Parliament API Transparency and Integrity Report - 2025

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-11-10T18:28:58.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-11-10T18:28:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aga peale haamrilööki on võimalus ka veel vabaks mikrofoniks. Aga Peeter Ernitsal on küsimus. Aitäh teile, härra peaminister!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18', 'date': '2025-11-10T18:29:11.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Ernits', 'text': 'Peaminister lahkus, aga ta nimetas mu nime ja mina ei ole Lavrovi ja Peskovi ja kõige sellega …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-11-10T18:29:18.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Hea kolleeg, aga te jäite vastusõnavõtuga mõnevõrra hiljaks, sellepärast et ma sulgesin läbirääkimised ja alles seejärel te tulite ja panite lisaks veel protseduurilise. Te oleks pidanud panema vastusõnavõtu, te panite protseduurilise. (Peeter Ernits kohalt: "… Peaministri jutt oli väga segane.") Ei, peaministri jutt … Iseenesest oli segane, kas see haakub teie mõttega, see on teine teema. Aga veel kord, vastusõnavõtuks ma erandina ikkagi olen andnud võimaluse, eks ju, aga siis peaks panema mitte selle musta käe, vaid sõnavõtu registreerima. Aga nüüd, head kolleegid, nagu oli haamrilöök ära, siis vaba mikrofon. Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-11-10T18:30:05.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Äsja toimusid kohalike volikogu valimised, mis näitasid, et Eesti on jõudnud murdepunkti. Valimised näitasid, et inimesed on väsinud sellest, et lubati üht, aga tehti hoopis teist. Inimesed on väsinud sellest, et enne eelmisi Riigikogu valimisi räägiti ilusasti, lubati paremat elu ja väiksemaid makse, aga pärast valimisi tulid uued maksutõusud, uued koormused, kõrgemad hinnad ja inimestel uus pettumus. Ja teadmine, et huultelt lugemine ei pea vett. Valitsejad on andnud palju lubadusi, kuid reaalsus on valusalt teistsugune. Ja nüüd on rahvas öelnud, et aitab, meie kannatus on lõppenud. Viimased valimised näitasid väga selgelt, et inimesed soovivad muutust. Keskerakond on selle muutuste eesotsas, sest meie räägime otse, nii, kuidas asjad tegelikult on. Me ei pea inimesi valijateks, kellest homme keegi ei mäleta ega lugu ei pea, vaid partneriteks, kellega koos me ehitame parema Eesti. Nüüd on tulnud aeg vaadata edasi, Riigikogu valimiste poole. Seal otsustatakse, milline saab Eesti olema järgmine peatükk, kas jätkame maksude ja laenude spiraalis, kus riik võtab ja inimene kannatab, või valime tee, kus inimene on riigi südames ja hoolivuspoliitika keskmes. Meie eesmärk on väga lihtne ja väga konkreetne – langetada makse, et peredele ja ettevõtetele jääks rohkem hingamisruumi, tugevdada majandust, et töö ja ettevõtlus tasuks end ära, kaitsta inimesi, kes vajavad abi, mitte jätta neid üksi, külmutada riigi laenukoormus, et me ei lükkaks tänaseid probleeme homse põlvkonna õlgadele, kaitsta oma riiki, kuid mitte oma inimeste hirmutamisega, et nad sõnakuulelikult aina kasvavaid makse ja aktsiise maksavad. Vaid me tahame Eestit, kus aus töö on väärtustatud, kus poliitik ei räägi rahvaga ülevalt alla, vaid seisab rahva kõrval. Me tahame Eestit, kus valitsus ei varja tõde, vaid räägib ausalt nii headest kui rasketest asjadest. See on meie suund. See on Keskerakonna tee, tee, mis viib Eesti tagasi hoolivuse ja terve mõistuse juurde. Aitäh teile, hea Eesti rahvas! Nende valimiste eest aitäh, et te usute, et muutus on võimalik, sest just teie, inimesed üle kogu Eesti, olete selle muutuse tõeline jõud. Jõudu teile, hea Eesti rahvas! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-11-10T18:32:56.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Mina ütlen aitäh teile. Peeter Ernits, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18', 'date': '2025-11-10T18:33:09.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Ernits', 'text': 'Hea juhataja ja vähesed kolleegid! Siin on palju räägitud, aga ma tahaks puudutada paari teemat, mis on väga valusad. Jah, solidaarsus, puudega inimeste puudetoetuse tõstmine 15 senti, toimetulekupiiri tõstmisest loobumine jne, jne – sellest on palju räägitud. Palju vähem on räägitud sellest, kuidas karu koliti Toomast Tallinna ja 1. septembril lõpetati kõik loodushariduskeskused: Tooma, Nigula, Iisaku, Palmse jne. Loodusharidust ei ole vaja, looduse tundmist pole vaja, raha läheb kusagile mujale. Keskkonnaamet peab kokku hoidma umbes 3 miljonit mitme aasta pealt, aga näiteks Tooma looduskeskuse ülalpidamiskulud aastas on kõigest 92 000 eurot. Ja samal ajal uputatakse metsi. Külamehed ei saa aru, mis lollus see toimub: 23 miljonit on metsa uputamiseks. Aga üks asi, millest üldse pole räägitud ja mis on sama oluline, on Eesti riigi suhtumine Eesti tippkultuuri ja kultuuri. MUBA õpilasesinduse kiri kultuuriminister Purgale on väga valus lugemine. Need on need lapsed, kes alustavad juba nelja-viieaastaselt: tulevased baleriinid, tantsijad, lauljad jne. Ja nad räägivad sellest närusest tulevikust tippartistidele. Ma ei tea, mida kultuuriminister neile vastab või on vastanud. Ja teine on Theatrumi finantseerimise lõpetamine järgmisel aastal. See on üks Eesti tippteatritest, kes praegu mängib Shakespeare\'i "Mõõt mõõdu vastu" – see on, kus selline lodev, degenereeruv riik toimetab. Ja sellelt teatrilt on otsustatud riiklik toetus ära võtta! Ja see ei ole mitte miljonid, see oli eelmisel aastal vist 60 000 või midagi. Pole vaja sellisele, pole vaja! Jah, need on riigitruud ametnikud, kes on ettepaneku teinud. Ma loodan, et kultuuriministril on nii palju aru ja vastutust, et ta nende ettepanekut ei realiseeri. Aga need on märgilised asjad: looduskeskuste sulgemine rahapuuduse lipu all, tippkultuuri närutamine või toetuse äravõtmine Theatrumilt 60 000 aastas. Naeruväärne! Ja samas metsade uputamine mitmekümne miljoni eest ja kõik muu. Ja puudega inimeste toetuse suurendamine 15 sendi võrra aastas. Midagi on pildil kapitaalselt valesti. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-11-10T18:36:45.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh teile! Evelin Poolamets, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'afc264da-dc7d-4885-a971-0e645995e6de', 'date': '2025-11-10T18:37:14.000+00:00', 'speaker': 'Evelin Poolamets', 'text': 'Head kolleegid! Me oleme viimasel ajal päris palju lugenud ajakirjanduses teemal "Istanbuli konventsioon". On väga palju poolehoidjaid, kuid ma tahan öelda, miks ma ei pea selles konventsioonis osalemist õigeks. Istanbuli konventsioon lubab pealkirjas kaitset naiste ja perede vastu suunatud vägivalla eest. Eesmärk, mida peavad kõik oluliseks, kuid konventsiooni sisu ulatub sellest kaugemale. Dokumenti on põimitud ideoloogiline programm, mis ei sobitu Eesti põhiseaduse ega ühiskonna väärtustega. Naiste kaitset kasutatakse kattevarjuna sooideoloogia levitamiseks. Konventsioon käsitleb sugu kui sotsiaalset konstruktsiooni ning nõuab stereotüüpide väljajuurimist. See seab kahtluse alla ema ja isa rolli ning traditsioonilise peremudeli. Artiklis 14 soovitatakse koolides õpetada mittestereotüüpseid soorolle, mis tähendab sooideoloogia toomist õppekavadesse, väidet, et sugusid on kümneid ja neid saab vabalt muuta. See ei ole teadus, vaid ideoloogiline mõjutus, mis tekitab lastes segadust ja lõhub turvatunnet. Lisaks käsitleb konventsioon soolist identiteeti kui kaitstavat kategooriat, mis võib avada tee sooneutraalsusele keelekasutuses, tualettruumides ja isegi soo vahetamisele ilma meditsiinilise põhjenduseta. Nii varjutatakse vägivalla ennetamise eesmärk ja asendatakse see poliitilise programmiga. Eestis on naistevastase vägivalla vastu juba piisavad seadused. Vajame tegusid: varjupaikade rahastamist, politsei töö tugevdamist, psühholoogilist abi, mitte ideoloogilist sõnasõda. Kui Istanbuli konventsioon räägib stereotüüpide väljajuurimisest, tähendab see tegelikult emaduse ja isaduse vähe väärtustamist, kuid just need rollid loovad ühiskonna vundamendi. Tõeline hoolivus ei tähenda soo kaotamist, vaid ema ja isa toetust oma loomulikes rollides. Ma toetan naiste kaitset vägivalla eest, kuid mitte ideoloogilist manipuleerimist, mis peidab end vägivallavastase retoorika taha. Eesti vajab poliitikat, mis väärtustab peret ja emadust ja vanemlust, mitte dokumenti, mis dikteerib, kuidas peame oma ühiskonda ümber mõtestama. Ühtlasi kutsun kõiki petitsioonile alla kirjutama, et Eesti väljuks Istanbuli konventsioonist. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-11-10T18:40:37.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh teile! Tänaseks on kõik kõned peetud ja koos sellega on ka tänane täiskogu istung lõppenud. Aitäh teile!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-11-10T18:40:40.000+00:00', 'speaker': None, 'text': 'Aitäh teile! Tänaseks on kõik kõned peetud ja koos sellega on ka tänane täiskogu istung lõppenud. Aitäh teile! 18:40', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-11-06T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-11-05T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 24

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-11-05T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-11-04T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-11-03T13:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-11-03T20:59:38.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-11-03T20:59:38.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Ning nüüd peale haamrilööki on võimalik ennast registreerida vabasse mikrofoni. Lauri Läänemets, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-11-03T20:59:56.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': "Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud parlamendi liikmed! Inimene võib taluda külma ja pimedat tuba, aga ta ei talu tunnet, et ta on oma riigi jaoks nähtamatu, et ta töötab, maksab makse, kasvatab lapsi ja ikka peab kuulma, et raha pole, samal ajal kui kõige rikkamatele tehakse maksukingitusi üle 100 miljoni euro aastas. See on hetk, kus ei kustu mitte ainult tuli kodus, vaid ka usaldus demokraatia vastu. Demokraatia ei purune ainult nende käe läbi, kes karjuvad loosungeid ja külvavad umbusku. Parempopulistid vähendavad usaldust riigi ja selle institutsioonide vastu, nagu kohus, politsei, prokuratuur ja Kaitsevägi. Aga usaldust õõnestab ka see, kui valitsus, kelle käes on kogu riigiaparaat, loobub inimeste kindlustunde tagamisest. Kui Reformierakond asetab riigi ülevalpidamise koorma nende õlule, kelle palk on kõige väiksem, kaob usaldus. Eestis on vaeste maksukoorem kõige kõrgem ja rikastel kõige madalam. Riigieelarve vaid suurendab seda lõhet. Inimesed mõistavad demokraatiat eelkõige kui heaolu ja kindlustunde tagajat. Seda kinnitavad ka Cambridge'i ülikooli 2023. aasta uuringud, mille järgi on rahulolematus demokraatiaga rekordtasemel just seal, kus inimesed ei tunne majanduslikku kindlust. Kui demokraatia ei suuda tagada õiglust ja toimetulekut, hakkavad inimesed otsima alternatiive. Vananev ühiskond toob kaasa eelarve koormuse kasvu – pensionid ja tervishoid –, samal ajal kui tööealiste inimeste osakaal väheneb. See loob olukorra, kus nooremad põlvkonnad tunnevad, et demokraatlik süsteem töötab vanade huvides, ning vanemad põlvkonnad tajuvad, et poliitika ei paku neile enam kindlust, mida kunagi lubati. Kui valitsus neid otsuseid ei tasakaalusta, tekib rahulolematus ja tunne, et süsteem ei tööta enam õiglaselt. Nooremad vaatavad süsteemiväliste liikumiste poole, eakamad aga tahavad autoritaarsemat korda, mis kunagisi lubadusi hoida suudaks. Eestis on see pinnas viljakas. Kui õpetajad, päästjad ja meditsiinitöötajad peavad oma õiguste eest streikima, kui maapiirkondades suletakse koole ja kultuurikeskusi, samal ajal kui jõukamate maksukoormust vähendatakse, siis tekib rahulolematus, mis ei ole enam majanduslik. See on väärtusküsimus, kas riik hoolib minust või mitte. Kõrged riigikaitsekulud on uus normaalsus. Küsimus ei ole selles, kas riigikaitsesse panustada, vaid selles, kuidas tagada, et muu elu Eestis selle arvel ei seiskuks. Reformierakond, kui te panete pausile kogu muu Eesti arengu, põhjendades vajadusega riigikaitset rahastada, tähendab see, et valitsusel puudub plaan, kuidas riiki muutunud olukorras edasi juhtida nii, et ühiskond tagasilööki ei saaks. Eesti riik ei ole ainult kaitse, see on ka haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur ja kindlustunne. Majandusteadlane Thomas Piketty on oma uurimustes toonitanud, et kui riigid lasevad varanduslikul kihistumisel kasvada, ei kao mitte ainult võrdsed võimalused, vaid ka demokraatlik legitiimsus. Demokraatia ei püsi, kui valdav osa ühiskonnast tajub, et süsteem töötab väheste heaks. Teisisõnu öeldes, kui inimesed tunnevad, et nad enam riigis loodud rikkusest osa ei saa ja nende perel läheb halvasti, siis pole neile vaja ka tänast riigikorda. Nende inimeste ainukeseks väljavaateks jääb toetada erakondi, kes lubavad senise valitsemisviisi lõhkuda, lootes, et äkki tuleb asemele midagi paremat. Toimetulek ja demokraatia on omavahel seotud. Kui inimene saab väärikalt hakkama, siis ta usub ka oma riiki. Kui ta usub riiki, siis püsib demokraatia. Kui see usaldus murdub, kaotame kõik. Praegu on aeg pingutada rohkem, mitte vähem; mitte kärpida, vaid kaasata; mitte jagada lubadusi, vaid jagada õiglust, sest ainult õiglane ja tugev riik saab kaitsta mitte ainult meie piire, vaid ka meie usku sellesse riigikorda, mis garanteerib igaühele vabaduse olla see, kes ta tahab, ning oma unistusi ellu viia. Aitäh!", 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-11-03T21:04:49.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-11-03T21:04:59.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '21:04', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-21T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-20T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-10-20T15:11:00.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-20T15:11:00.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Asume tänase päevakorra juurde. Nagu te juba eelnevalt kuulsite, päevakorra esimene punkt, eelnõu 672, on päevakorrast välja arvatud. Samamoodi on päevakorra teine punkt, arupärimine nr 798, päevakorrast välja arvatud. Ka kolmas punkt, arupärimine nr 813, on päevakorrast välja arvatud. Ja ka neljas päevakorrapunkt, arupärimine nr 817, on töönädala päevakorrast välja arvatud. Sellega me oleme käesoleva töönädala päevakorra läbi vaadanud. Head kolleegid, sellega ei ole veel tänane istung lõppenud, sest kohe pärast haamrilööki on võimalik kõigil soovijatel registreerida end [sõnavõtuks] Riigikogu vabas mikrofonis. Kõnesoove on. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d', 'date': '2025-10-20T15:12:11.000+00:00', 'speaker': 'Aivar Kokk', 'text': 'No nii! Ma olen väga pettunud. Ma tulen siia ja tean, et enamik Riigikogu liikmeid kandideerisid, olid öösel üleval. Mida teeb Keskerakond? Mis toimub? Ma küsin, mis toimub. Me tuleme siia kaitsma [oma eelnõusid], [seisma] oma inimeste eest. Ja kas tõesti ainult enne valimisi? Kas tõesti ainult enne valimisi on antud see lubadus, et toiduainete käibemaks [langetada] 9%‑ni. Nüüd me tulime siia, me olime Andresega siin niivõrd tugevalt valmis kaitsma seda eelnõu, aga ei midagi. Ma näen, et isegi sotsiaal[demokraadid] … neid ma väga ei usu. Ma ausalt väga ei usu, sest sotsiaaldemokraadid võtsid ka kõik arupärimised siit [päevakorrast] tagasi. No kuidas niimoodi? Kuidas niimoodi? Mul on ikka tõesti piinlik tunnistada, et selline olukord on. Üle pika aja ma olin nõus seda eelnõu kaitsma tulema ja toetama. Ma loodan, et see on viimane kord, sest alles hiljuti oli umbes kell kolmveerand 12 öösel see olukord, kus enne automaksu eelnõu [menetlemist] astusid ka sõbrad siit minema. Nii ei tohiks teha, Riigikogu liikmed tahavad [arutada]. Reformierakond oli täna valmis seda toetama, sest Tallinna linnas on praegu võimusegadus. Ma usun, et täna oleks läinud see eelnõu esimesel lugemisel läbi. (Hääl saalist: "Me toetame!") Aga kõike head!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-20T15:13:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-10-20T15:13:45.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma saan aru, et Isamaa liikmel Aivaril on peale valimisi selline meeleolukas ja joovastav tunne võib-olla. Aga ma arvan, et naljad tuleb kõrvale jätta ja tuleb rääkida nendest asjadest, mis inimestele korda lähevad. Ma arvan, et käibemaksu langetamine toiduainetele kindlasti läheb inimestele korda, ja selle küsimusega me väga tõsiselt ka Riigikogus tegeleme. Vaadates täna lihtsalt Riigikogu istungite saali, nii nagu ma märkasin, oli tegelikult kohal ainult 60 Riigikogu liiget. Meie fraktsioon oli peaaegu täiskoosseisus kohal. Nii et loomulikult me nägime, et siin saalis ei ole seda enamust, kes toetaksid meie eelnõu, ja seetõttu me võtsime selle tagasi. Nii et, Aivar, suured tänud, et ka teie kolmekesi esindate täna Isamaa fraktsiooni, aga kui te oleksite meie seaduseelnõu tõsiselt võtnud, siis te oleksite ikkagi täiskoosseisus täna esindatud olnud. Nii. Head sõbrad! Head Eestimaa inimesed! Ma sooviks Eesti Keskerakonna poolt teid tänada. Need valimised olid olulised, need kohalikud valimised olid kindlasti protestivalimised. Protest oli selle vastu, mis toimub riigis ja loomulikult ka Tallinnas ja teistes kohalikes omavalitsustes, kus on Reformierakond ja Eesti 200 võimul. Rahvas on rääkinud ja mul on väga hea meel, et seekord olid meie inimesed aktiivsed, lausa 60% osales ja ütles oma häälega ühe või teise erakonna suhtes jah või ei. Keskerakond võitis need valimised, Keskerakond võitis nii Tallinnas kui ka riigis. Rahvas usaldab meid ja selle eest teile suured-suured tänud! Me jätkame oma võitlust. Aitäh teile!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-20T15:16:13.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen vaba mikrofoni. Ühtlasi on lõppenud meie tänane Riigikogu istung.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-10-20T15:16:25.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '15:16', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-15T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-10-15T14:17:26.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-10-15T14:17:26.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid, nüüd saame minna edasi tavapärases vormis ja esmalt, nagu ikka, kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll, palun!', 'link': None}, {'type': 'PRESENCE_CHECK', 'uuid': None, 'date': '2025-10-15T14:17:32.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/d2f3b649-5d9f-4be8-9fd6-ff2e6bad9e94/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-10-15T14:18:13.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Kohalolijaks registreerus 52 Riigikogu liiget, puudub 49. Ja nüüd on ikkagi taas võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Madis Kallas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17', 'date': '2025-10-15T14:18:34.000+00:00', 'speaker': 'Madis Kallas', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad! Annan üle viie sotsiaaldemokraadi arupärimise Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorralduste ja toetuste analüüside kohta. Ma ei hakka pikemalt peatuma sellel, mis seisus on Eestis kohalike omavalitsuste olukord, kus on erinevad väljakutsed, kus on erinevad probleemid ja mured. Meie, allakirjutanute soov on saada ülevaade nendest tegevustest, mida on varasemalt kohalike omavalitsustega koostöös nii eelmised valitsused kui ka praegune Vabariigi Valitsus arutanud. Täpsemad küsimused puudutavad teemasid, mis on seotud kohalikele omavalitsustele looduskaitsealadest tingitud maamaksu saamata jäämise ja riigi rakendatud leevendusmeetmete analüüsiga, kuidas see meede on töötanud. Küsimus on ka sotsiaalse taristu arendustasu võimaliku rakendamise ning selle analüüside ja võrdluse kohta Euroopa Liidu vaates. Siis on kehtiva tasandusfondi valemi ülevaade. Me teame, et see valem arvestab väga paljude nüanssidega, aga meie soov on saada teada, kas ja mis kujul on liigutud selle muudatusega edasi, mis puudutab just hajaasustusega suuremat arvestamist. Ja lisaks, viimase küsimusena on meie soov teada ka seda, kas on analüüsitud täiendavalt erinevaid meetmeid ja muudatusi seonduvalt lasteaedade ehitamise ja nende projekteerimisega. Kokku on alla kirjutanud viis sotsiaaldemokraati. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-10-15T14:20:30.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid! Olen vastu võtnud ühe arupärimise. Enne, kui saame minna tänase päevakorra juurde, on Peeter Ernitsal küsimus istungi juhatajale.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18', 'date': '2025-10-15T14:20:38.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Ernits', 'text': 'Hea juhataja! Me kuulasime just Euroopa kõige suurema või kõige tähtsama eelarvevoliniku monoloogi. Demokraatlikus riigis võiks olla mitte monoloog, vaid dialoog. Ja miks ei olnud võimalik enne, kui me hakkame nüüd arutama omakeskis eelarve perspektiivi, võimalusi Euroopas, kõrgele külalisele mõndagi küsimust esitada? Kas see on demokraatia ja on see sinu meelest normaalne olukord, monoloog?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-10-15T14:21:17.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh, hea kolleeg! See on tõepoolest mõnevõrra kinni meie tavades. Tegelikkuses, ütleme, seda tänast olulise tähtsusega riiklikku küsimust, mille Euroopa Liidu asjade komisjon algatas, oli mõeldud härra Serafini ettekanne kui osana sellestsamast OTRK-st. Aga meil on jällegi selline kord, et Riigikogu istung toimub ikkagi eesti keeles. Ja see on ainus põhjus, miks härra Serafini kõnet ei olnud võimalik panna selle päevakorrapunkti alla. Seda me tegime nii-öelda rakenduslikus osas, me oleme seda ka varem teinud. On riikide presidendid esinenud siin mitte eesti keeles ja see on olnud selline tava ja kokkulepe meie vahel. Oleks ta olnud osana sellest OTRK-st, siis otse loomulikult oleks tekkinud võimalus talle küsimusi esitada. Aga see tähendab seda, et me, head kolleegid, peame kuidagi saavutama sellise kokkuleppe Riigikogu kodu- ja töökorra muutmise kaudu, et me tolereeriksime ka muus keeles kui eesti keeles Riigikogu istungit. Selles on küsimus. Me peame siis selle üle arutama, aga ma arvan, et see tekitab ilmselt natukene rohkem probleeme kui see, mis probleemi sinna lahendada tahad. Selles suhtes ma mõistan. Aga see on minu jaoks ikkagi väga oluline täiendus. Me saime selle sisendi Euroopa Liidu komisjoni poole pealt ja kindlasti, ma arvan, neid teemasid valdavad ka tänase OTRK ettekandjad mingil määral ja nende kaudu on võimalus esitada neid küsimusi. Ja mul on hea meel näha, et härra Serafin istub ka üleval rõdul, nii et selles mõttes ta saab ka osa sellest, millest me täna siin järgnevalt rääkima hakkame. Enn Eesmaa, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '07132cc4-5afc-4edb-9537-7c721ec39b2d', 'date': '2025-10-15T14:22:50.000+00:00', 'speaker': 'Enn Eesmaa', 'text': 'Mitte seletuseks ega õigustuseks, lihtsalt teavituseks, et Euroopa Liidu asjade komisjonis toimub kohtumine härra Serafiniga täna hiljem. Ja ma ei usu, et keegi meie komisjoni liikmetest mossitaks, kui sellesse ruumi tuleks ka mõni teine, kes oleks huvitatud dialoogist.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-10-15T14:23:11.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh, Enn, selle olulise informatsiooni eest! See võimalus, tõepoolest, nagu Enn praegu äsja välja ütles, sinna komisjoni minna ja siis on võimalus ka seal küsimusi esitada. Nii et see on võimalik sääraselt lahendada.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-15T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-10-15T13:52:18.000+00:00', 'title': '<p>Muud küsimused</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-15T13:52:18.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Head kolleegid, me saame võtta veel ühe küsimuse. Selleks peab Riigikogu liige ennast registreerima küsimuse esitamiseks ja küsimuse esitamise ajal peab ta ka ütlema, millisele ministrile on küsimus adresseeritud. Ma teen ka märkuse, et meil on täna valitsuse loožis minister, kes ei ole veel küsimustele vastanud. Aga praegu on Priit Sibul järjekorras esimene. Priit Sibul, palun! Küsimuse alguses siis öelge ka, kellele teie küsimus on konkreetselt suunatud. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '8940964b-6bfd-482d-a4f5-53f2cccb149d', 'date': '2025-10-15T13:52:53.000+00:00', 'speaker': 'Priit Sibul', 'text': 'Siiski [esitan] küsimuse peaministrile. See puudutab endiselt julgeolekuteemat, õigemini, täpsemalt ja konkreetsemalt seda, mis puudutab Eestis piiranguid relvade omamisel, saamisel, ja neid õigusi. Riigikaitsekomisjonis me oleme mitmel korral seda teemat arutanud. Kui riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium on, mulle tundub, suhteliselt üht meelt, siis Siseministeerium on siiamaani olnud üsna kriitiline. Kui Igor Taro sai ministriks, siis oli see debatt üsna aktiivne ja lubati teatavaid lihtsustusi ja piirangute mahavõtmist. Ma tahaksingi teada, kas valitsuses on viimasel ajal seda arutatud või milline on peaministri ja valitsuse seisukoht. Kas välja kujunenud julgeolekuolukorras me peaksime liikuma selles suunas, et rohkematel Eesti inimestel oleks kodus enesekaitseks, oma perekonna ja vara kaitseks relvad, või pigem [peaks jätkuma] see olukord, mis olnud on, et relvade saamine ja soetamine on väga keeruline ja lubade saamine ka? Mis arusaam teil on?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a', 'date': '2025-10-15T13:54:06.000+00:00', 'speaker': 'Peaminister Kristen Michal', 'text': 'Aitäh! Me oleme arutanud valitsuses relvaseadust, mis puudutab näiteks kaitsetööstuse jaoks erinevate sammude astumist, et Eesti kaitsetööstus oleks võrdsemas või paremas konkurentsipositsioonis [võrreldes] teiste riikidega, naaberriikidega. Me mäletame, et kaitsetööstusel oli näide, kus nad mingite relvade loomiseks pidid – ise käisin kaitsetööstuses, suhtlen nendega ka – minema Soome teatud relvi kokku panema, sest nad ei saanud seda Eestis teha. See on tegelikult nonsenss, sest me ju tahame, et kaitsetööstus siin areneks. Seda esiteks. Teiseks, kindlasti ootan huviga. Kui siseminister Igor Taro on lubanud selle materjali, positsiooni tuua valitsusse, siis kindlasti ma ootan selle ära ja tutvun sellega. Ma pigem ütleks täna vaistlikult, et kui Eesti riigis on seaduskuulekatel inimestel õigus omada relvi, asjad on mõistlikult aetud ja reeglitepäraselt kontrollitud ning tegemist on Eesti riigi pooldajatega, Eesti riigile lojaalsete kodanikega, siis minu meelest see võiks kindlasti lihtsam olla. Aga siis tuleks üle käia, mis seda täpselt takistab ja mis probleemid on.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-15T13:55:24.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkemateks küsimusteks meil täna aega ei ole. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja ka Vabariigi Valitsuse liikmeid väga sisuka arutelu eest. Meie tänane infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-10-15T13:55:50.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '13:55', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-14T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-13T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-08T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 14

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-08T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-07T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-10-06T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-10-06T22:10:15.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-06T22:10:27.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aga see ei ole veel kõik, head kolleegid, sest pärast haamrilööki on teil võimalik registreerida end esinejaks Riigikogu vabas mikrofonis. Kõnesoove on, nüüd hakkas tulema. Ma palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da', 'date': '2025-10-06T22:10:51.000+00:00', 'speaker': 'Riina Sikkut', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil on päevavalgele ilmunud tervishoiu erastamise plaan. Tervishoiu erastamine tähendab, et inimesed jäävad arstiabita. Valitsust nõustav ettevõtjate koda on teinud oma ettepanekud. Nad soovivad kolme asja: esiteks, et tööandjad saaks makse maksmata osta töötajale arstiaegu, teiseks, et perearstikeskusi saaks hakata pidama suvaline ettevõte, ja kolmandaks, et eriarstiabi osutamine jagataks laiali haiglate ja erameditsiinikliinikute vahel. Iseenesest, esimese hooga tundub see loogiline. Vabadus, konkurents, eraraha – no kes seda siis ei tahaks. Tegelikult ei ole see tervishoius absoluutselt loogiline. Need kolm ettepanekut tähendavad sisuliselt raiskamise suurendamist, konkurentsi piiramist ja efektiivsuse vähendamist. Need on kõik vastupidised sellele, mida me soovime tervishoius saavutada. Tööandjad saavad juba nüüd ennetusele maksuvabalt kulutada, mitte mingisugust piiri siin ei ole. Miks peaks riik veel kingitusi tegema, kui isegi 400 euro eest aastas saab töötajale soetada eraravikindlustuse, tasuda tema hambaarstiarveid või saata teda psühholoogi juurde? See kõik on juba praegu võimalik. Olukorras, kus meil tervisekahjud tulenevad paljuski elustiilist, on ennetus, ennetus ka töökohal, erakordselt tähtis. Selle asemel, et maksta erisoodustusmaksuvabalt kliinilise psühholoogi vastuvõtu eest, et täiskasvanud inimene saaks kurta kiusliku ülemuse või kasvanud töökoormuse üle, tuleks tööandjal need päris mured lahendada. Kehva töökeskkonda ja halvasti planeeritud tööd ei saa lahendada tervishoiu kaudu. Kui me aga lubame tööealised inimesed ennetatavaid muresid kurtma, siis me jätame depressioonis koolinoored ukse taha. See ei ole meile ühiskonnana mõistlik. Meil on rekordmadal sündimus, iga laps peab üles kasvama arengut toetavas keskkonnas ja ka vaimselt tervena. Samuti ei peaks tööandjad motiveerima töötajaid sellega, et lisaks palgale pakutakse kord aastas võimalust käia kardioloogi või dermatoloogi vastuvõtul. Kõik visiidid peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud, mitte iga-aastane lohutus. Ja siis ei saa ju seda käiku tegemata jätta, kui tööandja pakub! Teiseks, perearstiabi kohta on ettepanek lubada ettevõtjal hakata perearsti tööandjaks. Praegu saab perearstikeskust või tervisekeskust pidada ikkagi perearst või kohalik omavalitsus. Kui ettevõtjad saavad hakata pidama tervisekeskusi, siis see ei ole enam konkurents, vaid vertikaalse integratsiooni tekitamine tervishoius. Me oleme kõigis teistes sektorites, ka elektriturul ja gaasiturul, vertikaalse integratsiooni lõpetanud. [Üks ettevõte] ei saa omada kõiki tervishoiuteenuse osutamise etappe. Ei ole mõtet lubada ettevõttel pidada tervisekeskust, eriarstiabi pakkuvat kliinikut, apteeki ja ravimite hulgimüügi ettevõtet. See kõik vähendab konkurentsi ja vähendab valikuid ka patsiendi jaoks. Kolmandaks, me oleme aastakümneid investeerinud haiglatesse. Haiglad on meil ööpäev läbi lahti, seal on valvekohustus. Tervishoiutöötajate nappuse olukorras proovitakse neid valveringe mehitada. See on keeruline. Kui me lubame rohkem osutada teenuseid erakliinikutes, siis lihtsate [probleemidega] patsiendid kolivad erakliinikutesse, keeruliste ja krooniliste [probleemidega] patsiendid jäävad haiglatesse. See killustumine teeb süsteemi kulukamaks. Ravijuhu kohta on haigla ülalpidamine siis igatahes kallim kui seni ja maksumaksja maksab lõpuks tervishoiule rohkem, aga teenust saab vastu vähem. See ei ole lahendus, see on viga. Tervishoid vajab raha, aga raha tuleb suunata sinna, kus selle mõju tervisele on suurim, mitte sinna, kus kasum on suurim. Nagu tavaliselt, soovitakse [loosungiga] "Rohkem eraraha tervishoidu!" tegelikult maksumaksja rahale ligi pääseda ja ehitada maksusoodustusele üles oma ärimudelit. Me ei saa seda lubada. See ei ole Eesti inimeste tervise huvides või meie noorte tervena üleskasvamise huvides. Solidaarne tervishoid ja ravikindlustus kõigile on need, mis tagavad ligipääsu tervishoiuteenustele, vähendavad tervishoius ebavõrdsust ja soodustavad majanduskasvu, sest majanduse kasvamiseks on meil vaja inimesi, kes on terved, tootlikud ja valmis pikalt tööturul panustama. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-06T22:15:19.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-10-06T22:15:30.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Kristen Michal on nagu Tagurpidi-Ants. Seda, mida Eesti inimesed vajavad ja soovivad, ta ei tee, aga mida pole vaja ja mida ei taheta, sellega ta nagu kiuste toimetab. See valitsus on öelnud kaks korda ei Eesti inimeste jaoks määravates küsimustes ning korra jah seal, kus üldse poleks seda vaja olnud. Valitsus! Te ütlete ei toiduainete käibemaksu langetamisele ja pangamaksule, aga jah ütlete alati siis, kui on vaja kõige rikkamatele maksukingitusi teha. Te ütlete ei emadele, kes tahavad oma lastele pakkuda tervislikku sooja toitu, aga ei saa, sest toit on liiga kallis. Te ütlete ei neile tüdrukutele ja poistele, kes tahavad minna jalgpallitrenni või õppida viiulit mängima, aga huviharidus jääb neile rahapuuduse tõttu kättesaamatuks. Samas ütlete jah, kui Kristen Michal teeb ettepaneku 10%‑le kõige rikkamatest suunata aastas 114 miljonit eurot palgalisaks. Te olete ebaõiglased. Te olete ebaõiglased Pärnus elava Evelini ja tema pere suhtes. Evelini ja ta mehe sissetulek on mõlemal umbes 1000 eurot kuus: napp raha, mille eest ei saa osta lastele uusi riideid, saab osta ainult uuskasutusest, rääkimata sellest, et Evelin võiks endale üldse midagi lubada. Te olete ebaõiglased Järvamaal elava Liili ja tema pere suhtes. Liili peres elab laps ja tema lapsele tuleb gluteenitalumatuse tõttu osta kordades kallimat toitu. Nii see on. Nende leib on 6,3 korda, pasta 2,3 korda ja jahu 5,1 korda kallim. Neil ei ole valikut. Mis on aga valitsuse lahendus? Kümme eurot kuus, samal ajal kui 10%‑le kõige rikkamatest suunate aastas 1848 eurot palgalisaks. Inimesed, kes teenivad 5000 või 6000 eurot kuus, ei vaja rahalist toetust. Nad isegi ei taha seda, mõistes, et tänases Eestis on küllalt neid, kes vajavad hädasti tuge. Nad ei taha, et Eesti kasvaks lahku, mõraneks pooleks, sest miski ei lõhu ühiskonda rohkem kui ebaõigluse tunne. Sellisele kalgile lähenemisele sotsiaaldemokraadid alla ei kirjuta. Me ei toeta riigieelarvet, mis keerulistel aegadel keerab selja neile, kes [peavad elama] nappuses ja vajavad tuge. Ma peaksin siin nüüd ütlema aitäh, aga mu kõnel on ka teine osa. Teise osa tahan ma pühendada Jürgen Ligile. Meil oli täna siin arutelu ja sellele arutelule reageerisin ka mina. See puudutas automaksu. Ma pean paluma vabandust, et ma olin Jürgen Ligi suhtes ebaõiglane. Ta tõesti ei süüdistanud sotsiaaldemokraate automaksu algatamises, tegemises ja selle nõudmises. Päris mitmed inimesed kuulsid seda selles debatis nii, aga me vaatasime stenogrammist järele: seda ei olnud. Nii et ma selle vabanduse esitan. Tõesti, Jürgen Ligi on vastupidi Kristen Michalile see mees, kes julgeb tunnistada, et maksuküüru kaotamise jaoks Reformierakond selle automaksu koalitsiooniläbirääkimistel tõesti välja pakkuski. Võib-olla isegi härra Riigikogu esimees mäletab, et Reformierakond seda nõudis. Mina koos Lauri Hussari ja teiste inimestega ütlesin, et see ei ole mõistlik, aga ikka tehti see ära. Selles mõttes minu vabandused. Ma olin seekord rahandusministri suhtes ülekohtune. Aga ma kindlasti ei ole ülekohtune peaministri suhtes. Kristen Michal ei julge vastutada. Võib-olla see reaktsioon tuligi sellest, et iga kord, kui räägitakse mõnest natukenegi ebameeldivast asjast riigis, siis Kristen Michal poeb peitu, peidab ennast ära. Ma kujutan ette, et kui ta praegu siin ruumis oleks, siis ta oleks mõne pingi alla roninud või midagi sellist. Väga raske on peaministrit leida. Me kõik mäletame, et tema arvates tegi automaksu hoopis Tallinna linnapea. Noh, me ju kõik saame aru, et Tallinna linnapea on juhtinud Tallinna linna, mitte ei ole valitsuse liige olnud ja automaksu teinud. Nii et Kristen Michal võiks vähemalt Jürgen Ligist eeskuju võtta ja koos Mart Võrklaevaga tunnistada, et nemad on selle [maksu] autorid olnud ja koos nad on selle poolt hääletanud. Michal oli peaminister, kui see valitsusest lõpuks parlamenti saadeti või vähemalt siis, kui see vastu võeti. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-10-06T22:20:32.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Kõnesoovid on ammendunud ja ühtlasi on tänane istung lõppenud. Rahulikku õhtut!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-10-06T22:20:47.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '22:20', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-25T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-24T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 16

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-24T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-23T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-22T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-22T22:06:46.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:06:46.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aga, head kolleegid, see ei ole veel kõik, sellepärast et pärast haamrilööki on teil võimalik end registreerida vabas mikrofonis. Head kolleegid, palun! (Saalist räägitakse.) Väga hea! Nagu öeldud, läheb järjest paremaks. Ja ma palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-09-22T22:07:33.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti rahvas! Juba arutatakse riigieelarve eelnõu aastaks 2026. Ja mida me näeme? Meile lubatakse tulumaksu alandamist. Kõlab ju kenasti! Aga vaatame sügavamalt. Esiteks kehtestatakse ühtne maksuvaba miinimum 700 eurot, teiseks jäetakse ära tulumaksu tõus. Esmapilgul justkui kingitus, peaks nagu hea meel olema. Kuid selle kingituse hind riigieelarvele on 780 miljonit eurot, umbes sama summa, mis äkki leiti selle aasta eelarves. Ja see raha ei lähe koolidele, haiglatele ega pensionäride, vaid jõukamate inimeste taskusse. Kas on õiglane, et pool riigist, kes elab tagasihoidlike palkadega, maksab järgmisel aastal rohkem makse kui täna? Koos käibemaksu tõusuga kaotab just ühiskonna vaesem pool veel keskmiselt 0,6% oma sissetulekust. Inimesed, kellel iga euro on arvel, peavad riigile rohkem andma. Ja vaatame teist poolt: jõukamad kodanikud võidavad, nende tulud kasvavad pärast kõiki neid muudatusi üle 3%. Tulemus ongi selline: vaesed maksavad rohkem, rikkad saavad rohkem. Kas see pole mitte tagurpidi loogika? Riik peaks kaitsma kõige nõrgemaid, kuid tegelikult töötab see võimuprojekt jõukate huvides. Tekib küsimus valitsusele: kus on teie sotsiaalne vastutus, kus on teie lubatud õigluse riik? Te lükkate kriisi raskuse nende õlgadele, kes seda kõige vähem kanda suudavad. Ei ole õige leppida olukorraga, kus pool riigist vaesub ja teine pool rikastub nende arvelt. Eelarve ei ole ju ainult Exceli tabel, see on peegel, mis näitab riigi väärtusi. Ja [eelarve]projekt näitab, et võimu väärtused on ebavõrdsus, ebaõiglus ja küünilisus. Tõeline poliitika peab lähtuma lihtsast põhimõttest: tugev aitab nõrka, rikas toetab vaest, mitte vastupidi. Ainult nii suudame ehitada Eestit, kus iga inimene tunneb, et tema töö ja elu on väärtuslik. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:10:14.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Helmen Küti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395', 'date': '2025-09-22T22:10:25.000+00:00', 'speaker': 'Helmen Kütt', 'text': 'Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Ja telesilla vahendusel ülekande jälgijad! Täna räägin erihoolekandest. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit saatis täna hommikul välja pressiteate, milles juhib tähelepanu, et Eesti vaimse tervise probleemidega inimeste hoolekanne on olnud aastaid alarahastatud. Liit kutsub Vabariigi Valitsust ja Riigikogu suurendama erihoolekandeteenuste maksumust järgneval eelarveaastal 40% võrra. Juhitakse ka tähelepanu sellel neljapäeval, 25. septembril Tallinnas Toompeal Lossi platsil [toimuvale] avalikule koosolekule ja kutsutakse üles seal kogunema. Nüüd ma tsiteerin mõnda lõiku pressiteatest, et te saaksite aru olukorra tõsidusest. Alarahastuse tulemusel on erihoolekandetöö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega. Tegevuse jätkamine osutub ettevõtjatele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet. Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid 60% teenuse osutamise kuludest. Võimatuks on kujunenud toidu ja erimenüüde pakkumine ning ei ole võimalik maksta ka inimväärset palka tegevusjuhendajatele. Hiljutised maksutõusud, nagu käibemaksu [tõus], automaksu lisandumine, elektri hinna tõus ja muu, on erihoolekande majanduslikult raskesse olukorda pannes seda veelgi halvendanud. Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle. Kohad on täitmata, töötajad ülekoormatud, töötajate voolavus on väga suur. Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kannaks, kes seda jaksaks teha ja oskaks teha, ei saa ka teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi juba tegevust lõpetamas või kaaluvad seda teha. Seoses elukalliduse tõusuga on nad teenust vajavate inimestega suures kriisis ja nad on väga mures tuleviku pärast, sest täna kasutab Eestis erihoolekandeteenuseid ligi 6000 inimest, kellest pooled vajavad seda teenust ööpäevaringselt. Kodudes on teenuse ootel veel 1000 inimest, kelle eest on sunnitud hoolitsema lähedased. Need on inimesed, kelle suhtes on teenuse saamise otsus tehtud, kuid teenuse osutamiseks puudub riigieelarves raha. Paljud hoolduskoormusega inimesed ei saa seetõttu käia tööl, maksta riigile makse ja muutuvad ajapikku ise abivajajateks. Teenuse puudumisele juhtis oma hiljutises raportis tähelepanu ka Riigikontroll. Erihoolekandeteenused ei ole luksus või valik, vaid hädavajadus ja inimõigus. Kui riik katab vaid osa erihoolekandeteenuse kuludest, jääb vastutus omavalitsustele, peredele ja lõpuks laotub probleemina kogu ühiskonnale. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidul on mitmed ettepanekud. Nendest kuulete te kindlasti ka juba 25‑ndal, kui toimub avalik kõnekoosolek. Aga selles pressiteates on nendest välja toodud see, et erihoolekandeteenuste maksumus peab suurenema 40%, et ära hoida kriisi teenuste osutamisel, ja riik peab leidma raha ja ressursid, et kaotada erihoolekandeteenuste aina kasvav järjekord. Mure ja kannatus peab olema viimase piiri peal, sest ega me väga tihti ei näe, et sotsiaalvaldkonna ja erihoolekande valdkonna inimesed tuleksid avalikele kõnekoosolekutele. Üldiselt on nende töö selline, et see ei võimalda väga abivajajate juurest ära tulla. Head ametikaaslased! Palgatõusu korral me kuuleme, kellel tõuseb palk kuni 10%. Selles loetelus ei ole nimetatud sotsiaalvaldkonna töötajaid, aga väidetavalt nad seal on. Aga ei ole selge, milline see palgatõus on. Ma loodan, et nüüd, eelarve menetlemisel, me oleme kõik seda meelt, et see probleem vajab kiiret lahendamist. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:14:42.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd', 'date': '2025-09-22T22:14:52.000+00:00', 'speaker': 'Anti Allas', 'text': 'Austatud esimees! Head kolleegid! Mõningad mõtted Vabariigi Valitsuse eelmise nädala otsuste kohta, mis leidsid ka minu kodupiirkonnas päris tulist vastukaja. Neid mõtteid ma tahan siin teiega jagada. Nagu me eelmine nädal kuulsime, Vabariigi Valitsus leidis 117 miljonit eurot eesliinitöötajatele ehk järgmine aasta võiksid nende palgad tõusta. Ja kui seda eelnevat arutelu kuulasime, siis tundus, et tegemist oli üliinimliku ponnistusega. Koalitsiooni üks pool ütles ühtepidi, et küll me ikka pingutasime, ja teine tõmbas siis teisele poole. Aga oh üllatust, kui see otsus teatavaks tuli. Siis selgus, et seoses maksuküüru sellisel kujul kaotamisega saavad 4000 eurot ja rohkem brutopalka teenivad inimesed tegelikult maksukingituse täpselt samas suurusjärgus ehk umbes 114 miljonit eurot minu arvutuste põhjal. Kuidagi väga-väga imelik tundub see sellisel keerulisel ajal, kui me räägime iga päev julgeolekust. Ometi me peaksime aru saama, et ka toimetulek on julgeolek. Ja kui me seal kõrvale vaatame, et esimesel viiel detsiilil Eesti rahvast nende maksuotsuste tõttu järgmisel aastal sissetulekud langevad ja ainult alates kuuendast detsiilist ülespoole sissetulekud kasvavad, siis on selline otsus kuidagi väga-väga imelik. Just rõhutan, et sellisel keerulisel ajal. Tõesti, kui on ilusad ajad, kõigil läheb hästi, majandus kasvab suuresti, siis võiks võib-olla kõigile [raha jagada]. Aga ma tean väga mitut inimest, kes on seal ülemises detsiilis – seal on umbes 60 000 Eesti inimest. Väga mitmed ütlesid mulle, et nende arust selline maksukingitus sellisel hetkel ei ole kuidagi õige. Tegelikult me elame võlgu ja võla arvelt maksame palkasid. Ja kui see maksukingitus jääks tegemata, siis oleks vabalt võinud ka õpetajate, päästjate ja politseinike palka topelt tõsta. See oleks olnud palju õiglasem. Ja olgu ka öeldud kõigile nendele õpetajatele, keda siis, nagu öeldakse, sotsiaaldemokraadid ei taha … Peaminister üritab tihti jätta siit puldist muljet, et sotsiaaldemokraadid ei taha seda, et see maksuküür niimoodi kaotatakse. Me oleksime soovinud … Noh, esimene prioriteet on sotsiaaldemokraatidel alati õiglane astmeline tulumaks, aga praegusel juhul oleks kompromiss meie jaoks olnud see, et maksuküür oleks lihtsalt edasi lükatud sinna 4000 euro peale. Praegu on see 2000 euro peal. See oleks andnud kogu selle kasvu õpetajatele, päästjatele, politseinikele, aga täpselt samas määras nagu praegu oleks jätkanud maksude maksmist need, kellel on normaalne toimetulek. Need inimesed olid valmis tegelikult Eesti elusse keerulistel aegadel panustama, et me saaksime neist kiiremini üle. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:18:46.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, hea kolleeg! Ja kui mu silmad mind ei peta, siis me oleme jõudnud õhtu suure finaalini. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-09-22T22:19:06.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Palun kolm minutit lisaaega.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:19:08.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Ma ei saa teile seda kahjuks anda, sellepärast et sõnavõtt kõnetoolist on kuni viis minutit ja ei pikendata. Nii et finaali pikkus on viis minutit, tuleb mahtuda ajaraami.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-09-22T22:19:19.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Lugupeetavad! Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Kui ma räägin ebavõrdsusest ja maksudest, siis ma ei räägi abstraktsetest numbritest. Ma räägin ühest Eesti perest Tartu külje all, kelle laps ei ole kunagi käinud teatris, sest neil ei ole selleks raha. Ma räägin müüjast, kelle palk on 1000 eurot, mitte keskmine ega isegi mediaanpalk. Ma räägin inimestest Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Hiiumaal ja pooltes Eesti maakondades, kus enam kui pooled inimesed teenivad alla 1400 euro kuus. Samal ajal plaanib valitsus võtta 780 miljonit eurot laenu, et suunata sellest kõige suuremad summad kõige rikkamatele: neile 10%-le inimestest, kellele kuulub juba 59% Eesti varalisest rikkusest. See ei ole lihtsalt ebaõiglane, see on ka ohtlik. See lõhestab Eestit, see murendab usaldust riigi vastu. Kui tööinimene näeb, et tema panus ei loe, et tal ei ole lootust paremale elule, siis tekib küsimus, kelle jaoks see riik üldse olemas on. Õpetajate, politseinike ja päästjate palka peab kindlasti suurendama. Kuid Riigikogu liikme palka, 6300 eurot teeniv inimene ei vaja aastas 2000 eurot lisaraha. Järgmistel aastatel kasvavad riigikaitsekulud miljardi euro võrra. Rikastele raha laialijagamise tõttu kukub aga riigieelarve ajalooliselt sügavasse miinusesse. Elame laenudest nii, nagu ei tuleks homset päeva. Reformierakond, teie valija, see jõukam inimene, ei ole tegelikult rumal, et teda saab osta rahaga. Nad saavad väga hästi aru, et kui suurendada riigi kulusid miljardi võrra, aga vähendada tulusid, siis valitsus kas ei oska arvutada või teeb valimiskampaaniat meie kõigi tuleviku arvelt. Jah, Reformierakond, teil tundub olevat raske ja valus tunnistada, et keegi peab rohkem maksma, et riigikaitse, tervis[hoid] ja haridus oleks rahastatud. See keegi ei saa aga olla enam keskmine Eesti pere, kelle maksukoormat tuleb hoopis langetada. Suuremat koormat suudavad tänases Eestis kanda vaid ühiskonna rikkamad inimesed. Ja see oleks aus. Valitsus peab julgema otsustada ja valitsus peab julgema vastutada, mitte pidevalt ennast vastutusest taandama. Kui me tahame tugevat Eestit, siis ei saa me jätta kedagi maha, ei Tartus, ei Valgas, mitte üheski Eesti nurgas. Me ei saa ehitada õiglast ühiskonda, kui keegi peab valima, kas osta lapsele teatripilet või süüa. Me ei saa rääkida vabadusest, kui sul ei jätku raha selleks, et neid endale võimaldada. Majanduskasvu ja majanduse arengut ei ole võimalik ehitada Euroopa suurima ebavõrdsusega riigis. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-22T22:22:40.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõppenud on nii vaba mikrofon kui ka läbi saanud tänane Riigikogu istung. Kohtume jälle siin Riigikogu täiskogu istungil homme hommikul kell 10. Rahulikku õhtut!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-09-22T22:23:04.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '22:23', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-18T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-17T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-15T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-15T20:57:09.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-15T20:57:09.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Kuid peale haamrilööki on võimalik osaleda vabas mikrofonis. Täna on soovijaid. Lauri Laats, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-09-15T20:57:30.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tavaliselt, kui Riigikogu liige [kasutab] vaba mikrofoni [võimalust], siis ta annab ülevaate oma tegevusest või nendest probleemidest, mis parasjagu valitsevad. Neid probleeme on meil kahjuks palju. Vaatame näiteks, mis toimub meditsiinis, tervishoiusektoris. Meenutame eelmist nädalat, kui me siinsamas esitasime umbusaldusavalduse sotsiaalminister Karmen Jollerile. Kahjuks see umbusaldusavaldus läbi ei läinud. Me heitsime talle ette üleüldisi probleeme meditsiinis: meil on puudus arstidest, meditsiinitöötajatest, meil on eelarves päris suur puudu[jääk], mille kohta on ka Riigikontroll teinud oma tähelepanekud. Meil on olemas andmed, Eurostati andmed Euroopa Komisjoni poolt, mis selgelt ütlevad, et 15,5% Eesti inimestest on loobunud arstiteenusest, ja põhjuseks on toodud, et see teenus on lihtsalt liiga kauge, liiga kallis, kättesaamatu. 2023. aastal oli see [näitaja] 12,9% ehk siin on tõusujoon. Vaatame kogu seda loetelu, mis positsioonis Eesti seal on, arvestades, et 15,5% Eesti inimestest on öelnud, et nad lihtsalt ei saa arstiteenust kätte: me oleme esikohal. Esikohal! Albaania on teisel kohal, mis tähendab, et kogu meie meditsiin ja selle kättesaadavus on hullemas olukorras, kui see on Albaanias. Tuletan lihtsalt meelde, et Albaania on tunduvalt vaesem riik kui Eesti. Loomulikult heitsime me Karmen Jollerile ette kõike seda, mis oli toimunud Tervisekassas: peod, maksumaksja raha raiskamine, juhtidele preemia maksmine ja nii edasi. Tagalõpuks tuli välja, et Tervisekassa on välja kuulutanud konkursi, selleks et üks ettevõte aitaks leida Tervisekassale uue juhi. See hange läheb Eesti riigile maksma 35 000 eurot. Kujutate ette! Siinsamas minister sirge seljaga ütleb, et kõik on hästi, probleeme ei ole ja nii edasi. Päeva lõpus tuleb uudis, et seesama Tervisekassa kulutab 35 000 eurot lihtsalt selleks, et leida uut juhti. No see kõik on liig! Vaatame edasi, mis veel Eesti riigis toimub. Eelmine nädal tuli välja, et lõpuks ometi on Rahandusministeeriumi ametnikud asja kätte võtnud ja soovivad tellida analüüsi selle kohta, mis meil rahanduses ja majanduses tegelikult toimub. See tähendab, et kõik need maksutõusud, mis on vahepeal tehtud nii eelmise valitsuse poolt kui ka praeguse valitsuse poolt, kõik need teenusehinnad, mida on tõstetud – tegelikult ei olnud selle kohta mitte mingisugust analüüsi. Meie kogu aeg rääkisime sellest, et teil ei ole mitte mingisugust analüüsi ja te tulete siia nende seaduseelnõudega, tulete eelarvega, kus te tõstate Eesti inimeste maksukoormust, mis otseselt mõjutab inimeste toimetulekut. Kõik ministrid väitsid nagu ühest suust, et ei, kõik analüüsid on olemas. Ma mäletan, kuidas Jürgen Ligi rääkis, et kuulge, teie ei tea mitte midagi, meil on analüüsid olemas, kõik on hästi. Aga nüüd selgus, et neid ei ole. Selleks, et aru saada, millist mõju on kõik need maksutõusud avaldanud Eesti majandusele, pöördub Rahandusministeerium teadlaste poole. Nad ostavad selle sisse, tuleb välja, et võib-olla ametnikud ei olegi nii pädevad, et aru saada, mis tegelikult on toimunud ja kui palju see kõik mõjub. Aga teate, võib-olla on ametnikud natukene kavalamad. Nad on selle hanke võib-olla välja kuulutanud selleks, et kaitsta oma seljatagust ja hakata vastu nendele ministritele, kaasa arvatud rahandusministrile, kes pidevalt nõuab maksutõuse ja ei vaata absoluutselt, mida analüüsid näitavad. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-15T21:02:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Palun vabas mikrofonis siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-09-15T21:02:44.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Head kuulajad! Ma räägin teile sellest, kuidas Eesti Energia manipuleeris ja varjas väga olulist infot korruptsioonivastase erikomisjoni eest ning tegelikult takistas nii erikomisjoni tööd ja uurimist. Meile edastati libanimekiri inimestest, kellel oli siseinfot väga olulise tehingu kohta. Tähelepanuväärne on see, et infot hoiti kinni asja kohta, milles prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse ja on toimunud lausa läbiotsimised Eesti Energia kontoris. Nüüd sellest kaasusest, tuletan seda natuke meelde. Nagu te mäletate, üks hetk otsustas valitsus, et ostab erastatud Enefit Greeni börsilt tagasi riigi omandisse ehk ostab selle Eesti Energiale tagasi. Põhjus oli väga lihtne: roheenergiaettevõte ei olnud suuteline ilma pideva riikliku toetuseta hakkama saama. Ta ei saanud iseseisvalt hakkama. Siis ostetigi Enefit Green tagasi palju kõrgema hinnaga kui see, millega ta kunagi börsile viidi. Maksumaksjale läks see muide maksma 68 miljonit eurot. Aga enne seda, kui valitsus selle uudise avalikustas, oli börsil näha, et äkitselt hakati suures mahus Enefit Greeni aktsiaid kokku ostma. Me nägime anomaaliat. Põhimõtteliselt ületasid mahud kolm-neli korda tavapäraseid mahte. See viitas sellele võimalusele, et keegi, kes omas siseinfot, teadis, et valitsusel on selline tagasiostuplaan, ta teadis ka, milliseks kujuneb hind, kasutas seda infot ära ja ostis kiiremas korras endale kokku erinevaid aktsiaid ja teenis selle pealt tulu, mis on kuritegelik tulu. Sellele ohule juhtisin ma tähelepanu juba aprillis. Kutsusin sel teemal kokku korruptsioonivastase erikomisjoni istungi, juhtisin sellele infotunnis rahandusminister Jürgen Ligi tähelepanu, aga mis kõige olulisem, nõudsin välja nimekirja insaideritest ehk nendest inimestest, kellel oli terve see aeg olemas siseinfo valitsuse plaani kohta, selle Enefit Greeni ostu kohta, ja kes võisid potentsiaalselt seda infot kuritarvitada ja nii teenida kuritegelikku tulu. Kõigepealt ei soovitud komisjonile seda infot saata. Jürgen Ligi põhimõtteliselt üleüldse naeruvääristas minu tööd, komisjoni tööd, minu märkuseid, ja arvas samuti, et erikomisjonile ei peaks seda nimekirja saatma. Finantsinspektsioon oli täiesti teisel seisukohal, et erikomisjonil on õigus, erikomisjon peab samuti asja vaatama. Lõpuks nimekiri saadeti. Aga oh üllatust, tuli välja, et see oli libanimekiri. Selles nimekirjas polnud tegelikult kõiki isikuid, kes siseinfot omasid. Meile saadeti palju lühem nimekiri, varjati päris paljusid nimesid. Eesti Energia väidab, et meie komisjon ei peaks üldse seda küsimust arutama. Esiteks tekib küsimus, mis ajast võib riigiettevõte Riigikogu komisjonile ette kirjutada ülesandeid ning seda, mida komisjon arutab. Teiseks, miks oli soov seda infot varjata ning miks Eesti Energia ei edastanud komisjonile tõeseid andmeid? Eesti Energia ja Jürgen Ligi arvavad, et meie komisjon tegeleb valede teemadega. Reaalsus on see, et seda valet teemat, mis sai minu poolt juba aprillis tõstatatud, menetleb prokuratuur ning konkreetsetele isikutele on esitatud ka kriminaalkahtlustus. See tähendab, et on leitud väga konkreetsed tõendid. Tegemist on palju laiema probleemiga, kui riigiettevõtetest, asutustest või ministeeriumidest siseinfo niiviisi lihtsalt lekib ja keegi teenib selle pealt veel tulu, eriti kui see võib potentsiaalselt mingil hetkel tekitada ka suuremat kahju Eesti inimeste rahakotile. On võimalik, et siseregulatsioonid polegi meil riigiettevõtetes korras. On kahetsusväärne, et rahandusminister terve see aeg, selle asemel et palju suurema tõsidusega suhtuda sellesse küsimusse, hoopiski mõnitas Riigikogu liikmeid, mõnitas korruptsioonivastase erikomisjoni tööd, nimetas seda sisutuks. Aga kui rahandusminister oleks teinud sisulist tööd, oleks reaalselt teostanud ka järelevalvet, siis poleks neid kuritegusid toimunud. Nii et saan kinnitada, et korruptsioonivastane erikomisjon pöördub uuesti Eesti Energia poole ja nõuab välja kogu nimekirja. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-15T21:07:52.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Lauri Läänemets, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-09-15T21:08:03.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Eesti on varandusliku ebavõrdsuse poolest Euroopa tipus. Eesti Panga viimane analüüs 2023. aastast ütleb, et 10%‑le Eesti elanikest kuulub 59% varast. See tähendab, et enamus Eesti rikkusest on 10% Eesti inimeste käes. Kui me võtame alumise 50%, väiksema varaga inimesed, need, kellel on vähem vara, siis näeme, et neile kuulub ainult 7,4% kogu Eesti rikkusest. Kõrvutame neid andmeid Leedu andmetega. Vähem vara omavad inimesed või pooled elanikest omavad seal 14,2% varast ehk Leedu vaesemad inimesed ja keskklass on Eesti inimestest kaks korda rikkamad. Kui me räägime maksudest, maksusüsteemist ja sellest, et riigieelarvesse ju on raha [vaja], sest riigikaitset on vaja rahastada, siis on täiesti arusaamatu see, et me asetame järjest rohkem maksukoormust järjest rohkem nende inimeste kukile ja turjale, kellele kuulub 7,4% varast, ja vähendame nende maksukoormust, kellele kuulub 59% varast. Ilmselgelt ei anna see Eesti Vabariigi riigieelarvesse mitte midagi juurde peale sotsiaalprobleemide. Täiesti hämmastav on vaadata põhimõtteliselt kõiki parlamendierakondi peale sotsiaaldemokraatide, kes nüüd, enne kohalikke valimisi – ma kujutan ette, et ka enne Riigikogu valimisi ja Riigikogu valimiste ajal –, tulevad teie juurde ja ütlevad, et vaadake, järgmistel aastatel kasvavad riigieelarves kulud miljardi euro võrra ehk miljard eurot tuleb kulusid juurde, riigieelarve on juba miinuses ja ainuke lahendus – ainuke lahendus! – on, et alandame makse, vähendame riigi tulusid, siis läheb kõik korda. Iga inimene, kes on algklassides matemaatikat õppinud, saab aru, et kui sa suurendad kulusid miljardi võrra ja vähendad riigieelarve tulusid, siis tulemus on katastroof riigieelarve mõttes. Loomulikult, iga inimene küsib, et kuidas see mind mõjutab, minul ei lähe hästi. Mõjutab sedamoodi, et tegelikult tõesti, nende maksukoormust, kes on keskklass, kes on madalama sissetulekuga inimesed, tuleb vähendada, nende toimetulekut tuleb parandada, et Eesti pere saaks endaga hakkama. Aga kuna riigieelarvesse on raha juurde vaja, siis me peame teises otsas ehk rikkamas otsas maksukoormust suurendama. See oleks vastutustundlik, vastutustundlik esiteks riigi rahanduse mõttes, aga vastutustundlik lõpuks ka nende inimeste suhtes, kes tarbivad selliseid riigi põhiteenuseid nagu tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne. Vaadake, kui peab riigieelarvet kärpima hakkama, siis miljard eurot on nii suur summa, et ilma hariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande kallale minemiseta hakkama ei saa. Kui vähendatakse hariduskulusid, siis ma väidan, et keskmine Eesti inimene kaotab rahas rohkem. Kujutage ette, et teile lihtsalt lubatakse, et alandame makse ja te saate 6,35 eurot juurde, aga huvihariduse eest tuleb hakata iga kuu 50 eurot rohkem maksma. Kuskohas see võit on? Ei ole, see on tavalisele keskmisele Eesti inimesele, keskmisele Eesti perele kaotus. Nii et lahendus ei saa olla ainult maksude alandamine. See on populism, see on tegelikult vale, see on sulaselge vale, mida Eesti inimestele räägitakse olukorras, kus kulud kasvavad miljard eurot ja riigieelarve on miinuses, aga lahendus on, et alandame makse. See tähendab tegelikult, head Eesti inimesed, et teile valetatakse. Makse tuleks alandada neil, kes on keskmise ja madalama sissetulekuga. Aga riigieelarvesse on vaja raha, et riigikaitset rahastada. Makse tuleb tõsta nendel 10%‑l kõige rikkamatel, kellele kuulub 59% kogu varast, mis Eesti Vabariigis on. Ei ole võimalik maksustades riigieelarvesse raha juurde saada, kui me maksustame neid, kellel tegelikult mingit vara ega mingisuguseid võimalusi ei ole. See tekitab ainult sotsiaalprobleeme. Kahjuks tuleb tõdeda, et mitte ainult opositsioonierakonnad, vaid ka peaminister Kristen Michal koos Reformierakonnaga vähendavad riigi tulusid, tekitavad olukorra, kus ühel hetkel minnakse hariduse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu kallale. Lõpuks võtab see keskmise Eesti pere rahakotist oluliselt rohkem. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-15T21:12:52.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetame tänase vaba mikrofoni ja nii lõpeb ka tänane Riigikogu istung. Rahulikku õhtut kõigile kolleegidele! Kohtume juba homme hommikul kell 10 Riigikogu täiskogu istungil.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-09-15T21:13:15.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '21:13', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-11T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-10T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-10T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-09T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 6
Date: 2025-09-08T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 15

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-08T22:00:26.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-08T22:00:26.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Liigume edasi. Head kolleegid, nüüd kohe pärast haamrilööki on võimalik teil kõigil registreerida end vabasse mikrofoni. Kõnesoove on ning esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi kolleeg Rain Epleri. Palun! Täpsustan, et [aega on] kuni viis minutit.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2025-09-08T22:00:58.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh! Ma püüan isegi lühemalt [teha]. Kohalike valimiste aeg on selgelt pihta hakanud, linnad täituvad poliitikute piltidega ja meediatki [tarbides] on tunda, et valimised on käimas. Seetõttu mõtlesin, et paar asja tasub lühidalt ja selgelt ära markeerida. Mina ise tulen Võrumaalt ja kohalikel valimistel osalen ka Võru linnas. Võru linnas peab sots Anti Allas, ma ütleksin, ettekaotatud võitlust kõigi inimestega, kes teatud teemal arvamust avaldavad. Võitlus on selle üle: Anti Allas proovib tõestada, et tema ei toetanud automaksu kehtestamist Eestis. Ma mõtlesin, et hea on üle käia see automaksu kehtestamise lõpphääletus. Võtsin aga välja – mitte kõik saadikud – Kagu-Eestist Riigikokku tulnud saadikud ja vaatasin, kes hääletasid automaksu poolt, just nendest, kes tulid Riigikokku 11. ringkonnast, Põlva-, Valga- ja Võrumaalt. Miks ma seda teen? Sest paljud neist on nüüd kohalikel valimistel seal piirkonnas tagasi ja proovivad ühes või teises vallas või linnas võimule saada. Kagu-Eesti saadikutest hääletasid automaksu poolt Anti Allas, Anti Haugas, Mait Klaassen, Andrus Seeme, Liina Kersna ja Ester Karuse. Mõtlesin [rääkida ka teisel teemal], et see [kõne] ei jääks liiga automaksukeskseks, eriti kuna Võru on kuulutanud ennast ka lastesõbralikuks linnaks. Anti Allas käib aeg-ajalt linna mööda ringi koledas kostüümis, mõõk käes. See minu arust pigem hirmutab lapsi, aga see selleks. Lastesõbralikkus võiks aga välja paista ka tegudest Riigikogus. 2023. aasta 20. juunil, see oli üsna kohe peale seda, kui Riigikogu praegune koosseis kokku tuli, võeti vastu seadus, millega tõsteti tulumaksu ja laste vaatest väga olulisena kaotati täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral. See oli lastega peredele rahaliselt tegelikult päris suur kaotus. Selle poolt hääletasid Kagu-Eesti saadikutest jälle ennast laste sõbraks nimetavad [Riigkogu liikmed]. Sotsile ei ole silmakirjalikkus loomulikult midagi [halba], see ongi nagu kvaliteedi [märk], kui sa oled sots. Anti Allas hääletas selle poolt, et see maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ära kaoks. Hääletasid selle poolt ka Anti Haugas, ka Mait Klaassen, Andrus Seeme, Liina Kersna, Maido Ruusmann ja Eerik-Niiles Kross. Seda lühikest videot soovitan Kagu-Eesti inimestel enne valimisi aeg-ajalt üle vaadata. Riputan selle kindlasti üles ka avalikesse kanalitesse. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-08T22:03:48.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-09-08T22:03:57.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': "Aitäh! Jätkates kohalike valimiste teemal: ma ise kandideerin Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Aga mitte sellest ei tulnud ma tegelikult täna siia rääkima. Tulin rääkima palju tõsisemal teemal. Nimelt, täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil me käsitlesime Tervisekassa küsimust, nimelt seda, kuidas nad tegelikult maksumaksja rahaga ümber käivad. Ma usun, et kõik mäletavad uudiseid Tervisekassa luksuslikust peost Wagenkülli lossis, mida paluti töötajatel lausa saladuses hoida. Tänaseks on teada, et see üritus läks maksma 142 000 eurot. Aga see pole kõik. Erinevate motivatsiooniürituste peale on kulunud see aasta juba 254 000 eurot. Aga ka see pole kõik. Lisaks on kulutatud 243 000 eurot koolituste peale, mille hulgas on kusjuures ka erinevad meeskonna- ja motivatsiooniüritused. Põhimõtteliselt on Tervisekassa selle aasta jooksul kulutanud erinevate ürituste peale juba kuskil pool miljonit eurot. Lisaks sellele on vahepeal Tervisekassa töötajaid koondatud, aga palgafond on kasvanud 1 miljoni euro võrra. 194 töötaja peale on palgafond 12 miljonit eurot, juhatuse esimehe palk on pea 10 000 eurot kuus. Samal ajal on lisaks kõigele sellele sotsiaalminister Karmen Joller maksnud Tervisekassa juhatuse liikmetele 71 000 eurot tulemustasusid. Ja seda kusjuures vaatamata sellele, et tulemusmõõdikud polnud isegi täidetud. Meile ütles Tervisekassa juhatuse [esindaja] täna istungil, et see kõik on motivatsiooni tõstmiseks. Mul on küsimus, et mis asutus see Tervisekassa on, et seal on vaja pidevalt teha koolitusi, üritusi, sellist team buiding'ut, tulemustasusid maksta, pidevalt palkasid tõsta. Mul on küsimus, miks riik ei tõsta samamoodi motivatsiooni näiteks päästjatel, õpetajatel, aga võib-olla ka medõdedel ja hooldajatel. Korra tuletan meelde, et Tervisekassa on praegu 200 miljoni euroga miinuses. Isegi lastele, kellel on vähk või mõni muu tõsisem haigus, riik raha ei leia. Hoopis küsitakse annetusi inimeste käest. Sotsiaalminister Karmen Joller, aga ka rahandusminister Jürgen Ligi on mõlemad Tervisekassa nõukogus. Karmen Joller tunnistas, et nemad ei tea isegi eelarve üksikasju, see ei ole nende haldusalas. Nemad ei tea suvepäevadest, nad ei tea büroopindadest. Kusjuures büroopindade kohta on ka veel üks hästi huvitav asi. Tervisekassa juhtkond ütles, et nemad otsisid A-klassi hoonet, millel oleks väike süsinikujälg. Kujutage ette, see on prioriteet, mitte prioriteediks ei ole see, kuidas saaks maksumaksja raha kokku hoida. Selle asja teeb veel päris huvitaks see, et Tervisekassa keeldus saatmast korruptsioonivastasele erikomisjonile nõukogu istungite protokolle. Me spetsiaalselt tahtsime vaadata, mida üldse nõukogu arutab nendel erinevatel kokku kutsutud istungitel, sest tuleb välja, et raha kasutamist ei arutata. Ja see on saamas üleüldse läbivaks probleemiks, et erinevate riiklike asutuste nõukogud tegelikult ei tee järelevalvet selle üle, mis seal toimub ja kuidas raha kasutatakse. See on ka üks põhjus, miks näiteks Nordica läks pankrotti. Ja veel üks aspekt. See on asi, mida nüüd komisjon hakkab ka eraldi uurima. Kuidas on võimalik, et nii suure ürituse jaoks nagu need suvepäevad Wagenkülli lossis – aga mitte ainult see – mitte mingit hanget ei korraldatud? Lihtsalt keegi otsustas, et teate, teeme ära, kulutame 142 000 eurot maksumaksja raha, no ja siis vaatame. See tõlgendus, mida igal pool esile tuuakse, ja ka komisjonile öeldi, kuidas nemad riigihangete seadust tõlgendavad – no see käsitlus on lihtsalt meelevaldne. Isegi Riigikontrolli [esindaja] ütles täna [komisjoni] istungil, et kuulge, selline käsitlus ei ole normaalne. See on päris tõsine huvide konflikt. Karmen Joller sotsiaalministrina täpselt samamoodi vastutab selle korralageduse eest, mis Tervisekassas on. Sellest ei piisa, et Tervisekassa juhatuse esimees tagasi astus, sotsiaalminister vastutab samamoodi. Ja see on ka põhjus, miks Keskerakond andis täna sisse sotsiaalministri umbusaldus[avalduse]. Aitäh!", 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-08T22:09:04.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernitsa. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18', 'date': '2025-09-08T22:09:06.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Ernits', 'text': 'Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on õige aeg teha väike kokkuvõte stardihetkest. Olukord riigis on erakordselt hull. Valitsuse usaldus on ajalooliselt erakordselt madal. Inflatsioon on Euroopa kõrgeim. Noorte tööpuudus on samuti Euroopa kõrgeim, rekord on käes. Paljud inimesed kardavad reaalselt, et sõda jõuab siia, noored ei julge siin peresid luua ja lapsi ilmale tuua. Sündide arv oli eelmisel aastal viimase 100 aasta madalaim. Maal möllab katk. Piisab, et üks siga või keegi haigeks jääb, ja terve küla tapetakse – pean silmas farmi. Aga samal ajal, katku ajal, pidu käib: Tervisekassa mõisapidu, uhked kuldsed segistikraanid, Kaitseministeeriumisse valatakse veelgi rohkem raha juurde. Ja siis selgub, et tegelikult ei tea ka kaitseminister ja ministeeriumi juhid, mida selle [rahaga] on tehtud ja kuhu see on pandud. Ja kui keegi julgeb öelda, et toit on liiga kallis, siis lugupeetud rahandusminister ütleb, et sööge vähem. Eesti rahvas on niigi paks. Mida selle peale kokkuvõttes [öelda]? Aeg on kutsuda kokku päästekomitee. Aeg on tulla teil kõigil Toompeale ja näidata, mida te sellest kõigest arvate. Aeg on see agoonia ära lõpetada. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-08T22:11:51.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-09-08T22:12:07.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Jüri Lotman on öelnud: "Me kõik sõuame ühes paadis. Kas upume kõik koos või pääseme kõik koos. Üksinda ei õnnestu kellelgi pääseda." Kuldsed sõnad, vaadates praegust elu. Me kõik sõuame ühes paadis, ütles Lotman. Tõesti, viimaste aastate inflatsioon ning valitsuse halastamatud maksutõusud on pannud meid tõsiselt muretsema nii isikliku toimetuleku kui ka riigi tuleviku pärast. Ometi ei julge paljud oma rahulolematust väljendada, sest halvemal juhul kleebitakse sulle külge süüdistus vaenulike narratiivide esitamises, paremal juhul lihtsalt vingumises, mis olevat saanud rahvusspordiks neile, kes ei suuda mõista vaid napi 14% elanikkonna kesist toetust omava valitsuse pikka plaani. Õnneks leidub Eesti inimeste seas neid, kes riskivad tulla välja julgete ettepanekutega, kaasates tuhandeid ja tuhandeid mõttekaaslasi. Üheks taoliseks majakaks halveneva elujärje ja eriliste tulevikuvaadeteta karmis argiöös on Jana Guzanova, tarmukas naine, kes algatas toetusallkirjade kogumise toiduainete käibemaksu langetamiseks. Selles pole ju tegelikult midagi võimatut, sest enamus Euroopa riike juba kasutab madalama sissetulekuga kodanike toetamiseks taolist [maksuerisust]. Jana üleskutsega liitus ligi 100 000 inimest, mis on rahvaalgatuste puhul vaieldamatu rekord. Kindlasti oleks üleskutsele lisandunud veel tuhandeid toetusallkirju, ent tuleb tunnistada, et meie riigis on loodud hirmuõhkkond, kus väga paljud kardavad meelsust näidata, peljates sattuda rünnakute ja süüdistuste objektiks. Nii jäi paljudel petitsioonile allkiri andmata, kuid südames toetab selles väljendatud seisukohti kindlasti enamik Eesti rahvast. Valitsusel tuleb petitsiooniga arvestada ja kui seda ei tehta, tähendab see vaid rahva ja võimul olevate poliitikute vaheliste vastuolude süvenemist. Jana algatatud petitsioonile kogutud rekordiline toetus tuletab meelde veel ühte aegumatut tõde: tugev on just kokkuhoidev rahvas. Petitsiooni toetasid erinevatest rahvustest inimesed. Ja tõesti, pole ju vahet, kas sammule, mis [aitaks] elu normaalsetele rööbastele tagasi tuua, annab toetushääle eestlane, venelane, lätlane või poolakas. Nad kõik muretsevad oma koduriigi saatuse pärast. On vana tarkus, et koos ollakse tugevad. Ent just rahva ühtsust valitsus kardab ja seepärast kasutatakse taktikat "jaga ja valitse", sest erinevaid rahvusgruppe ja muudel alustel moodustunud kogukondi vastandades on lihtsam inimesi ohjata. Sel eesmärgil tullakse välja kirikuseadusega, mille president oli sunnitud korduvalt tagasi lükkama, ent mis võimendas vastandumist ja poleemikat, juhtides tähelepanu elulistelt probleemidelt kõrvale. Seda enam tuleb meil unustada erimeelsused ja seista ühiselt oma õigustatud nõudmiste eest. Need, kes tahavad kõrvuti seista selle ilusa maa tuleviku eest, kes on võtnud omaks kohaliku elulaadi, ei ähvarda Eesti tulevikku. Seda teevad praeguse valitsuse elukauged ministrid ja nende nõunikud. Me suudame Eesti elu taas lootustandvale arengule pöörata, kui vaid oskame mesilasperena kokku hoida, usaldades ja toetades üksteist, mitte ei lasku tarbetu rahvuspõhise sildistamise ja solvanguteni. Elus leidub väärtusi, mis liidavad, nagu Jana oma julge algatusega tõestas. Järgige teiste riikide tõhusat praktikat ja tooge toiduainete käibemaks alla, nagu teeb seda praegu Rootsi riik ja soovib meie rahva enamus. Ärgem unustagem veel ühte väljendit: laev liigub edasi ainult siis, kui kõik sõuavad ühes suunas. Edu meile oma riigi hoidmisel! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-09-08T22:16:58.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole ja meie tänane istung on lõppenud. Rahulikku õhtut!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-09-08T22:17:10.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '22:17', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-08T20:14:55.000+00:00', 'title': '<p>Arupärimine Uikala prügila kohta (nr 775)</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-08T20:14:55.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Liigume edasi seitsmenda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Lauri Laats, Andrei Korobeinik, Vladimir Arhipov, Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart 13. mail 2025. Arupärimine on Uikala prügila kohta. Ettekandja on Vadim Belobrovtsev. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '80eac2f1-bb1e-4996-ac5a-4c3dba91bade', 'date': '2025-09-08T20:15:26.000+00:00', 'speaker': 'Vadim Belobrovtsev', 'text': 'Aitäh! Lugupeetud minister! Päästeamet ja Keskkonnaamet on avalikult väljendanud muret probleemide pärast, mis seonduvad Uikala prügilaga. Käesoleval aastal on seal toimunud juba 11 tulekahju, mis on [neelanud] päästjate ressursse. Väärib meenutamist, et 2024. aasta maikuus toimus Uikalas suur põleng, mille kustutamine vältas 200 päästja osalusel üheksa päeva, ning tööde käigus sai neli päästjat viga. Kuigi prügilat opereeriv ettevõte kinnitab, et asjad on kontrolli all, leiab Päästeamet, et sagedaste põlengute näol on tegemist regulaarse osaga ettevõtte tööst. Samuti on väljendatud muret, et keskkonna- ja tuleohutusnõuete täitmata jätmine võib tuleneda sellest, et prügilat opereerival ettevõttel on rahalised raskused. Selle kahtluse põhjendatust ilmestab asjaolu, et ettevõtte maksuvõlg on ületanud 2,3 miljoni euro piiri, millest 800 000 eurot on maksmata saastetasu ning 600 000 eurot maksmata käibemaks. Eeltoodust lähtudes me küsime ministrilt, kas ta on Uikala prügila probleemidega kursis ning arutanud neid ka taristuministriga, kelle vastutada on ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine. Kas näete keskkonnakaitse eest vastutava ministrina, et tegevusetus Uikala prügilas võib kaasa tuua suuremahulise keskkonnakahju? Kas ministeeriumil või Keskkonnaametil on olemas kriisiplaan Uikala prügilaga seonduvate võimalike keskkonnakahjude likvideerimiseks? Millised keskkonnakahjud võivad tekkida, kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ei tule oma kohustuste täitmisega toime? Kas peate vajalikuks Uikala prügilat opereerivalt ettevõttelt nõuda ennetavalt rahalist garantiid võimalike keskkonnakahjude kompenseerimiseks? Milline on Uikala prügilas ladestatud jäätmete hulk viimase teadaoleva [info kohaselt]? Kas ministeeriumil või Keskkonnaametil on välja töötatud tegevusplaan juhuks, kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte tegevuse lõpetab? Kas ministeeriumis või Keskkonnaametis on arutatud jäätmekäitluseks vajalike lubade tühistamist seoses sagedaste rikkumistega Uikala prügilas? Allkirjastanud on Lauri Laats, Andrei Korobeinik, Vladimir Arhipov, Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-08T20:17:56.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Arupärimisele palun nüüd vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '8e9879fd-2967-45ca-892b-42e927b22d75', 'date': '2025-09-08T20:18:05.000+00:00', 'speaker': 'Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Aitäh arupärijatele küsimuste eest, mida kokku on kaheksa! Ma vastan neile järjekorras. Esimene küsimus: "Kas olete ministrina Uikala prügila probleemidega kursis ning arutanud neid ka taristuministriga, kelle vastutada on ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine?" Jah, olen prügila probleemidega kursis ning arutanud neid nii taristuministri kui ka Keskkonnaameti peadirektoriga. Teine küsimus: "Kas näete keskkonnakaitse eest vastutava ministrina, et tegevus ja tegevusetus Uikala prügilas võib kaasa tuua suuremahulise keskkonnakahju?" Kindlasti, tegevus ja tegevusetus Uikala prügilas on probleem, mis mõjutab jäätmekäitlussektorit. Nii tava- kui ohtlike jäätmete prügilad on kõik suure keskkonnariskiga, seetõttu on nende rajamise asukohad eelnevalt planeeritud ning valitud on selline asukoht, mis on prügilale sobiv. Eestis on kõik tegutsevad prügilad rajatud tehisbarjäärile. See tähendab, et läbi prügila põhja midagi keskkonda juhtida ei ole lubatud. Reaalne negatiivne mõju keskkonnale võib tekkida juhul, kui prügilas kogunevat nõrgvett ei puhastata piisavalt või kui prügila põlengute tõttu tekib õhusaaste. Nõrgvee sattumine keskkonda võib põhjustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemise, aga Kliimaministeeriumile teadaolevalt ei ole Keskkonnaamet seni tuvastanud, et Uikala prügilas toimunu oleks kaasa toonud keskkonnakahju. Aga see risk on kahtlemata olemas. Kõikide osapoolte eesmärk on sellise olukorra vältimine, et risk ei realiseeruks. Kolmas küsimus: "Kas ministeeriumil või Keskkonnaametil on olemas kriisiplaan Uikala prügilaga seonduvate võimalike keskkonnakahjude likvideerimiseks?" Prügila haldamine eeldab rangete keskkonnanõuete järgimist, kuna jäätmetest pärinevad saasteained võivad mõjutada nii pinnast, põhjavett kui õhku. Prügila tuleb rajada selliselt, et võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud oleksid keskkonnamõjude hindamise etapis kaardistatud ja rakendataks erinevaid meetmeid, et negatiivseid mõjusid vältida ja vähendada. Kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ei tule keskkonnakompleksloa kohustuste täitmisega toime, võivad sellega kindlasti kaasneda negatiivsed mõjud. Sellise olukorra vältimiseks kontrollivad järelevalveasutused, et prügila territooriumil oleks tagatud nõuete täitmine. See aitab ennetada võimaliku keskkonnakahju tekkimist. Kliimaministeeriumile teadaolevalt ei ole Keskkonnaamet hetkel tuvastanud, et Uikala prügilas toimunu oleks põhjustanud keskkonnakahju. Aga nii, nagu ka eelnevale küsimusele vastates [ütlesin], see risk on kindlasti jätkuvalt olemas. Keskkonnaamet on Uikala prügila juhtumi läbi analüüsinud [ja koostanud] erinevad stsenaariumid ning nende stsenaariumide hulgas on ka võimalus, et ettevõte lõpetab ootamatult tegevuse. Nii et riskid on läbi analüüsitud. Neljas küsimus: "Millised keskkonnakahjud võivad tekkida[,] kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ei tule oma kohustuste täitmisega toime?" Prügila haldamine, nagu mainitud, eeldab rangete keskkonnanõuete järgimist. Suletud prügilates peab jäätmehooldus toimuma vähemalt 30 aastat [pärast sulgemist], seega on prügila küllaltki pikaajalise keskkonnamõjuga. Vajalik on gaasikogumissüsteemi töös hoidmine ja nõrgvee puhastamine. Enne järelhooldust on vaja ladealad nõuetekohaselt sulgeda, selleks on koostatud ehitusprojekt ja sulgemislahenduse keskkonnamõjude hinnang. Kliimaministeeriumile teadaolevalt ei ole Keskkonnaamet seni tuvastanud, et Uikala prügilas toimunu oleks kaasa toonud keskkonnakahju. Aga nii, nagu ka eelnevate küsimuste puhul [mainisin], see risk ei ole kadunud. Juhul, kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ei tule oma kohustustega toime, võib tõenäoliselt negatiivne mõju tekkida puhastamata reovee sattumise järel keskkonda, mistõttu on esmajärjekorras oluline jätkata nõrgvee käitlemist. Kui peaks tekkima olukord, kus suurtes kogustes puhastamata nõrgvett satub keskkonda, võib see põhjustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemise. Kõikide osapoolte eesmärk on sellise olukorra vältimine. Viies küsimus: "Kas peate vajalikuks Uikala prügilat opereerivalt ettevõttelt nõuda ennetavalt rahalist garantiid võimalike keskkonnakahjude kompenseerimiseks?" Ennetava rahalise garantii nõudmine ei ole juriidiliselt võimalik, küll aga peab kõikidel tegutsevatel prügilatel olema rahaline tagatis sulgemisfondi näol, mis kataks nii sulgemise kui ka järelhoolduse kulud. Ettevõttel on majandusaasta aruande kohaselt sulgemisfondis 700 000 eurot, millest üle 500 000 euro on kasutatud sulgemistöödeks. Sulgemistööd käivad ja need on ettevõte lubanud lõpetada käesoleva aasta lõpuks. Kuues küsimus: "Milline on Uikala prügilasse ladestatud jäätmete hulk viimase teadaoleva seisuga?" Hetkel on Uikala prügilas kasutusel olevad ladealad saavutanud planeeritud mahu ning jäätmeid juurde ladestada ei tohi. Sellekohase ettekirjutuse on Keskkonnaamet ka ettevõttele teinud ja selle täitmist kontrollitakse. Ettevõttel on ette valmistatud veel üks ladestusala, mis peaks valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks ning mis peaks tulevikus mahutama ligikaudu 150 000 tonni jäätmeid. Kogu Eestis tekib ladestamisele minevaid olmejäätmeid keskmiselt 50 000 – 70 000 tonni aastas. Aga jäätmereformi järel on eesmärk viia kogu Eestis ladustatud olmejäätmete hulk alla 15 000 tonni aastas. Kokku on Eestis viis tavajäätmete ladestamise prügilat: Paikusel, Tormas, Väätsal, Tallinna [lähedal] Jõelähtmel ja Uikalas. Seitsmes küsimus: "Kas ministeeriumil või Keskkonnaametil on välja töötatud tegevusplaan juhuks[,] kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte tegevuse lõpetab?" Keskkonnanõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet. Uikala prügila on olnud nii Keskkonnaameti kui ka Päästeameti huviorbiidis juba pikemat aega, nagu viitas ka arupärijate esindaja. Keskkonnaamet on Uikala prügila juhtumiga seoses läbi analüüsinud erinevad stsenaariumid, sealhulgas see stsenaarium, kui ettevõte peaks tegevuse lõpetama. Keskkonnaamet teeb regulaarselt järelevalvet ning hoiab koostöös Päästeametiga silma peal nii tuleohutusnõuete järgimisel kui ka nende nõuete parandamisel. Kokku on lepitud ka selged prügila käitamise ja keskkonnaohutuse tagamise nõuded. Ettevõtja on olnud nende teemade lahendamisel aktiivne ja pingutab, et põlenguid tekitanud ladeala saaks aasta lõpuks suletud, puhasti oleks töökorras ja uue ladeala rajamine territooriumile vastaks kokkulepetele ja nõuetele. Keskkonnaamet jälgib detailselt ka ettekirjutatud tegevuskava täitmist. Praegu on Keskkonnaamet peatanud Uikala prügilas jäätmete ladestamise ning kontrollib ettekirjutuse täitmist. Meile teadaoleva info põhjal ettevõte ka tegelikult pingutab, et tekkinud probleemid saaks lahendatud. Näiteks on põlenguid põhjustanud ladeala kolmest nõlvast kaks sisuliselt suletud. Viimased põlengud ongi toimunud sulgemata nõlval. Samas on Keskkonnaamet ennetavalt olukorraga kurssi viinud ka prügila maa-ala omaniku, kelleks on Toila vald, sest seadus näeb ette, et kui ettevõte ei ole enam võimeline tegutsema, vastutab edasise käitluse ja korrastamise eest maaomanik. Kui selline olukord peaks tekkima, on Kliimaministeerium koostöös Keskkonnaametiga vajadusel kohalikule omavalitsusele lahenduste leidmisel toeks. Oluline on aga arusaamine, et kui realiseerub negatiivne stsenaarium, siis peavad riik ja kohalik omavalitsus koostöös tagama prügila keskkonnaohutuse. Kuna oleme arvamusel, et prügilat on kogu Ida-Virumaa piirkonnale vaja, siis tuleks sellisel juhul lisaks ohutuse tagamisele leida prügilale võimalikult kiiresti uus haldaja-omanik, seda mõistagi ainult olukorras, kus praegune omanik ei suuda opereerimist jätkata ja realiseerub negatiivseim stsenaarium. Ja viimane, kaheksas küsimus: "Kas ministeeriumis või Keskkonnaametis on arutatud jäätmekäitluseks vajalike lubade tühistamist seoses sagedaste rikkumistega Uikala prügilas?" Nagu teada, siis keskkonnalube väljastab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on seda teemat analüüsinud, kuid leidnud, et loa tühistamine antud kaasuses põhjustaks pigem täiendavaid keskkonnariske. Ja nii on Keskkonnaamet probleemide [lahendamisel] hetkel rakendanud pigem erinevaid sunnimeetmeid, sealhulgas peatanud Uikala prügilas jäätmete vastuvõtu ja jäätmete ladestamise. Loa peatamine või tühistamine on kõige lihtsam lahendus, seda võib Keskkonnaamet väga kiiresti teha. Oluline on aga probleem sisuliselt lahendada ning ettevõtjaid ja piirkonda selles olukorras toetada. Samas peame muidugi tagama, et keskkonnakahjud ei realiseeruks, ning hoidma raskustesse sattunud ettevõttel aktiivset graafikut ja tegevuskava, et prügila saaks kiiresti suletud ja uus ladeala välja ehitatud, ainult nii on võimalik konkurentsil põhineval turul osaleda. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-09-08T20:27:23.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18', 'date': '2025-09-08T20:27:24.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Ernits', 'text': 'Hea juhataja! Hea ettekandja! Väätsa ja kõik need teised prügilad [nii sageli ei põle]. Miks see Uikala kogu aeg põleb? Selline naftaväli, alatihti [põleb]. Ma ei ole seal kohal käinud. Mis see põhjus on? Omanik on selline pohhuist, nagu sealkandis öeldakse, või? Miks just Uikala põleb? Miks Väätsa ja teised meie prügilad ei põle nii innukalt?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c655f5ae-15ae-4180-a88e-145b2db0946e', 'date': '2025-09-08T20:27:55.000+00:00', 'speaker': 'Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt', 'text': 'Aitäh küsimuse eest! Ju on teised omanikud olnud hoolsamad. Uikalas on tõesti põlenguprobleemid tekkinud selle pärast, et ladestustegevus ei ole piisavalt hästi [korraldatud].', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-08T20:28:15.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Vadim Belobrovtsev, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '80eac2f1-bb1e-4996-ac5a-4c3dba91bade', 'date': '2025-09-08T20:28:17.000+00:00', 'speaker': 'Vadim Belobrovtsev', 'text': 'Aitäh, härra minister, selle põhjaliku vastuse eest! Me oleme oma arupärimises täheldanud: "Rahvusringhäälingu andmetel on Keskkonnaamet edastanud Uikala prügilale ettekirjutuse eelnõu tuleohutuse nõuete täitmiseks ning samuti kurdab amet, et ettevõtte kontrollimisele ja järeltööle kulub ebaproportsionaalselt suur osa ametnike tööajast." Kuna see arupärimine tuli meilt juba maikuus, siis minu küsimus ongi see, kas vahepeal on olukord paremaks läinud, nii palju kui teie teate. Ja mis oleks ministrina teie sõnum Keskkonnaametile, et kas see olukord jääbki selliseks või ikkagi läheb paremaks?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c655f5ae-15ae-4180-a88e-145b2db0946e', 'date': '2025-09-08T20:29:07.000+00:00', 'speaker': 'Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt', 'text': 'Aitäh! Keskkonnaamet on tõesti väga aktiivselt Uikala prügilaga tegelenud. Näiteks 2023. aastast kuni selle aasta septembrini on teostatud kokku üle 20 kontrolli ja on tehtud hulk ettekirjutusi. Keskkonnaamet jälgib regulaarselt seda tegevust ja kokkulepetest kinnipidamist erinevate meetmetega. Minu sõnum Keskkonnaametile on olnud see, et tuleb kasutada neid vahendeid, mis seadus võimaldab, et jõuda lahenduseni, ja olla valmis erinevateks stsenaariumideks. Keskkonnaamet on erinevad riskistsenaariumid läbi mänginud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-08T20:29:59.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-09-08T20:29:59.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma leidsin erinevaid andmeid. Mitu päeva aastas siis võib selline hais prügilakohas olla? Kas ligi kaks kuud? Ja kui see tõesti niimoodi on, kas see siis tähendab, et inimesed peavad taluma seaduse järgi seda kaks kuud, või on mingi teine number? Oskate seda öelda?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c655f5ae-15ae-4180-a88e-145b2db0946e', 'date': '2025-09-08T20:30:24.000+00:00', 'speaker': 'Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt', 'text': 'Vot seda ma ei oska öelda, millistele andmetele te viitate. Aga Keskkonnaamet kindlasti kontrollib kõikide nõuete täitmist ja on nende nõuete täitmiseks ka erinevaid ettekirjutusi teinud. See on tõsi, et need põlengud on kurnanud nii Päästeametit kui ka Keskkonnaametit. Ja nii nagu ma vastuseid andes ütlesin ka, prügila valdaja ja omanik on selle sulgemisega tegelenud. Viimased põlengud on olnud tõesti sellel viimasel nõlval, mis ei ole suletud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-09-08T20:31:06.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijatel [kõne]soovi ei ole. Kas minister soovib arupärimisest rääkida? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Seitsmes arupärimine on [käsitletud].', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-08T15:15:08.000+00:00', 'title': '<p>Eesti Vabariigi presidendi kõne</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-09-08T15:15:08.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid! Nüüd on mul suur au paluda Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi president Alar Karis.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd7fe7a4e-3b5f-402f-a765-c9e4ee388430', 'date': '2025-09-08T15:15:27.000+00:00', 'speaker': 'Eesti Vabariigi president Alar Karis', 'text': 'Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud külalised! Täna, Riigikogu sügisistungjärgu alguses, vaadatakse selle saali poole jätkuvalt suurte lootustega. Nii peabki olema. Riigikogu on Eesti kõrgeim kogu. Me alustame seda sügist paljude raskustega, aga kuni usk poliitikasse üldse säilib, käib raskustega kaasas ootus, et riigi juhid võtavad olukorda tõsiselt ja leiavad lahendusi. Kõige põhimõttelisemad poliitilised otsused langetatakse siin. Teist sõltub kõige rohkem see, kas ühiskonnas püsib usk, et me saame hakkama, et koorem, mida tänases rahvusvahelises olukorras peame kandma, õigustab end – et meie riik on aus ja võimekas. Presidendina olen sageli hoomanud, kui laiad on parlamendi võimu piirid. Mõistagi pöördutakse suurte ootustega sageli ka minu poole ja siis on pettumuse oht, kui meenutan, et poliitilise, sealhulgas välispoliitilise suuna annavad Eesti riigile parlament ja valitsus, mitte president. Võib-olla arvatakse vahel, et president ei tee oma tööd, kui ta meenutab selle ameti piiratud võimu, aga see on osa demokraatliku mudeli kaitsmisest. Inimesena on mul oma arusaamised, oma eelistused – see on loomulik. Siiski on minu roll presidendina tagada, et austataks rahva valitud esindajate otsuseid. Ka minu kriitika on lähtunud sellest – soovist tõsta esile läbikaalutud, uuringutega toetatud, Eesti elanikele mõistetavaks tehtud otsuste tähtsust. Sellised otsused pälvivad suurema austuse ja kinnitavad usku meie riigikorda. Seda nii riigi sees kui ka riigist väljas. Olen mitmel puhul öelnud, mida mulle ennekõike tähendab Eesti: see pole ainult maa, riik, see on tark rahvas. Ja ma ei arva, et tark rahvas saab tunnustada poliitilisi otsuseid üksnes seepärast, et need on langetatud parlamendi enamusega. Kindlasti mitte tänases maailmas, kus ühiskond on täis kriitikat, kohati üsna sügavat umbusku. Poliitika peab selle uuelaadse kriitilise vaimuga kohanema, mitte sildistama arvustajaid ja kahtlejad, päris kindlasti aga mitte asuma piirama sõnavabadust. Ühes olen ma võinud veenduda: inimestel on lihtsam leppida koormavate seadustega, kui need ei tundu neile eluvõõrad, teisisõnu, kui nad tajuvad, et on arvestatud ja läbi kaalutud, mida seadused praktikas kaasa toovad. Rahulolematust, tihti kibestumistki tekitab see, kui otsuseid põhjendatakse abstraktsete prioriteetidega, kuid ei tunta igapäevaelu raskusi. Olgu tegu ettevõtjate või kellegi teisega, inimesed näevad üldiselt ise kõige paremini, kas piirangud, mis neile kehtestatakse, ka tegelikult soovitud eesmärgi saavutavad, või on see kõik lihtsalt hulk kulutusi ja lisandunud paberitööd. Olgu öeldud, ma ei arva sugugi, et teie, Riigikogu liikmed, olete oma töös Toompeale sulgunud. Valitud parlamendiliikmetena tunnete te Eesti elu tõenäoliselt väga hästi. Kuid ma räägin umbusust, mida võivad tekitada üksikud seadused. Eriti need, millega kehtestatakse makse või piiranguid, ükskõik kui tähtis ka poleks eesmärk, olgu see kaitsevõime tõstmine, keskkond, majanduskasv või sisemine julgeolek. Mida kaalukam on eesmärk, seda olulisem on olla kindel, et seadus või maksumuudatus ka tegelikult aitab selle saavutamisele kaasa. Muidu võib juhtuda, et need eesmärgid ise hakkavad paistma ettekäände või retoorikana ja neid ei võeta enam tõsiselt. Pole selge, mis seos on ühelt poolt maksude ja piirangute ning teiselt poolt eesmärkide vahel. See on peamine kaalutlus, mida olen pidanud silmas seaduste hindamisel. Eelmise aasta lõpul jätsin ma välja kuulutamata seaduse, mis oli mõeldud Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kliimaeesmärke saab edendada ka nii, et ettevõtluskeskkond püsib stabiilse ja selgena. Siin ei olnud tarvis valida keskkonnakaitse ja majanduskasvu või ettevõtete huvide vahel. Elades järjest enam linlikus ja tehnoloogilises keskkonnas, kipume unustama, et elukeskkond on üks meie suurimaid väärtusi. Keskkonna püsimine on üks osa kindlustundest, mida vajavad tänased noored oma elu seadmisel ja pere loomisel. Kui tagame, et tarvitusele võetud abinõud on täpselt ja mõttekalt kujundatud, siis aitab see meil neid eesmärke hoopis paremini saavutada ja keskkonnapoliitika tõsiseltvõetavust säilitada. Samamoodi näen ühiskonnas tekkinud arutelu privaatsuse ja andmekaitse üle. On väga ohtlik märk, kui pea kõigi ajalehtede juhtkirjadest vaatab vastu arvamus, et riigiasutused nuhivad üha enam kodanike järel ja seadusliku aluseta koguvad isikuandmeid. Arutelu kipub kujunema niisuguseks, et kumb on olulisem, kas privaatsus või tõhus võitlus kuritegevusega. Leian, et me ei lihtsusta kuidagi võitlust kuritegevusega, kui soodustame arvamust, et politsei ja riik pole usaldusväärsed. Vastupidi, usaldus politsei vastu on sisejulgeoleku tagamisel kõige tähtsam tegur. Selle saavutamiseks peab looma sellise kontrollimehhanismi isikuandmete kaitseks, et oleks kindel: andmeid kogutakse ja säilitatakse täpselt niipalju, kui õige eesmärgi saavutamiseks on tingimata vaja. Just sellise kontrollimehhanismi puudumine oli minu etteheide rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks mõeldud seadusele. See seadus toimib tõhusamini, kui luuakse hoovad Rahapesu Andmebüroo tegevuse kontrollimiseks. Ka kirikute ja koguduste seaduse puhul oli mõte keskenduda vahenditele, nii nagu need seaduses tegelikult kirjas on, mitte ainult üldisele eesmärgile. Ma keskendusin küsimusele, milline osa sellest seadusest aitab tõesti kaasa Eesti julgeolekule ja milline osa mitte. Kui esitame sellise küsimuse iga teise seaduse kohta, olgu tegu kliima‑ või andmekaitsega, siis miks tuleks seda siin eirata? Veel kord, asi pole ainult põhiõiguste tagamises, vaid eesmärgi tõsiseltvõtmises ja seaduse sätete hindamises selle eesmärgi valguses. Seda nõuab otsesõnu meie põhiseadus. Eesti julgeoleku tagamine on täna meie tähtsaim eesmärk. See on seda raskem, et peame hoolikalt kaaluma, kuidas käituda rahvusvahelises keskkonnas, kus senised koordinaadid on nihkunud. Majanduslik kindlustatus on samuti julgeolekutegur. Tõsi, meie ees on justkui dilemma: ühelt poolt me peame rõhutama ohu tegelikkust, teisalt ei tohi me jätta muljet, nagu valitseks siin regioonis ebakindlus. Kui ma peaksin lühidalt kirjeldama meie välis‑ ja sisepoliitika ristumispunkti, siis ütleksingi: see on tasakaalupunkt, kus oleme küll teadlikud ohust ja selgitame, kuidas me jagame seda ohtu liitlastega, kuid samal ajal vähendame ebakindlust ja süvendame usku Eesti riiki nii väljaspool kui ka meie eneste hulgas. Tegelikult ei ole siin vastuolu. Pigem on oht, kas langeda hirmu alla, mis tingib rumalaid, läbimõtlemata samme, või teise äärmusena, olla hooletu ja jätta tegemata vajalikud ettevalmistused, kindlustamaks, et me suudame end tõhusalt kaitsta ohtude vastu, kui seda peaks vaja minema. Olla tark rahvas – see ei ole lihtsalt kujund. See on suuna andmine kohati kaootilises maailmas, aga ka keerulise otsuse tegemine, kuidas olla uutmoodi tark olukorras, kus tehnoloogia arengu tõttu võib mõni endine arenguliider korraga osutuda ääremaaks. Meeldiv on lugeda kirjutisi meie digitaalsest eduloost, kuid rahulolu võib uinutada meid stagnatsiooni. Me ei tohi langeda oma edu ohvriks. Tehisaru tähtsusest ja võimalustest räägitakse täna kõigis riikides, kuid raskem on leida õiged hoovad, et tehnoloogilised uuendused muudaks ka meie majanduse konkurentsivõimelisemaks ning riigi tõhusamaks. See nõuab avatud, usaldusväärset majanduskeskkonda, mis soodustab investeeringuid, vabadusel põhineva riigikorra juures püsimist, aga ka tipptasemel teadustööd ülikoolides. Sügisel algav haridusprogramm on uus peatükk meie digiühiskonna edasiarendamisel. Selle eesmärk on teha gümnaasiumiõpetajatele ja ‑õpilastele kättesaadavaks tehisarul põhinevad õpirakendused. Tehisaru targaks kasutamiseks vajame ühisaru – võimet ühendada kogu seda loovust, mida ainult vaba ühiskond suudab saavutada. Kahjuks või õnneks on nii, et vabadust pole ilma reegliteta. Valikud on möödapääsmatud. Demokraatliku riigikorra seisukohalt on kõige olulisem säilitada ühiskonnas veendumus, et see saal on ainuke õige koht, kus luua reeglid, mis meie vabadust korraldavad. Jõudu tööle! (Aplaus.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-09-08T15:27:12.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Suur tänu teile, härra president!', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-09-08T15:02:28.000+00:00', 'title': '<p>Riigikogu esimehe kõne</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-09-08T15:02:28.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'On saanud tavaks, et istungjärgu avakõne peab Riigikogu esimees. Nii ka seekord. Palungi Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Hussari.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-09-08T15:03:07.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Austatud president Alar Karis! Lugupeetud ministrid, diplomaatilise korpuse ja põhiseaduslike institutsioonide esindajad! Ennekõike aga head Riigikogu liikmed! Ma kuulutan Riigikogu XV koosseisu VI istungjärgu avatuks. Head Eesti inimesed! Mis aeg see on, milles me elame? See küsimus, mida me viimasel ajal tänases infoühiskonnas üha sagedamini kuuleme, on justkui kantud hoiakust, et kunagi varem ei ole maailm olnud nii ärev ja tasakaalust väljas. Sõjad, kriisid, majanduslik surve, terviseprobleemid nii inimestel kui ka riigiinstitutsioonidel. Ka sead on katku küüsis ja lapsed jäävad haridussüsteemi lõhesse kinni. Need on teemad, mis igapäevaselt meie uudistetoidulaule jõuavad. Aga ajaloos on nähtud ka hullemaid aegu: on olnud usu‑ ja kodusõdu, maailmasõdu, majanduskrahhe. Meenutagem või New Yorgi börsikrahhi, sündmust, millest saab peagi mööda sada aastat. Ent ometi on tunne, nagu lausuks Hamlet: "Aeg liigestest on lahti." See segadus peegeldub meie igapäevases käitumises. Elame ärevushäireajastul, kus hirmud – seakatkuhirmust automaksuhirmuni, sõjahirmust e-valimiste hirmuni, inflatsioonihirmust elektrihinnahirmuni – moodustavad omamoodi kobarärevuse. Hirmude ahel käivitab info‑ ja emotsioonitulva, mis paisutab mured üle pea. Kõik muutub ärevamaks, lärmakamaks, segasemaks. Aga nii ei tohiks olla ega pea olema. Mis siis aitab? Siin on kogu ühiskonnal oma roll, meediast kodanikuühiskonnani välja, kuid kandvaim nendest on kindlasti põhiseaduslike institutsioonide ning ennekõike parlamendi oma. Meil parlamendina on põhiseadusele tuginedes selleks kõik vahendid olemas. Kui kasutame neid vastutustundlikult, taastub usaldus. Ja usaldus ongi demokraatia toimimise alus. Parlament, valitsus, president – kõik [institutsioonid] põhinevad lõpuks rahva usaldusel. Usalduse taastamine ei ole lihtne tee, aga see on käidav. Ehk aitaks meid see, kui loeksime uuesti Ameerika [kirjaniku] Scott Fitzgeraldi 1933. aasta kirja oma tütrele, kus ta jagas mured kolmeks: asjad, mille pärast tasub muretseda, asjad, mille pärast ei tasu muretseda, ja asjad, mille üle peab mõtlema. Aasta tagasi kõnelesin siinsamas Riigikogu rollist ja visandasin kolm ülesannet. Heidame pilgu tagasi. Rääkisin vajadusest määratleda agressorriigi kodanike, otsesõnu Venemaa kodanike mitteosalemine Eesti kohalikel valimistel. Me otsustasime seda reguleerida põhiseaduse kaudu. Keeruline, kiireloomuline samm, mis vajas laia toetust. See otsus on nüüd peaaegu ühehäälselt vastu võetud. Ma tunnustan kõiki Riigikogu liikmeid, kes selle nimel panustasid. Demokraatia vajab pidevat hoolt. See otsus tõestab, et oleme õigel ajal tegutsenud. Valimised on juba poolteise kuu pärast. Mul on hea meel, et presidendivalimiste teemaline eelnõu on esitatud. Veelgi rõõmustavam on, et see pärineb mitmest fraktsioonist. Meil tuleb selle teemaga kiiresti edasi liikuda: presidendi volitused lõpevad järgmisel aastal ja reeglid peavad olema enne valimisaasta algust paigas. Ka erakonnaseaduse muutmise vajadusest rääkisin aasta tagasi. Eelnõu on küll menetluses, kuid protsess on veninud. Sellegipoolest on muude korrastamist vajavate teemade kõrval oluline, et korduvalt kriminaalkorras karistatud erakond ei saaks edaspidi nautida riigi rahalist tuge. See on õiguse ja õigluse küsimus, kuid peamisena usalduse küsimus. Viimaks tänan teid ka solidaarsuskärpe eest. Selle otsuse tegemise vajadusele ma aasta tagasi peetud kõnes samuti viitasin. Kokku hoitud 400 000 eurot ei ole riigieelarve üldnumbreid vaadates suur, kuid märgiline on see kindlasti. Head kolleegid! Meid ootab ees väga tihe ja töine sügis. Kindlasti on kõige olulisem järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine. Sellest teie otsusest sõltub, kui palju vahendeid me eraldame riigikaitsele, õpetajatele, politseinikele, tervishoiule. Kuid mitte vähem oluline pole see, kuidas me neid vahendeid kogume, ehk maksud. Maksud ei tohiks olla segadust tekitav hüüdlause ega ideoloogiline vehkimine. Inimesed ootavad selgust. Seda saab anda parlament, kes kehtestab, muudab või tühistab makse – korraliselt, mitte erakorraliselt. Kui meie tulude prognoos paika peab, paraneb olukord nii hariduses, tervishoius kui ka sisejulgeolekus. Ma ei hakka siinkohal osutama inflatsiooni juurpõhjustele, aga me teame, et erakorraline rahakülv helikopterilt ja ka teise pensionisamba lõhkumine vallandasid lumepalli, mille tagajärjed kestavad siiani. Meie vastutus riigi finantside eest on lõplik ja absoluutne. Me vajame pühendumist, täpsust ja selgust, mitte odavat žongleerimist miljarditega. Eelarve peab olema mõistetav, mitte mõistatuslik. Sel kevadel allkirjastasime koos teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga memorandumi, mis toob teaduse ja poliitika [teineteisele] lähemale. Nende arutelude tulemusena oleks võimalik valmistada ette veelgi paremaid teadmistel ja teadusel põhinevaid otsuseid. 23. septembril toimub selle [koostöö] raames meie järgmine koostöökonverents, mille teema on energeetika tulevik. Kutsun teid kõiki osalema ning loodan, et sellest koostööst saame me palju abi. Ma tänan teid, lugupeetud Riigikogu liikmed, ka kevadel langetatud otsuse eest viia sisse elulõpu tahtevaldus. See on väike samm inimese eluõhtu keeruliste teemade lahendamisel. Kuid kutsun teid ühtlasi laiemalt kaasa mõtlema selle üle, kas ei vaja me siin järgmist sammu, mis ei määra patsiendi tahtest lähtuvalt kindlaks vaid inimest elus hoidvate masinatega toimetamise korra, vaid annaks lootusetult haigele ja valudes kannatavale inimesele võimaluse langetada ise otsus väärikalt siit ilmast lahkumiseks. Väärikat viisi lõpetada talumatu valu ja ravimatu haigus saab kindlasti sõnastada moel, mis ei sea kahtluse alla elu väärtust, vaid tunnustab inimese õigust otsustada oma kannatuste lõpetamise üle. Head ametikaaslased! Veebruaris tüürib Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu juba viiendasse aastasse. Teise maailmasõja ajagraafikuga kõrvutades tähendaks see jõudmist 1943. aasta sügisesse. Ukraina on võidelnud vapralt ja on seisnud nii iseenda suveräänsuse kui ka kogu vaba maailma põhimõtete eest. Samas on Vene kurjategijad eesotsas Putiniga andnud mõista, et oma vallutussõda nad lõpetada ei soovi. Selle märgiks on Ukraina tsiviilelanikkonna vastu suunatud terrorirünnakute hüppeline kasv. Me näeme ka seda, kuidas kõigi autoritaarsete maade diktaatorid ühinevad, et ühiselt sepistada oma kurje plaane vaba maailma vastu. Selleks, et kurjuse telg ei laieneks, on veelgi olulisem, et me kõik seisaksime ühtselt Ukraina selja taga ja jätkaksime ukrainlaste toetamist. Eesti roll ja eeskuju on olnud siin määrav ja me oleme teinud kõik meist oleneva, et veenda selle [toetuse vajalikkuses] ka meie partnereid. Samuti on siin suur kaal olnud parlamentaarsel diplomaatial, mille kaudu oleme tugevalt Ukraina eest seisnud. Ma tänan kõiki parlamendiliikmeid, kes on püsivalt andnud edasi Ukraina toetamise sõnumit. Augusti lõpus toimus Tallinnas Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste kohtumine. Töö oli sisukas ja tulemuslik. Arutasime koostöö tõhustamist ja sõnastasime Ukraina julgeolekuga seoses viis põhimõtet. Neist olulisim on see, et ühtegi otsust Ukraina tuleviku üle ei saa langetada ilma Ukrainata. Läbirääkimiste eelduseks on täielik ja tingimusteta relvarahu, Ukrainale tuleb anda totaalsed julgeolekugarantiid ning Venemaal ei tohi olla mingeid õigusi, eriti mitte vetoõigust NATO ja Euroopa Liidu küsimustes. Mõistagi peab jätkuma surve agressorile. Me enda ajaloost teame, et vaid nõrk ja surve all olev Venemaa lepib kaotuse ja anastatud territooriumite loovutamisega. Seejuures olen ma veendunud, et lisaks [Venemaa vastu] sanktsioonide [kehtestamisele] tuleb kiiremas korras anda Ukraina käsutusse Venemaa külmutatud varad. Eesti Vabariigi Riigikogu on oma otsusega siin otsa lahti teinud ja meie kõigi ülesanne on veenda selle olulisuses ka kõiki meie partnereid. Head kolleegid! Kõigi Eesti turvalisust ja kaitstust puudutavate otsuste ja arutelude juures kannate teie, lugupeetud parlamendiliikmed, erakordset vastutust. Soovin meile sisukat ja tegusat istungjärku. Teie ees laudadel on ka uued hääletuspuldid. Kohelge neid hellalt. Olgem põhimõttekindlad ja otsekohesed, aga ka inimlikud ja sõbralikud üksteise vastu. Jõudu tööle!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-09-08T15:14:50.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Suur tänu teile!', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 108
Date: 2025-09-04T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 1

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-19T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-18T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 23

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-18T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-17T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-16T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-06-16T19:26:10.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-16T19:26:10.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Läheme tänase viimase osa juurde. See on vaba mikrofon. Peale haamrilööki saate registreeruda [sõnavõtuks] vabas mikrofonis. Madis Kallas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17', 'date': '2025-06-16T19:26:36.000+00:00', 'speaker': 'Madis Kallas', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Mina soovin taas rääkida hariduslikust ebavõrdsusest, kuna see võtab üha rohkem võimust pea igas Eestimaa piirkonnas, seda eriti kooliaasta lõpu taustal. Me kuuleme üha rohkem, kui erinevad on olukorrad ja võimalused Eesti eri paikades. Kõik soovijad ei pääse oma piirkonna gümnaasiumi. Üle Eesti on selgelt näha: me ei olnud valmis selleks, et meil on põhikoolilõpetajaid niivõrd palju. Ei möödu päevagi, kui ei peaks lugema uudistest või ei kuuleks oma tutvusringkonna kaudu sellest, et kõik põhikooli lõpetajad ei saa kohta piirkonna gümnaasiumis. Me võime vaielda, kui paljud peaksid minema gümnaasiumi või kui paljud kutsehariduse tee valima. Aga seda ei saa teha kiirustades ja niivõrd järsku. Ülekohtuselt on nii, et noored kannatavad. Praegused põhikoolilõpetajad ja nende lähedased ei vääri sellist stressi ega teadmatust. Riik ei olnud selleks olukorraks valmis ja selle pärast kannatavad ennekõike meie noored. Põhikooli matemaatikaeksamil peab noori rohkem toetama. Hariduslik ebavõrdsus, [mida on näha] eri koolide eksamitulemuste [põhjal,] on tekitanud olukorra, kus meil on ka maakonnakeskustes koole, milles üle poole lõpetajatest ei suutnud näiteks teha matemaatikaeksamit positiivsele hindele. Me võime vaid ette kujutada, mida need noored enne suve peavad läbi elama ja seda niigi keerulistel aegadel. Riik peab selgelt astuma samme, millega tagada igale põhikoolis õppivale noorele võrdne stardiplatvorm gümnaasiumisse või kutsekooli astumiseks. Põhikooli lõpetamine on üks olulisemaid vahefinišeid haridusteel, seal ei saa lubada lõpetajate altvedamist. Väiksemaid koole peab teisiti rahastama. Kõige suurem koolidevahelise ebavõrdsuse kasvataja ja otseselt ka nendevaheliste pingete tekitaja on see, mismoodi üks kool saab hakkama. See sõltub sellest, kui suur kool on, ja see sõltub sellest, kuskohas kool asub. Suured koolid ja seetõttu ka suuremad klassid loovad pearahapõhises haridussüsteemis üha selgemalt olukorra, kus suurematel on võimalusi rohkem. Neil on võimalus pakkuda õpetajatele suuremat palka, samuti rohkem valikuid noortele ning üldse saavad nad pakkuda paremaid tingimusi kõigile, ja seda iga päev. See kõik aga töötab selle vastu, et me saaksime rääkida kodulähedasest koolist, et kõik meie noored saaksid käia oma kodule võimalikult lähedal koolis. Me vajame üheselt ja selgelt rohkem erisusi rahastuses, nii nagu on kuueklassiliste maakoolide meetme puhul või ka väikesaarte koolide rahastuse puhul. Mida me saame teha, et meil oleks võimalik leida igasse kooli õpetajaid? Esiteks, kõik õpetajad ja õppeained on olulised, kuid kui meil on vaja matemaatikaõpetajaid, siis me peame kaaluma matemaatikaõpetajatele suurema töötasu maksmist. Teiseks, peame julgemalt kaaluma piirkondade erisusi. Iga piirkonna õpetajad on tähtsad, aga kui meil on vaja lahendada just konkreetse maakonna või piirkonna väljakutseid, siis ei tohi ka seda välistada. Suurem diferentseerimisfond ja suurem otsustusvabadus koolijuhtidele selle kasutamisel oleks kindlasti see, mida koolid vajaksid. Järgmiseks, sõidukulude hüvitamine. See on midagi sellist, mis võiks päriselt luua eeldused selleks, et õpetajad oleksid valmis käima kaugemalt kooli, kui kool ei ole õpetaja enda kodulähedane kool. Ma palun kolm lisaminutit.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-16T19:31:14.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Ei saa kolme minutit, viis minutit on kokku.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17', 'date': '2025-06-16T19:31:16.000+00:00', 'speaker': 'Madis Kallas', 'text': 'Selge, aitäh! Lisaks, elukohateema, mis on seotud just üürikorterite ja eluasemepoliitikaga. Lähtetoetus tuleks muuta paindlikumaks. Ja tuleks [leida] täpsemad ja sihipärasemad meetmed iga konkreetse probleemi [lahendamiseks]. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-16T19:31:37.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Vladimir Arhipov, palun! Vabas mikrofonis kõnelemiseks on aega viis minutit. Siin lisaaega kahjuks ei saa anda. (Kõneleja lubab mahutada oma kõne viie minuti sisse.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-06-16T19:31:50.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Valitsuses küpseb plaan tõsta kolmandatest riikidest sisserände kvooti, mis võimaldaks senise 1300 inimese asemel võtta aastas vastu 4000 inimest, väidetavalt majanduse arenguks hädavajalikku välistööjõudu. Plaani põhjendatakse mitmes valdkonnas väljakujunenud olukorraga, kus töökäte puuduse kõrvaldamiseks nähakse ainsana võimalust eksportida spetsialiste kolmandatest riikidest. Välistööjõu kvoodi tõstmise puhul ei räägita aga sellest, milline sotsiaalne mõju kaasneb migratsioonikasvuga ning kas riigil on võimekust neid [pingeid] maandada. Lähtutakse üksnes tõsiasjast, et tööturul, eriti tervishoius, inseneerias ja julgeolekus, on tekkinud terav puudus praktiliste oskustega spetsialistidest. Lihtsaim võimalus see tühimik täita olevat tööjõu import. Aga Eesti on juba avatud tööjõu piiramatule sissevoolule. Mitmekordseks kasvada ähvardav sisserändekvoot puudutab üksnes kolmandatest riikidest pärit töömigrante. Piirarvu alt jäävad välja õppimiseks elamisloa taotlejad, rahvusvahelise kaitse taotlejad, Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed ning Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Suurbritannia kodanikud. Lisaks ei kuulu piirarvu alla välismaalastest tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt pooleteistkordset Eesti keskmist palka, ning inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale ehk asuvad tööle iduettevõttesse, plaanivad Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoot pereliikmete juurde tulijate elamisloa taotlemist. Kvoodiväliseid sisserändajaid on kümneid tuhandeid ja kolmandate riikide rändekvoodi mitmekordistamine lisab migratsioonile hoogu. Kes tahab odavat tööjõudu sisse vedada, teeb seda järelevalve nõrkust kasutades ja seadusi eirates. Ent muidugi oleks mugavam, kui saaks viidata kõrgemale kvoodile, mis tööjõueksperdile rohelise tule annab. Sestap on kavandataval kvoodi suurendamisel eeskätt poliittehnoloogiline väärtus ja see võimaldaks valitsus[erakonnal] esitleda end avalikkusele ettevõtjasõbraliku, liberaalseid globalismi aateid kandva ja edumeelse erakonnana, mis sellest, et kutsuvalt avatud piiridest ülevoolav migratsioonilaine muudab [tuntavalt] meie igapäevast elu nii Tallinnas kui teisteski linnades. Kvoodivälise migratsiooni ühe võimalusena kaalutakse ka poolteisekordse keskmise palganõude alandamist, mis annaks lisavõimaluse massiliseks kvoodivabaks tööjõu ja pereliikmete sissevooluks. Aga vaba tööjõud on kohapeal olemas. Kogu kolmandate riikide tööjõukvootide ümber toimuva valguses tahaksin meelde tuletada, et Eestis pole töökäte puudust, nagu meil räägitakse. Kindlasti teavad valitsuse liikmed, et meil valitseb riigis kõrgeim, 8,6%-line töötuse määr. Aktiivseid tööotsijaid on statistika andmetel enam kui 64 000. Neile lisanduvad pensionärid, kes nii oma tervisliku seisundi kui ka oskuste poolest võiksid töötada, ent tööjõuturul vanuselises diskrimineerimises väljenduvad eelarvamused ei võimalda neil vanal töökohal edasi töötada või jätkata karjääri mõnes uues ametis. Aasta esimeses kvartalis vähenes tööga hõivatute arv Eestis peaaegu 12 000 inimese võrra. Aga sellises olukorras heietavad valitsuse liikmed ja end ettevõtjate esindajaks nimetavad lobistid töökäte puudusest. Töötaja aga kindlustab vajadusi arvestav haridussüsteem. Kahjuks eiravad tööjõu sisseveo usku oponendid tõsiasja, et hea tahtmise korral võime vabad töökohad täita oma kodanikega ja vajadus töötajaid importida tegelikult puudub. Seega, [jutt sellest], et Euroopa kõrgeima töötusnäitajaga riigis on töökätest puudus, on kahetsusväärne rumalus. Kadunud mainet ideoloogiliste spinnide abil parandada püüdev valitsuskabinet on ilmekas näide sellest, milleni viivad katsed eksportida ministrite kabinettidesse vajaliku ettevalmistuseta kaadrit erakondade tagatubadest. Eesti riik väärib paremat juhtimist. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-16T19:37:07.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove vabas mikrofonis ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud, seega on lõppenud ka tänane istung.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-06-16T19:37:17.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '19:37', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-12T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-11T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 22

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-11T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10