Отчет о прозрачности и целостности API парламента - 2025

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-10T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-09T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-06-09T21:29:49.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-09T21:29:49.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Ja nüüd peale haamrilööki on võimalus osaleda vabas mikrofonis. Vabas mikrofonis, Lauri Laats, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-06-09T21:30:07.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna tahan rääkida Tallinnast. Ja miks just Tallinnast? Sellepärast, et Tallinn on väga oluline majanduskeskus, lausa üle 40% SKP-st tuleb Tallinnast. On hästi oluline, kes Tallinna juhib. Praegune valitsus on selgelt näidanud ebapädevust, ebakompetentsi. See ei ole hea ei Tallinna inimestele ega üleüldiselt Eestile, arvestades asjaolu, et Tallinn on väga oluline majanduskeskkond. Millega siis praegune valitsus on silma paistnud, mis on need "edulood"? Hakkame neid loetlema. Kaarli puiestee märkide teema. Üleöö tekkis iga meetri taha erinev märk, mis pidi reguleerima jalakäijate paremat liikumist. Aga selgus, et need märgid tegelikult ei täida eesmärki, neid on liiga palju, ja otsustati need demonteerida. Paldiski maantee liiklus. Rattatee tuli, rattatee läks. Ja uudiseid lugedes [näeme, et] probleem ei ole kadunud, vaid on veel hullemaks läinud, on olnud juba avariisid. Anti sõnum: teeme veel paremini. Piirkiiruse tõstmine just linnavalitsuse hoone ees. Hommikul anti teada, et piirkiirus tõstetakse 30 pealt 40 peale. Aga juba õhtul me saime teada, et linnapeale see ei meeldinud, ja märgid vahetati taas [välja, piirkiirus langetati] 30 peale. Lumekoristus kõnniteedel. Ainuke, mis tegelikult Tallinna valitsuse päästis, oli see, et lund lihtsalt ei olnud. Aga vaatame seda, et hankeid ei ole toimunud, mingisugused eesmärgid on seatud, aga päris aru ei saa, mis toimub. Ja tegelikult on ka hankemahud juba täis ja väga paljud linnaosad on sellega hädas, aga valitsuselt ei tule mitte ühtegi signaali, mis edasi teha. On väga suur tõenäosus, et võib-olla see talv ei koristata lund, kui see valitsus jätkab. Pingid. Oh, see on küll uus tase, vot sellist asja me ei ole veel näinud! Kui te lähete ja vaatate, kuidas pingid on kinnitatud, siis te saate väga kiiresti aru, et need pingid seal asfaldi küljes väga kaua ei seisa. No ei ole alust lihtsalt. Millisel viisil need on paigaldatud ja mida vaene inimene peab nägema, kui ta seal pingil istub, saate kogeda siis, kui te lähete käite ise Tallinnas ringi ja avastate need pingid. Trall eelarve ümber. On juba teine nädal, mil käib võitlus, sisemine võitlus. Näha on see, et anti valimiste stardipauk, aga võib-olla on see stardipauk liiga varajane. Igal juhul on jälle külvatud hästi palju segadust. Üks süüdistab teist, teine süüdistab esimest ja kokkuvõttes kõik neli erakonda süüdistavad üksteist. Seda loetelu võiks jätkata. Tundub, et kohutavalt naljakas on. Aga ei ole, tegelikult on väga kurb. Väga kurb, mida tehakse praegu Tallinnaga. Kes siis selles mängus on kaotaja? No loomulikult Tallinna inimene. Kõik need naljakad seigad, mis ma ette lugesin, tegelikult ju võtavad maksumaksja raha. Üks asi veel ununes: 2,4 miljoni euro eest soovitakse puid istutada. Samas, RMK lihtsalt põletab riigis istikuid. No leppige siis kokku, minge võtke RMK-lt need istikud, istutage maha, säästate 2,4 miljonit. Midagi asjalikku võiks ju ka teha. No ei ole seda asjalikkust! Mida Tallinn siis tegelikult vajab? Tallinn vajab stabiilsust. See, mis praegu toimub, ei vii Tallinna mitte kuskile. See, mis praegu toimub, on tegelikult selle tagajärg, kuidas see valitsus Tallinnas sündis. Ja kuidas ta sündis, seda lugu te teate. Selle loo taga ei ole mitte midagi ausat, mitte midagi demokraatlikku. Need jõud on püüdnud seda punti, mis tuli võimule mittedemokraatlikul viisil, aasta aega kuidagi koos hoida, tehes neid tegevusi, mis ma siin loetlesin. Ja see ei ole kindlasti see jõud, mis viib Tallinna edasi. Nii et Tallinn vajab uut valitsust, stabiilset valitsust. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-06-09T21:35:28.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-06-09T21:35:34.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Täna toimus korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kus me käsitlesime e-valimisi. Nimelt on ilmsiks tulnud, et 2023. aasta valimistel oli teoreetiliselt võimalik e-häältega manipuleerimine, kuna meil ei toimu täielikku kontrolli häälte lugemise üle. Nagu te teate, võib e-hääletamise puhul mitu korda hääletada. Kui sa hääletad paberil ja siis hääletad elektrooniliselt, siis läheb arvesse viimane e-hääl. Nüüd on välja tulnud, et selles etapis, kui kehtivad hääled eraldati nendest kordus‑ ja paberhääletamisega tühistatud häältest ja tehti need anonüümseks, oli võimalik esitada loendamiseks täiesti uued sedelid. Need ei pidanud üldse pärinema valimiskastist, vaid võisid olla avalikult saadavate andmete põhjal eelnevalt valmis võltsitud. Ja seda etappi, just seda, mida ma mainisin, ei kontrollitud. Sellele probleemile viitas ka OECD raport, kus öeldi, et kriitilist sammu, mille käigus eemaldati internetis või valimisjaoskonnas antud teise häälega ülekirjutatud hääled, ei kontrollitud. Ja oli isegi selline lause: piisavaid vahendeid omav siseringi kuuluv isik võib, kui ta suudab teha seda märkamatult, kontrollida, millised hääled eemaldatakse, ja seega osaliselt mõjutada tulemusi. Valimisteenistus on avalikult väitnud, et kõik need etapid olid kontrollitud, olid tehtud pistelised kontrollid ja oli kontrollitud ka see osa. Aga mis tuleb välja? Mitte kuskil pole selle kohta tõendeid, pole audiitori aruandes mitte midagi selle kohta kirjas ja pole ka muul moel seda kuskil tõendatud. Täna me komisjoni istungil mitu korda küsisime, kas valimisteenistusel on esitada tõendid nende kontrollide kohta. Ei ole neid tõendeid, ei ole märkmeid, ei ole mitte mingit tõestust. Ei ole tõestust ka nende pisteliste kontrollide kohta. Meile öeldi, et teate, kõiki asju ei protokollita. Põhimõtteliselt meile öeldi, et me peaksime lihtsalt uskuma, et need kontrollid teostati. Aga olukorras, kus 40% inimestest ei toeta e-valimisi, ei saa selline vastus olla vastuvõetav. Põhimõtteliselt valimisteenistus ei tõendanud ära seda, et 2023. aastal oli võimalik manipuleerimine kuidagi ära hoitud. Ei tõendatud ära! Ja kogu probleem ongi selles, et e-valimised pole meil otsast lõpuni kontrollitavad. Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon tegi riskide kontrolli ja tõi välja kuus riski, millest kaks on väga tõsised. Üks on see, et põhimõtteliselt ei olegi võimalik kõiki etappe auditeerida, kuna meil teatud süsteemid pärinevad välistelt osapooltelt. Seda on see komisjon kusjuures pidanud kõrge taseme ohuks. Samuti, praegu puudub detailne auditeerimisjuhend, detailne auditiraport. See omakorda kinnitab seda, et kui audiitor tuleb, siis ta ei auditeeri kõiki etappe. Põhimõtteliselt ei ole audiitoril kohustust kuidagi sõltumatult kontrollida neid asju, mis talle ette antakse. Ehk siis põhimõtteliselt audiitor usaldab seda tarkvara, mis talle kontrolliks antakse, ja tema selle üle sõltumatut kontrolli ei teosta. Ja selleks, et teha neid lisakontrolle, ongi vaja otsida spetsialiste, spetsiaalseid audiitoreid, ja muidugi see on väga keeruline. Üks põhjus, miks sellist kontrolli algusest lõpuni tänaseni pole tagatud, on see, et see teeb kogu e-hääletamise läbiviimise palju keerulisemaks. Ja see on paljude jaoks probleem. See on ka ju põhjus, miks paljud riigid ei kiirusta sellega või ei soovigi e-valimiste süsteemi sisse viia. Ja tegelikult on pärast kõike seda tõstatunud ka küsimus, miks meil üldse on lubatud see, et elektrooniliselt me võime mitu korda hääletada ja me saame elektrooniliselt üle kirjutada ka paberhääle. Kas see võimalus ongi manipuleerimiseks? Ma kindlasti soovitan seda istungit järele vaadata. Järgmisel istungil on meil arutlusel m-valimiste küsimus. Minul on küll küsimus, kuidas me üldse saame sellega edasi liikuda, kui meil pole siiamaani e-hääletamise kontroll ja turvalisus tagatud. Ja järgmine kolmapäev esitleb OSCE oma viimast raportit e-valimiste kohta. Kindlasti jälgige neid istungeid, need on avalikud. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-06-09T21:40:35.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-06-09T21:40:44.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '21:40', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-05T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-04T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-04T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-03T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-06-02T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-06-02T22:56:47.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-06-02T22:56:47.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik pärast haamrilööki registreeruda teil kõigil Riigikogu vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. Tänane Riigikogu istung on lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-06-02T22:57:14.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '22:57', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-22T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-21T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 13

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-21T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-20T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 6

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-19T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-05-19T22:32:43.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-05-19T22:32:43.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Kuid on esmaspäevane päev ja on võimalik peale haamrilööki vabas mikrofonis sõna võtta. Madis Kallas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17', 'date': '2025-05-19T22:33:06.000+00:00', 'speaker': 'Madis Kallas', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eduka riigi aluseks on haritud rahvas. Me teame, et hariduses on väljakutseid väga palju, aga ma keskendun täna neist kahele hetkel võib-olla kõige olulisemale. Meil räägitakse väga palju tasulisest või tasuta kõrgharidusest. Kui ma seda juttu kuulan, siis on mul alati küsimus, kes on need, kes saavad Eestis tasuta kõrgharidust. Kindlasti ei ole need inimesed, kelle kodukohaks on Saaremaa või Hiiumaa või mõni teine koht, kus ei ole ülikoole. Juba praegu peavad väga paljud lapsevanemad oma lapse üliõpilasaastate eest igakuiselt vähemalt 1000 eurot tasuma, sest just nii palju on vaja eluasemekulude jaoks, on vaja toidu jaoks, on vaja teiste eluks vajalike väljaminekute jaoks. Seega lõpetame jutu tasuta kõrgharidusest, juba praegu see on enamiku Eesti piirkondade [elanikele] tasuline. Mida aga teha? Üliõpilased on ise välja pakkunud kõrgemad õppetoetused, mis peaksid olema veel paremini sihitatud. Oluliselt paremini [peaks olema] reguleeritud üüriturg. Ja mis kõige tähtsam, kõrgharidusse ehk tarka rahvasse peame rohkem investeerima. See on võrdsema, turvalisema ja õnnelikuma ühiskonna alustala. Teine oluline punkt on hariduslik ebavõrdsus. Üldhariduskoolide ja gümnaasiumide viimaste aastate erinev statistika näitab ära, mismoodi joonistuvad välja eksamitulemused ning kuidas joonistub välja see, kui paljud kooli üheksanda klassi [lõpetanud] õpilased saavad kolme või nelja järgmise aasta jooksul keskhariduse. Me näeme, et see lõhe aina suureneb. Koolide taseme vahed ei vähene, vaid vastupidi, Eestis on tekkimas üha rohkem juurde koole, mille puhul väga paljud põhikoolist lahkuvad õpilased ei saa järgneva kolme või nelja aasta jooksul keskharidust. Lisaks on väga selgelt välja joonistumas see, et väga palju sõltub see sellest, missugune on lastevanemate sotsiaal-majanduslik olukord. Lihtsustatult öeldes, sellest, kui suur on ema või isa sissetulek, sõltub, kui hea saab olema lapse haridus. Neid näiteid võib veel päris palju tuua ja see [pilt], mis üle Eesti on meie ette [välja joonistunud], on päris kurb. Võib-olla veel olulisem tendents – see on Eestis pidevalt muutumas – on see, et iga-aastaselt läheb Eesti lapse keskmine koolitee aina pikemaks. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et väga paljud maakoolid peavad uksed sulgema ja maalapsed peavad seetõttu kaugemalt [kooli sõitma]. Aga võib-olla veel olulisem põhjus on see, et lapsevanemad [panevad] lapsed ise kaugematesse koolidesse. Ja põhjused on needsamad, mida ma eespool nimetasin: mingites koolides on õppetulemused paremad kui teistes koolides ja mingite lastevanemate sissetulekud võimaldavad lapse pikemat kooliteed või paremaid elamistingimusi kodust eemal juba põhikooli lõpus või gümnaasiumis. Ma kutsun kõiki üles tegelema nende probleemidega ja mitte neid kusagile vaiba alla pühkima, sest need on päris probleemid, mis üha tugevamalt ja tugevamalt uksest sisse tulevad. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-05-19T22:37:12.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Järgmisena Lauri Läänemets, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-05-19T22:37:20.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti inimesele ei ole vaja [mis tahes] majandust ja majanduskasvu. Eesti inimesel ei ole kasu majanduskasvust, millest ta osa ei saa. Eesti inimesel ei ole kasu majanduskasvust, kui luuakse jõukust ja rikkust, aga tema pangakontole see ei jõua ja tema pere võimalusi see ei paranda. Me peame pingutama selle nimel, et iga Eesti tööinimene saaks koos loodud jõukusest õiglase osa. Sotsiaaldemokraatide arvates tuleb selleks teha järgnevaid asju. Esiteks peame tagama kõige olulisemad avalikud hüved ja nende kättesaamise. Selleks on haridus – seda nii üldhariduse, kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasandil –, selleks on tervishoid ja selleks on kodu. Need kolm asja tegelikult määravad väga palju, kas inimeste anded saavad noorena arendatud, kas neil on elus võimalus olla edukas, kas neil on võimalus luua ühiskonda rohkem jõukust ja majandusse panustada. Loomulikult, kui inimene ei ole terve, ei saa ta seda teha, ja kui inimene ei ole oskuste ja heade teadmistega, ei saa ta seda teha. Täna on üheks kõige suuremaks probleemiks saamas selle kõige kõrval ka kodu kättesaadavus. Üürihinnad kerkivad meil Euroopas [kõige] kiiremini, elamupinna ruutmeeter maksab järjest rohkem ja rohkem ning noored pered ja Eesti inimesed ei saa enam omale kodu võimaldada, ka töörände mõttes. Teine asi on omamaine tootmine ja eksport. Eesti saab küll hiilata sellega, et majanduse kasv põhineb meil praegu ekspordi kasvul, aga eksport kasvab kulla, autode ja gaasi najal. Ei ole ükski neist toodetud või tehtud Eestis. See tähendab seda, et kui maailma majandusega midagi juhtuma peaks, siis need suurepärased ekspordiartiklid kukuvad ära. Meil peab olema oma tööstuspoliitika, me peame tööstusesse panustama, peame tootmisesse panustama, loomulikult sealhulgas toiduainetootmisesse. See tagab selle, et Eesti majandus on tugevatel jalgadel. Meil ei ole vaja niisama lihtsalt avatud, globaalset majandust, mis iga majanduslanguse ja värina peale kokku vajub. Ja kolmas asi, mida sotsiaaldemokraatide arvates on vaja selleks, et iga Eesti tööinimene saaks õiglase osa koos loodud rikkusest, on õiglane maksusüsteem. Selline maksusüsteem, mis jätab keskmisele Eesti perele ja väiksema sissetulekuga Eesti inimesele oluliselt suurema summa kätte. See tähendab astmelist tulumaksu. See tähendab seda, et need, kes on rikkamad – ja me räägime siin 10%-st kõige rikkamatest inimestest –, panustaksid maksude näol oluliselt rohkem. Ja tänu sellele saavad olla inimesed targemad, tervemad, õnnelikumad. Tänu sellele kasvab majandus kiiremini ja tänu sellele tegelikult kõige rikkamad inimesed, kellel on kõige rohkem kapitali, võidavad sellest investeeringust teistesse inimestesse. Nii et mina kutsun üles pingutama selle nimel, et iga Eesti tööinimene saaks üheskoos loodud rikkusest ja jõukusest õiglase osa. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2025-05-19T22:41:19.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja sellega on tänane istung lõppenud. Turvalist koduteed!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-05-19T22:41:31.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '22:41', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-15T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-14T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 17

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-14T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-13T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-12T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-05-12T20:01:18.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-05-12T20:01:18.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Ja nüüd, head kolleegid, peale haamrilööki on võimalus registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-05-12T20:01:40.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': "Aitäh! Täna oli korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutlusel Rail Balticu küsimus. Osales ka Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees, kes omalt poolt kinnitas, et enne 2035. aastat ei tule Lätis mitte mingit raudteed. Samal ajal soovib meie valitsus tellida Rail Balticu jaoks 75 miljoni euro väärtuses uusi ronge, omamata kindlust, et me ise leiame puuduoleva raha ja Läti ehitab oma osa valmis. Elron ja Rail Baltic Estonia kinnitasid täna istungil, et nende rongidega hakatakse sõitma vaid Eestis ning pole kindlust, et need hakkavad sõitma Eesti piirist kaugemale. Põhimõtteliselt me oleme ehitamas mitme miljardi eest raudteed, tellime 70 miljoni eest ronge, et sõita Tallinnast Läti piirini. Põhimõtteliselt on Rail Balticust saanud Tallinna-Häädemeeste ekspress. Lisaks, iga aasta hakkab kuluma 50 miljonit eurot selle ülalpidamiseks. Ma toon võrdluseks, et see on suurem kui Elroni kõigi praeguste liinide kulu kokku, mis on 30 miljonit. Ja selle Tallinna-Häädemeeste liini jaoks läheb 50 miljonit. Kuna meil on ka jätkuvalt teadmata, kust tuleb puuduolev raha, umbes 1,8 miljardit eurot, Eesti lõigu ehitamiseks, võib see omakorda tähendada, et rongid jäävad meil üldse seisma. Selline olukord on praegu Tallinna-Tartu rongidega. Rongid telliti, aga praegu need lihtsalt seisavad depoos, sest turvangusüsteemi paigaldamine raudteel ei saanud õigeks ajaks valmis. See on kahju maksumaksjale. Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees tegelikult avaldas imestust, et miks tellib Eesti rongid juba praegu, tellib need eraldi, mitte ei soovi korraldada ühishanget teiste riikidega. Tõesti, praeguse eraldi hanke korraldamine võib tähendada tulevikus palju suuremaid kulusid, sest meil on vaja pärast kohandada signalisatsiooni, tehnoloogilisi lahendusi. See on kõik täiendav kulu maksumaksjale. Ma tuletan meelde, et Keit Kasemets juba varem tunnistas, et mingit riskide analüüsi Rail Balticu projekti kohta tehtud ei ole. Ja täna me saime kinnituse, et Kliimaministeerium jätkuvalt elab omas mullis, paralleelmaailmas, ei soovita näha reaalset olukorda. Ministeeriumil jätkuvalt puudub analüüs ja varuplaan olukorraks, kus Eesti omalt poolt ehitab taristu valmis, teeb kõik ilusti ära, kuid naaberriigid jäävad ajagraafikust maha. Kõik riskid jäetakse maksumaksja õlule ega ole arvutatud, mis on siis see võimalik kahju. Samuti, Kliimaministeerium ei ole jätkuvalt analüüsinud kaasvastutuse küsimust olukorras, kus üks riikidest ei täida oma kohustusi tähtajaliselt, et mida see tähendab. Kliimaministeeriumi esindaja tegi täna lihtsalt nägu, et ta ei saa küsimusest aru. Veel üks asi, mis täna tõstatati: kilomeetri hind, mida meile Eestis näidatakse. Läti parlamendi esindaja hinnangul näidatakse Eestis kilomeetri [raudtee] ehituse hinda liiga madalana ja see ei pruugi üldse vastata reaalsele turuolukorrale. Tekibki küsimus, kui Euroopas on kiirraudtee ehitamise keskmine hind vähemalt 15 miljonit eurot ühe kilomeetri kohta, aga Eestis näidatakse selleks 8 miljonit eurot. Kas see siis tähendab, et ühel hetkel lisanduvad veel täiendavad kulud, mida pole siiamaani sisse arvestatud? Lisaks avaldas Läti uurimiskomisjoni esimees muret, et tema ei ole kindel, et Läti ehitussektor üldse kannab lähiaastatel Rail Balticu projekti välja. Paralleelselt on käsil teised väga suured projektid. Kas jätkub insenere, arhitekte, tööjõudu, materjale? See võib tekitada ehitussektoris ülekuumenemise ja inflatsiooni ning võib mõjutada ka Eestit. Eesti poolt jällegi kõik, kes olid täna komisjonis esindatud, mitte mingit probleemi selles ei näinud. Ma soovitan kõigil vaadata see tänane istung järele, see on YouTube'is üleval. On viimane aeg üles ärgata ja avada silmad. Läti poolt ei tule lähiaastatel meie poole raudteed. Miks me täna jookseme rongist ees, või täpsemini, raudteest ees, teeme mitmemiljardilisi investeeringuid, tellime 70 miljoni eest ronge, mis võib-olla isegi ei hakka sõitma või siis sõidavad maksimaalselt Läti piirini? Samal ajal meie teed igal pool lagunevad, meie neid ei ehita, ei ehita neljarealisi maanteid. Aga paneme samas mitu miljardit eurot projekti, mille puhul me isegi ei tea, kas see saab valmis või mis sellest saab. Aitäh!", 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-05-12T20:06:40.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh! Riina Solman, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '18ca7326-8c15-4c02-a6c6-caf4242f5ca7', 'date': '2025-05-12T20:06:46.000+00:00', 'speaker': 'Riina Solman', 'text': 'Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kes te jälgite meid interneti vahendusel! Suur tänu ka Anastassia Kovalenko-Kõlvartile selle hea ette ettekande eest! See on oluline probleem, elan kaasa. Aga ma peatun natukene helgematel toonidel. Meie elus on siiski veel palju ilusat. Nii oli ka eile, kui oli emadepäev. Ma veel tagantjärele tervitan kõiki emasid, kõiki tulevasi emasid, kõiki vanaemasid, vanavanaemasid! Usun, et see oli [teile] kõikidele ja ka perekondadele laiemalt ilus päev. Sellega seoses: miks ma selle teema tõstatasin? Me oleme täna siin saalis väga palju peatunud sotsiaalpoliitikal ja rääkinud lastega perede toimetulekust. Nimelt, mina sotsiaalkomisjoni aseesimehena olin varasemas elus oma erakonna naiskogu juht ja viisin läbi sellist konkurssi ja tunnustusüritust, milleks oli aasta ema tiitli väljaandmine. Nagu väga paljud teavad, kuni Alar Karise presidendiks nimetamiseni toimusid Estonia kontserdisaalis suured ilusad tunnustusüritused, kus osalesid ka meie tippkoorid ning tunnustati ühte aasta ema ja novembrikuus aasta isa väga ilusate tiitlitega. Ja nüüd, kui see traditsioon lakkas, väga paljud kirjutasid, et väga hea, et teie, Riina, ikka seda aasta ema ja aasta isa vähemalt Isamaas valisite, tahaks väga, et see ilus kontsertüritus ja emade tunnustamine presidendi juuresolekul kunagi jätkuks. Meie mõtlesime siis kolleegide Gerli Lehe, Lea Nilsoni ja Lea Danilson-Järgiga, et kui selle pärast muret tuntakse või soovitakse selle ürituse jätkumist, siis me kuulutame oma konkursi ülemaaliseks. Ja seda me ka eile, emadepäeval tegime. Otsisime endale partnereid, rääkisime läbi lasterikaste perede liiduga, rääkisime läbi naisliiduga. Ma pean ütlema, et ühe naisorganisatsiooniga veel, aga inimesed väga jälgivad, mida juhtpoliitikud teevad, mida juhtpartei ütleb, mida president ütleb. Kui enam seda tunnustusüritust ei ole, ega siis kohe ei julgeta poliitiliste algatustega kaasa minna. Aga nad ütlesid, et kui meil see esimene kord õnnestub, siis nad tulevad ka paati. Aga leidus julgeid MTÜ-sid, kes olid nõus koos Isamaa naiskogu ja perede ühendusega aasta ema valimisele ikkagi käe külge panema. Nendeks on Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, kes tahab panustada meie järelkasvu, ja teiseks sihtasutus, mille nimi on – ma kohe ütlen – Sihtasutus Väärtustades Elu. Nemad korraldasid eelmisel nädalal siin Riigikogu konverentsisaalis toreda emadepäeva konverentsi "Kuhu küll need mehed jäid?". Selle juhatuse liige Kaia Kapsta-Forrester ütles, et nende sihtasutus on nagunii tegutsenud juba aastaid vanemluse ning turvaliste ja õnnelike peresuhete väärtustamise nimel. Kui ühiskond ja eriti selle liidrid hakkavad rohkem esile tõstma vanemlust, häid peresuhteid, tunnustama ja toetama vanemate tööd laste kasvatamisel, siis sünnib kindlasti ka rohkem lapsi, mis on oluline Eesti riigi jätkusuutlikkusele. Aasta ema ja edaspidi ka aasta isa konkursside laiendamine ülemaaliseks ettevõtmiseks on üks võimalus sellele kaasa aidata ja kindlasti tuleb selleks teha palju muudki, et lastega peresid ning lasterikkust ühiskonnas toetada ja väärtustada. Pensionäride ühenduste liidu esimees Andres Ergma kinnitab, et aasta ema ja aasta isa tiitli andmise eesmärk jääb samaks, nagu see on [olnud] varasematel aastatel. Aasta ema aunimetuse eesmärk on tunnustada ja tänada lasterikka pere tublisid emasid, kes on pühendunud oma perele ja kes on panustanud laste kasvatamise kaudu Eesti tulevikku. Nimelt on pensionäride ühendus veendunud, et õnnelikud, tugevad ja suured pered on vundament Eesti edule ja kestmisele. Seeniorid panid aasta ema valimisele õla alla, sest nad tunnevad kohustust panustada oma laste ja lastelaste paremasse tulevikku ja nad tahavad, et pärast neid tuleks veel väga palju põlvkondi eestlasi. Andres Ergma ütleb: "Oleme ju oma põhiseaduses lubanud rahvana üle aegade kesta." Aasta ema nominendiks saab esitada kõiki emasid, kes on Eesti Vabariigi kodanikud ja kelle peres kasvab või kes on üles kasvatanud neli või enam last. Kandidaate võivad esitada kõik, ainult iseenda kandidatuuri esitamine pole lubatud. Aunimetuse andmiseks tuleb täita statuudis sätestatud kriteeriumidele vastav vormikohane avaldus ja saata see manuses aadressil kaiakapstaforrester@save.ee. Aasta ema laureaadi väljakuulutamine toimub avalikul tunnustamisüritusel 1. juunil 2025, kus antakse üle ka preemia 10 000 eurot. Kas mul veel aega on?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-05-12T20:11:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Ei ole enam aega, see ongi probleem. Ja kuulajaid ka ei ole enam saali jäänud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '18ca7326-8c15-4c02-a6c6-caf4242f5ca7', 'date': '2025-05-12T20:12:02.000+00:00', 'speaker': 'Riina Solman', 'text': 'Finaali! No selge, igal juhul sellise helge sõnumiga ma oma kõne lõpetan. Ja suur tänu selle lisaaja ja tähelepanu eest!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-05-12T20:12:10.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh teile! Igal juhul kena mõte! Aga head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-05-12T20:12:18.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '20:12', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-08T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-07T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-07T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-06T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-05-05T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-05-05T23:27:03.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-05-05T23:27:03.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aga, head kolleegid, see ei ole veel kõik, sest kohe pärast haamrilööki on kõigil soovijatel võimalik end registreerida esinemiseks vabas mikrofonis. Tõepoolest, kõnesoove on. Palun siia Riigikogu liikme Riina Sikkuti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da', 'date': '2025-05-05T23:27:31.000+00:00', 'speaker': 'Riina Sikkut', 'text': 'Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Tervishoidu mõjutab ettenähtavas tulevikus see, et rahvastik vananeb ning kasvavad mitme kroonilise haigusega inimeste arv ja vähijuhtude arv. Samas ravivõimalused paranevad. See ei ole sugugi halb uudis. Seni oleme tervishoidu rahastanud nii, et kolmveerandi maksame ühiselt ehk maksumaksja rahast ning pea veerand tuleb inimese enda taskust, näiteks ravimite ja hambaravi kulu, prillide [eest tasumine] ja visiiditasu. Inimese taskust tuleva osaga oleme Euroopa tipus, aga maksuraha ja omaosalus kokku moodustavad SKP‑st paar protsendipunkti vähem kui teistes Euroopa riikides. Tundub väikese vahena, aga kui 30 aastat oleme pannud euro sinna, kuhu kõik teised panevad poolteist eurot, siis ei ole vananevas ühiskonnas võimalik krooniliste haiguste koormusega toime tulla ja kaasaegset ravi võimaldada. Muidugi, iga suurt süsteemi tuleb parandada. Tervishoius tuleb näiteks kvaliteeti hinnata, tasustamissüsteemi kaasajastada, rahakasutust paremini kontrollida. See ei muuda aga seda, et tervishoidu on raha juurde vaja. Ja lahendus ei ole eraraha, mõeldagu siis selle all omaosaluse kasvatamist, erakindlustust või täielikult tasulisi teenuseid. Debatt, kas solidaarne tervishoid või eraraha, on asendustegevus, mis viib tähelepanu tähtsatelt asjadelt kõrvale. Aga miks eraraha siis ei aita, see on ju raha? Eraraha tähendab esiteks ikkagi alati seda, et inimene ostab oma raha eest endale teenuseid. Meditsiiniline põhjendatus pole siin peamine. Isegi kui me räägime Eestis erakindlustusest, siis tegelikult ei ole see kindlustus. See on nagu spaapakett, aga selle sees on näohoolduse asemel eriarstivisiit, ilma saatekirjata ja suure tõenäosusega ka mittevajalik, massaaži asemel on kaks hambaarstivisiiti ja basseini asemel vereanalüüs. Paketi ostjad teevad oma hoolitsused või visiidid ja analüüsid ära. Lisaks annavad oma osa administratiivkulude tasumiseks ja kindlustusettevõtja kasumiks. See ei ole kindlustus. Teiseks ei tohi unustada, et meil on väike riik ja hõre asustus. Praegused haiglad ja tervisekeskused ongi see tervishoiuvõrk, mida me jaksame üleval pidada. Erakliinikuid lisandub Tallinnasse kõvasti. Investeeritakse protseduuritubadesse ja vastuvõtukabinettidesse, röntgeniseadmetesse ja MRT‑desse. See tähendab tegelikult tervishoiuvõrgu laiendamist. Aga see ei ole meile jõukohane. Olemasolevaid seadmeid tuleb rohkem koormata ja tagada [teenuste] kättesaadavus piirkondades, mitte tihendada [tervishoiu]võrku Tallinnas. Kolmandaks, kõige tähtsam. Tervishoiutöötajad on nappiv ressurss, me koolitame neid maksumaksja raha eest. Mõnel erialal on kümmekond spetsialisti, teisel paarkümmend, aga nad kõik peaksid aitama inimesi, kellele see on meditsiiniliselt vajalik. Kui meil on kahe kiirusega tervishoid, kus rohkem maksja saab soovi järgi kõik eriarstid läbi käia ning väiksema sissetulekuga inimene ootab ja ootab meditsiiniliselt vajaliku vastuvõtu aega, siis me saame mittevajalikud visiidid ja abita jäetud inimesed. Eravastuvõttu liiguvad kerged, lihtsad tervisemured, kallid ja keerukad jäävad solidaarsesse süsteemi. Eravastuvõtus on lühikesed päevad, riigihaiglas tuleb valveid katta ka öösiti ja nädalavahetustel. Nii et lisaks patsientidele jagame kaheks ka tervishoiutöötajad: ühed teevad sageli mittevajalikke päevaseid kergeid vastuvõtte ja teised tegelevad ise maksta mittejõudvate ja raskete patsientidega ning öövalvete tegemisega. Kokkuvõttes: õige patsient õigel ajal ja õiges kohas on tervishoius kuldreegel. Selle me saavutame siis, kui inimene liigub [tervishoiusüsteemis] vastavalt meditsiinilisele vajadusele, mitte oma võimekusele ise teenuseid osta. Tervis ei ole rikka privileeg, vaid inimõigus, mille tagame kõigile. Ainult nii saame kestma jääda. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-05-05T23:31:31.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef', 'date': '2025-05-05T23:31:42.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Läänemets', 'text': 'Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Mind paneb väga muretsema paremerakondade plaan kõrgharidus tasuliseks muuta. Jah, seda otseselt välja ei öelda, öeldakse, et esimene kõrgharidus jääb tasuta [hariduseks]. Ma tõlgin, mida see arvatavasti tähendab, sest ma mäletan, kui valitsuses mitu korda prooviti kõrgharidust tasuliseks muuta, aga sotsiaaldemokraadid sellega nõus ei olnud. [Tasuta] esimene kõrgharidus tähendab, et teist korda enam tasuta õppida ei saa. Arvatavasti ei kehtestata tavalist õppemaksu, vaid hiilivalt valmistatakse Eestit ette administreerimistasuks. Olen rääkinud ülikoolidega. Hinnanguliselt on nad arvutanud, et [kui tahetakse] mingitki raha riigieelarvesse saada, siis võiks see olla ühe üliõpilase kohta 1000 eurot aastas. Mida see tähendab? See tähendab esiteks seda, et need inimesed, kes on küll andekad, aga kelle perekonnal või kellel endal ei ole piisavalt vahendeid, et üürida omale pealinnas või Tartus, ülikoolilinnas, elamispind ja maksta ka toidu eest, ei pruugi pääseda kõrgkooli. See tähendab, et tuleviku ettevõtjate, innovaatorite, väga heade juhtide ja muude talentide anded jäävad välja arendamata. See on kaotus Eesti majandusele ja see on kindlasti rahas mõõdetav. Vaatame Põhjamaade poole. Põhjamaade haridus, kõrgharidus on tasuta. Lisaks sellele on seal väga head õppetoetused ja stipendiumid. Loomulikult, parimatele üliõpilastele pakub riik ka tasuta eluaseme võimalust. Seda kõike sellepärast, et meelitada sinna tulevikutalente. Õpiränne on üks parimaid viise inimesi integreerida ja saada teistest riikidest [inimesi] enda [riiki] elama. Kahtlemata, Eesti talendid valiksid selle tee, kui meie kõrgharidus hiilivalt tasuliseks muudetakse. Ma meenutan, et sellise administreerimistasu, väikese tasu loogika oli ühel hetkel Suurbritannias. Alguses oli väike tasu, siis ülikoolidele raha juurde ei makstud, sest riigieelarvega oli keeruline, siis see tasu muudkui suurenes ja suurenes ja nüüd on Inglismaal üks Euroopa suurimaid õppemakse. Mismoodi on see mõjutanud Suurbritannia majandust? Me kõik saame seda praegu näha. Aga küsimus on põhimõtteline. Sotsiaaldemokraadid ja paremerakonnad näevad kõrgharidust ja haridust väga erinevalt. Paremerakondade jaoks on haridus inimese enda asi. Kui tahad, lähed ja omandad kõrghariduse, kui tahad, omandad teise kõrghariduse. See on justkui inimese enda mure. Sotsiaaldemokraatide nägemuses on kõrgharidus ja see, et meil oleks võimalikult palju haritud inimesi, ühiskondlik huvi. Mida rohkem on oskuste ja teadmistega inimesi, mida keerulisemat ja targemat tööd nad teevad, seda rohkem nad palka teenivad ja seda rohkem nad majandust arendavad. See on parim viis, kuidas tegelikult majandust arendada. Mõtleme sellele, et majanduse vundament ei ole madalad maksud, majanduse vundament ei ole see, et on palju võõrtööjõudu ja odavat tööjõudu või vähe bürokraatiat. Majanduse vundament on haridus, haridus ja veel kord haridus. Ilma haritud inimesteta ei oleks meil ühte või teist maksusüsteemi. Ilma haritud inimesteta ei oleks meil neid edukaid ettevõtteid, mis on Eesti uhkus ja au. Ilma haritud inimesteta ei oleks seda tublit töötajat, kes lõpuks selle töö ära teeb ja selle väärtuse ühiskonnas loob. Nii et ükspuha, kuidas seatakse piiranguid haridusele, kõrgharidusele, see ei mõjuta mitte ainult neid inimesi, nende noorte toimetulekut ja tulevikuväljavaadet, vaid see mõjutab ka Eesti pikaajalist majanduskasvu ja ‑arengut. Sotsiaaldemokraadid seisid valitsuses selle vastu, et kõrgharidus tasuliseks muudetaks, ja ma luban, et sotsiaaldemokraadid jätkavad seda siin parlamendis. Kõrgharidus peab olema kõigile Eesti inimestele kättesaadav, et paraneks Eesti inimeste toimetulek, et keskmise pere sissetulek saaks suureneda ja Eesti majandusel läheks paremini. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-05-05T23:36:12.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Nii. Rohkem kõnesoove ei ole ja ma sulgen vaba mikrofoni. Ühtlasi on meie tänane istung lõppenud.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-05-05T23:36:30.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '23:36', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-24T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-23T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-23T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-22T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-21T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-04-21T17:27:31.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:27:31.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Ja nüüd peale haamrilööki, head kolleegid, on võimalus registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. (Näeb rohkeid kõnesoove.) Oi-oi-oi-oi! Evelin Poolamets, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'afc264da-dc7d-4885-a971-0e645995e6de', 'date': '2025-04-21T17:27:58.000+00:00', 'speaker': 'Evelin Poolamets', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad teleekraanide taga! Me elame ajal, mil lihtsate ja iseenesestmõistetavate tõdede väljaütlemine nõuab julgust. Üks neist tõdedest on see, et naine on inimene, kes on naisena sündinud. Bioloogiline sugu ei ole sotsiaalne konstruktsioon ega isiklik identiteedikogemus, see on objektiivne teaduslik fakt. Ja kui me ei tunnista seda fakti, ei saa me kaitsta ka naiste õigusi. Küsimus, kes on naine, pole pelgalt sõnademäng, sest kui me ei tea, kes on naine, ei saa me ka rääkida naiste õigustest. Ja kui me asendame bioloogilise tõe ideoloogilise enesemääratlusega, siis kaotavad just bioloogilised naised, olgu nad siis sportlased, töötajad, tööandjad või juhtkonna liikmed või lihtsalt naised, kes soovivad tunda end kaitstuna. Ühendkuningriigi kõrgeim kohus otsustas eelmisel kolmapäeval, et naise õiguslik definitsioon põhineb bioloogilisel sool. Ülemkohtu otsus tõi kaua oodatud selguse, see tähendab, et seaduse mõttes on naine see, kes on naisena sündinud. Mitte keegi ei saa lihtsalt öelda, ma tunnen end naisena, ja seetõttu nõuda samaväärseid tingimusi, kaitset või eelist. See kohtuotsus sündis pärast aastaid kestnud vaidlusi ja see võit ka naisorganisatsioonile on märgiline. Ja rõõmustav uudis tuli teisipäeval ka Ungarist, kus parlament pani põhiseaduslikult paika, et on vaid kaks sugu, mees ja naine. See ei ole mitte ainult võit brittidele ja ungarlastele, vaid see on võit tervele lääne ühiskonnale, kus naised on aastakümneid võidelnud õiguse eest olla nähtavad ja kaitstud. Nüüd öeldi selgelt: see õigus ei saa olla tühistatud sellest, et keegi tahab end sisetunde tõttu defineerida naisena. Olukord, kus bioloogilised mehed, kes identifitseerivad end naistena, võistlevad spordis naiste vastu ja võidavad tänu oma loomulikule kehalisele üleolekule, on ebaõiglane. See on alandav nende naiste suhtes, kes on pingutanud, treeninud, võistelnud ja lõpuks pidanud loovutama oma võimaluse mehele, kes väidab, et ta on naine. Küsimused [ei tõusetu] pelgalt spordis. Küsimused [tõusetuvad] ka varjupaikades, tualettruumides, haiglates, vanglates ja seaduse ees. Kui naine ei tähenda enam bioloogilist naist, siis mida see üldse tähendab? Kui me kaotame selle tähenduse, siis kaotame ka naiste kaitse. Ka Eestis on aeg öelda selgelt välja: naine on see, kes on naisena sündinud. Me ei tohi lasta ideoloogilisel survel hävitada seda, mille nimel on naised aastakümneid töötanud, õigust turvalisusele ja väärikusele. Naise identiteeti ei tohi võtta ja muuta millekski voolavaks ja määratlematuks. Kui me ei kaitse seda mõistet, siis me ei kaitse ka neid, kelle jaoks see on elu ja kogemuse keskmes. Naiste õigused algavad selgest määratlusest ja sel määratlusel peab olema bioloogiline alus. Kui me seda ei julge tunnistada, siis me ei seisa mitte naiste, vaid ideoloogia teenistuses. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:32:28.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh teile! Varro Vooglaid, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d', 'date': '2025-04-21T17:32:38.000+00:00', 'speaker': 'Varro Vooglaid', 'text': 'Suur tänu! Mõne hetke eest leidis siinsamas saalis aset hääletus, millega koalitsioonierakondadesse kuuluvad saadikud saatsid tuimalt prügikasti Riigikogu otsuse eelnõu, mille vastuvõtmise korral oleks asutatud uurimiskomisjon e-hääletamisega seonduvate probleemide uurimiseks. Pidasin siin juba väikese kõne fraktsiooni nimel sel teemal. Aga tahtsin lisada veel mõned tähelepanekud – üldisemat laadi, mis seonduvad küsimusega sellest, mida näitab see, kui niisugune eelnõu sellise kergekäelisusega lihtsalt prügikasti saadetakse, ilma pikema jututa. Ei saa ju eitada, et valimissüsteemi usaldusväärsus on üks demokraatliku riigikorralduse hädavajalikke eeldusi. Ei saa olla demokraatlikku riigikorraldust, kui ei ole usaldusväärset valimissüsteemi. Samuti ei saa eitada, et nii 2023. aasta kevadel kui ka 2025. aasta kevadel läbi viidud küsitluste kohaselt ligikaudu 40% Eesti Vabariigi kodanikest ei usalda või pigem ei usalda kasutusel olevat e-hääletamise süsteemi. Vaevalt leidub teist riiki Euroopas, kus usaldus kasutatava valimissüsteemi vastu on sedavõrd madal. Need kaks fakti koostoimes peaksid ilmselgelt viima järelduseni, et niisugust olukorda ei saa tolereerida, selle ees ei tohi silmi kinni pigistada, sest see ei ole lihtsalt vastutustundlik. Sel lihtsal põhjusel, et põhiseadus deklareerib §-s 1 täiesti ühemõtteliselt, et Eesti Vabariik on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Mida me näeme, kui niimoodi käitutakse? Minu meelest näeme ühte väga masendavat, aga lihtsat tõsiasja. Seda, et demokraatia ideaali ei suhtu Eesti Vabariigis võimu juures olevad inimesed tõsiselt. Ehk teisisõnu, põhiseaduses võib see ühe meie riigikorralduse baasideaalina deklareeritud olla, aga deklaratsiooniks ta jääbki – tühi sõnakõlks, mida on tore oma kõnedes esile tuua, tore loosung, millega on vahva lehvitada, aga sisuliselt ei kavatsetagi seda järgida, kui see kuidagipidi on ebamugav või asetab omaenda võimupositsiooni kuidagi kahtluse alla, selle püsimise kahtluse alla. Milline on reaalselt olukord demokraatiaga Eesti Vabariigis? Küsigem [reaalsusest lähtuvaid] küsimusi ja vastakem reaalsete faktide pinnalt. Millal toimus meil viimane referendum ehk millal see kõrgeima riigivõimu kandja ehk rahvas sai reaalselt ise viimane kord midagi otsustada? See oli 21 ja pool aastat tagasi, 2023. aasta 14. septembril, kui leidis aset referendum Euroopa Liiduga liitumise küsimuses. Sellele eelnes massiivne riiklikult rahastatud propaganda, nagu me mäletame, et kõrgeima riigivõimu kandja ikkagi hääletaks tingimata õigesti. 21 ja pool aastat tagasi! Nüüd, kas põhiseaduse kohaselt rahvas ise üldse saab algatada referendumeid? Ei saa. Teatavasti põhiseadus ütleb §-s 105, et referendumeid saab algatada üksnes Riigikogu. Ja Riigikogu, nagu öeldud, pole üle 20 aasta pidanud kordagi vajalikuks seda teha, olgugi et Riigikogu peaks olema rahva teener, teenima rahvast ja andma kõige olulisemad otsused rahvale endale otsustada. Ei ole usaldatud rahvast 21 ja pool aastat selleks piisavalt. 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseadus nägid ette võimaluse, et rahvas saab ise algatada referendumeid, nägid ette ka võimaluse, et rahvas saab algatada parlamendis eelnõusid, ja nägid ette ka võimaluse tühistada parlamendis vastuvõetud seadusi referendumil. Kusjuures, kui rahvas tühistas Riigikogu poolt läbi surutud seaduse, siis see oli ühtlasi umbusaldusavaldus parlamendile ja sellega kaasnesid automaatselt erakorralised Riigikogu valimised. See oli ka igati loogiline, sellepärast et oli leidnud kinnitust, et need, kes peaksid tegutsema rahvaesindajaina, olid irdunud rahva enamuse tahtest ja tegutsenud sellega vastuolus. 1933. aasta põhiseadus muuseas nägi ette ka võimaluse, et rahvas saab valida endale ise riigipea. Jällegi baasdemokraatlik õigus, mida Eesti rahval enam ei ole, kuna kehtiv põhiseadus sellist võimalust ette ei näe. Ja nii me olemegi olukorras, kus me ühelt poolt põhiseaduses deklareerime, et Eesti Vabariik on demokraatlik riik, aga tegelikult ei püüagi seda järgida. Me deklareerime põhiseaduses, et Eesti on iseseisev riik, aga tegelikult ei püüagi seda järgida, vaid oleme loovutanud suure osa iseseisvusest Euroopa Liidule ja NATO-le. Deklareerime, et Eesti on korraldatud võimude lahususe põhimõtte alusel, reaalselt paneb Riigikogu ametisse valitsuse, pärast mida tantsib Riigikogu valitsuse pilli järgi. Ja nii edasi ja nii edasi. Selline olukord on masendav ja ei tohiks jätkuda. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:37:46.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh! Mart Helme, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-04-21T17:38:02.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik, kes te kuulate, vaatate, näete! Valimiste teema on tegelikult keskne teema, et tagada riigi püsimine ja rahva reaalne osalus riigi juhtimisel, riigi kursi määramisel. Sellest seisukohast vaadates näeme me praegu, et ilmselgelt e-valimisi kasutades ja kuritarvitades on rahvapoolne kursi määramine, kursi valik moonutatud ja kaaperdatud. No kuulge, ei ole ju tegelikult vaja absoluutselt mitte mingisugust sherlockholmesilikku deduktiivse meetodi rakendamist, et sellest aru saada, kui võtta valimistulemused ette. Mingid tundmatud inimesed, nagu näiteks siin saalis istuvad uustulnuka, Eesti 200 liikmed, paberhäälte näol saavad marginaalse koguse toetust valijatelt, aga e-häältega saavad nad ühtäkki tuhandeid hääli. Tuhandeid hääli! Kui me vaatame, missugune oli Reformierakonna häältesaak seni, kuni olid ainult pabervalimised – kuskil 13–15% –, ja siis tulid e-valimised ja äkitselt Reformierakond tegi tugeva tulemuse e-häälte toel. Ja nii on see jätkunud valimistsüklist valimistsüklisse. Ei ole vaja deduktiivsest meetodit, et mõista, nagu kunagi ütles Villu Reiljan: kusagil on kallutatud jõud. Need kallutatud jõud on meile ju tegelikult tänaseks päevaks näha, sest tõde tõuseb ja vale vajub. Ja tänasel päeval me näeme, et Eestist on e-valimiste abil, e-valimiste kuritarvitamise teel saanud maffiariik. Ja see maffiariik koosneb nendest institutsioonidest, mille tegelik põhiseaduslik ülesanne on põhiseaduse toimimise ja põhiseaduse järgimise garanteerimine. Siia kuuluvad Riigikantselei, siia kuulub õiguskantsler, siia kuulub Riigikohus, siia kuulub kaitsepolitsei. Ja võime leida loomulikult ka Kadriorust ühe härra, kes sinna on sattunud – jällegi sellesama e-valimiste kummalise kasutamise tulemusena – ja kes kiidab põhimõtteliselt kriitikavabalt alati heaks kõik selle, mille ta heaks kiitma peab, sest ta ei ole sõltumatu, võimude lahusust meile väga selgelt demonstreeriv institutsioon. Ta on ripats, ta on sellesama mafioosse ringkaitse ripats. Ja nii me näemegi, et kuna sisulist opositsiooni ei ole – opositsiooni, mis saaks kurssi korrigeerida või muuta, ei ole –, siis toimub teerullipoliitika ja Eesti on järjest ja järjest langenud madalamale ja viletsusse. Kui me võtame kas või selle kulunud ütluse, et võrreldes saatusekaaslastega on meil läinud väga hästi, siis ei ole. Ei vasta tõele, kallikesed! Ja ärge uskuge ainult statistikat! Sest me teame, et on statistika ja on vale. Needsamad Kesk-Aasia liiduvabariigid Nõukogude Liidus, kes ei soovinud ja ei võidelnud ennastsalgavalt nõukogude korra lagunemise nimel, nõukogude korra vastu, on tänasel päeval sugugi mitte halvemas positsioonis kui meie. Teid ehitatakse, kiirrongid sõidavad, naftat kaevandatakse, rohelollusi ei tehta, bürokraatiaga ei tapeta majandust. Jah, nad on autoritaarsemad, aga see on avalik autoritaarsus, mitte selline e-valimistega, petukaubaga meile pähe määritud mafioosne ringkäendus. Ja lõpetuseks. Valimisseadus vajab kindlasti muutmist ka selles suhtes, et meil kaoks ära mingisugune aknaaluste kamp. Need, kes välja visatakse, need, kes fraktsioonist lahkuvad, peavad lahkuma ka Riigikogust. See lööb õhu puhtaks! Ei ole mingisugust juttugi, et mingid tegelased leiavad äkki endas üles sotsiaaldemokraadi, ehkki nad siiani on sotsiaaldemokraate siitsamast puldist kritiseerinud, või …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:43:10.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-04-21T17:43:11.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': '… leiavad üles isamaalised tunded, ehkki enne seda võitlesid hoopis teiste aadete eest. Neile ei ole antud mandaati. Mandaat anti erakonnale ja ainus erand peaks olema see, kui keegi on saanud isikumandaadi. Neid on väga vähe. Aga vaid isikumandaat annab tõesti mandaadi siin iseseisvalt oma asju ajada. Aga aknaalused koligu siit majast üldse minema! Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:43:48.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155', 'date': '2025-04-21T17:43:50.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal näitas valitsuskoalitsioon selgelt, kuidas ta tegelikult suhtub Eesti rahvasse. Kõigepealt lükkasid võimuerakonnad tagasi eelnõu automaksu tühistamiseks, seejärel ettepaneku toiduainete käibemaksu alandamiseks. Valitsusel ei ole raha, ütlesid meile Eesti 200 ja Reformierakonna saadikud. Inimestel ei ole raha ei toidu ega transpordi jaoks, püüdsime meie selgitada. Aga valitsuse huvid osutusid tähtsamaks kui inimeste vajadused, kes on täna sunnitud kokku hoidma ka kõige hädavajalikuma pealt. Kui valitsusel ei ole raha, siis öelge meile, miks mitte seda võtta rikastelt. Me pakkusime välja pangandussektori ülemääraste kasumite maksustamise, see lükati tagasi. Me tegime ettepaneku maksustada rahvusvahelisi korporatsioone. Ka see ei saanud toetust. Tulemuseks on olukord, kus kõige vaesem osa elanikkonnast kannab kõige suuremat maksukoormust. Pankurid ja oligarhid suplevad rahas, samal ajal kui paljud inimesed on sunnitud sööma aegunud toiduaineid. See ongi tänase valitsuse poliitika: võtta vaestelt ja anda rikastele. Vaesed muutuvad veelgi vaesemaks, rikkad veelgi rikkamaks. Terve rahvas töötab selle nimel, et 5% kõige jõukamaid peresid saaks elada luksuses. Kas riik saab olla rikas, kui rahvas on vaene? Ei saa! Ja tänane Eesti on selle ehe näide. Valitsus võtab rahvalt viimasegi, kuid riigikassa on ikka tühi, sest rohkem ei ole rahvalt enam midagi võtta. See on ummiktee, sest edasi läheb ainult hullemaks. Isegi kui mingi ime läbi taastuks majanduskasv, ei tunneks 95% peredest sellest midagi, sest kogu kasum jääb oligarhide taskusse. Ainus väljapääs on rahvusliku rikkuse õiglane jaotus. Rahvas peab teadma, et tema töö eest makstakse õiglast tasu, mitte ei riisuta teda paljaks. Selliseid näiteid on tänapäeva Euroopas küllaga. Aga meie valitsus jätkab oma inimsööjalike eksperimentide tegemist majanduse ja rahva arvelt. Ja teine teema. Eelmisel nädalal kinnitas USA president Donald Trump sisuliselt seda, mida me seni vaid aimasime: Ameerika Ühendriigid ei pea Euroopa Komisjoni tõsiselt võetavaks partneriks ega kavatse temaga mingeid läbirääkimisi pidada. Pärast kohtumist Itaalia peaministri Georgia Meloniga, kes saabus Washingtoni arutama tollitariifide küsimust, keeldus Trump vastamast küsimusele, kas ta kavatseb seda teemat arutada Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Antud juhul tähendab vaikus: "Ei." Olen juba varem maininud, et Trump ei ole pärast ametisse astumist kordagi kohtunud Euroopa Komisjoni esindajatega, kuigi tal on olnud kohtumisi mitme EL-i liikmesriigi juhiga. EL-i peadiplomaat Kaja Kallas sõitis Washingtoni kohtuma oma Ameerika kolleegi Marco Rubioga, kuid too loobus kohtumisest viimasel hetkel. Päev varem oli Kallas avalikult süüdistanud USA administratsiooni Kremlist lähtuvate narratiivide levitamises. Meloni saadeti USA-sse Euroopa viimase lootusena, sest kõigist EL-i riigijuhtidest on normaalsed suhted Trumpiga ainult temal ja Ungari peaministril Viktor Orbánil. Kuid Orbáni peetakse tänapäeva Euroopas enfant terrible\'iks. See tähendab, et tänaseks on EL sattunud olukorda, kus ainult üks inimene kogu liidus on suuteline USA-ga sisulisi läbirääkimisi pidama. Ja see on muidugi täielik läbikukkumine kogu Euroopa välispoliitika jaoks. Kummaline, et Euroopa Parlament sellele tähelepanu ei pööranud, kuigi just see institutsioon määras pool aastat tagasi ametisse nii von der Leyeni kui ka Kallase. Kui meie peamine partner ei soovi EL-i juhtkonnaga enam suhelda, on aeg hakata mõtlema Euroopa Komisjoni koosseisu vahetamisele. Kummaline, et Eesti välisminister Margus Tsahkna eelistab korrata Kallase rumalusi, selle asemel et nõuda Brüsselis tagasiastumist nendelt Brüsseli daamidelt, kes ilmselgelt ei tule toime nendele pandud kohustusega. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:48:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Tänan teid! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-04-21T17:49:12.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Uus Tallinna linnavõim on nüüd täpselt ühe aasta valitsenud. Meile lubati euroopalikku ja läbipaistvat juhtimist, aga seda koalitsiooni ja nende juhtimist kirjeldab väga hästi just valminud veebileht, mille nimetus on kobarkäkk.ee. Igaüks võib sellele lehele minna ja vaadata, mille kõigega on see linnavalitsus suutnud hakkama saada. Esiteks, linnapea valimised. Kolm korda hääletati, märgistati sedeleid, kuni tuli vajalik tulemus. Lubati bürokraatiat vähendada, aga abilinnapäid on rohkem kui kunagi varem. Lubati nõukogud depolitiseerida, aga seal on hoopis veel rohkem poliitikuid kui kunagi varem. Rääkimata sellest, et nõukogudesse on pandud inimesed, kes on korruptsioonikahtlusega seotud. Näiteks Tallinna Linnatranspordi nõukogusse pandi Taavi Aas. Ma tuletan meelde, et kui Taavi Aas oli kunagi sellesama nõukogu esimees, pidi ta sellelt kohalt lahkuma, kuna tema ajal pandi seal toime suures ulatuses varguseid. Või siis teine inimene, Tõnis Mölder, kes on samuti praegu korruptsioonikahtluse all. Aga tänu nendele inimestele, tänu nendele häältele see koalitsioon täna püsib. Korruptsioon ja kõik need probleemid ei tundu selle koalitsiooni jaoks olulised olevat. Või selgitage mulle näiteks seda, mida teeb regionaalminister Hendrik Terrase abikaasa Tallinna Haigla [Arenduse] nõukogus. Kuidas on võimalik see, et erakoolile, kus käivad linnapea Ossinovski ja abilinnapea Madle Lippuse lapsed, osteti eraldi hoone? Erakoolile osteti hoone linna maksumaksja raha eest! Või siis see, et mupos maksti ühe olulise sotsiaaldemokraadi lähisugulasele, kes oli mupos katseajal, lahkumishüvitist pea 7000 eurot. Ta oli lihtsalt katseajal. Ja võrdluseks: ametnikele, kes on aastaid seal töötanud, aga mingil põhjusel uuele linnavõimule ei sobi, makstakse heal juhul ühe kuu palga ulatuses hüvitist, kui nad lahti lastakse. Eraldi veel ka sellisest läbipaistvast ja demokraatlikust linna juhtimisest. Opositsiooni eelnõud isegi ei jõua volikogu saali ja päevakorda, lihtsalt neid ei lasta isegi avalikult arutada. Täna tuli ka reformierakondlasest volikogu esimehe sõnum: opositsioon tajugu oma kohta. See on sõnum ka inimestele. Eraldi teema ongi tegelikult kogu see suhtumine inimestesse, nende toimetulekusse. Kui Toompea koalitsioon tegi kõik võimaliku, et pensionäride elu raskemaks teha, siis mida tegi esimese asjana Tallinna linnavõim? Kaotas ära pensionäride abipakid, mis olid mõeldud absoluutses vaesuses elavatele pensionäridele. Neid inimesi pole selle linnavõimu jaoks olemas, täpselt nagu ka Toompeal. Ja mida on üldse inimeste heaks tehtud? Lubati koristada lund igalt poolt, kõik kõnniteed lubati puhtaks teha. Siis sellest lubadusest loobuti. Ja kui lumi maha sadas, siis ei saadud lumekoristusega hakkama. EMO‑s oli sel aastal rekordarv inimesi sellesama linnavõimu saamatuse pärast, selle pärast, mis meil toimus tänavatel. Seoses linlaste vigastamisega tuletan meelde ka pisimopeedide teemat: aasta otsa ei tehtud mitte midagi ja lapsed ja muud jalakäijad saavad viga. Eraldi teema on Paldiski maantee jalgrattatee, mis alguses ehitati valmis ja siis öeldi, et võtame ära. Kõik see on [arutu] maksumaksja raha kulutamine. Nüüd saavad Tallinna valitsevad erakonnad aru, et kohalikel valimistel ei ole võimalik kolm korda ehk nii kaua hääletada, kuni tuleb sobiv tulemus. Otsitakse kõikvõimalikke meetodeid valimiste mõjutamiseks, sest juba teatakse, mis saab olema valija hinnang. Nii otsustati panna kinni pooled valimisjaoskonnad. Ja üllatus-üllatus, ajakirjandus tegi ka uuringu selle kohta: pannakse kinni just need valimisjaoskonnad, kus on Keskerakonna toetus kõrgem olnud, ja alles jäetakse need, kus on kõrgem olnud sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 toetus. Eraldi tuuakse välja põhjendus, et valimisjaoskonnad pannakse kinni, kuna inimesed tahavad e-hääletada. Aga see ei ole tõsi. 58% hääletanutest käis viimastel valimistel valimisjaoskondades. Ka on tegu vabade valimiste põhimõtte riivamisega. Vabad valimised tähendavad, et valija saab hääletada ilma surveta, ilma takistuseta. Ja see tähendab ka seda, et ta saab valida, kas ta hääletab paberil või ta hääletab elektrooniliselt. Täna survestatakse inimesi e-valima. Ma muidugi selles osas pöördun ka õiguskantsleri poole. Aga inimesed näevad kõike seda.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:54:24.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-04-21T17:54:25.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Inimesed näevad seda suhtumist ja vaatamata [takistustele] tulevad veel rohkem välja ja hääletavad Keskerakonna poolt oktoobris. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:54:36.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh! Lauri Laats, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-04-21T17:54:42.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'No tõesti, see, mis praegu Tallinnas toimub, on suur korralagedus, mille on tekitanud valitsus, kes tegelikult tuli võimule valede ja pettustega. Tuletame meelde, kuidas see kõik aasta aega tagasi juhtus. Linnapead Jevgeni Ossinovskit valiti Tallinna Linnavolikogus lausa kolm korda. Esimese korraga ei läinud läbi, teise korraga ei läinud läbi, kolmandal korral läks läbi. Kuidas see kõik välja nägi? Esimesel ja teisel korral jäi üks hääl puudu. Ma tean seda, et sel ajal, kui parasjagu hääli loeti, siis mõtlesid sotsiaaldemokraadid, mis nad nüüd teevad. Samal ajal said ka paljud Keskerakonna fraktsiooni liikmed kõnesid, et "kas sa ikkagi ei leia, et sa võiks toetada Jevgeni Ossinovskit? Sa ju töötad Tallinnas. Mine tea, kui sa ei toeta, võib-olla sa kaotad töökoha." See täpselt nii oligi. See täpselt nii oligi! Inimesi lihtsalt ähvardati. Üks inimene murdus. Üks inimene murdus ja andiski oma hääle. Puhtalt psühholoogiliselt murti inimene. Jah, ta töötab siiamaani ühes linnaasutuses, aga ta loomulikult enam ei kuulu Keskerakonda. Mida siis valedega veel näidati ja millega see Tallinna Linnavalitsus meelde jääb? Lisaks sellele, et murti inimesi, volikogu liikmeid, mis on lubamatu ja ennekuulmatu, mängiti trips-traps-trulli, et veenduda selles, et nende nelja erakonna liikmed, kellest praegu koalitsioon koosneb – sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, Reformierakond ja Isamaa –, ikkagi hääletavad nii, nagu on kokku lepitud. Igaüks valis sedelil oma nurga, kuhu teha ristike või linnuke. Me tuvastasime selle väga lihtsalt. Me palusime järelkontrolli, me osalesime järellugemisel ja me täpselt saime aru, kuidas üks või teine, kolmas või neljas fraktsioon hääletas. Sellepärast et vastavalt fraktsiooni liikmete arvule oli võimalik kokku lugeda, kui palju üks või teine fraktsioon nurkadesse neid ristikesi või linnukesi tegi. See on see, millega see Tallinna linnavõim, mis koosneb neljast erakonnast, ajalukku läheb. Nüüd, lubati laiendatud demokraatiat, et linnaosakogud saavad rohkem võimu. Mitte kuskilt seda ei paista. Vastupidi, mitte ükski otsus sealt välja ei tule, mitte ühtegi otsust sealt välja ei lasta. Täna lugesin uudist, et pargivahte hakatakse koondama. No tule jumal appi! [Kuidas tuldi mõttele], et sealt võiks koondada!? Pargivahid on konkreetsed inimesed, kes igapäevaselt hoolitsevad linna heakorra eest ja ka turvalisuse eest, annavad visuaalvaatluse abil vähemalt mingiski osas linnaosa[kogule] või linnaametile infot. Nüüd leiti koht, mille pealt kokku hoida! See ei ole kindlasti õige, kui me hoiame kokku inimeste turvalisuse või heakorra arvelt. Ma mäletan väga hästi aega, kui ma olin linnaosavanem ja käisin linnavalitsuses tõestamas, et need pargivahikohad on väga olulised. Ma võin ka kinnitada, et ma olin üks inimene, kes initsieeris pargivahtide ameti. See, mis praegu toimub, mis otsuseid praegu vastu linnavalitsuses vastu võetakse, on lihtsalt asjatundmatu. Asjatundmatu nende inimeste poolt, kes ei saa arugi, mis see pargivaht on. Ometi öeldakse: pargivahid saadame koju ära. Tule jumal appi! Ja neid näiteid on tegelikult väga palju, mis puudutavad praegust Tallinna valitsemisstiili. Munitsipaalpolitseis töötas katseajal üks kodanik, kes oli Indrek Saare sugulane. Indrek Saar on üks sotsiaaldemokraatide juhtfiguure. Katseaeg [lõpuni ei kestnud], inimene saadeti koju ja anti veel kolme kuu palk ka kaasa. Ennekuulmatu, et katseajal antakse kellelegi veel boonus peale – kolme kuu palk! –, et ta ära läheks. See on praeguse linnavalitsuse stiil. Mitte ühtegi uut algatust. Ma vaatan, jälgin kogu aeg, mis Tallinnas toimub. Kõik need koolide renoveerimised, lasteaedade renoveerimised, teedeprojektid, mis juba tegelikult seisavad, aga on meie poolt algatatud vastavalt arengukavadele, ja nii edasi. Mitte ühtegi uut algatust! Ja tagalõpuks vaadati, et Keskerakonnast teistmoodi ikkagi lahti ei saa, vähendame siis valimisjaoskondade arvu ka.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T17:59:53.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh selleks korraks! Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-04-21T18:00:07.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea Eesti rahvas! Täna ma räägin millestki väga tõsisest: Eesti tervishoiusüsteemi kriitilisest seisust. Ütlen ausalt, kui me ei tee otsustavat pööret ja ei tõsta tervishoidu strateegiliseks riiklikuks prioriteediks, samaväärseks kui riigikaitse või haridus, siis ei ole meil mingit välist vaenlast vajagi. Me hävitame end ise vaikselt, kindlalt ja teadlikult. Tervisekassa reserv on täna 500 miljonit eurot ja see saab otsa 2027. aastal. Mitte võib saada otsa, vaid saab otsa! Ja see ei ole prognoos, see on teadaolev fakt. Ja see toimub ajal, kui juba praegu jääb ligi 13% Eesti inimestest vajalikust arstiabist ilma. See on Euroopa Liidu kõige halvem tulemus, välja arvatud vaid Albaania. Inimesed loobuvad ravist, sest see on liiga kallis, see on liiga kaugel või peab ootama väga pikka aega, vahest ka üle aasta. Mis mõte on statistikast rääkida, kui inimene sureb enne, kui ta arsti juurde jõuab? Me räägime siin digiriigist, rohepöördest, investeerimiskliimast, aga samal ajal kaotab Eesti igal aastal vähemalt miljard eurot maksutulu tööealiste inimeste enneaegse haigestumise ja suremise tõttu. Neid vahendeid võiks kasutada riigikaitseks, sotsiaalhoolekandeks, hariduse vajadusteks. Me ei saa sellega leppida. Kui me suudaksime vähendada haigestumistest tulenevat koormust isegi mõne protsendi võrra, säästaksime palju miljoneid. Tervishoid ei ole kulu, see on investeering. Meie tingimustes toob 1 euro tervishoidu tagasi 2 eurot, aga arenenud riikides isegi kuni 14 eurot. Ja me ei räägi praegu kulutamisest, vaid tootlikkusest, töövõime tõusust, inimeste elukvaliteedist. Samal ajal panustab Eesti teadus- ja arendustegevusse vaid 1,84% SKP-st, aga meie naaber Soome näiteks 3%. Kumb riik liigub edasi? Kui me täna ei sea tervishoidu prioriteediks, ei aita meid ükski IT-lahendus ega ükski tulevikutehnoloogia, sest me ei suuda isegi tagada, et inimene saaks arsti juurde. Mida ikkagi teha? Ma arvan, et me peaks kõik siin, ükskõik mis maailmavaated meil on, ükskõik mis erakonnas või fraktsioonis me oleme, me peame kõik hakkama sellega tegelema. Tuleb tõsta tervishoiu rahastus samaväärseks kui teistes põhivaldkondades ja kohelda tervishoidu kui tootlikkuse, majanduse ja julgeoleku alust. Näiteks võiks tervishoiutoodete käibemaksu vähendada kuni 5%-ni. Me armastame võrrelda end teiste riikidega, naabritega. Võrdleme siis Soomega: neil on tervishoid prioriteediks. Kui me seda otsust ei tee, ei päästa meid tulevikus ei arstid ega poliitikud, sest neid lihtsalt enam ei ole. Aga selle drastilise sõnumi juures ma tahan tänada meie tervishoiuinimesi – arste ja medõdesid, kogu personali –, kelle õlgadel seisab meie tervishoid. Ma tänan teid! Ja nüüd on aeg, et meie, poliitikud, teeksime kõik, et see tänuväärne töö jätkuks neil igavesti. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-04-21T18:04:25.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh teile! Ja kuna nüüd, nagu oli eelmine esmaspäevgi, on saali jäänud Riigikogu liikmetest vaid juhataja, siis on ka viimane aeg istung lõpetada. Riigikogu istung on lõppenud. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-04-21T18:04:39.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '18:04', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-17T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-16T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-16T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-15T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-14T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-10T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-09T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-09T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 9

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-08T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-04-07T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-04-07T16:18:26.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:18:27.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Head kolleegid! Nüüd, pärast haamrilööki on teil kõigil võimalik end registreerida vabas mikrofonis. Suur tänu! Nagu näha, on kõnesoove ohtralt. Kõige esimesena palun vabas mikrofonis siia kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2025-04-07T16:19:13.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad! Põhiline motivatsioon vabas mikrofonis siia tulla on ikkagi see, et ei möödu peaaegu päevagi, kui mõni inimene ei tuleks kuskil ligi ega ütleks: "Rain, sa ikka jätka seda, räägi vabas mikrofonis, seda on huvitav kuulata." Ja see motiveerib. Täna ma ei vahenda uudiseid maailmast, aga ma mõtlesin, et lühidalt adresseeriksin kahte teemat. Kahtlemata on praegune geopoliitiline olukord maailmas selline, kus on palju muutusi juba nii toimunud kui ka toimumas. Väikeriik peab selles valguses olema kindlasti eriti tähelepanelik ja oskuslikult navigeerima. Selles valguses ma tahakski rääkida kahest asjast, mida peaks nii Euroopas kui ka Eestis hakkama väga tõsiselt silmas pidama. Kõigepealt võiks paika saada prioriteedid. Meil siin räägitakse, eriti peavoolumeedias, sellest, et äratuskell on tirisenud ja Euroopas kõik saavad aru, mis situatsioon on. Aga kui ma iga päev kuulen või loen uudiseid, siis mulle tundub, et see situatsioon on selline nagu teinekord hommikul: ärkad üles, väljas on juba valge, ja saad aru, et ei kuulnud äratuskella. Minu arust on nii Euroopas kui ka Eestis see asi niimoodi läinud. Mõned näited. Kõigepealt see, et nullheite ja ressursikasutusest lahti seotud majanduse loomise utoopia elab edasi nii Euroopas kui ka Eestis. Minu arvates see on esimene koht, kus tuleks selgelt saada aru, et praegune prioriteet on julgeolek, riigikaitse, ning lõpetada ära oma majanduse hävitamine ja tegeleda õigete asjadega. Tuleme Eesti juurde. Möödunud kolmapäeval kuulasin Vikerraadiot, seal rääkis Rahandusministeeriumi ametnik. Ma ei tsiteeri täpselt, aga võtan kokku tema jutu. Ta rääkis, et Euroopa uuenenud reeglite järgi me saaksime Euroopa rahast isegi kuni 500 miljonit panna riigikaitsesse, aga me ei saa seda teha, sest me peame raudteed elektrifitseerima ja Rail Balticut edasi ehitama. Siis ma kuulan seda juttu ja mõtlen: no ei ole aru saadud, et julgeolekuküsimus on tegelikult tõsine. Noh, lähme edasi. Homme tuleb Jürgen Ligi siia meile sookvoote kehtestama. Jälle ülimalt "prioriteetne" tegevus. Ja Andres Sutt loomulikult lubab, et tuuleenergiat tuleb edasi arendada, kliimaseadus tuleb valmis teha ja nii edasi. Kui me kõik selle jaburustega tegelemise ära lõpetaksime, samuti igasuguste ideoloogiliste MTÜ-de rahastamise, siis ei peaks me meeletult makse tõstma ega laenu võtma, aga meil tekiks ikkagi raha, mida paigutada riigikaitsesse. Teine küsimus, mis on sama oluline, on see, et tegelikult meil ongi vaja professionaalset diplomaatiat. Aga ka siin on nii, et kui me vaatame seda, kuidas terve hulk koalitsioonipoliitikuid väsimatult kirub, kritiseerib ja sõimab Ameerika Ühendriikide administratsiooni, siis see kindlasti ei ole mõistlik tegevus. Väike selline amüsantne fakt, mis mind samuti väga kurvaks tegi. Hiljaaegu käis Euroopa Liidu asjade komisjonis külas Prantsuse parlamendi delegatsioon. Mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Peeter Tali, vaid ka mitmed reformierakondlastest liikmed olid väga kriitilised, et prantslased räägivad prantsuse keeles. Kuigi prantslastel oli isegi tõlk kaasas, nii et eestlased said rääkida eesti keeles ja prantslased prantsuse keeles. See on täiesti normaalne diplomaatilise suhtlemise viis. Aga kui meil kujundavad poliitikat inimesed, kellel isegi baasvõimekusena ei ole suutlikkust aru saada, kuidas peaks diplomaatias käituma – käitutakse, ma ütleksin, sellisel tasemel nagu lasteaialapsed liivakastis –, siis see on tegelikult riigile ohtlik. Nii et ma kutsun üles koalitsiooni väga tõsiselt ennast kokku võtma. Ja lõpetuseks ütlen seda, et kusagilt kaugelt ei ole vaja eeskujusid otsida. Vaadakem näiteks soomlasi ja nende tegevust – nagu öö ja päev võrreldes Eestiga. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:23:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155', 'date': '2025-04-07T16:23:44.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti majandus on juba kolmandat aastat järjest raskes olukorras. Selles ei ole süüdi mitte tingimused, vaid Reformierakonna vigane poliitika. Siin on mõned ettepanekud, kuidas Eesti majandust elavdada. Tuleb alandada tarbimismakse: käibemaks kuni 18%, toiduainete ja ravimite käibemaks kuni 5%. See stimuleerib tarbimist ja samal ajal leevendab olukorda ühiskonna kõige vaesemate rühmade jaoks. Tarbimine annab muide 70% kogu Eesti SKP-st. Tuleb loobuda rohepöördest, mille tõttu tarbijad maksavad sadu miljoneid eurosid tuule- ja päikeseenergia tootmise eest. Põlevkivielektrijaamad võimaldasid isegi CO2‑kvootide kõrge hinna juures elektri hinda Eestis 17% võrra alandada. Järgmiseks sammuks peaks olema Eesti lahkumine elektribörsilt ja riikliku hinnareguleerimise taastamine. Samal ajal tuleb nõuda Brüsselilt põlevkivienergia CO2‑maksude kaotamist. Odav energia ja madalad maksud on peamine majanduskasvu mootor. Ettevõtted toodavad rohkem, inimesed tarbivad rohkem, nii taastame kiiresti tootmis- ja tarbimismahud. Lisaks tuleb teha mitmeid samme. Tuleb vähendada haldusaparaati poole võrra. See võimaldab säästa 500 miljonit eurot aastas. See raha tuleb suunata pensionide ja toetuste tõstmiseks, mis omakorda ergutab tarbimist. Teiseks tuluallikaks riigile võivad olla järgmised maksud: luksuskaupade maks, Eesti tegutsevate rahvusvaheliste korporatsioonide kasumimaks ning erimaks pankade kasumile. Kõik need meetmed võimaldavad, esiteks, suunata maksukoormuse vaesematelt rikkamatele, ning teiseks, soodustada majanduskasvu, mis toob kaasa maksulaekumise kasvu. Eesti suurim rikkus on tema töökas rahvas ja see rahvas väärib seda, et saada oma riigi majanduslikust edust osa. Aga selleks on vaja teistsugust majanduspoliitikat. Ja veel üks, mul on aega, eks ole?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:26:15.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Pool ajast on kasutamata, nii et teil on aega veel. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155', 'date': '2025-04-07T16:26:19.000+00:00', 'speaker': 'Aleksandr Tšaplõgin', 'text': 'Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas magasid nagu tavaliselt kõik maha. Kuigi Donald Trumpi kavatsus kehtestada Euroopa kaupadele tollimaksud oli teada juba kolm kuud tagasi, tuli see EL-i jaoks mingil põhjusel täieliku üllatusena. Tegelikult on Trumpi tollidel kaks eesmärki. Esiteks, sundida ettevõtjaid, kes soovivad oma tooteid USA-s müüa, avama seal oma tootmist. See on kasulik USA-le, kuid kahjulik Euroopa Liidule, kes kaotab töökohti ja maksutulu. Trumpi teine eesmärk on saavutada Ameerika kaupadele kehtestatud tollide kaotamine. See tähendab sisuliselt partneritega vabakaubandusrežiimi loomist. Just selle tee on juba valinud India, Vietnam ja Iisrael, kes on alustanud läbirääkimisi USA-ga. Euroopa Liit oleks võinud alustada selliseid läbirääkimisi kohe pärast Trumpi ametisse astumist, kuna tema plaanid olid ammu teada. Kuid Brüssel ootas ja lootis, mille tõttu sai ta 20% tollimaksud. Nüüd üritab Euroopa Liit kiirkorras juba puhkenud tulekahju kustutada, kusjuures pole siiani selge, millist teed plaanitakse minna: kas pidada Trumpiga läbirääkimisi või kehtestada uusi piiranguid USA impordile. On ilmne, et Euroopa Komisjoni juhtkond eesotsas von der Leyeni ja Kallasega ei ole oma ülesannete kõrgusel. Nad magasid kõik maha ja on siiani ilmses segaduses. Euroopa Parlamendil on aeg tõstatada küsimus Euroopa Komisjoni koosseisu muutmise kohta. Meil tuleb aga arutada välisminister Margus Tsahkna pädevust. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:28:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-04-07T16:28:41.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Hiljutine Reformierakonna otsus osta börsilt tagasi riigi omandisse Enefit Green, mille Reformierakond ise kunagi börsile tõi, on tegelikult veel üks tõestus sellest, et Reformierakonnal pole mitte mingit majanduspoliitikat. Ja meie energeetikapoliitikas, Eesti Energia omanikupoliitikas valitseb kaos. Sest öelge mulle, kuidas on võimalik, et tehakse nii-öelda parempoolne valitsus, tullakse välja uue koalitsioonileppega, kus on isegi eraldi punkt riigiettevõtete erastamise kohta, aga siis läheb paar päeva mööda ja valitsuselt tuleb täiesti vastupidine otsus: me ostame Enefit Greeni väikeaktsionäridelt tagasi ja veel palju suurema hinnaga. Selgitage mulle veel seda. Alguses üks Reformierakonna rahandusminister, Keit Pentus-Rosimannus, teeb otsuse erastada osa Eesti Energiast. Siis tuleb järgmine rahandusminister, Mart Võrklaev, tema ütleb, et erastame veel rohkem, 49%‑ni Eesti Energiast. Ja siis tuleb kolmas rahandusminister, ka reformierakondlane, Jürgen Ligi, tema ütleb: ostame hoopis tagasi. Keegi ju selle pealt teenib. Ma ei tea, kas Reformierakond ise üldse saab aru, millega nad tegelevad. Ja need põhjused ja riskid, millest täna räägitakse, mille pärast Enefit Green tagasi ostetakse, olid teada juba ammu. Kas või see, et Eesti Energia ja Enefit Greeni vaheline koostöö muutubki palju keerulisemaks, sest börsireeglid ei luba näiteks infot jagada või täiendavat raha kaasata. Börsile minek on iseenesest juba kulukas tegevus nagu ka sealt lahkumine. Tänaseks on juba tehtud ka arvutused, mille kohaselt läks see maksumaksjale kokku maksma umbes 68 miljonit eurot. Kahtlemata oleks targem Enefit Greeni börsiambitsioonist eos loobuda ja umbes neli korda soodsamat pangalaenu võtta. Lihtsustatult öeldes, jällegi maksumaksja maksis äririski kinni. Teine asi, mida selle otsusega tunnistati, on see, et aga roheenergia ise ei tasugi end ära. See näitas, et Enefit Green tegelikult kokkuvõttes ei saanud ise hakkama ilma riigi toetuseta. Nüüd veel üks huvitav aspekt, mida me käsitlesime täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Enne Enefit Greeni tagasiostmise uudise avalikustamist toimus börsil väga aktiivne aktsiatega kauplemine. Ja see võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele. Me soovisime välja selgitada, kes siis kuulusid kitsasse ringi, kes neid otsuseid tegi, eriti selle kohta, kuidas kujunes välja hind, miks just selline hind, mis oli väga helde. Ehk siis soovisime teada niinimetatud insider\'ite nimekirja. Ja teate, mis Eesti Energia vastas? Ta ütles: "Aga me ei hakka teiega seda jagama, me ei saa seda teiega jagada," ja viidati GDPR-ile. Aga samal istungil oli Finantsinspektsioon ja nemad küsisid, mis mõttes Eesti Energia ei saa meiega seda jagada, see on täiesti normaalne, et Riigikogu liikmed, kes ka teevad järelevalvet Eesti riigifirma üle, seda küsivad, ja oleks täiesti normaalne, et Eesti Energia ka seda nimekirja jagab. Kindlasti pöördub korruptsioonivastane erikomisjon nüüd uuesti Eesti Energia poole. Me sooviksime ikkagi seda nimekirja saada. Sest üks oluline moment: pea pooltel Eesti Energia juhatuse ja nõukogu liikmetel on Enefit Greeni aktsiad, kaasa arvatud nõukogu ja juhatuse esimehel, kes tegelikult olid kõigi nende otsuste juures. Aktsiad on muide ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel. Mul on küsimus: kas see siis pole huvide konflikt, kui samad inimesed, kes olid nende otsuste juures, kus pannakse paika ka helde ülevõtmispakkumise hind, on ise sama ettevõtte aktsionärid? Ja veel üks argument. Üleüldse, kuidas kokkuvõttes selline sahmerdamine mõjub meie majanduskeskkonnale ja investeerimiskliimale? Tallinna börsi juht, kes oli meil täna eraldi istungile kutsutud, ütles: "Aga teate, tegelikult valitsusel üldse puudub mingisugune strateegia kapitaliturgude arendamise kohta." Nii et kogu see niinimetatud parempoolne valitsus küll räägib investeeringute kaasamisest ja kapitaliturgude arendamisest, aga see kõik on lihtsalt soe jutt. Tehakse täiesti vastupidiseid otsuseid või lihtsalt neid ei tehta. Ja see, mis toimus Eesti Energiaga, ei ole mitte strateegia, vaid on kaootiline sahkerdamine. Kahjuks selle tõttu, Eesti Energia sahmerdamise tõttu, mis praegu toimub, Eesti inimesed maksavad, esiteks, palju kallimat elektri hinda, ja teiseks, me maksame kinni ka kõik äririskid. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:34:01.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-04-07T16:34:15.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Aitäh, härra eesistuja! Mõtlesin, et kasutan seda vaba mikrofoni selleks, et natukene selgitada, mis toimub maailmapoliitikas. Meie meediat ja meie propagandat kuulates jääb mulje, et kõik keerleb maailmas ainult ümber Ukraina, et Ukrainale tuleb anda lõputut abi, ükskõik, kui vaeseks see meid ennast teeb, ükskõik, kuivõrd see meid slaavlastega üle ujutab, ükskõik, missugused on selle tulemused või mõju maailma rahule. Tegelikkus on täiesti teistsugune. Ma toon näite ka sellest, et praegu toimub Taškendis rahvusvahelise parlamentidevahelise ühenduse kohtumine ja seal ei ole Ukraina teemat mitte ühegi foorumi päevakorras. Seal on neid foorumeid erinevaid, on töögruppe ja loomulikult on ka teatud piirkondlikke gruppe. Meie kuulume sellesse nii-öelda 12-sesse Euroopa alagruppi. Ja isegi selles 12-ses Euroopa alagrupis Ukraina teema ei ole päevakorral. See ajupesu, mis meil käib siin, see sõjapropaganda, mis meil käib siin … Muide, olgu öeldud: sõjapropaganda on meil põhiseadusega keelatud. Kogu meie valitsus, peaministriga eesotsas, teeb meil seadusevastast, põhiseadusevastast sõjapropagandat. See on kriminaalne. Aga noh, Eesti on meil – nagu me just äsja kuulsime justiitsministri suust – õigusriik. See on loomulikult jutumärkides, "õigusriik". Mis siis tegelikult maailmapoliitikas toimub? Tegelikult toimub maailmapoliitikas tohutu murrang. Ma arvan, et see murrang on suurem kui see, mis toimus külma sõja lõpul. See murrang tähendab kõikide seniste tabude kustutamist. Sisuliselt keeratakse maailmapoliitikas taksomeeter nulli. Senised liidud, senised rahvusvahelised organisatsioonid, senised lepingud kaotavad oma tähtsuse ja kaovad – mõned kiiremini, mõned radikaalsemalt, mõned aeglasemalt, mõned lihtsalt loomulikku surma surres – minevikku. See on see, millega me peame juba praegu palehigis kohanema. Aga meie poliitiline juhtkond keeldub sellega kohanemast – keeldub sellega kohanemast! Paneme korraks veel fookuse Ukrainale. Ukraina on selle uue kujuneva jõudude tasakaalu seisukohast üks kokkuleppekohti, üks ettur. Ja miks seda etturit praegu siin niimoodi malelaua peal edasi-tagasi liigutatakse? Põhjus on ju väga lihtne: Ameerika Ühendriigid näevad uut maailma multipolaarse maailmana. Ja selles multipolaarses maailmas ei ole ka kõik mängurid võrdse tasemega. Nad ei pea näiteks Venemaad endaga võrdseks mänguriks, küll aga peavad nad Hiinat endaga võrdseks mänguriks. Nad ei pea Indiat endaga võrdseks mänguriks, peavad aga Indiat siiski oluliseks mänguriks. Nad ei pea islamimaailma oluliseks mänguriks, aga islamimaailma tervikuna peavad nad siiski uues maailmapoliitikas teatud ulatuses mõju avaldavaks mänguriks. Nii me võiksime tuua esile veel Ladina-Ameerikast eelkõige Brasiilia, võiksime tuua esile [mingi riigi] Aafrikast, noh, Mustas Aafrikas eelkõige Nigeeria, Põhja-Aafrikas eelkõige Egiptuse. See on multipolaarne maailm. Selle multipolaarse maailma malelaua malendite paika seadmine ja käikude tegemine nii, et see ei purustaks malelauda ega põhjustaks maletajate omavahelist verist kaklust – see on see poliitika, mida ajab praegu Donald Trump ja tema administratsioon. Euroopa selles konstellatsioonis ei mängi rolli. Euroopa Liit laguneb. Tollid, mille üle praegu tohutut kisa tõstetakse, on Donald Trump ju sisse seadnud mõnes mõttes äärmiselt mõnitavalt. Võtame nii, et baastollid Ameerika kaupadele Euroopas on 20%, eurooplastele kehtestati kõigest 10%-lised. Aga Euroopa nutab, halab, karjub ja kaebleb. Eesmärk on ju tollivaba maailm. Ja eesmärk on Euroopa Liidu lammutamine, et Euroopa väikeriikidega, kelle hulka kuuluvad ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa, omavahel kahepoolselt asju ajada, ja teiste riikidega samuti omavahel kahepoolselt asju ajada. Sellest kõigest peaks aru saama. Aga seni, kuni inimestel on kott peas, kui nad jooksevad järjekindlalt peaga vastu seina ja räägivad, et selles on süüdi Donald Trump, ei ole võimalik sellest paradigmast välja tulla. Lugupeetud Riigikogu liikmed ja avalikkus laiemalt! Süvenege, lugege peale Eesti masendavalt lolli propaganda …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:39:48.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Teie aeg!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-04-07T16:39:49.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': '… seda, mida kirjutavad teiste maailma riikide ja erikeelsete riikide väljaanded. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T16:39:59.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen vaba mikrofoni ja ühtlasi lõpeb meie tänane istung. Kohtume homme siin Riigikogu täiskogu istungil jälle täpselt kell 10. Rahulikku õhtut!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2025-04-07T16:40:20.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '16:40', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-04-07T15:01:58.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:01:58.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Järgnevalt aga, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!', 'link': None}, {'type': 'PRESENCE_CHECK', 'uuid': None, 'date': '2025-04-07T15:02:04.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/531f91c0-e8e4-48e9-ada3-651051f72065/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:02:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Kohalolijaks on end registreerinud 80 Riigikogu liiget, puudub 21. Järgnevalt päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatus. Väliskomisjon ja eelnõu algataja on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 kolmas lugemine. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. Lauri Laats, ma saan aru, et on ettepanek päevakorra kohta. Lauri Laats, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-04-07T15:03:20.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on ettepanek välja arvata kolmapäevasest päevakorrast punkt nr 2 ehk 570 SE. Vaadates viimaseid meediaväljaannete arvamusi, kaasa arvatud Delfi juhtkirja, ma arvan, et praegu oleks tõesti mõistlik aeg maha võtta, natukene mõelda selle 570 SE peale ja võib-olla ka vastavad otsused teha.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:03:55.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, hea kolleeg! See on nüüd küll komisjoni ja algataja õigus – päevakorrapunkt päevakorrast välja arvata. Seega ma ei saa isegi seda arvestada. Aga ma saan aru, et Õnne Pillak soovib samuti teha päevakorra kohta oma väga selge seisukohapüstituse. Õnne Pillak, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '8d9daaeb-dbaf-4887-8311-881b29bedfa9', 'date': '2025-04-07T15:04:18.000+00:00', 'speaker': 'Õnne Pillak', 'text': 'Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel: me ei ole selliselt Riigikogu täiskogu päevakorra muutmisega nõus. Lihtsalt et oleks selge.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:04:28.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Selge, aitäh! Nii, enne kui me saame asuda päevakorra kinnitamise hääletuse juurde, Mart Helmel on käsi püsti, tal on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2025-04-07T15:04:38.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'Mind huvitab, missuguse põhjendusega on kolmapäevase päevakorra punktide nr 2 ja 4 puhul vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ma saan aru, et siin peetakse silmas 51 hääle nõuet.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:05:11.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Jah, suur tänu, hea kolleeg! Tõepoolest, need nõuavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. See on olnud ka juhtivkomisjoni väga selge seisukoht. Ja juhtivkomisjon on oma otsused teinud vastavatele seadustele tuginedes. Nii, rohkem küsimusi ei ole. Selleks, et kinnitada … Aga Varro Vooglaid, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d', 'date': '2025-04-07T15:05:37.000+00:00', 'speaker': 'Varro Vooglaid', 'text': 'Jaa, suur tänu! Ma ei plaaninud midagi küsida, aga see teie viimane kommentaar jäi arusaamatuks ja tõstatas rohkem küsimusi, kui vastas. See, et komisjon on sellise seisukoha võtnud, ei anna meile ju mitte mingisugust sisulist vastust küsimusele, millisel põhjusel on võetud komisjonis selline seisukoht.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:06:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, neljas päevakorrapunkt tugineb väga selgelt ka Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakonna analüüsile, millest lähtuvalt komisjon on oma otsuse teinud. Ja konkreetselt 570 SE puhul (Keegi räägib saalis.) … Ja kuna eelnõu 570 puudutab ka registritoiminguid ja kohtutoiminguid, siis põhiseadusest tulenevalt nõuab see Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii et võttis natuke aega, aga vastus teie küsimusele on väga selge: mõlema puhul on olemas ka komisjonide otsus, et need nõuavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii, rohkem küsimusi ei ole, siis saame alustada päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistust. Selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast jääb juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja ettepanekul välja esimene päevakorrapunkt ja koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!', 'link': None}, {'type': 'VOTING_EVENT', 'uuid': None, 'date': '2025-04-07T15:10:02.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/f410b621-935b-4bb3-8270-0c4b5c3ea3be/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:10:32.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Päevakorra kinnitamise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '5fc084b9-a06f-4698-8afe-c825e60f71fb', 'date': '2025-04-07T15:10:58.000+00:00', 'speaker': 'Valitsuse esindaja Heili Tõnisson', 'text': 'Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Teiseks, looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu. Kolmandaks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust energeetika- ja keskkonnaminister. Viiendaks, võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:12:10.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2025-04-07T15:12:23.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Tallinna Linnavalitsus eesotsas sotsiaaldemokraatide ja linnapea Jevgeni Ossinovskiga on tekitanud tänavatel liikluskaose. Linnajuhid olid tegelikult juba eelmisel suvel teadlikud, et pisimopeedid tulevad, kuid ohutuse [tagamiseks ja] riskide maandamiseks ei tehtud aasta otsa mitte midagi. Ettevõtjaga ei pandud tingimusi paika, selle asemel tehti ainult pilte linnavalitsuse pressitoas. Vähe sellest, et sotsiaaldemokraadid ei teinud linnas midagi, ei tehtud ka riigi tasandil midagi, kui oldi Reformierakonnaga valitsuses ja meil oli muutmisel ka liiklusseadus. Selle tõttu nüüd me kahjuks näeme, kuidas väikesed lapsed sõidavad pisimopeediga ja satuvad liiklusõnnetusse. Ma tean, et sotsid soovivad täna ka ühe sellise eelnõu sisse anda, mis seda reguleeriks. Aga mida te aasta otsa tegite, kui te olite nii Tallinnas kui ka riigis võimul? See eelnõu, mida ma täna esitan, reguleerib aga korraga mitut väga olulist aspekti. Esiteks, ettevõtja, kes annab rendile või üürile kergliikuri, peab tagama kasutaja vanuselise kontrolli. Pisimopeediga tohib sõita alates 14‑aastaselt. Meil aga sattus hiljuti 13-aastane tüdruk autorataste alla. Teiseks peab olema tagatud juhtimisõiguse kontroll noortele, sest 14- ja 15‑aastased tohivad sõita ainult siis, kui neil on rattajuhiluba. Ja kolmandaks peab olema kuni 16‑aastastele kasutajatele tagatud kiivri rentimise võimalus. Ka see tuleneb meie liiklusseadusest. Kuid neid reegleid praegu ei täideta, ettevõtjad saavad öelda, et see ei ole üldse nende probleem, nemad ei vastuta. Lisaks, selle eelnõuga annan ma võimaluse sätestada kohalikul omavalitsusel kergliikuritele ja pisimopeedidele piirmäära. Tegelik põhjus, miks meil siiani ei ole olnud selliseid konkreetseid regulatsioone, eriti kergliikurite kohta, on aga see – see ei ole enam saladus –, et valitsevad erakonnad, nagu Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, on teinud seaduseid ühe kindla ettevõtja, Bolti huvides. Meie kohustus seadusandjana on kaitsta meie inimeste, [eelkõige] meie laste tervist ja tulevikku. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:14:47.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18', 'date': '2025-04-07T15:14:58.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Grünthal', 'text': 'Head kolleegid! Täna hommikul, kui ma tööle tulin, natukene varem kui tavaliselt, jälgisin huviga, mismoodi, mis nägudega inimesed tööle tulevad. Ja ma võin kätt südamele pannes öelda, et umbes üks kolmandik oli hästi unise näoga. Seonduvalt eeltooduga ma esitangi eelnõu selle kohta, millest on palju räägitud nii Eesti kui ka Euroopa tasemel. Nimelt, Eestis võiks lõpetada kellakeeramise, suveajale ja talveajale ülemineku. Miks on seda vaja teha? Küsimus on selles, et paljud uuringud on kinnitanud, et kellakeeramine mõjub väga halvasti inimese tervisele. Samuti põhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses ja sündmuste registreerimises. Kusjuures, kella tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport püsida graafikus. Need on kõik tõsised probleemid ja asjad. Aga kõige tähtsam ikkagi on see, et inimese tervisele mõjub kellakeeramine äärmiselt halvasti. Uuringutega on tuvastatud, et see põhjustab südame‑veresoonkonna ohtlikke häireid, meeleoluhäireid, samuti liiklusõnnetuste [arvu] kasvu. Ka akadeemikute seisukoht on selline, et kellakeeramine tuleb lõpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline rütm on evolutsiooniliselt kohandunud. Ehk nagu ütles üks vanem härra kellakeeramise kohta: kui sa lõikad tekil [ülevalt] ühe jupi maha ja õmbled selle allaotsa, siis ega tekk sellest pikemaks ei lähe. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:17:04.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Nii, järgnevalt kolleeg Jaak Valge, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275', 'date': '2025-04-07T15:17:25.000+00:00', 'speaker': 'Jaak Valge', 'text': 'Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! Mul on siin kaasas minu ja Leo Kunnase arupärimine majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Siin on neid argumente ja fakte kolme lehekülje jagu. Aga ma loen lihtsalt küsimused lühendatult ette, niimoodi mahun ajaraamidesse. Esiteks, kõigepealt, kas minister tunnistab, et selle massilise sisserände tõttu on viimase viie aasta sisseränne olnud viimase 70 aasta suurim ja suhtes püsielanikkonda on see mitmekordselt suurem kui meie lähiriikidesse ja võimalik, et suurem suhtes püsielanikkonda kui ühessegi teise Euroopa riiki? Nii. Selle tõttu on meil välistööjõudu rohkem, kui Eestis on kunagi varem olnud. Teiseks, kas minister lükkab ümber väite, et Reformierakonna valitsuste ajal on Eesti majandus orienteeritud suhteliselt madala lisandväärtusega ja pigem odavale tööjõule? Kolmandaks, kas minister tunnistab, et Reformierakonna valitsuste ajal on Eesti tootlikkus ja konkurentsivõime meie strateegilistest eesmärkidest väga kiiresti kaugenenud ja meie lähiriikidest maha jäänud? Neljandaks, kas minister tunnistab, et meil on välistööjõudu ka Aasiast ja Aafrikast võimalik sisse tuua piiramatult, kui neile 1,5-kordset palka maksta, ning plaan niinimetatud oskustööjõu erandi kaudu sisserännet suurendada ei tähenda realiseerumise korral mitte midagi muud kui madalama palgaga tööjõu lisandumist? Viiendaks, kas minister tunnistab, et madalama töötasuga tööjõu lisandumine vähendab veelgi Eesti tootlikkust ja konkurentsivõimet, pidurdab uuendusi ja Eesti töötajate palgakasvu? Ja kuuendaks küsime, mida minister on teinud, et kohandada Eesti majandusstruktuuri enam eakamate inimeste tööhõivele vastavaks. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:19:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Ja palun Riigikogu kõnetooli, kolleeg Andre Hanimägi. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d', 'date': '2025-04-07T15:19:54.000+00:00', 'speaker': 'Andre Hanimägi', 'text': 'Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Olen siin teie ees, et üle anda Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja nelja fraktsioonitu liikme nimel liiklusseaduse täiendamise seadus. Tõepoolest, seoses kergliikurite ja pisimopeedidega on lahti läinud selline hea nõiajaht, kus näidatakse teineteisele näpuga, kes mida on tegemata jätnud. All-linnas öeldakse, et natukene on siin Riigikogus tegevusest puudu, ja head Riigikogu liikmed ütlevad, et Tallinnas võiks ikka natukene seadusi väänata ja pöörata. Aga vaatamata sellele, et nagu siin ka ennist öeldi, linn on midagi tegemata jätnud, ometigi seesama, kes ütles, et linn on tegemata jätnud, tuli siia ja esitas eelnõu, mis annaks veel rohkem võimalusi. Järelikult on ikkagi ka seadusandlikult mõned augud sees. Mul on hea meel, et Keskerakond soovib neid koos meiega arutada ja parandada. Ja selle ettepaneku sisu on väga lihtne: täiendada liiklusseaduse § 19014 lõiget 1 punktiga 5 ja 6. Nende punktide 5 ja 6 sisu on see, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus määrata maksimaalne arv sõidukeid, mida ettevõte võib oma territooriumil kasutusse anda, ehk [seada] konkreetne piirmäär. Vastasel juhul on meil tõepoolest ühel hetkel olukord, kus kõnniteel on rohkem sõidukeid kui inimesi ja lapsevankreid. Ja teisalt võiks omavalitsus kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole ettevõttel lubatud sõidukit kasutusse anda. See on seotud sellega, et vaatamata sellele, et meil on liiklusseadus ja meil on reeglid, paraku siis, kui ettevõte neid reegleid ei jõusta ega tee kõike endast olenevat nende jõustamiseks, ikka õnnetusi juhtub. Nii et selline lühike eelnõu. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:21:58.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Kolleeg Tiit Maran, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2025-04-07T15:22:13.000+00:00', 'speaker': 'Tiit Maran', 'text': 'Austatud kolleegid! Mõni aeg tagasi esitasin ma siin saalis härra peaministrile küsimuse, milline on Eesti keskkonnapoliitika või kas Eestil üldse on keskkonnapoliitika. Sellele ma vastust ei saanud. Mõni aeg hiljem eelmine kliimaminister käsitles seda teemat ajakirjanduses, üldvormis, ja see jättis mulje, et sellist dokumenti ei ole üldse olemas. Küsimus, millele ma toona esitasin, võis tunduda retooriline, aga sisuliselt see ei olnud retooriline. Selleks[, et asjast aru saada,] peab ajas natuke tagasi minema. Nimelt algatas keskkonnaminister siis, kui meil oli veel Keskkonnaministeerium, keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Selle koostamise ettepaneku kiitis heaks Vabariigi Valitsus 11. märtsil aastal 2021 ja selle koostamiseks moodustas toonane keskkonnaminister valdkonna arengukava koostamise juhtkomisjoni, kuhu kaasati hästi palju spetsialiste, Riigikantselei, huvirühmade esindajaid ja nii edasi. Lisaks tehti strateegilise mõju hinnang, mis sai heakskiidu. Aga sellest hetkest alates praktiliselt asi seisab. Kliimaministeeriumi kodulehel leiab eelnõu mustandi kuupäevaga 4. august 2023, kaugemale see ei ole jõudnud. Seetõttu esitan ma koos kolleegidega arupärimise Andres Sutile, energeetika‑ ja keskkonnaministrile, et aru saada, miks ei ole esitatud seda arengukava kinnitamiseks valitsusele, kas seda plaanitakse muuta või kui ei plaanita muuta, siis kuidas plaanitakse üldse edasi minna strateegiliselt selle valdkonna arendamisel. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:24:13.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Lauri Laats, palun! Kolm arupärimist. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10', 'date': '2025-04-07T15:24:25.000+00:00', 'speaker': 'Lauri Laats', 'text': 'Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin üle anda kolm arupärimist Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmete nimel. Esimese arupärimise soovime üle anda välisminister Margus Tsahknale. Arupärimine puudutab NATO liikmesriikide teavitamist seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel. Teatavasti 26. märtsil otsustas Riigikogu muuta kiirendatud korras põhiseadust, millega jäeti Eesti kohalikel valimistel hääleõigus alles vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele. Hääletusõiguse kaotasid Eestis elavad kõigi teiste riikide kodanikud, seega NATO liikmesriikide kodanikud – nende riikide, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, näiteks Island, Norra, USA, Kanada ja nii edasi. Me arutasime seda küsimust põhiseaduskomisjonis ning ka protokollis ja seletuskirjas leidub selline lause: "Nii Välisministeerium kui ka väliskomisjon on kinnitanud, et NATO liikmesriikidel, mis ei ole EL-i liikmesriigid, ei ole ootust, et nende kodanikud peaksid saama Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletada ning seetõttu ei ole Eestil keeruline sellist põhiseaduse muudatust selgitada." Peale 26. märtsi on meieni jõudnud info kohaselt pöördunud nii Riigikogu liikmete kui ka ministeeriumi poole eri riikide saatkonnad, kes on küsinud, miks sellised muudatused on tehtud ja miks ei ole vastavat riiki ja saatkonda teavitatud. Sellest lähtuvalt me sooviksime teada, millisel viisil Välisministeerium on need päringud teinud, kuidas ta selle info kätte sai, et NATO liikmesriikide kodanikel ei olegi ootust, et nad saaksid siin kohalikul tasandil sõna [sekka] öelda. Teine arupärimine puudutab Eleringi strateegiat ning on suunatud energeetika- ja keskkonnaministrile Andres Sutile. Nimelt, riigiettevõtte Elering juht Kalle Kilk ütles 4. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+", et elektrivõrgu välisühenduste rajamisel ei puutu Eesti sotsiaal-majanduslikud mõjud Eleringi, ning lähtutakse Euroopa ühisturu vajadustest. Tahakski teada, kas see on riigiettevõtte uitmõte, võib-olla ebaõnnestunud väljaütlemine; kas ka minister teab, et riigiettevõtte juhti ei huvitagi sotsiaal-majanduslikud aspektid. Kas selline info on ka valitsuskabinetis valdav, et Elering teeb oma asja ja see, mis puudutab sotsiaal‑majanduslikke aspekte, ei ole rohkem kellegi asi, [nagu ka see,] kuidas Eesti inimesed ennast tunnevad või mis kasu nad tegelikult sellest saavad? Selle kõige kohta ongi meil kuus küsimust püstitatud. Loodetavasti saame ka vastused, mis selgitavad riigiettevõtte Elering juhi Kalle Kilgi väljaütlemisi 4. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+". Kolmanda arupärimise soovime esitada majandus- ja tööstusministrile, Erkki Keldole. See arupärimine puudutab välisriikide vagunite kasutamist Ukrainas. Nimelt, nii nagu jällegi nädalavahetusel uudisest välja tuli, pandi Ukrainas seisma meie ettevõtete raudteevagunid. Neid vaguneid on üle 500, see puudutab erinevaid ettevõtteid, Ukraina ei luba meie ettevõtetel rohkem tegutseda. Ja üks Eesti ettevõtja ütles selle kohta nii: selleks, et oma ettevõtjatele luua turul paremad tingimused, otsustati välisriikide vagunid kõrvale jätta. Nagu märkis Skinesti üks asutajaid: "See on pragmaatiline ja küüniline lähenemine. Nad aktsepteerivad Eesti maksumaksjate abi, kuid nad ei luba neil oma territooriumil töötada. [...] Ukraina on loonud oma ettevõtetele eelistused. Kohalikud vagunite omanikud tegid lobitööd välismaiste vagunite kasutamise keelamise nimel. Kõik Baltikumi vagunid on peatatud." Ja loomulikult, kuna meie ettevõtjad selle otsuse tõttu kannatavad, ongi meil majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole hulk küsimusi, mis puudutavad [seda], kas ministeerium juba tegeleb nende küsimustega, kuidas see olukord lahendatakse ja kui kiiresti ikkagi meie ettevõtted suudavad tulla uuesti Ukraina turule tagasi. Kaubavahetus on oluline ja kindlasti ei tohiks meie ettevõtted kannatada, arvestades, et tegelikult me oleme olnud Ukrainale väga head partnerid. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:29:50.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'afc264da-dc7d-4885-a971-0e645995e6de', 'date': '2025-04-07T15:30:08.000+00:00', 'speaker': 'Evelin Poolamets', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tehnoloogia areneb kiiresti ja tihti võib juhtuda nii, et seadused ei jõua järele. Eelnõu eesmärk on muuta keskkonnatasude seadust, et tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid, kõrgus ja võimsus, on jõudnud meretuulikute tasemele. Praeguse regulatsiooni järgi on mõjuala 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kõigest 3 kilomeetrit ja see on maismaal. Samas, sama suurte parameetritega tuulikute mõjuala merel on 20 kilomeetrit. See ebaloogika tulebki kõrvaldada. Selle eelnõuga muudetakse [õigusnormi nii], et ka maismaal olevate, 250 meetrit kõrgete tuulikute mõjuala oleks sarnaselt meretuulikute omaga 20 kilomeetrit. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2025-04-07T15:31:43.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu ja viis arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-27T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-26T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2025-03-26T14:03:14.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:03:14.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!', 'link': None}, {'type': 'PRESENCE_CHECK', 'uuid': None, 'date': '2025-03-26T14:03:18.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/7a64191f-b53e-412d-867f-af0dfe899183/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:03:56.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget, puudub 6. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Vabandust, siiski on tekkinud. Ma lootsin, et on kiirem reaktsioon. Madis Kallas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17', 'date': '2025-03-26T14:04:27.000+00:00', 'speaker': 'Madis Kallas', 'text': 'Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Annan üle 11 Riigikogu liikme allkirjastatud arupärimise regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. Teema on seotud kutseharidusreformiga, täpsemalt Kehtna Kutsehariduskeskuse ning Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamisega. Me soovime ministrilt saada täpsemaid vastuseid selle kohta, kas ta jätkab seda suunda, mille võtsid eelmised kaks regionaal‑ ja põllumajandusministrit seoses töökohtade kadumisega maapiirkondadest ja väikelinnadest. Lisaks, kas ta näeb, et võiks viia läbi sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi tulenevalt sellistest kardinaalsetest muudatustest mõne piirkonna jaoks? Rohkem midagi lisada ei ole. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:05:30.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Andrei Korobeinik, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a62b7530-a1fb-4c0b-b041-f10c2cfaa31a', 'date': '2025-03-26T14:05:42.000+00:00', 'speaker': 'Andrei Korobeinik', 'text': 'Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on siiralt hea meel, et Toomas juhib tänast koosolekut. Mul on arupärimine küll Kristen Michalile, aga see on seotud Via Baltica temaatikaga. Nimelt, hiljuti liitus Reformierakonnaga Pärnu linnapea. Ta põhjendas just selle erakonna valimist sellega, et Reformierakond ehitab Via Baltica lõpuni välja. Aga ta ei pannud tähele, et Reformierakond on otsustanud tühistada Keskerakonna plaani ehitada Via Baltica aastaks 2030 neljarealiseks ja on öelnud, et aastani 2050 ta kindlasti seda ei tee. Mul on peaministrile neli küsimust. Mis on tegelikult paanis Via Balticaga? Ja ega Pärnu linnapea ei ole pettuse ohvriks langenud? Siin on kokku neli küsimust. Lisaks mulle on [arupärimisele alla kirjutanud] veel saadikuid. Ma annan pidulikult selle arupärimise üle.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:06:45.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Tanel Kiik, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689', 'date': '2025-03-26T14:07:02.000+00:00', 'speaker': 'Tanel Kiik', 'text': 'Lugupeetud aseesimees! Austatud kolleegid! Meil on soov anda üle arupärimine majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldole seoses töölepingu seaduse muudatuste ehk juhupalgalepingutega. On teada, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus kavandab muudatusi töölepingu seaduses, mille alusel on edaspidi võimalik fikseerida lepingutes vaid 10 kindlat töötundi ja suurendada tundide arvu kokkuleppel kuni 40‑ni. Põhimõtteliselt tekib täielik ebakindlus nii töökoormuse kui ka palga suhtes kõigil inimestel, kes on sellisele muutuvtunnilepingule või juhupalgalepingule alla kirjutanud. Märgiline on ka see, et algselt kavandati neid muudatusi kindlate sihtgruppide jaoks, näiteks õpilastele, üliõpilastele, vähenenud töövõimega inimestele ja eakatele, aga nüüd on valitsus ootamatult otsustanud laiendada neid kõigile. Meie hinnangul ei ole need ettepanekud kooskõlas töölepingu seaduse mõttega kaitsta töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt. Lisaks on alati olnud tava, et sellised põhimõttelised muudatused tööõiguses lepitakse kokku tööturu osapooltega: ametiühingute ja tööandjatega. Tean seda ise, olles üle kolme aasta töövaldkonda ministrina juhtinud. Praegu seda kokkulepet ei ole, mistõttu nii ametiühingud kui ka sotsiaaldemokraadid on kutsunud üles peatama selle eelnõu menetlust. Täpsemad küsimused on meil järgmised. Miks rikub valitsus senist tava ja olulised muudatused tööõiguses on läbi rääkimata tööturu osapooltega? Teiseks, millistele analüüsidele tuginedes pakub valitsus välja minimaalse töötundide arvu, vaid 10 tundi, mis tähendab seda, et inimese töökoormus ja sissetulek võivad nädala lõikes neli korda erineda? Kolmandaks soovime teada, kelle ettepanekul ja mis kaalutlustel on valitsus ootamatult ja tööturu osapooltega läbi rääkimata otsustanud laiendada neid juhupalgalepinguid kõigile töötajatele. Neljandaks, kui valitsus surub niivõrd ühepoolselt läbi olulised muudatused tööõiguses, siis mida see näitab praeguse valitsuse dialoogivõime kohta laiemalt? Sellele arupärimisele on alla kirjutanud 11 tublit sotsiaaldemokraati ning lisaks Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:09:05.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Vladimir Arhipov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '586335bd-0e3f-4cee-a325-7af602224ca7', 'date': '2025-03-26T14:09:19.000+00:00', 'speaker': 'Vladimir Arhipov', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Arupärimine on suunatud sotsiaalminister proua Karmen Jollerile ja seotud toimetulekupoliitikaga. Värskelt sõlmitud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni aluslepingus on sotsiaalvaldkond jäänud sootuks tähelepanuta. Ainsana oli seal mainitud inimeste heaolu ja seda, et see tugineb tugevale riigile. Aga kahjuks ei ole öeldud, kuidas ja kellele seda heaolu luuakse ning mis tähendab tugev riik nende kahe erakonna mõistes. Iga aastaga on järjest enam inimesi, kes ei saa enda toimetulekuga hakkama, sest elukallidus on järsult tõusnud ja toetusmeetmed ei ole sellele järele tulnud. Toimetulekutoetuse määrad ei ole viimasel aastal piisavalt kasvanud, et [käia] elukallidusega ühte sammu. Statistika näitab, et toimetulekutoetuse saajate arv on jätkuvalt kõrge ning paljud pered sõltuvad riiklikest toetustest, et katta oma igapäevaseid kulutusi. Inflatsioon ja kasvavad elamiskulud on suurendanud survet madalama sissetulekuga leibkondadele, mistõttu on üha olulisem, et riik astuks samme nende inimeste toetamiseks. Eeltoodust ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 139 tulenevalt palun teil vastata küsimustele, mida ma ei hakka siin [ette lugema]. Need kõik on seotud toimetulekutoetusega. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:11:07.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu neli arupärimist. Täpsustus: tänase esimese päevakorrapunkti arutelul teeb ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Ants Frosch. Nüüd on küsimus istungi juhatajale istungi läbiviimise reeglite kohta. Helmen Kütt, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395', 'date': '2025-03-26T14:11:21.000+00:00', 'speaker': 'Helmen Kütt', 'text': 'Suur aitäh, austatud eesistuja! Minul on tõepoolest küsimus ja see on protseduuriline küsimus, mis puudutab Riigikogu juhatuse eilset otsust nr 45, mis käib Riigikogu alaliste komisjonide koosseisude muudatuste kinnitamise kohta. Näiteks, Urve Tiidus lahkus keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asus majanduskomisjoni liikme kohale, Yoko Alender asus keskkonnakomisjoni liikme kohale, Toomas Järveoja asus kultuurikomisjoni liikme kohale, Mati Raidma riigikaitsekomisjoni liikme kohale ja Signe Riisalo sotsiaalkomisjoni liikme kohale. Tundubki, et kõik on väga hästi. Mulle tundub, et dokument saab juriidilise jõu siis, kui sellele on antud allkiri. Ainuke mure on selles, et komisjonide istungid algasid kell 14, aga Lauri Hussar allkirjastas selle dokumendi kell 15.08. Ma ei oska teiste komisjonide kohta öelda, aga sotsiaalkomisjonis toimusid hääletused ja ka mina andsin eelmise valitsuse algatatud eelnõule oma hääle. Mul ongi küsimus, kas need hääletused, mis toimusid enne seda, kui see dokument juriidilise jõu sai, on kehtivad. Ma väga muretsen, sest see eelnõu, mida me komisjonis hääletasime, on väga oluline.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2025-03-26T14:12:38.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Hea kolleeg! Siin on vastus väga lihtne: juhatuse otsus jõustub selle vastuvõtmisega.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-26T10:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 5
Date: 2025-03-25T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 6