varustuskindlus ei ole kriisiolukorras piisav. Energiavarustuskindlust saab tagada ainult juhitavate võimsustega. Mingil põhjusel mõistetakse seda teistes riikides, aga meil mitte. Näiteks on Saksamaa käivitanud taas söeelektrijaamu ja ka Poolas on seatud kahtluse alla globaalse rohepöörde vajalikkus. Oluline on rõhutada, et eesmärgiks ei peaks olema roheenergia täielik eitamine, vaid selle mõistlik ja tasakaalustatud arendamine paralleelselt olemasoleva fossiilkütusega. Tuule‑ ja hüdroenergia võivad olla suurepärased täiendavad energiaallikad, kuid need ei saa olla meie peamised ja ainukesed lahendused, eriti olukorras, kus ilmastikuolud on muutlikud ja energianõudlus pidevalt kasvab. Seetõttu on vajalik jätkata tuule‑ ja hüdroenergia arendamist, kuid teha seda vastavalt majandusloogikale, mitte pimesi Euroopa rohepoliitikat järgides; säilitada ja moderniseerida põlevkivi kasutamist, tagades nii varustuskindlus kui ka mõistlik energia hind; ning arendada energiasalvestustehnoloogiat, et taastuvenergia oleks usaldusväärsem ja suudaks toetada olemasolevat energiavõrku. Eesti peab tegema otsuseid, mis toetavad meie tulevikku. Eesti vajab mõistlikku ja tasakaalustatud energiapoliitikat, kus rohelised lahendused arenevad koos fossiilkütustega, mitte nende arvelt. Meie eesmärk peab olema energiajulgeolek …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:15:38.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-03-24T17:15:39.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': '… madal hind ja stabiilne majandus, mitte ideoloogiliste suundumuste pimesi järgimine. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:15:56.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena Aleksandr Tšaplõgin, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155', 'date': '2025-03-24T17:15:58.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Euroopa diplomaatia on Kaja Kallase juhtimisel täielikult läbi kukkunud. Sellest räägivad täna juhtivad Euroopa meediaväljaanded ja diplomaadid. Euroopa Liit ei ole viimase poole aasta jooksul saavutanud ühtegi seatud eesmärki. Vastupidi, oleme jõudnud olukorda, et maailmas ei võeta Euroopat enam tõsiselt. Ja see ei ole ainult Kaja Kallase probleem, see on kogu liidu liikmesriikide probleem. Selle asemel, et korrata Kaja Kallase rumalaid loosungeid, peab Eesti välisminister kutsuma selle naise korrale. Kaja Kallas kahjustab Euroopa Liitu ning Eestil on õigus ja kohustus sellesse sekkuda. Kas Kallas hakkab käituma nagu diplomaat või ta peab ametist lahkuma? Ma kutsun Eesti valitsust üles kasutama neid volitusi, mis on igal Euroopa Liidu liikmesriigil, ning ütlema oma selge sõna Euroopa poliitikas. Ja järgmine teema. See, mis toimub Eesti elektriturul, ei ole normaalne. Esimene probleem – elektribörs. Keegi ei tea täpselt, kuidas sellel börsil hinnad kujunevad. Keegi ei tea, kui palju miljardeid teenivad selle pealt spekulandid. Me maksame elektri eest kaheksa korda rohkem kui soomlased. Seda ei saa kuidagi nimetada ausaks konkurentsiks. Eesti peab lahkuma Nord Pooli börsilt ja taastama riikliku hinnaregulatsiooni. Teine probleem – hull roheagenda. Eesti tarbija kulutab kümneid miljoneid eurosid, et subsideerida rohelise energia tootmist. Sellel pole mingit pistmist ei ausa konkurentsi ega terve mõistusega. Riik peab tagama kaks asja. Esiteks, Eesti peab suutma end ise elektriga varustada. Teiseks, elekter peab olema võimalikult odav. Kui tarbija peab tagama tuuleparkide omanikele kõrge kasumi, siis see ei ole normaalne. Veelgi enam, see tekitab kahtlusi korruptsioonis. Miks loovad poliitikud eritingimusi üksikutele ärimeestele? Elektriturul tuleb luua kord ja kui tänane valitsus pole selleks võimeline, tuleb see välja vahetada. Poliitiline korruptsioon ja terve mõistuse täielik puudumine – see on halb viis riigi juhtimiseks. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:18:51.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-03-24T17:18:58.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Räägime huvitavast kaasusest, kust jälle paistavad Eesti 200 kõrvad. Nimelt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jagas hiljuti 39 miljonit eurot toetust Sillamäe tekstiilitööstusele. Selle ettevõtte nimi on Greenful ja see on seotud Eesti 200 poliitiku Tarmo Tammega. Ja lisaks on selle üks osanikest Tarmo Tamme erakonnakaaslane, kes on praegu Tallinna abilinnapea, Margot Roose. Greenful sai EIS‑ilt rekordtoetuse, 39 miljonit eurot, kuigi üldiselt on limiit 13 miljonit eurot. Selle jaoks, et nad sellest limiidist mööda saaksid, loodi kümnepäevase vahega kolm ettevõtet, kirjutati kolm projekti ja siis saadi maksimumtoetus, saadigi kokku 39 miljonit eurot. Tarmo Tamm väidab, et tema pole selle ettevõttega seotud, tema on vahepeal osaluse maha müünud. Aga nüüd, novembris oli väga huvitav olukord. Erkki Keldo eestvedamisel toimus Eesti Vabariigi ametlik visiit Saudi Araabiasse koos äridelegatsiooniga. Selle koosseisu kuulus ka Eesti 200 poliitik Tarmo Tamm, aga huvitaval kombel oli seal temaga kaasas tema poeg, kes ametliku info kohaselt esindas just sedasama firmat Greenful, mis sai selle suure toetuse osaliseks. Teate, mis muudab kogu selle teema pikantseks? Ettevõtte juht, sellesama Greenfuli juht ütleb, et tema ei teadnud sellest esindamisest midagi, ta isegi ei tunne Tarmo Tamme poega. Ja kui me korruptsioonivastases erikomisjonis selle teema tõstatasime, siis kummalisel kombel Tarmo Tamm absoluutselt ei mäletanud, kuidas temast üldse sai ametliku delegatsiooni liige. Küll aga ta kinnitas, et tõesti tegi ta ise ettepaneku lisada äridelegatsiooni oma poeg, ja kirjeldas teda nii: tore tark poiss, kes oskab hästi inglise keelt. Ehk siis see Tarmo Tamme väide, et tema ei ole selle ettevõttega kuidagi seotud, pole absoluutselt usutav. Miks ta siis tegi eraldi ettepaneku võtta visiidile kaasa oma poeg ja palus tal esindada just sedasama firmat Greenful, ilma et ettevõte üldse oleks sellest teadnud, ilma et see ettevõte oleks seda palunud? Infotunnis Erkki Keldo ei osanud ka mitte midagi vastata selle kohta, kuidas üldse see kõik oli võimalik, kuidas tema äridelegatsioonis oli inimene, kellest ettevõte midagi ei teadnud ega olnud kuulnud. Samuti, ministri arvates on see täiesti normaalne praktika, et luuakse ettevõte ja põhimõtteliselt järgmisel päeval esitatakse [toetuse] taotlus, see on täiesti okei, et nii suuri toetusi jagatakse äsja loodud ettevõtetele. Täna me korruptsioonivastases erikomisjonis käsitlesime uut, aga ka väga olulist teemat, milleks on metsa üleraie. Ja see polnud meie komisjonis niisama. Meil on kindlad poliitikud, kindel poliitik, keda ma just enne mainisin, kellel on samamoodi kindlad huvid puidutööstuses. Samas, meil on kümne aastaga raiutud metsa rohkem, kui seda on peale kasvanud. Metsa kohta kogutavas statistikas esineb vasturääkivusi, puudub läbipaistvus, mis omakorda tekitab võimaluse kuritarvitamiseks. Me peame jälgima, mis nüüd hakkab toimuma selles valdkonnas. Tekib küsimus, kuidas kunagi tekkisid need numbrid metsanduse arengukavasse, kelle huvides neid otsuseid tehti ja miks on pidevalt manipuleeritud andmetega, tekitades meile eksliku ettekujutuse, justkui kõik oleks korras. Ja ma ütlen, et need küsimused on praegu päevakorras rohkem kui kunagi varem, sest kas te panite tähele, mida peaminister hiljuti ütles: majanduse hüvanguks plaanitakse kasutada rohkem loodusressursse, vähendada looduskaitsepiiranguid ja valmistatakse ette vastavad eelnõud. Täna me ka kuulsime komisjonis, et raiemahte vähendada ei soovita. Aga mets on Eesti rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada ja majandada heaperemehelikult. Ja meil on paralleelselt, nagu kuulsite juba, poliitikud, kellel on konkreetsed huvid ning kes tegelevad juba mõjutustegevusega, püüavad suunata ja isegi kirjutavad [Eest] Päevalehte artikleid sellest, kuidas need eelnõud võiksid välja näha. Korruptsioonivastase erikomisjoni ülesanne on hoida ära need kõikvõimalikud huvide konfliktid. Ja kuna see kõik, mis ma olen rääkinud, on tegelikult vastuvõetamatu, siis Keskerakond on korraldamas meeleavaldust …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:24:09.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-03-24T17:24:11.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': '… neljapäeval kell 11.30 Stenbocki maja ees. Tulge, avaldame koos umbusaldust praegusele valitsusele. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:24:22.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena Riina Solman, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '18ca7326-8c15-4c02-a6c6-caf4242f5ca7', 'date': '2025-03-24T17:24:30.000+00:00', 'speaker': 'Riina Solman', 'text': 'Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad ja [kõik], kes te jälgite meid interneti vahendusel – saadikud ja tavainimesed ka! Mina võtan teemaks eelmise nädala neljapäeval Isamaa poolt Riigikogu menetlusse antud eelnõu, mis kahjuks maha hääletati. Me tegime ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene föderatsiooni ajutine kontrolljoon. See ettepanek sai tehtud tegelikult juba 2024. aasta lõpul meie esimehe Urmas Reinsalu poolt suuliselt, aga eelnõu esitasime Riigikogule 13. jaanuaril. Ja eelmisel nädalal me seda eelnõu arutasime. Paraku valitsuse esindajad [seda ei toetanud] ning nende erakonnakaaslastest saadikud hääletasid Riigikogus selle ettepaneku maha. Samuti olid Keskerakonna saadikud selle poolt, et me seda praegu edasi ei menetleks, ja öeldi sõnum: peame analüüsima, uusi ohuhinnanguid tellima, analüüsima ja analüüsima. No ma ütleksin, et ohuhinnangud peaksid meil siiski juba lauasahtlis olemas olema. Ja me oleme naiivsed, kui arvame, et venelased ei suuda korraldada muud peale sabotaaži ja torude lõhkumise. Hetkel on tema sõjaline agressioon suunatud Ukrainale, aga me ei suuda ettegi kujutada, [mis juhtub], kui ta suunab oma tähelepanu Eestile. Nimelt, kapo on korduvalt hoiatanud ning erinevate näidete varal, nagu Deniss Metsavas, tõestanud, et Venemaa vahet käivad inimesed on sealsetele ametkondadele kerge saak. Neid on lihtne kompromiteerida, ähvardada ja sundida. Kui Soome võimud jõuluajal Estlinki kaabli lõhkunud laeva kinni pidasid, leidis põhjanaabrite julgus ka Eestis väga suurt tunnustust. Nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias leiti, et me peaksime oma kaablite kaitsel sama otsustavad olema. Kuid sellega ei peaks soomlaste eeskuju meile piirduma, seda nii üldises suhtumises kui ka praktilistes sammudes oma riigi kaitsel. Kui me enne Soome NATO‑sse astumist kippusime arvama, et nad Vene ohtu piisavalt ei teadvusta, siis praegu paistab asi hoopis vastupidine. Et Soome ühiskond ei püüa nendest tõsistest teemadest mööda vaadata, näitab kas või nende värskelt valminud seriaal "Konflikt", mis kujutab teadmata päritolu roheliste mehikeste kallaletungi. Soomlaste praktilistest sammudest on kiirel ajal kippunud juba unustusse vajuma see, et nad piiri Venemaaga kinni panid ja selle kinni jätsid. Meil ei maksa arvata, et Venemaa pädevate ametkondade fantaasia ja võimekus piirduski selle kaabli lõhkumisega eelmise aasta lõpus, nagu on vist viimaste kuude jooksul hakatud meil arvama. Nende võimekus ei piirdu mõne inimese mürgitamisega Novitšokiga nagu Inglismaal või laskemoonaladude õhkimisega nagu Tšehhis. Meil ei tasu olla naiivne ja arvata, et Venemaa kinnise piiriga midagi ette võtta ei suudaks, kuid see teeb tänase edasi-tagasi saalimisega võrreldes nende vaenutöö palju raskemaks. Väga tõsine probleem on eestlaste üldrahvaliku poolehoiu taustal Ukrainale üle meie piiri Venemaale käiv kaubavedu. Kuigi sõjakaupa läbi Eesti Venemaale justkui jõuda ei tohiks, lähtub Vene sõjatööstus rahvatarkusest, et kehval ajal on ka kärbes liha. Sõja tarbeks tehakse ümber ja võetakse kasutusele masinad ja materjalid, mis aga kätte saadakse. Samuti peame arvestama, et ka kõige süütum kaup, mis nende majandus[ruumi] jõuab, täidab Vene sõjakassat. Eesti on üks 14 riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga. See teeb meid strateegiliselt mõjukamaks, kui meie suurus eeldaks. Kaup, mis Eestist Venemaale jõuab, käib just siit läbi põhjusel, et nii on odavam. Kui piir kinni panna, võib küll juhtuda, et sama kaup pääseb üle piiride mujalt, kuid see läheks Vene sõjamasinale palju kallimaks maksma ja jätaks neile ukrainlaste tapmiseks vähem raha kätte. Nii et Soome eeskuju tasub järgida mitte ainult värskelt aset leidnud vaenuteole vastuhakkamisel, vaid ka piiri kaitsmisel, mis Eesti inimeste turvalisusele ja agressoriga võitlevale Ukrainale reaalset kasu tooks. Kontrolljoon Venemaaga kinni ja erandid neile, kes vajavad erandit kas matusteks või muuks hädaolukorraks! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-24T17:29:08.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-03-24T17:29:10.000+00:00', 'speaker': None, 'text': 'Aitäh, rohkem kõnesoove ei ole ning sellega on tänane istung lõppenud. 17:29', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-20T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-19T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-19T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-18T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-17T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-03-17T20:19:54.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-17T20:19:54.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Nüüd, peale haamrilööki avan vaba mikrofoni. Ja vabas mikrofonis [võtab sõna] Aleksandr Tšaplõgin. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-03-17T20:20:07.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase juhtimisel on Euroopa Liit lõplikult tõrjutud maailmapoliitika ääremaale. Euroopa korraldab mingeid tippkohtumisi, teeb valjuhäälseid ja karmilt kõlavaid avaldusi, kuid kogu seda sagimist ei võta maailmas keegi tõsiselt. Euroopa Liit ähvardas, et Ukraina rahuläbirääkimised ei saa toimuda ilma Euroopa osaluseta. Täna on EL‑il nendes läbirääkimistes ainult vaatleja roll. Ja see on vaid üks näide meie abitusest. Muidugi on Donald Trumpi saabumine Valgesse Majja märgatavalt muutnud USA suhtumist Euroopa Liitu. Trump eirab rõhutatult EL‑i juhtkonda, eelistades suhelda rahvusriikide liidritega. Kuid see on vaid osa probleemist. Von der Leyen ja Kallas kuulutavad kõhklemata vaenlasteks kõik, kes ei jaga nende väärtusi, olgu selleks Hiina või Gruusia. Selle tulemusel on meil aina rohkem vaenlasi ja üha vähem sõpru. Mis väärtusi von der Leyen ja Kallas õigupoolest kaitsevad, sai selgeks pärast seda, kui maailm sai teada USA rahvusvahelise arengu[koostöö] agentuuri ehk USAID‑i tegevusest. See organisatsioon, mida Trump nimetas hullude liberaalide kogunemiseks, edendas üle maailma USA Demokraatliku Partei agendat. Nüüd ei meeldi Kaja Kallasele Trump ja ta kutsub leidma vaba maailma jaoks uut liidrit. Kas teile ei tundu, et ilma USA‑ta muutub Kaja Kallase vaba maailm liiga väikseks, piirdudes vaid Lääne-Euroopaga? Euroopa Liit on liiga nõrk ja liiga vaene, et kogu maailmale oma tingimusi dikteerida. Ometi just seda püüavad von der Leyen ja Kallas teha, saamata aru, et nende pretensioonid ülemaailmse liidri positsiooni [täitjale] on naeruväärsed. Kui see jätkub, satub Euroopa Liit täielikku isolatsiooni. Von der Leyeni ja Kallase vananenud väärtused ei huvita enam kedagi. Euroopa muutub maailmapoliitika tagahooviks. Ma kutsun Eesti valitsust ja parlamenti üles tõstatama küsimuse von der Leyeni ja Kallase tagasiastumisest. Seda saab teha iga EL‑i liikmesriik. Vastasel juhul ootab ühtset Euroopat sünge tulevik. Ja teine teema. Meie demokraatia on ohus. Kahtlemata on see ebanormaalne olukord, kui riiki juhib valitsus, mille toetus on vaid 16%. Ometi just see olukord meil täna Eestis on. Hiljuti püüdis Kristen Michal Riigikogu istungisaalis selgitada, et tema valitsus on täiesti legitiimne, kuna valimistulemuste põhjal on neil parlamendis enamus. See ei vasta tõele. Esiteks võitis Reformierakond valimised valijate otsese petmise teel, mis juba iseenesest seab kahtluse alla nende legitiimsuse. Teiseks on Reformierakond kahe aastaga täielikult kaotanud rahva usalduse. Ainus lahendus selles olukorras on erakorralised valimised, mis võimaldaksid moodustada rahva usaldust omava valitsuse. Me ei karda küsida valijatelt kinnitust oma mandaadile. Seda kardavad Reformierakond ja Eesti 200, sest nemad kaotaksid ausalt nendele mittekuuluva võimu. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-17T20:24:17.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-03-17T20:24:29.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Riigimetsa Majandamise Keskus, RMK on müünud valitud ettevõtetele aastakümneid salalepingute alusel riigimetsa puitu alla turuhinna. Otsuseid tehti kinniste uste taga kitsas ringis. RMK otsustas tellida ekspertanalüüsi enda kontrollimiseks, kas oli tegemist keelatud riigiabiga või mitte. Korraldati riigihange, selle võitis advokaadibüroo COBALT ja analüüs maksis 24 000 eurot. Aga kahjuks seda ei saa pidada tõsiselt võetavaks dokumendiks, sest tegemist on selgelt kallutatud ülevaatega, et õigustada RMK salajasi lepinguid eelistatud ettevõtjatega. Nimelt, RMK pani ise paika lähteülesanded. Näiteks analüüsiti ainult selliseid lepinguid, mis kahtlusi ei tekitaks. 57 lepingust analüüsiti vaid kolme, mis käsitlesid madala kvaliteediga puidu müüki. Ja lepinguid analüüsiti vaid nende sõlmimise hetke arvestades, ei vaadatud tervet kestusaega, ehk jäeti analüüsimata see, kuidas need võisid mõjutada turgu. Ja mis kõige olulisem, jäeti analüüsimata riigiabi peamine tunnus: kas on võimalik, et teised ettevõtted said nende salajaste lepingute tõttu kahju? Seda küsimust polnud isegi lähteülesandes. Ja RMK-d analüüsiti, justkui tegemist oleks tavalise ettevõttega, andmata endale aru, et tegemist on hoopiski riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ning peab seda tegema heaperemehelikult. Omaette tähelepanu pälvivad anomaaliad hanketingimustes. Hanke võitja ja analüüsi teostaja, advokaadibüroo COBALT, on olnud varem seotud finantseerimisalase nõustamisega Graanul Investi aktsiate omandamisel, mis võiks olla potentsiaalselt hanketingimuste rikkumine, sest seesama Graanul Invest on üks nendest ettevõtetest, kellega olid salalepingud sõlmitud. Kui ma uurisin täpsemalt hanketingimusi, siis selgus väga huvitav asjaolu. Tingimus selle kohta, et analüüsi koostaja ei tohi olla varem olnud seotud ei RMK ega analüüsitavate ettevõtetega, oli hanketingimustest kadunud. Samas, veel oktoobris korruptsioonivastase erikomisjoni istungil tõi Kliimaministeeriumi asekantsler välja, et see tingimus on kirjas. Siin tekibki küsimus, miks selle kohta valetati või miks see punkt hanketingimustest kadus. Nimelt, esimeses hankes, mis läbi kukkus, oli see tingimus täiesti olemas. See tegelikult pole ainus tingimus, mis kadus. Näiteks kadus ära ka tingimus, et hankel osalev ettevõte ei tohi otse ega kaudselt osaleda hankemenetluse ettevalmistamisel või omada konfidentsiaalset teavet. Põhimõtteliselt kadusid ära kõik need elementaarsed tingimused, mis oleksid taganud ausa ja läbipaistva eksperthinnangu. Muide, huvitav on ka see, kuidas RMK ja advokaadibüroo COBALT, kes seda analüüsi tegi, salgavad maha varasemat omavahelist koostööd, kuigi see ei oleks ju enam uute hanketingimuste järgi keelatud. Näiteks ühel istungil ei tulnud RMK [esindajale] meelde koostöö COBALT‑iga, teisel istungil ei tulnud COBALT‑i [esindajale] meelde koostöö RMK‑ga. Aga kui ma sellele tähelepanu juhtisin, võtsin tõendid välja, viitasin RMK dokumendiregistrile, kus see koostöö oli kirjas, siis mõlemale tuli see äkitselt üksikasjalikult meelde. Aga siiamaani on vastamata peamine küsimus, kuidas üldse need salajased puidumüügilepingud konkreetsete ettevõtjatega tekkisid. Riigikontroll ütles oma auditis välja: investeerimisest huvitatud ettevõtjad pöördusid esmalt poliitikute poole, sealt edasi mindi RMK‑sse juba konkreetsete soovidega ja suunised Graanul Investiga koostöökokkulepe sõlmida tulid kunagisest Keskkonnaministeeriumist. Seejuures olid kõik need suunised suulised, ühtegi dokumenti pole. Tänaseni iga kord, kui küsitleda RMK‑d, muudetakse oma seisukohti. Kliimaministeerium väidab, et nemad pole asjast teadlikud, nad isegi ei taha uurida, ja öeldakse sellist asja, et kui mõni ettevõtja tunneb end puudutatuna, pöördugu kohtusse või prokuratuuri. Kindlasti pole see suhtumine, mida ettevõtjad riigilt soovivad. Ja Kliimaministeeriumil tuleb seetõttu läbipaistvuse tagamiseks tellida erikontroll, et jõuda selgusele, mis inimesed olid nende otsuste taga, kus nad praegu on, kas nad töötavad RMK‑s või kas keegi on neist Kliimaministeeriumis. Argument, et nii palju aega on möödas, ei päde. Kahju tekitati riigile, ettevõtjatele ja maksumaksjale paljude aastate jooksul. See teema ei ole aegunud. Ja tuleb eraldi tähelepanelikult jälgida, millised on Kliimaministeeriumi ja RMK järgmised sammud. Kas nüüd, kui räägitakse, et Vabariigi Valitsuse määrust hakatakse täiendama, kirjutatakse sinna sisse, et hakatakse edaspidi ka selliseid lepinguid sõlmima? Peaminister ju hiljuti ütles …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-17T20:29:48.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-03-17T20:29:49.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': '… et soovitakse majanduse jaoks kasutada rohkem loodusressursse ja vähendada looduskaitsepiiranguid. Nii et me peame olema valmis kõigeks. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-17T20:29:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Järgmisena Helmen Kütt, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395', 'date': '2025-03-17T20:30:11.000+00:00', 'speaker': 'Helmen Kütt', 'text': 'Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Homme, 18. märtsil tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltööpäeva. Seda tähistatakse igal aastal märtsikuu kolmandal teisipäeval liikuva pühana. Sotsiaalvaldkonnas töötavad inimesed on viimased viis-kuus aastat olnud eesliinil, alates kroonviiruse põhjustatud tervisekriisist, aga ka seoses majanduskriisi ja turvalisuse kriisiga, mille on tinginud Vene agressioon ja sõda Ukrainas ning sellest tulenenud põgenikevool ja nende inimeste mured. Sotsiaaltöötajad peavad tegelema lisaks sotsiaaltööle ka abi vajavate inimeste vaimse tervise probleemidega, ja seda kogu elukaare jooksul, alates lastest kuni eakateni. Olulisem kui kunagi varem on inimestele teenuste ja vajaliku abi kättesaadavus ja turvatunde tagamine. Just sotsiaaltöötaja on see, kellest tihti sõltub ühiskonna nõrgemate või hätta sattunud inimeste toimetulek. Samas töötavad nad ise tihti läbipõlemise äärel. Tean, et mitmed seda maailma ilusaimat ja imelisimat, kuid kindlasti ühte raskeimat tööd tegevad inimesed on otsuse ees, kas nad proovivad tööga toime tulla ja jätkavad või lahkuvad töölt, sest oma tervis ja pere on löögi all. Nende tööpäev ei lõpe mitte kell viis õhtul, vaid tuleb valmis olla vajaduse korral ka tööpäeva järel tööd teha. Töö tuleb tihti koju kaasa ja mured ei lase isegi öösel magada. Seda tänuväärsem on, et üha rohkem kohalikke omavalitsusi oma sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi tunnustab ja nendest hoolib. Õnnitlen täna juba ette kõiki endiseid ja praeguseid sotsiaaltöötajaid, omastehooldajaid ja seda rasket ametit õppivaid inimesi homse rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul. Soovin kõigile tervist, vastupidamist, märkamist, ja seda mitte ainult ühel päeval aastas. Sellepärast soovingi kõigile ka rahulikke argipäevi ning rõõmu oma tööst ja abi vajavate inimeste aitamisest. Kallid kolleegid! Head sotsiaaltöötajad! Mul on rinnas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikme märk. Kannan seda märki uhkusega. Sellel märgil on neli sümbolit: silm, kõrv, käsi ja suu. Enda jaoks olen need sümbolid lahti seletanud järgmiselt: näe, kuula, võta kuulda, märka, abista, jaga informatsiooni, aga ole ka nende inimeste hääleks nii riigis kui omavalitsuses, mõnikord ka peres ja üldse kõikjal, kus abivajajate enda hääl liiga nõrgaks jääb. Soovin kõigile seda imelist tööd tegevatele inimestele ja omastehooldajatele – sest tihti seisab väga suur osa sotsiaaltööst ja hooldustööst just omastehooldajate õlul – kaunist kevadet, head sotsiaaltööpäeva ja ühtehoidmist. Lõpetuseks kasutan juhust ja õnnitlen Tallinna Ülikooli selle nime all 20 tegutsemisaasta täitumise puhul. On ju Tallinna Ülikool paljude sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste – nii ka minu – koduülikool. Palju õnne, kallis Tallinna Ülikool! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-17T20:33:06.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Kõnesoovid on lõppenud ja vaba mikrofon läbi. Ühtlasi on istung lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-03-17T20:33:18.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '20:33', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-13T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-12T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-12T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-11T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-10T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-03-10T16:58:15.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-10T16:58:15.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Oleme jõudnud vaba mikrofonini. Peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Aleksandr Tšaplõgin tegi seda juba enne haamrilööki, aga arvestan teie palvet. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155', 'date': '2025-03-10T16:58:31.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast seda, kui Euroopa Liit Kaja Kallase isikus keeldus pidamast USA‑d vaba maailma liidriks, tuleks minu arvates mõelda mitmele küsimusele. Esiteks, milline näeb [välja] NATO tulevik, kui seni on seal USA täitnud juhtivat sõjalist ja rahalist rolli? Teiseks, milline võib välja näha Euroopa sõjaline tulevik, kui siiani on USA olnud peamine julgeolekugarant? Kolmandaks, kes konkreetselt suudab võtta endale vaba maailma liidri rolli olukorras, kus EL-i riikide vahel ei ole poliitilist üksmeelt? Neljandaks, kas Euroopa on valmis suhete halvenemiseks USA-ga majandusvallas, mis võib järgneda EL-i diplomaatia juhi teravatele avaldustele? Mulle tundub, et Kallasel ei ole täna nendele küsimustele konkreetseid vastuseid. Neid vastuseid ei ole ka Eesti valitsusel, kuigi välisminister Margus Tsahkna käitub nii, nagu suudaksime USA‑ta kergesti hakkama saada. Samas on olemas üldtuntud faktid, mis aitavad mõista jõudude ja võimaluste tegelikku vahekorda. Esiteks, USA on tänaseni Euroopa peamine sõjalise julgeoleku garant. 300 Prantsuse tuumalõhkepead on ilmselgelt liiga vähe, et luua uut tuumakilpi. Teiseks, USA on NATO peamine sõjaline ja rahaline jõud. Ilma USA-ta muutuks allianss kordades vaesemaks ja nõrgemaks. Ka see on üldteada fakt. Kolmandaks, just USA sõjaline jõud on seni võimaldanud Euroopa Liidul rääkida võrdselt maailma suurriikidega. Diplomaatia, mis ei toetu jõule, ei oma meie ajal tõsiseid väljavaateid. Neljandaks, Euroopa kaotab juba praegu USA-le majanduslikus konkurentsis. Kui USA kehtestab Euroopa kaupadele tollid, matab see lõplikult meie lootused majanduslikule taastumisele ning vastutollid EL-i poolt annaksid meie majandusele viimase hoobi. Kokku võttes, diplomaatias ja majanduslikus vastasseisus USA-ga on Euroopa ette määratud kaotama. Pealegi on USA-l endiselt võimalus suhelda EL-i liikmesriikidega otse, mööda minnes Brüsselist. Ja kui see juhtub, võib see tähendada ühtse Euroopa lõpu algust. Järeldus: Euroopa diplomaadid Kaja Kallase juhtimisel peaksid oma sõnu hoolikamalt valima ning samas mõistma, milliseid riske toob endaga kaasa suhete katkemine USA-ga. Ja mul on teine teema ka. Kliimaminister Yoko Alender teatas, et Eestil ei ole praegu realistlik saavutada elektri hindu, mis oleksid samal tasemel kui Soomes. See tähendab, et ministri arvates pole meil mõtet odavast elektrist isegi unistada. Samas, Eesti Energia lükkas ministri väite samal päeval ümber. Kontserni sõnul võimaldaks põlevkivielektrijaamade pidev töös hoidmine saavutada Balti regioonis Soomega võrreldavad elektri hinnad. Eesti Energia sõnul takistavad selle plaani elluviimist kaks asja: kõrged CO2-saastekvoodi maksud ja teiste tootjate, näiteks tuuleparkide omanike ärihuvid. Kliimaminister üritas meid – ja mitte esimest korda – eksitada, kuid me oleme juba harjunud valitsuse lõputu valetamisega. Palju olulisem on aga küsimus, mis täpselt takistab meid odavat elektrit nautimast. Esiteks, kõrged CO2-maksud. Valitsus valetab järjekordselt, kui väidab, et põlevkivi on liiga kallis kütus. Põlevkivi on odav ja seda on meil palju. Küsimus on maksudes, millega seda kütust koormatakse. Samas pole kõrged CO2-maksud seotud majandusega, see on puhas poliitika. Brüsselis otsustati ühel hetkel, et põlevkivi ei tohi enam elektrijaamades kasutada, ning loodi kunstlik olukord, kus selle kasutamine muudeti majanduslikult kahjumlikuks. See oli poliitiline otsus. Selle tulemuseks on kallis elekter, mis on viinud Eesti majanduse kolmeks aastaks langusse. Minu aeg või?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:03:46.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg jah, viis minutit sai täis. Jätkame järgmine esmaspäev vabas mikrofonis. Ma siin ei saa lisaaega ka anda. Lisaaega ei saa juurde anda, ongi viis minutit. Järgmine vabas mikrofonis on Anastassia Kovalenko-Kõlvart.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-03-10T17:04:09.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Räägime automaksust. Õiguskantslerilt tuli hiljuti Riigikogusse pöördumine, et automaks on põhiseadusega vastuolus. Tuletan meelde, et juba rohkem kui aasta tagasi tellis Keskerakond õigusliku analüüsi ja on aasta otsa rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette maksuvabastusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele, vähem kindlustatud isikutele. Need, kes on istungeid kuulanud, on kuulnud mind sellest rääkimas siit puldist, ma arvan, kümneid ja kümneid kordi. Ja Keskerakond juba aasta tagasi märtsis pöördus presidendi poole palvega automaksu mitte välja kuulutada, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Ja president, mäletate, ei kuulutanudki siis automaksu välja, saatis selle Riigikogusse tagasi ja selgitustes ta just keskendus puuetega inimestele ja nende kohtlemisele. Ja mida Riigikogu tegi? Riigikogu tegi veel hullema versiooni sellest, koputas selle ära, ja sellega võeti absoluutselt igasugused erisused puuetega inimestelt. Esimese asjana, kui see võeti vastu, Keskerakond pöördus Riigikohtusse. Tegin kaebuse Riigikohtusse. Riigikohus too hetk ei võtnud seda menetlusse, kuid tõi välja kaks väga olulist punkti. Esiteks, et igaühel on võimalik kohtusse pöörduda, kui automaks jõustub. Ja teiseks, Riigikohus tõi välja, et on tõenäosus, et oli vastuolu põhiseadusega selles, et piirati parlamendi vähemuse õigusi. Sellest tulenevalt tegi Keskerakond pöördumise õiguskantslerile, seda me tegime augustis. Ja seal me keskendusime kahele aspektile: esiteks, sisuline aspekt, ja [teiseks], menetluslik aspekt. Sisulises aspektis me tõime välja, et automaks on vastuolus põhiseadusega, kuna põhiseaduse § 28 ütleb, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered on eraldi kaitse all, riigi kaitse all. Ja põhjus, miks see nii on: sest just nendel on kõige suurem risk langeda vaesusesse. Ja automaks seda olukorda tekitab. Leevendusmeetmeid pole, vastupidi, aina rohkem makse tuleb peale. Teine osa, millele me keskendusime, menetluse aspekt, on see, mis meil toimus Riigikogus, see, kuidas seoti kõik muudatusettepanekud kokku. Me esitasime muudatusettepanekud, mis puudutasid neid ühiskonnarühmi, kes täna vajavad kõige rohkem abi: pensionärid, lasterikkad pered, puuetega inimesed, maapiirkonnas elavad inimesed, vähem kindlustatud pered. Ja mida meile vastati? Valitsuserakonnad rääkisid, et teate, see on obstruktsioon, need ei ole sisulised muudatusettepanekud. Me ei saanud mitte midagi hääletada. Aga sellise käiguga koalitsioon võttis ära rahva võimaluse kaasa rääkida ja osaleda poliitilistes protsessides, sest muudatusettepanekud olid koostatud koostöös huvirühmadega. Ja see on samuti vastuolus põhiseadusega: parlamendi vähemuse piiramine on rahva hääle piiramine. Selle pöördumise ma õiguskantslerile tegin. Aga teate, mis siis õiguskantsler vastas? Ta vastas, et tema küll mingit vastuolu põhiseadusega ei näe. Ja seetõttu, kui jaanuaris seadus jõustus, automaks jõustus, me võtsime aluseks selle, mida Riigikohus juba varem oli öelnud, ja me esitasime kaks kaebust automaksu põhiseaduspärasuse vaidlustamiseks ja tühistamiseks halduskohtusse. Ja kujutage ette minu hämmeldust, kui nüüd ma lugesin õiguskantsleri pöördumist, kus ta väidab, et automaks on vastuolus põhiseadusega, ja tema pöördumisest ma loen välja need laused, mis olid samad, mida Keskerakond oma pöördumises augustis kirjutas. Täpselt samad laused, täpselt samad väited, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered on ohu all, et nemad peavad autost loobuma, ja see on põhiseadusega vastuolus. Ja veel õiguskantsler toob välja, et halduskohus võib algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Muidugi võib algatada, sest meie kaebused on juba praegu halduskohtus. Me esitasime need kaebused. Nii et ma ütlen teile: Keskerakond on alati võidelnud õigluse eest ja automaks on ebaõiglane kogu Eesti rahva suhtes. Ja ma luban teile, te võite meie peale loota, me oleme võidelnud, meie võitlus pole kunagi olnud loosunglik, vaid süsteemne, sisuline. Me jätkame võitlust siin Riigikogu saalis, kohtusaalis, vajadusel läheme Riigikohtuni välja, et automaks tühistada. Me lubame Tallinnas kompenseerida lastega peredele, puuetega inimestele automaksu ja seda saame teha juba oktoobris, kui Keskerakond tuleb tagasi võimule. Me oleme juba Tallinna Linnavolikogus vastava eelnõu esitanud. Ja kui meil varem ei õnnestu automaksu tühistada, siis me kindlasti tühistame selle ära aastal 2027, kui pärast valimisi tuleme võimule. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:09:12.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Riina Solman, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '18ca7326-8c15-4c02-a6c6-caf4242f5ca7', 'date': '2025-03-10T17:09:19.000+00:00', 'speaker': 'Riina Solman', 'text': 'Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud siin saalis ja kes te meid kuulate erinevate sidevahendite ja ‑kanalite vahendusel! Tänase valitsuse vahetuse valguses ja nende uudiste valguses olen ma vaadanud murelikult, et kas tõesti ei kannatanud selle lagunemise protsessiga oodata veel kaks nädalat, kuni me oleksime võtnud vastu põhiseaduse muudatuse. Me oleksime saanud oma kohalike omavalitsuste valimisel rakendada seda muudatust, et agressorriigi kodanikud meie kohalike omavalitsuste valimistel ei hääleta otsustuskogudesse omale meelepäraseid poliitikuid, kes ajavad tegelikult ka agressorriigi poliitikat. Aga nüüd, nende uudiste valguses ei ole mina enam kindel, mis sellest asjast saab edaspidi. Igal juhul tulin ma täna siia pulti selleks, et anda teada, et meil ei ole kellelgi kahtlust, millises Eesti maakonnas on Eesti riigi positsioon kõige nõrgem ja kus toimuvatel valimistel võidutsevad varjamatult venemeelsed jõud. Seal on kohaliku võimukoalitsiooni juhtpoliitik mingil hetkel avalikult tele-eetris öelnud, et tema elab Eesti NSV seaduste järgi. Seal ei saa eestlased arsti juures ega mujal naljalt loota, et nendega eesti keeles räägitakse. Ja see pole olnud ka nende elanike süü, vaid on olnud nende inimeste süü, kes on otsustuskogudes ja kes ei ole kiirustanud eestikeelsele õppele üleminekuga, vastupidi, on hoidnud pantvangis inimesi. Seal ei aita mingi muu meetod kui riigistamine, koolide riigistamine. Teadagi käib jutt Ida-Virumaast. Aga millest täpsemalt? Ka Jõhvi kohtumaja kärpest. Kuna Putini Venemaa on viimasel ajal rahvusvahelistest sündmustest julgust saanud, on julgemaks läinud ka sealsed kohalikud impeeriumi ihalejaid. Riigi suuruselt kolmas maakonnakeskus on siiani suutnud koondada neid riigiasutusi, mis maakonna eestikeelsetele ja ‑meelsetele inimestele on tuge ja lootust pakkunud. Aga kui nende keskelt viib justiitsminister minema kohtu, siis ta avab tegelikult pinnase taolistele uutele säästuideedele. Juba kuuleme meediast, et tuleb 20% kärpida ametnikke. Vaadake, kui pole seal Ida-Virumaal, Jõhvis, kohut, siis mis mõtet on seal hoida prokuröre või ka vanglat, mis sinna on ehitatud? Seesama kohtumaja ehitati vaid kümme aastat tagasi just nimelt kohtupidamise otstarbel. Aga miks siis neid politseiuurijaidki sinna koha peale tarvis peaks olema? Tegelikult on see äraleierdatud tõde, et ühe lauaga kõiki lööv protsendikärbe ei ole hea riigijuhtimine ja mõnes kohas on see Eestile ohtlik. Teadagi, ma räägin Ida-Virumaast. Jõhvi kohtumaja kärbe iseloomustab võimetust riiki juhtida. Minister andis ise ametkondadele ülesande kärpida ja esitada Exceli tabeli numbritega plaan. Et sellega tehakse riigi mõistes valesid otsuseid, ei lähe kärpimisülesande andnud justiits‑ ja digiministrile siiamaani korda. Tema lahendab valitsusjuhilt saadud ülesannet ja mis sellest, et riik on varasemalt, mitte just väga ammu viinud sinna Ida-Virumaale suuresti just julgeolekukaalutlustel olulisi riigivõimu kohaloluga klastreid. Ma loodan, et justiits‑ ja digiminister mäletab, kuidas kopamees kutsus paar aastat tagasi üles Kaja Kallast ära tapma. Kas see on normaalne? Jaanuaris 2025 võisime kuulda Venemaa tagaselja tehtud otsusest vahistada Narva muuseumi juht. Nimelt, Moskva Basmannõi rajoonikohus on tagaselja arreteerinud Narva muuseumi direktori Maria Smorževskihh-Smirnova. Seda kirjutas Mediazona. Istung toimus 2025. aasta jaanuari keskel. Venemaa andis välja Narva muuseumi direktori vahistamismääruse. Ja kui Eestil ei ole aega tegeleda Ida-Virumaa probleemidega, siis Venemaa leiab mahti suure Ukrainas toimuva sõja taustal meidki saboteerida. Venemaale ei meeldinud meie muuseumijuhi käitumine, kes ei kujutanud Nõukogude sõdureid Eesti muuseumis piisava aupaklikkusega. Ja see, mida täna Vene sabotaaž Ida-Virumaal teha suudab, on vaid hale vari sellest, mida ta teeks siis, kui ta oma jõud Eestile kontsentreeriks. Narva linnavõimu pikaaegne patiseis, pidevalt vahetuv linnavõim, kus esindajaid on pooleks, räägib sellest, et riik on lasknud Ida-Virumaal ohjad lõdvaks. Ja seal on omavalitsused olnud jõuetud just nimelt otsustuskogudesse valitud poliitikute ilmavaatelise sunnismaisuse tõttu. Ida-Virumaalt ei tule mitte riigiasutusi ära tuua, vaid sinna tuleb neid juurde viia. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:14:26.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Ja vaba mikrofoni [sõnavõtt], Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-03-10T17:14:37.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meie valitsus muutub rahvale üha võõramaks ja selles peitub oht julgeolekule ning riiklusele. Olgu oma lapsepõlvekodus Hiiumaal või Maardus, kus olen aastaid pidanud linnapea ametit – kõikjal tulevad inimesed küsima, kuhu viib meid valitsuse pime ja rahvast vaenav tegevus ning kas maksufestivalist on võimalik eluga pääseda. Keeruline on sellele küsimusele vastust leida, sest meie valitsuse käitumine ei allu tavapärasele loogikale. Seda juhivad Exceli tabelist suvaliselt välja nopitud arvud, mille liitmise ja lahutamisega meie ministrid paraku hakkama ei saa. Eestil puudub pikk tulevikuvaade ja pole vaja ühel valimiskünnise alla kukkunud valitsuserakonnal jätta muljet, otsekui nemad teaksid, mis Eestist saab. Eesti inimesed ei usu enam ammu reformistlikku poliittehnoloogilist loba ja hääletavad jalgadega. Eestlaste pagemine välismaale kasvab, see on hinnang valitsuse soovimatusele teenida oma rahva huve. Ja miks mitte lahkuda, kui näiteks naaberriigis Soomes on tänu paindlikele maksumääradele, mida [meie] kõiketeadev rahandusminister peab mõttetuks, toit poes odavam, ent palgatase kordades suurem meie vaevu äraelamist võimaldavast töötasust. Kokkuhoiuorgia käivitamisel kargas reformistlik klubi eelkõige vähekindlustatute turja, kärpides paljulapseliste toetusi olukorras, kus iive on langenud ajaloo madalaimale tasemele. Raha ei pane kedagi sünnitama, väidavad maksuvalitsuse ministrid. See on puhas demagoogia. Jah, raha ei pane sünnitama, kuid rahast ilmajätmine võtab viimsegi soovi järglasi soetada. Sest milline armastav vanem tahab kasvatada lapsi olukorras, kus endalegi esmavajadusteks ei piisa? 2023. aastal saatis Eesti Lasterikaste Perede Liit valitsusele avaliku pöördumise, et peatada plaan kärpida suurperede kui ühe haavatavama sihtgrupi toetust, sest vastasel korral ähvardab väikese ja keskmise sissetulekuga suuri peresid vaesusesse langemine. Aga kes neid kuulab? Oleme väljasurev rahvas mitte üksnes madala sündimuse tõttu, vaid ka seetõttu, et ellujäämine muutub Eestis jõukohaseks vaid privilegeeritud jõukatele. Mõne aasta eest nimetati haigekassa ettenägelikult ümber Tervisekassaks, sest vaid terve inimene jääb hinge riigis, kus eriarstijärjekorrad on kuudepikkused ja perearsti juurde pääsemiseks peab olema sündinud õnnesärgis. Vaid need, kes suudavad tasuda erameditsiini jõhkraid arveid, võivad end turvaliselt tunda. Eestis jagab matsu kliimaminister, kes on juba kuulutanud, et eestlastel ei maksa eales oodata sama odavat elektrit kui Soomes. Minister arvab end olevat targem kui Eesti Energia juht Andrus Durejko, kelle kinnitusel oleks põlevkivijaamade pidevalt töös hoidmise puhul võimalik saavutada Balti regioonis Soomega sarnane elektri hind. Eesti valitsus käitub pigem Tammsaare "Tõest ja õigusest" tuntud Oru Pearu kombel, kes istus kaevuraketele hädale, samas kui majalised teda pisarsilmi palusid taolist lollust mitte teha. Eesti inimeste toimetulekuga ei tohi mängida. Ministritel tuleb unustada ülbus ja hakata käituma normaalsete empaatiavõimeliste isenditena. Siinkohal tuleks ninatarkadele koalitsioonipoliitikutele veel kord meelde tuletada, et palka maksab neile rahvas, kelle teenistuses nad seisavad, ning kui väga pikalt lolli mängida, võib inimeste kannatus katkeda. Samuti tuleb ministritel õppida viisakalt käituma rahvaesindajatega siin Riigikogus. Kui valitsuse toetus on küsitluste põhjal langenud neljandiku ja peale tänast päeva ainult 15% peale, pole mingit õigust plõksida saadikutega, kes esindavad rahva enamust. Seega ma kutsun meie valitsust üles olema riigimehelik, astuma tagasi, ja korraldame uued Riigikogu valimised. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:19:25.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Ja vaba mikrofoni [lõpetab] Mart Helme. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-03-10T17:19:38.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik need, kelleni see sõnavõtt jõuab! Meil on siin täna just nagu hirmus tormilised sündmused: koalitsioonis toimus ühe koalitsioonipartneri väljaviskamine, sõna otseses mõttes väljaviskamine. Ja nüüd on meil ometigi lõpuks teovõimeline ja vastutustundlik valitsus, nagu me oleme saanud ajakirjanduse vahendusel teada. Milles see teovõime ja vastutus seisab? Ma kardan, et välja kukub nii nagu alati ehk ei ole ei vastutust ega teovõimet. Ja miks ma seda räägin praegu? Ma räägin seda sellepärast, et me ei ole mingisuguses – kuidas ma ütlen? – tavapärases olukorras, kus tiksub nii nagu tiksub. No tiksutame nädalakese, tiksutame kuu, tiksutame aasta, siis tulevad valimised, siis teeme mingisuguse suure kampaania ja räägime kindlatest kätest ja millest veel. Ja siis läheb edasi nagu tavaliselt: tiksutame jälle nädalakese, tiksutame jälle kuu, tiksutame jälle aastakese, elu läheb ainult halvemaks kogu aeg, sellepärast et otsused ei ole ei vastutustundlikud ega targad. Aga noh, nii on. Tavapärane olukord. Vaat ei ole tavapärane olukord enam, sõbrad! Ja tavapärane olukord ei ole sellepärast, et kummi ei ole võimalik enam venitada. Areenile on ilmunud buldooser nimega Donald Trump. Buldooser lükkab platsi puhtaks, buldooser võib-olla ei ehita veel midagi, mis on päris elamiskõlblik, aga ta lükkab platsi puhtaks ja hakatakse ehitama midagi teist. Ja vaat sellest, mida ehitama hakatakse, peaks ka siin aru saama. Ja mitte ainult need, kes siin räägivad, kuidas nad nüüd üleöö on teovõimeliseks muutunud, vaid ka kõik need, kes arvavad, et nüüd teeme oma väikeseid kavalaid kombinatsioonikesi, nüüd ootame natukene, ärme kohe tormame uut koalitsiooni tegema nendesamade teovõimeliseks muutunutega, vaid ootame natukene, jätame mulje, et me oleme väga tõsised ja kaalume ja teame täpselt, mida me tahame, ja siis läheme valitsusse. Ja mitte midagi ei muutu. Sellepärast et seni, kuni Eestit juhib ühispartei – ja sellesse ühisparteisse ei kuulu mõningase reservatsiooniga Keskerakond, aga ilma igasuguste reservatsioonideta EKRE –, seni ei muutu Eestis mitte midagi. Ja seni, kuni Eestis ei muutu mitte midagi, liigume me riigina ja rahvusena hävingu suunas. Ei ole võimalik lõpmatuseni riiki paljaks varastada ja ümber jagada. Ükskõik kui rikas riik on, ühel hetkel saab see kõik otsa. Ja me oleme Eestis jõudnud selle piirini, kus kõik saab otsa. Nüüd mõeldakse välja uusi hiigelprojekte maksumaksja raha kantimiseks: tuulepargid, meretuulepargid, mingisugused roheinitsiatiivid laiemalt, loomulikult ka mingite riigiettevõtete pankrotti laskmine ja pankrotivara kantimine. Kõik see, millest kõik normaalsed inimesed saavad aru, hakkab otsa saama. Aga sellega koos hakkab otsa saama ka Eesti riik. Ja sellest, mul on tunne, lihtsalt keeldutakse aru saamast. Reaalsusele ei julgeta näkku vaadata. Mida ütles Marco Rubio, Ameerika uus välisminister, riigisekretär, möödunud nädalal ühes usutluses? Ma ei tsiteeri teda sõna-sõnalt, aga mõte oli järgmine: uus kujunev geopoliitiline olukord tekitab sellise situatsiooni, kus riigid, mis ei ole võimelised tagama oma suveräänsust ja iseseisvuse jätkusuutlikkust, kaovad. Ja mis on siin kriitiliseks momendiks? Loomulikult majandus. Mis on majanduse kriitiliseks momendiks? Energeetika. Me võime siin unistada mingi kaitsetööstuse rajamisest ja me võime osta mingisuguseid mürske ja padruneid, aga kui majandust ei ole, majandus on konkurentsivõimetu, sest kulutatakse miljardeid tuuleparkide ja muude hulluste peale, siis see riik hävib. Ja need 101 siin saalis, keda rahvas on valinud ennast esindama, peaksid sellest aru saama. Seepärast ma peangi praegu selle sõnavõtu siin. Ma kutsun üles kõiki sellest aru saama. Ei saa enam korrutada: Euroopa Liit ja NATO. Ei saa enam korrutada: Euroopa Liit ja NATO! Euroopa Liitu tõenäoliselt paari aasta pärast ei ole.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:24:49.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-03-10T17:24:51.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'NATO-t tõenäoliselt paari aasta pärast ei ole. Ja sellega seoses võib ka juhtuda, et Eesti riiki enam ei ole, kui me seda ette ei näe ja sellekohaseid ettevalmistavaid samme püsimajäämiseks ei astu. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-03-10T17:25:05.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Nii, rohkem kõnesoove ei ole ja tänased päevakorrapunktid on [lõpuni arutatud]. Kohtume homme.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-03-10T17:25:19.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '17:25', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-27T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-26T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-26T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-25T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-20T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-19T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-19T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-18T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-17T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-02-17T20:26:05.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-02-17T20:26:05.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Läheme edasi vaba mikrofoniga ning peale haamrilööki saab registreerida ennast sõnavõtuks vabas mikrofonis. Ja tänasesse vabasse mikrofoni on registreerunud Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-02-17T20:26:28.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Siin viimastel nädalatel olid Eesti 200 ja teised koalitsioonierakonnad ilmselgelt lõvikonserve söönud. Alustame sellest, kuidas Eesti 200 esindaja karjus siin saalis: "Kriminaalid Riigikogust välja!" Suure tõenäosusega viitas Igor Taro endale ja oma kolleegidele Eesti 200-st, kes said pettuse teel Johanna-Maria Lehtme häältega Riigikokku. Ja pettuse teel said nad valitsusse, et teenindada Reformierakonda. Kusjuures Eesti 200 juhtfiguurid teadsid juba enne valimisi, et nende põhiline häältemagnet teostab sellist afääri, kuid meelega vaikiti see maha, peteti valijaid, annetajaid, tekitati kahju Ukrainale: 1,5 miljonit eurot varastati. Ja nüüd on valijad juba andnud oma hinnangu Eesti 200-le. Nii et kui Igor Taro või keegi Eesti 200-st tuleb jutuga, et Keskerakond ei peaks siin saalis istuma, siis vaadates Eesti 200 toetust, mis parimal päeval on 2%, [on selge, et] ainus, keda siin saalis ei soovita näha, on just seesama Eesti 200. Ja Lehtme juhtum oli alles algus. Räägime näiteks personaalsest riigist Eesti 200 moodi, kus siis teenindatakse oma personaalseid rahastajaid. Kui erakond sai võimule, siis esimese asjana hakati kohe läbi suruma personaalse riigi projekti, mida vedas Eesti 200 minister Tiit Riisalo. See projekt maksis 200 miljonit eurot ja visioon kopeeriti IT-ettevõtte Nortal poolt varem avaldatud uuringust. Ja mis kõige olulisem, sellesama Nortali suuromanik, Eesti 200 asutajaliige ja suurrahastaja, on viimaste aastate jooksul pea poole miljoni euroga rahastanud Eesti 200. Järgmiseks, Tiit Riisalo juhtimisel torpedeeriti tervet Euroopa Liidu direktiivi, mis puudutas platvormitöötajatele paremate töötingimuste tagamist. Noh, Boltile see oli vastukarva, Bolt ei tahtnud täiendavaid kulusid. Siis oli väga võimas lobitöö ja Eesti 200 tegi kõik selleks, et jumala eest seda direktiivi ei võetaks vastu. Ja Bolti asutajad on samuti Eesti 200 toetajad. Ja sellisel erakonnal jääb veel õigust ülegi! Nüüd taotletakse, et võiks mõnelt erakonnalt ka riikliku rahastuse ära võtta. Minu arvates seda loogikat kasutades Eesti 200 peaks üldse oma Riigikogu kohtadest loobuma, arvestades seda, kuidas te siia saite. Ja üleüldse, tänane koalitsioon kasutab oma mõjuvõimu selleks, et teha endale soodsaid otsuseid. Kui on vaja keegi endale sobiv isik kuskile sokutada, näiteks riigisekretäriks, muudetakse seadust. Kui on vaja ebasobivast juriidilisest isikust lahti saada, muudetakse seadust, mis siis, kui see võib-olla on põhiseadusvastane. Teie, hea koalitsioon, kasutate oma mõjuvõimu selleks, et endale ebasobivaid teemasid korruptsioonivastases erikomisjonis maha hääletada. Riigisekretäri küsimus hääletati maha. Täna oldi tükk aega vastu sellele, et tuuleparkide toetuste läbipaistvust arutada. Ma tegin ettepaneku, et istung oleks avalik. Ja mida tegid koalitsioonisaadikud? Nad hääletasid istungi kinniseks. Miks? Mida teil varjata on? Kuidas on võimalik, et mingis kitsas ringis otsustati, et jagame 2,6 miljardit laiali meretuuleparkide rajamiseks, seejuures neid numbreid, arvutusi meile näidata ei soovita? Ja kui ma teen ettepaneku, et teate, tagame selle läbipaistvuse, ühiskond seda soovib, siis hääletatakse sellele vastu. Kuidas me siis saame kindlad olla, et otsuseid tehakse reaalselt rahva huvidest lähtuvalt, mitte paari arendaja huvides? Aga näete, ei saagi! Lihtsalt ongi tehtud selline tagatoa otsus, et seda ettevõtlusharu, seda tehnoloogiat me toetame, miski muu ei huvita. Ja, austatud koalitsioonisaadikud, pärast seda te tulete veel moraali lugema! Kuulge, vaadake korra peeglisse! Te püüate Keskerakonda poriga üle valada, aga hoopiski teie peaksite täna kõik istuma sellessamas korruptsioonivastases erikomisjonis ja aru andma. Sest kuidas veel nimetada seda, kui kasutatakse oma mõjuvõimu selleks, et endale sobivaid otsuseid teha, mis konkreetselt toovad kasu kas kindlatele isikutele või erakondadele? Kuidas nimetada seda, kui kasutatakse seadusandlust, kasutatakse Riigikogu, põhiseaduslikku institutsiooni lihtsalt kui vahendit, et endale kasulikke otsuseid läbi suruda, või suruda need läbi mõne kitsa ringi kasuks? Mis ajast on see saanud normaalsuseks? Miks selle puhul me võime silma kinni pigistada? Nii et soovitus teile: enne kividega loopimist vaadake korra seda, millega te ise igapäevaselt tegelete. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-02-17T20:31:41.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja tänane istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-02-17T20:31:50.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '20:31', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-13T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-12T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-12T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-11T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-02-10T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-02-10T18:10:38.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-02-10T18:10:38.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid, peale järgmist haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Aitäh teile, kolleegid! Tänane istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-02-10T18:10:54.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '18:10', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-30T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-29T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-29T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-28T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-27T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-23T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 1

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-22T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-22T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-21T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-20T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-01-20T17:25:00.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:25:01.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmiseks on meil vaba mikrofon. Peale haamrilööki saate registreerida ennast [kõnelejaks] vabas mikrofonis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-01-20T17:25:23.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Hea istungi juhataja! Head kolleegid! 1. jaanuaril jõustus meil seadus, millega kaotati riigisekretäri juriidilise hariduse nõue. Juba vähem kui nädal hiljem tegi peaminister Kristen Michal oma endisele kolleegile Kliimaministeeriumist, Keit Kasemetsale, ettepaneku saada järgmiseks riigisekretäriks. Proovi palju tahad, aga kuskilt poolt ei paista see hea välja. Tänasel korruptsioonivastase erikomisjoni istungil oli päevakorras riigisekretäri küsimus. Komisjonis oli opositsioonil soov välja selgitada, kas on võimalik poliitiline korruptsioon ehk seaduse muutmine ühe kindla poliitiliselt eelistatud isiku pärast. Istungile oli kutsutud nii Kristen Michal kui ka Keit Kasemets. Mõlemad jätsid istungile tulemata ja koalitsioon takistas üldse küsimuse arutamist, hääletades lihtsalt päevakorra maha. Siiamaani pole peaminister suutnud mitte ühelegi meie küsimusele sisuliselt vastata. Lisaks kõigele peidab ta nüüd ennast Riigikogu koalitsioonisaadikute selja taha – palub neid, et nad üldse seda teemat isegi päevakorda ei jätaks, et seda ei arutataks. Sisuliselt blokeeritakse igasugune diskussioon. Põhimõtteliselt ei või koalitsioon ja opositsioon seda teemat isegi omavahel komisjonis arutada. [Mitte mingit] pidi ei näe see hea välja. Nagu sellest oleks veel vähe, jõudis eelmisel neljapäeval minuni info, et erikomisjoni aseesimees Eerik-Niiles Kross helistas komisjoni nõunikule ja uuris, millised on võimalused komisjoni töökava mitte kinnitada ja hääletada päevakorrast maha see punkt, mis puudutab riigisekretäri. Veel ütles ta, et temal on soov avaldada umbusaldust komisjoni esimehele ehk minule või astub ta ise tagasi, sest siis, kui komisjoni aseesimees astub tagasi, toimuvad järgmisel komisjoni istungil automaatselt uue juhtkonna valimised. Lisaks uuris [Kross] ühelt opositsioonipoliitikult, kas tal on võimalus kõikides nendes protsessides loota ka lisahäälele. Ma saan aru, et meie komisjon ongi tegelenud päris mitme ebameeldiva teemaga, olgu Nordica, RMK, Rail Baltic või Eesti Energia. Aga hakata otsustama, milline saadik sobib komisjoni esimeheks või mitte – no see vist ikkagi pole see viis, kuidas me soovime, et meie demokraatia siin riigis toimiks. Aga mul on küsimus ka koalitsioonile. Miks te panite nüüd tagumise käigu sisse? Te käite ja väidate meedias, et sellist plaani polnud. Nüüd Eerik-Niiles Kross väidab, et tema ei soovi tagasi astuda. Aga vastaku küsimusele. Ta pole mitte kuskil öelnud, et tema ei ole helistanud inimesi läbi ega uurinud, millised on võimalused [komisjoni esimehe] tagandamiseks. See on ju, hea koalitsioon, teie stiil – mitte vastata sisulistele küsimustele, vaigistada igasugune diskussioon, vaigistada opositsioon. Ja nüüd, kui see kõik on tulnud avalikuks, püüate te jätta muljet, et nii see ikkagi pole. Miks te siis nüüd kardate seda tunnistada? Tagandamise plaan oli teil ju olemas. Kogu sellest riigisekretäri teemast uuesti. Riigisekretär on olnud ja on jätkuvalt riigi esijurist. Tema põhiülesanne on tagada, et kõik valitsusest tulevad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega. Ma lugesin põhiseaduse kommentaare, kus on eraldi esile toodud, et riigisekretär, vähe sellest, et ta vastutab kõige selle eest, on ka kohustatud keelduma oma allkirja andmisest, kui ta leiab vastuolu põhiseaduse või muu seadusega. Ja siit tähelepanuküsimus: kuidas saab olla kindel, et riigisekretär, kel ei ole juriidilist haridust või kes on poliitiliselt sõltuv peaministrist, saab sellega hakkama? Kuidas saab tema tagada, et valitsusest ei hakka järjest tulema siia praakeelnõusid, nagu on kliimaseadus? Siiamaani ei ole Kristen Michal vastanud, mida tegi Keit Kasemets suvistel koalitsiooniläbirääkimistel. Sest ametnikuna ta ju seal ei osalenud. Ka sellele ei soovita vastata. Ainus, millest Michal räägib, on 2018. aasta eelnõu, mida kindlasti ei tehtud kindla inimese tarbeks, ja mis kõige olulisem, seda ei võetud ka vastu. Michal vastutab praegu kõigi nende otsuste eest, mida ta ise teeb, mida ta ise algatab.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:30:37.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-01-20T17:30:38.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Ja see, et ta ei soovi sellele vastata, peidab ennast koalitsioonisaadikute selja taha ja palub, et kõik need punktid hääletataks maha – no vabandust väga, aga …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:30:52.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-01-20T17:30:54.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': '… see ei näe mitte kuskilt otsast hea välja. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:30:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena Rain Epler, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2025-01-20T17:31:07.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Me seisame uue ajastu lävel. Veidi vähem kui kahe tunni pärast vannutatakse Ameerikas ametisse uus president, Donald Trump. Ja ma usun, et kui me homme hommikul üles ärkame, siis on uudised juba täis otsuseid, mida Trump on jõudnud allkirjastada. Sellel ametisse nimetamise tseremoonial osaleb Eestist ka meie erakonna esimees Martin Helme. Ameerikas on tegelikult juba näha, et ultraliberaalne maailm on minevikku vajunud, aga Eestis, mulle tundub, hoiab peavoolu ajakirjandus veel vanast kinni ja minu arust näitab sellega inimestele ise, et ajakirjandusega suurt ei tegeleta. Sest tegelikkuses, kui Eestist tipp-poliitik osaleb sellisel sündmusel, siis ma usun, et sellel on objektiivselt võttes ajakirjanduslikku väärtust küll ja veel. Kui ma täna lõuna ajal valmistusin selleks õhtuseks kõneks, siis ma vaatasin, et Eesti meedias selle kohta sõnagi ei olnud. Peale lõunat küll, tõesti, peab ütlema, oli Delfi kirjutanud pika artikli, kus see oli esile toodud, et Martin seal osaleb. Aga hommikul ma kuulasin ühte intervjuud ühe Ameerika demokraatide esindajaga, kes oli kriitiline nende oma erakonnakaaslaste suhtes, kes ei suuda uue olukorraga leppida. Ta tõi paralleeli teise maailmasõja lõpu järel sõduritega siin ja seal. Näiteks jaapanlased saartel, nendeni ei olnud jõudnud info, et sõda on läbi, et sõda on kaotatud ja tuleb uue reaalsusega leppida, nemad seal pidasid ikka oma sõda edasi. Ja paljud liberaalid elavad selles eituses veel praegugi ega taha tunnistada, et see presidendivalimiste tulemus ja nüüdne ametisse vannutamine tegelikult ei mõjuta elu mitte ainult Ameerikas, vaid mõjutab kogu maailmas, sealhulgas kindlasti Eestis. No tegelikkuse eitajate kohta kõlbab väga hästi meie peaministri hiljutine tsitaat "Loll on raske olla ikka". Ja nende rumaluse illustratsiooniks minu arust kõlbab väga hästi hiljutine, paari päeva tagune New York Timesi pealkiri selle kohta, et Meta ütles, et faktikontrollijad ise olid probleemiks, faktikontrollijad lükkasid selle väite ümber. No see pealkiri näeb tõesti välja, nagu oleks see ilmunud mingis naljaajakirjas. Ka meie enda esifaktikontrollija, Eesti Ekspressi [endine] peatoimetaja Erik Moora kirjutas loo sellest, kuidas faktikontrolli kadumine on halb ja sotsiaalmeedia muutub ebausaldusväärseks. Ei ole nii! Tegelikult nüüd saab levida info ilma, et valitsuse propagandaaparaat seda segaks. Mõni sõna veel Trumpi ametisse astumisest. Ta ise on lubanud tegutseda ajaloos seninägematu tempo ja jõulisusega, et lahendada USA ees seisvad probleemid ja riik õitsengule viia. Arvatakse, et juba täna allkirjastab ta presidendina 100–200 korraldust. Ja ma olen kindel, et homme hommikul on paljude riikide juhid šokis ja kraabivad ust, et Trumpiga laua taga kokku saada, kõiksugu teemadel läbirääkimisi pidada ja püüda midagi kokku leppida. Lisaks rahvusvahelisi suhteid puudutavatele korraldustele saab surmahoobi see nii-öelda woke‑agenda. Juba esimesel päeval on Trump lubanud allkirjastada presidendi korralduse, millega selgelt öeldakse, et sugusid on kaks: on mehed ja naised; et USA passis ei saa enam valida mingit kolmandat ebamäärast varianti, vaid seal tulebki öelda, kas ollakse mees või naine; lõpetatakse meeste võimalus end transsooliseks nimetades näiteks naistevanglasse saada, naistespordis osaleda või naiste tualettruumi kasutada. Nii et tehakse väga suur samm naiste õiguste kaitseks. USA lahkub Pariisi kliimaleppest ning teeb kiired ja jõulised sammud, et kõrvaldada takistused Ameerika nafta- ja gaasitootmise eksportimise võimekuselt. Sellel on kindlasti kohene mõju ka sellele, mida Euroopas tehakse. Nii et mina olen optimistlik. Eesti üks niinimetatud Ameerika‑ekspert, Andreas Kaju, ütles oma hiljutises intervjuus, et tema küll ei soovita inimestel otse vaadata, mida Trump oma kõnes räägib ja mis seal toimub. Aga mina ütlen vastupidi: just nimelt vaadake, inimesed. Seda kantakse üle mitmetes kanalites, ka Uute Uudiste lehele tuleb link, saate vaadata, ja kui keel on suus, siis saate otseallikast teada, mida Trump tegelikult oma kõnes ütles, mitte ei pea homme lugema Erik Moora kohandatud versiooni sellest, mida ta tahtis, et Trump ütleks. Aitäh! Kinnitage rihmad, sõit algab.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:36:12.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Täitsa ajas sees. Ja Kalle Laanet, palun vabasse mikrofoni!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '31eee189-0019-469f-8469-7da564bf1af9', 'date': '2025-01-20T17:36:25.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Laanet', 'text': 'Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meie istungit! Ma tulin siia selleks, et natukene täpsustada, mis toimus täna Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Ma tuletan kõigepealt meelde, millised on Riigikogu [korruptsioonivastase] erikomisjoni ülesanded. Komisjon teeb parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle; arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid; teeb järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle ning kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone. Nüüd, tulles selle juurde, kas ja kuidas on riigisekretäri puhul toimunud kogu see protsess, saan täpsustuseks öelda, et 12. detsembril 2024. aastal võttis Riigikogu vastu valitsuse [algatatud] seadusemuudatuse, millega tõesti muudeti riigisekretäri haridusnõudeid. Ehk enam ei nõuta riigisekretärilt kõrgemat juriidilist haridust. Ja nagu me teame, põhiseaduse § 95 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 annavad peaministrile õiguse ja vastutuse määrata ametisse riigisekretär. Hea kolleeg tõi välja, et riigisekretär on riigi kõige tähtsam jurist, aga mina julgen öelda seda, et ta ei ole mitte ainult kõige tähtsam jurist, vaid ta vastutab ka Riigikantselei tegevuse eest ehk ta on väga selgelt ka mänedžer. Nagu me teame, on Riigikantselei ülesanded viimastel aastatel kõvasti laienenud. Sellest on üksi vähe, kui [riigisekretär] on väga tubli jurist, ta peab ka teadma, kuidas Riigikantselei teeks oma tööd kõige paremal viisil ja suudaks kõiki kantseleile pandud ülesandeid täita. Nagu eelnevalt juba mainitud, otsustas juba 2018. aastal toonane valitsuskoalitsioon, mida juhtis Keskerakond ja kaasas olid ka Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, et riigisekretäri haridusnõudeid peaks muutma. Nii et need olid teatud täpsustused selle kohta, millest siin eelnevalt juttu oli. Minu arvates on peaminister siit Riigikogu saalist korduvalt teada andnud oma argumentidest, miks ta soovib tulevikus teatud otsuseid teha. Täna ei ole Keit Kasemetsast veel saanud Eesti Vabariigi riigisekretäri. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-01-20T17:39:28.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Kohtume homme.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-01-20T17:39:39.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '17:39', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-16T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-15T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-15T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-14T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-01-13T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-01-13T18:45:25.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-01-13T18:45:26.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Ja nüüd, head kolleegid, on jõudnud kätte vaba mikrofoni aeg. Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Üllatus: Rain Epler, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2025-01-13T18:45:47.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ei mingeid üllatusi. Ma olen siin ikka jaganud infot, mis Eesti inforuumis võib-olla kipub varjule jääma. Nädala pärast toimub teatavasti Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse pühitsemise tseremoonia. Sinna on kutsutud ja seal osaleb ka EKRE esimees Martin Helme. Mina täna ei tea, kas keegi on veel Eestist kutsutud ja seal osaleb. Kahtlemata, maailm on muutumas. Joe Biden, viimaste aegade kõige ebapopulaarsem USA president, lahkub Valgest Majast. Ja täna on paslik meenutada, millega siis sai hakkama mees, kes lubas olla oma ametis mõõdukas, kuid ei olnud seda mitte. Ja need meenutused on olulised, kuna annavad meile kätte niidiotsa selle kohta, millised poliitikad lahkuvad ajalooareenilt esmalt USA-s ning seejärel ilmselt ka Euroopas. Illegaalide massiline immigratsioon, illegaalne massiimmigratsioon – see oli üks asi, kus Joe Biden tegi palju. Ta nii leevendas reegleid, mis lubasid immigrantidel tulla, kui ka tegelikult ei tegelenud piiril selle küsimusega. Sama on tehtud ka Euroopas pikalt. Inimesed ei ole sellega enam nõus. Fossiilkütustest loobumine. Biden peatas Ameerika Ühendriikides mitmeid projekte, olgu selleks kas torujuhtmete ehitus või avamine või ka uute gaasi- ja naftaväljade kasutuselevõtt. See jama nüüd lõpeb. Täna just Bloomberg teatas, et Ameerika on praktiliselt saanud lahti oma sõltuvusest Saudi Araabia naftast. Oluline roll on nendel enda tootmisel, aga kindlasti ka Kanada panustab sinna. Fossiilkütuseid kasutatakse jälle ja heaolu saab kasvada. Kogu see woke- ja transideoloogia. Seda Biden demokraatliku partei äärmusliku tiiva rahuldamiseks kõvasti toetas. Ta pani isegi ühe transsooliste aktivisti, kes usub sellesse, et nii-öelda sugusid kinnitav kirurgia, millega paljusid noori inimesi ja lapsi motiveeriti, on teaduspõhine – sellise inimese pani ta oma administratsioonis kõrgele kohale. See jama lõpeb ka ära. No ja loomulikult oli Biden tuntud kui kliimapoliitika ja rohepöörasuse tugev toetaja. Donald Trump on öelnud, et seegi poliitika läheb ajaloo prügikasti. Nii et Euroopa Komisjon küll näib mitte tunnistavat, et need muutused on toimumas, aga ma usun, et tegelikult jõuab ka Euroopasse ja Eestisse see kõik kiiresti kohale. Nii palju Ameerikast. Ma lõpetan tänase ettekande spordiuudisega Põlvast. See jääb küll eelmisesse aastasse, aga on siiski oluline, sest kõik ju teavad ütlust "Terves kehas terve vaim" ja sport ja liikumine on kindlasti olulised. Ja oluline on tunnustada inimesi, kes selles vallas teisi innustavad. 28. detsembril toimus Põlvas käsipalliturniir Nääripall, mis tõi kokku endisi ja praegusi käsipallureid rohkem kui poolsada. Tegu oli tõesti nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ülipositiivse sündmusega. Üks sõber, kes ise seal ei saanud osaleda, helistas mulle ja ütles, et piltideltki paistis välja, kui hästi tundsid ennast nii osalejad kui ka pealtvaatajad. Sellega seoses on mul nüüd teadaanne ja üleskutse kõigile, kes on käsipalliga kunagi tegelenud või tegelevad sellega praegu: hakake trenni tegema! Viige ennast heasse vormi! Tooge tagasi pallitunnetus, tehes seda koos sõpradega või oma lastega, sest selle aasta 27. detsembril – pange see endale kalendrisse! – toimub taas Nääripalli turniir Põlvas. Kutsun teid kõiki sinna. Tulge, tunneme ennast hästi, teeme sporti! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-01-13T18:49:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-01-13T18:50:14.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '18:50', 'link': None}]}