Arupärimine mootorsõidukimaksu vastuolu kohta põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega (nr 623)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 18. märtsil 2024. aastal esitatud arupärimine mootorsõidukimaksu vastuolu kohta põhiseaduse – see on nüüd ka juures – ja Euroopa Liidu õigusega. Arupärimine nr 623. Selline déjà-vu tunne, aga küsimused on erinevad. Ja nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõesti, võib-olla need arupärimised on sarnased, aga siiski sisu on erinev. Kui eelmine arupärimine puudutas eelkõige Euroopa Liidu õigust, siis see arupärimine puudutab eelkõige põhiseadust. Aga kuna me tol hetkel ei teadnud, mis järjestikus ja millal need arupärimised jõuavad täiskogu istungile suurde saali, siis panime siia ka need Euroopa Liidu õiguse küsimused juurde. Aga üks oluline moment, mida mainis ka minu kolleeg Andrei Korobeinik: mootorsõidukimaks kahjuks lööb eelkõige kõige vähem kindlustatud inimesi. Mootorsõidukimaksu eelnõu ei näe kahjuks ette erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele, pensionäridele. Samas, põhiseaduse § 28 ütleb väga selgelt, et nii puuetega inimesed kui lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Täna on meil olukord, kus riik paneb automaksuga ühiskonna kõige haavatavamad grupid raskemasse seisu, neil tekib suurem vaesusse langemise risk, kuid seejuures abimeetmeid ei ole või ei suudeta neid tõhusalt rakendada. Nii ongi tegemist põhiõiguste riivet oluliselt suurendava teguriga. Ja siinkohal me saamegi rääkida sellest, et automaksu eelnõu tegelikult läheb vastuollu põhiseadusega. Sellest tulenevalt me oleme sõnastanud konkreetsed küsimused peaministrile. Kahjuks praegune säte tõesti sunnib puuetega inimesi tegema ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ja see võib nende toimetulekut halvendada ja suurendada vaesusse langemise riski. Automaksu eelnõu ei näe neile ette erisusi, õigemini näeb neid ette siis, kui puuetega inimesed on [lasknud] oma auto ümber ehitada. Aga me peame aru saama, et kõigil ei ole auto spetsiaalselt ümber ehitatud, inimeste puue on erinev ja tegelikult see [säte] sunnib tegema ebamõistlikult suuri investeeringuid. Kahjuks puuetega inimestel ei pruugi [seda raha] olla. Teiseks, teadaolevalt pole valitsus arutanud ühtegi maksuerandit suurperedele. Tegelikult me oleme infotundide ja [muude] küsimuste esitamise käigus saanud kinnitust, et neid erisusi ja toetusi suurperedele ei tule. Ka peaminister on kahjuks eraldi maininud, et lasterikka pere toetused on juba niigi suured, milleks me siis hakkame veel midagi rakendama. Mida on riik seni arutanud? Riik või valitsus on arutanud seda, et puuetega inimestele võiksid tulla lisatoetused. Aga sellest on vähe. Tegelikult vajavad erivajadustega inimesed rohkem toetusi. Nad vajavad toetuste tõusu juba ammu. Täna ei ole mingit kindlust, kas need toetused tulevad, kui suured need toetused saavad olema ja kas need reaalselt katavad need lisakulud, mis automaksuga seoses puuetega inimestele tekivad. Võimalikud analüüsid lahenduste kohta antud küsimuses puuduvad. Ja ma ei räägi praegu sellest – see on veel eraldi teema –, et tegelikult see olukord, kus riik ühe käega võtab ja teise käega annab, tekitab halduskoormust, bürokraatiat ja lisakulusid juurde. Need on põhilised küsimused, millele tahaks täna vastust saada. Tõesti, arupärimises on ka küsimused, mis puudutavad vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Nendele me mingil määral saime vastuse, aga siin arupärimises oli ka eraldi küsimus selle kohta, kas valitsus on teadlik, et registreerimistasu [nõudmise puhul], mis praeguses eelnõu sõnastuses on kirjas, on see risk, et Eesti peab kohtuotsuste alusel hakkama isikutele valesti kogutud registreerimistasusid, nii-öelda valesti kogutud makse hüvitama. Kas on arvestatud neid võimalikke kahju [hüvitamise] kulusid? Ma loodan, et nendele küsimustele saab peaministrilt vastuse ja tekib ka huvitav diskussioon. Aitäh!

Aitäh! Kuna ma lubasin meeleolu tõstmiseks endale vähe vabamat sõnakasutust, siis protseduuriline küsimus Andrei Korobeinikule.

Hea istungi juhataja! Ma eeldasin, et protseduurilise küsimuse jaoks on mul õigus olemas ja et ma saan seda õigust realiseerida siis, kui ma seda nuppu vajutan. Ent ma vaatan, et istungi juhtimise kultuur areneb iga päevaga. Aga suur tänu, et te võimaldasite seda mulle. Mu küsimus on sellega seotud, et kvaliteetne debatt on väga oluline. Teie küll loobusite oma sõnadest eelmise päevakorrapunkti lõpus, aga te ei andnud sõna ka peaministrile. Kas põhjus on Reformierakonnas tekkinud sisepingetes või on mingi muu põhjus, miks peaminister ei saanud õigust eelmise punkti juures lõppsõna öelda?

Mul oli informatsioon, et peaminister seda ei soovinud. Nii et ma ei ole rikkunud kodukorda mitte kuidagi. Ja miks Anastassia tuli enne pulti – lihtsalt daamil on eesõigus, nii et ma ei hakanud katkestama tema pulti tulemast. Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

Nii! (Võtab arupärimise väljaprindi kätte.) Vabandust, kuna need on samasugused … (Läheb puldist ära ja toob paberi õige arupärimisega.)

See ei ole väga üllatav, sellepärast et need on nii sarnased, et võivadki segi minna.

Austatud Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. "Mida ütlete nendele puuetega inimestele, kellel on liikumisega raskusi, kuid kelle auto ei ole ümberehitatud ning peab seega automaksu maksma?" Vastus. Rahandusministeerium arvestas mootorsõidukimaksu disainimisel leibkondade toimetulekut. Seetõttu on vanematel sõidukitel, mis üldreeglina on odavamad ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad, oluliselt madalam maksumäär. See tähendab, et maksu mõju ulatus on enamikul juhtudel üsna piiratud, olles palju väiksem kui ka kõige odavama sõiduki nõuetekohase pidamise aktiivkasutuse kulu. Enamikul juhtudel jääb aastamaksu kulu kaugelt alla tüüpilise aktiivkasutuses oleva sõiduki kütuse- ja kindlustuskulu. Vähetähtis ei ole ka teadmine, et maksusoodustus või -vabastus jõuab ennekõike nende puudega inimesteni, kellel on võimalik autot omada, ning suurim võit saab osaks neile inimestele, kellel on vahendeid, ostmaks kallimaid ja võimsamaid autosid ehk siis kõrgemalt maksustatud mootorsõidukeid. Samas elab üle poole puudega inimestest leibkonnas, kus autot ei ole. Nende hulgas on ennekõike just sügava puudega inimesed, kelle abivajadus on enamasti suurim. Maksu mõju hakkab leevendama ka toetuste tõstmine. Teine küsimus: "Miks ei tehtud maksuerandit lasterikastele peredele, kui PS § 28 sätestab, et nii lasterikkad pered kui puuetega inimesed on riigi erilise hoole all?" Põhiseaduse kohaselt on lasterikkad pered riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Eestis kehtivad jätkuvalt peretoetused, mida perehüvitiste seaduse kohaselt makstakse selleks, et osaliselt hüvitada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. Peretoetuste eesmärk on jaotada osa riigieelarvest lastega peredele, väärtustades seeläbi nende panust ühiskonda. Eesti pere- ja lastetoetused on Euroopa Liidus ühed suurimad ning viimastel aastatel on need ka oluliselt tõusnud. Võrreldes 2022. aastaga on peretoetused kasvanud: kolme- kuni kuuelapselised pered [saavad] 190 eurot rohkem iga kuu ning seitsme ja enama lapsega pered 290 eurot kuus rohkem. Võrdluseks: seitsme lapsega pere toetus 1319 eurot on viies maakonnas suurem kui piirkonna mediaanpalk. Mediaanpalk on määr, millest väiksemat palka teenivad piirkonnas pooled palgasaajad. Need maakonnad on Võru, Valga, Saare, Ida-Viru ja Põlva maakond, kus pooled tööl käivatest inimestest saavad vähem palka, kui on lastetoetused suurperedele. Järgmine küsimus: "Kas poleks lihtsam teha automaksuvabastus sotsiaalselt haavatavatele rühmadele, mitte luua ebamõistlikult palju bürokraatiat ja tekitada halduskoormust?" Ei, automaksuvabastuse loomine sihtrühmale pole lihtsam. Üldjuhul on see just keerukam ja tekitab liigset kulu, halduskoormust, bürokraatiat. Teiseks jõuab maksusoodustus või -vabastus ennekõike nende puudega inimesteni, kellel on võimalik autot omada, ning suurim võit saab osaks neile inimestele, kellel on vahendeid, ostmaks kallimaid ja võimsamaid autosid ehk kõrgemalt maksustatud mootorsõidukeid. Samas elab üle poole puudega inimestest leibkonnas, kus autot ei ole. Sama ressursi eest oleks võimalik puudega inimesi paremini toetada otsetoetuste sihitatud meetmete kaudu, sest nii jõuab raha tegelike abivajajateni. Seejuures oleks rahaline võit keerulisemas olukorras ehk sügava puudega inimeste jaoks, kelle vajadus abivahendite järele on väga suur, oluliselt suurem kui automaksu soodustuse korral. See [lahendus] võib liikumisel aidata ka neid inimesi, kes autot ei oma. Sotsiaalministeerium valmistab ette eelnõu osa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmiseks. See on plaanis kooskõlastusele saata mai lõpus ja oleme arvestanud, et menetlus toimub Riigikogus koos riigieelarve seadusega. Eelnõu võetakse vastu eelduslikult 2024. aasta lõpuks. Neljas küsimus [on selle kohta], et mootorsõidukimaks on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ma ei tea, kas ma tõesti pean seda uuesti vastama, sest terve eelmine arupärimine oli selle kohta. See on seesama küsimus. Kas tahate, et ma loen uuesti kõik ette? Vist ei ole mõtet. Ja viies küsimus täpselt samamoodi ja kuues küsimus ka – neile sai vastatud juba eelmise arupärimise käigus. Aitäh!

Suur tänu nii peaministrile kui küsijatele! Aga on küsimusi. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kui lugeda Ansipi intervjuud, siis seal on väga palju … (Hakkab koos enda kõrval istuva Lauri Laatsiga naerma.)

See on tore, et te ise ka naerate selle peale. (Naerab.)

… häid mõtteid.

Hea huumor käib asja juurde!

Andrus kritiseerib näiteks Reformierakonna lähenemist maksutõusudele. "Kui kaasamist ei ole, siis ei tule ka mingisugust mõistmist," ütleb ekspeaminister. "Kui usaldus on kadunud, siis selle tagasivõitmine on peaaegu võimatu." Samas ta annab sellise väikese võimaluse praegusele valitsusele. Ta ütleb, et "rahanduse parandamiseks tuleb koostada tervikplaan, millel peab olema üldrahvalik mõistmine". Te eelmises punktis vastasite hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele ja ütlesite, et näiteks Lõuna-Eestis seda mõistmist väga ei paistnud. Kas te olete muidu nõus Andrus Ansipiga, et võiks koostada tervikplaani, millel oleks rahva mõistmine?

Hea, et keegi tema intervjuusid loeb. (Naerab.) Igal juhul on see Keskerakonna fraktsioon, kes seda teeb niisuguse põhjalikkusega, et lausa lust! Lust on teil endal ka! Aga see tervikplaan on riigi eelarvestrateegia. Kas seal on lihtsaid otsuseid? Praeguses olukorras ei ole. Kas on võimalik maksu tõstmine populaarseks rääkida? Lõpuni ei ole, aga tõesti hea meel on tõdeda, et maksude tõstmise poolt on tänaseks rohkem inimesi, kui oli näiteks detsembris. Me teeme neid uuringuid kogu aeg.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Selle automaksuga on küll üks suur nali. Ma arvan, me oleme vist aasta aega seda siin arutanud, aga ei ole veel [kuhugi] jõudnud. Minu arust oli juuni- või juulikuu, kui rahandusminister selle mõttega esimest korda välja tuli. Summa oli tol ajal 120 miljonit ja järk-järgult on see tõusnud. Nüüd, ma saan aru, planeeritakse 2025. aasta eelarvesse lausa 236 miljonit automaksuga saada. Ma küsingi, kas mingisugune selline plaan on ka valitsuses sündinud, mis lähtub nendest teemadest, mida me praegu arupärimiste käigus arutame. Kas tulevad uued kalkulatsioonid? Millal avalikkus saab näha, mida [täpsemalt] maksustatakse, mis [määraga] maksustatakse, kas registreerimistasu jääb või ei jää, kas CO2‑koefitsient jääb sisse, kas vanuseline grupeering tuleb? Millal me saame järjekordse uudise rahandusministrilt? Aasta aega see juba on kestnud.

Aitäh! Saate aru, te ei saa samaaegselt väita seda, et kaasamist pole olnud, ja teiselt poolt heita ette seda, et liiga kaua on arutatud, et aasta aega oleme juba arutanud. Oleme kõik arutanud seda ühte, teist ja kolmandat pidi. See tähendabki kaasamist. See tähendab seda, et inimesed on saanud oma arvamust avaldada. Viimane kui üks on saanud oma arvamust avaldada. Mis puudutab teist poolt teie küsimusest, siis see eelnõu on hetkel rahanduskomisjonis. Millal järgmine menetlusotsuste tegemine on, seda peate küsima rahanduskomisjonist. Mina ei oska praegu seda teile küll vastata, see eelnõu on Riigikogus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult kogu probleem ongi selles, et nüüd põrgatatakse see pall tagasi, öeldakse, et eelnõu on Riigikogus, teie menetlete, toimub kaasamine. Aga oma eelmises kõnes ma rääkisin, kuidas see kaasamine välja näeb. Mina sain oma muudatusettepanekute esitamiseks viis minutit aega ja nagu ma olen aru saanud, ega neid muudatusettepanekuid toetada ei taheta. Ent tegelikult on seoses automaksuga veel üks teema. Kui praegu üritatakse igatpidi inimesi maksustada, siis on veel üks maks, mille kohta saab öelda, et see on autoomanikele: trahvide kahekordne suurendamine. Näiteks kui varem oli parkimistrahv 40 eurot, siis nüüd hakkab olema 80 eurot. Ja samamoodi on kõikide muude trahvidega. Seejuures valitsus, justiitsminister isegi ei varja, et eelnõu eesmärk on ainult eelarve täitmine. Ei ole tehtud ühtegi analüüsi, kuidas see näiteks parandab liiklemiskultuuri, kuidas parandab inimeste käitumist. Kuidas on võimalik, et tullakse välja trahvide suurendamise eelnõuga, kui mingit analüüsi inimeste käitumise kohta tehtud ei ole? Ainus idee on raha korjamine.

Aitäh! Riigikogu ise korraldab oma tööd, ma jätan selle kommenteerimata. Mis puudutab trahve, siis reegleid rikkuma ei pea. Trahvide pärast ei pea absoluutselt muretsema, kui oled õiguskuulekalt käitunud. Samas on tõsi, et igasugused väärteomenetlused on seotud ka kuludega, mida teeb politsei või teevad need, kes neid asju menetlevad. Need trahvimäärad on väga pikalt paigal olnud ja ei ole õige, et neid kulusid kannavad ka maksumaksjad, kes õigust ei riku. Parem on, et need kulud on rohkem nende inimeste kanda, kes õigust rikuvad.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma täna ühel kohtumisel nägin [teatud] graafikuid. Meil on kütuseaktsiis, mille kohta kunagi kehtestades öeldi, et see raha läheb kõik teede remondiks. Nüüd seda seost ammu enam ei ole. Hoolimata sellest, et tuleb juurde ka mootorsõidukimaks, teedesse minev raha tegelikult väheneb järjest igal aastal. Riigiteedest käib jutt. Kas see ei tundu kummaline, et autoomanikelt te nõuate rohkem, lisaks tõstate aktsiise, aga samal ajal teede remonti jõuab raha aina vähem? Teed lagunevad järjest rohkem, autod lagunevad järjest rohkem ja varuosade peale kulub ka sellest tulenevalt rohkem. See on üks küsimus. Aga teine küsimus on selle lõputu kaasamise kohta, millest te rääkisite. Pikalt-pikalt on käinud kaasamine, kõik on saanud oma seisukohad ära öelda. Kaasamise tulem peaks olema ikkagi see, et mingi tulemus tuleb ka nende jaoks, keda on kaasatud, et ei ole lihtsalt sooja õhu võngutamine kuskil, vaid on ka tulemused. Mis selle kaasamise tulemus siis on? Kas toote Eesti inimeste jaoks välja kolm või neli head tulemust, mis selle lõputult pika kaasamisega automaksu puhul on sündinud?

Aitäh! Me küsime kõikidelt maksumaksjatelt suuremat panust, sellepärast et riigi kulud on suuremad kui riigi tulud. Muidugi on vaja teedesse rohkem raha, on vaja tervisesse rohkem raha, on vaja sotsiaalvaldkonda rohkem raha, on vaja riigikaitsesse rohkem raha. Ja see tuleb tervikuna maksumaksja taskust. Seetõttu oleme sunnitud tegema ka selle automaksu. Mis puudutab seda, mida arvestatakse, mida ei arvestata Riigikogu komisjonis muudatusettepanekutena – eks seda saab siis küsida. Aga mis on kaasamise tulemus, ma võin öelda. Rahandusministeeriumi ettepanek on näiteks see, et kuna registreerimistasu tuleb kõigile, siis ta tuleb madalam, kui alguses oli planeeritud. Seda esiteks. Ja teiseks, üks suur vastutulek on seoses sellega, et juriidiliste isikute autode puhul ei olnud vanuse komponenti [ette nähtud], aga nüüd see vanuse komponent tuleb ka juriidiliste isikute autodele, mis tegelikult ka maapiirkondades peaks ettevõtluses kulusid vähendama.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Anastassia, kui on aega, siis palun. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tegelikult tulla praegu välja automaksu eelnõuga on valitsusel kõikidest võimalikest aegadest kõige ebasobivam. Majanduslikud prognoosid on negatiivsed, inimeste ostuvõime halveneb ja see kõik süveneb veelgi. Ma arvan, et seda, mida inimesed automaksust arvavad, kuulis peaminister ka kohtumisel Võrus. Ja inimesi ei tohi nende arvamuste eest süüdistada, öelda, et nad ei saa asjast aru. Vastupidi, tuleks kuulata, mida rahval öelda on. Mida ei räägita, on see, et sõidukiomanikelt juba kogutakse makse mitmel moel. Sellest aastast on tõusnud käibemaks, kõik sõidukid on läinud kallimaks, samuti teenused ja varuosad. Maist tõuseb kütuseaktsiis väga järsult. Ja nüüd kolmandaks siis automaks ise. Ehk siis kolm korda soovitakse erineval moel koorida inimest, kellel on mõni sõiduk. Samal ajal kehtestada ühekordset maksu pankade liigkasumi pealt ei soovita. Aga tuleb veel üks maks, millest ma pole siin kõnepuldis saanud rääkida, aga korra oma küsimuses ma mainisin seda. See eelnõu on meil homme päevakorras: nimelt, rahatrahve hakatakse kahekordselt suurendama. Ja valitsus enam isegi ei varja seda, et see on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Selline selgitus on ka seletuskirjas eraldi olemas. Mingit analüüsi, kuidas see mõjutab inimeste käitumist, meie liikluskultuuri, tehtud ei ole. Seda tunnistas ka justiitsminister, kui ta käis meil õiguskomisjonis eelnõu tutvustamas. Parkimistrahvid, mis seni olid 40 eurot, hakkavad olema 80 eurot. Jah, 80 eurot parkimistrahv! Hoiatustrahv, näiteks kui [avastatakse] liikluskindlustuseta sõit, on olnud 80 eurot, see saab olema 160 eurot. Üldiselt trahvid peaksid olema distsiplineerivad, mitte inimesi vaesusesse lükkama. Ja üldiselt, kui kehtestatakse uusi trahvimäärasid, siis oleks loogiline, et sellele eelneks ka mõnisugune mõjuanalüüs. Ainus analüüs aga, mis tehti, oli selle kohta, kui palju need trahvid riigieelarvesse raha juurde toovad. Ehk siis tegelikult on eelnõu üles ehitatud nii, et valitsus hoopis soovib, et inimesed rohkem seadust rikuksid, et inimesed kihutaksid, sest see toob eelarvesse raha juurde. Ja mida siis valitsus vastu pakub, kui ta kõik need maksud ja rahatrahvid on kokku kogunud? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Ma usun, et paljud lugesid hiljuti seda uudist, et sel aastal on viimase kümne aasta jooksul kõige vähem investeeritud teedeehitusse. Võimalik, et see ongi valitsuse plaan – ma olen seda maininud –, et automaksu tulemusel on meil kaks korda vähem autosid, seetõttu saab kaks korda vähem investeerida teedesse ja tuleb kaks korda tõsta rahatrahve. Mis veel on alternatiivid, mida valitsus pakub? Alternatiiviks on see, et ühistransport maapiirkondades muutub tasuliseks. Muide, ka selle eest, kui ühis[sõidukis] keegi sõidab ilma piletita, tõstetakse trahvi. Kui varem see trahv oli 20 eurot, siis nüüd saab olema 40 eurot. Ehk siis tegelikult inimesi soovitakse karistada selle eest, et neil on olnud harjumus, et ühistransport on tasuta. Oli ju võimalus sõita tasuta ühistranspordiga. Maakoolid pannakse kinni. Jalgsi lapsed kooli minna ei saa, lapsevanemad peavad kasutama autot. Kui maapiirkonnas oli niigi keeruline liigelda, siis tundub, et tehakse kõik selleks, et see oleks veel keerulisem. Ma ei imesta, et Madis Kallas lõpuks tagasi astus. Ta lihtsalt nägi, mis meil regionaalpoliitilisel tasandil toimub. Aga nüüd vastuolust põhiseadusega, mida ma olen mitu korda siit kõnepuldist maininud. Lasterikkad pered, puuetega inimesed – nemad mingit erisust automaksu puhul ei saa. Lihtsalt seda erisust ei soovita teha. Ainus, mida valitsus on valmis tegema, on see, et puuetega inimesed peaksid kõik oma autod ümber ehitama, siis see erisus tuleb. Ja nüüd veel öeldakse, et kunagi potentsiaalselt tulevad mingid toetused, aga selles pole mitte mingit kindlust. Mis puudutab lasterikkaid peresid, siis nende puhul on otse välja öeldud, et neid toetusi, erisusi ei tule. Et need toetused on juba niigi liiga suured. Ma imestan, et ka neid pole veelgi väiksemaks kärbitud. Ja nüüd veel mõned valdkonnad, millest ma olen juba põgusalt rääkinud. Tegelikult täna sooviks seda aega kasutada ka selleks, et rääkida põhiõiguste riivest, mis puudutab motosportlasi, kollektsionääre, muuseumide omanikke. Kõik ju teavad, et auto- ja motosport on ühed ajaloolisemad alad Eestis. Kõik mäletavad Kalevi suursõitu, paljud on näinud filmi "Vallatud kurvid". Aga kahjuks, kui rahandusminister käis kord siin kõnepuldis rääkimas, siis ta minu küsimuse peale, miks motosportlased ei või olla vabastatud automaksust, vastas, et neil ju läheb niigi hästi, nad tegelevad sellise alaga, et neil pole mingit probleemi maksta seda maksu lisaks. Aga ma ütlen teile ausalt, et kõik auto- ja motosportlased maksavad juba niigi lisaks. Kui me räägime auto- ja motospordi infrastruktuurist, siis see kõik on ehitatud sportlaste enda, entusiastide poolt. Riigi panus on olnud minimaalne. Ma olen selle alaga väga palju kokku puutunud ja ma tean, kuidas meie tippsportlased elavad. Nad käivad täiskohaga tööl ja nädalavahetusel sõidavad Euroopa või maailmameistrivõistlustele ja teenivad seal poodiumikohti. Lehvib Eesti lipp, kõik kuulavad Eesti hümni. Ja siis nad tulevad tagasi Eestisse ja töötavad hommikust õhtuni, mõned rabavad kahel töökohal, et eelarve kokku saada ja siis esindada Eestit. Eesti sport on niigi alarahastatud, motosport eriti. Nüüd on riik otsustanud, et võiks hakata ka sportlaste arvelt teenima. Aga kahjuks on juba praegu erinevate maksutõusude tõttu – käibemaksu tõus, aktsiisitõusud, hinnatõusud – väga paljud pidanud spordist loobuma. Ja need uued otsused – tõesti, ma tegelikult kardan selle spordiala tuleviku pärast. Me räägime vaba eneseteostuse õigusest, me räägime õigusest valida tegevusala, elukutse, aga tegelikult kõik need erinevad valitsuse otsused, maksutõusud koosmõjus panevad suured piirangud nendele õigustele ja vabadustele. Sportlased peavad loobuma oma spordialadest, kollektsionäärid peavad loobuma oma kollektsioonidest, muuseumid peavad oma autod maha müüma, uksed kinni panema. Aga põhiseaduse preambula ütleb, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade on üks kõige olulisemaid väärtuseid. Miks me täna oleme need väärtused unustanud? Mul on veel kord viimane palve: palun võtke see automaksu eelnõu tagasi! Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd, hea kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meie istungit interneti teel! Täna oli meil arutluse all kaks arupärimist, tegelikult väga olulised, mootorsõidukimaksu kohta. Miks ma oma küsimuses juhtisin tähelepanu, et me oleme mootorsõidukimaksust rääkinud aasta aega – minu arust oli eelmise aasta juuni- või juulikuu, kui rahandusminister selle teemaga välja tuli? Tegelikult see näitab ministri ja ministeeriumi käpardlikkust selle asja ajamisel. Esimene signaal oli, et soovitakse selle maksu abil koguda 120 miljonit, et [mängus] on väga oluline keskkonnaaspekt ehk see on rohepöörde raames kehtestatav maks. Aasta aja jooksul on selgunud, et summa on peaaegu kahekordistunud, ja rohepöördest ei ole rohkem juttugi. On selge jutt, et sellega tuleb täita riigikassat. Kas on olemas alternatiive sellele maksule? Loomulikult on alternatiive ja me oleme sellest ka rääkinud. Mind täiesti kummastas ka tänane valitsuse istung või koosviibimine Riigikogus, kus arutati stabiilsusprogrammi. Kui lugeda ja uskuda ERR-is välja toodut, siis Eesti 200 juht ütles selle kohta: see on ju ainult mingi paber. Ja kui me selle praegu vastu võtame, koalitsioonist ära saadame, küll me siis sügisel teeme sinna parandused ja arutame neid asju uuesti Riigikogus. Et mis seal ikka. Ja minu arust selline suhtumine ongi kestnud aasta ja rohkemgi ja selle pärast on väga kurb meel. Te teate, et 1. mai on meil selline tore päev, vaba päev, riigipüha, töörahva püha. On hästi küüniline tegelikult, et samast 1. maist hakkavad meil kehtima uued aktsiisimäärad. Me räägime sellest, et töörahva pühal ehk siis 1. mail tegi valitsus meile ühe suure kingituse: alates 1. maist tõusevad meil gaasiaktsiis, elektriaktsiis ja kütuseaktsiis. Nii et samal ajal, kui me puhkame, kui töörahvas puhkab, hakkavad kehtima uued aktsiisimäärad. Kui rääkida alternatiividest ehk [kuidas täita] seda auku, mida püüti stabiilsusprogrammiga katta, ja mingisugune dokument Euroopasse homme ka saadetakse, siis tegelikult on olemas alternatiiv kõikidele maksudele. Me räägime uuesti, et me peaksime ära jätma tulumaksureformi. See on Reformierakonna lubadus, me saame kõigest aru, aga kogu selles olukorras tehakse samme tagasi. Ettevõtted praegu kannatavad, inimesed kannatavad. Te olete makse tõstnud, nii käibemaksu kui ka tuleviku makse, kui me räägime nendestsamadest aktsiisidest või 2025. aasta tulumaksu tõstmisest. Tegelikult Reformierakond võiks sammu tagasi astuda ja ikkagi selle tulumaksureformi ära jätta. Seal on peidus üle 500 miljoni. Ja loomulikult pangamaks. Tänane uudis: esimeses kvartalis oli pankade kasum 444 miljonit. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kui me vaatame esimese kvartali tulemusi, on kasum kahekordistunud. Ja ikkagi öeldakse, et meie pankasid ei soovi maksustada. Keskerakond ütleb: tuleb maksustada. Praegune valitsus ütleb: ei tohi maksustada. Siin on vahepeal toimunud selline koalitsioonisisene mäng ka. Üks erakond on ennast positsioneerinud opositsiooni selles küsimus. Sotsiaaldemokraadid: "Kui oleks teine valitsus, kui ei oleks Eesti 200 ega Reformierakonda, oi, meie oleks ikkagi teinud hoopis teised otsused. Ja pangamaks oleks ka juba kehtestatud." Aga siin tuletaks meelde, et see on puhas sotsiaaldemokraatide mäng, kus halva mängu juures üks pool püüab säilitada oma nägu. Aga kui sa oled koalitsioonis ja neid otsuseid ära ei tee, siis sa oled täpselt koalitsiooni nägu ja sa jooksed kaasa täpselt selle peavooluga, mida praegu Reformierakond viljeleb. Nii et mina ka, nagu tegi Anastassia, hea kolleeg, kutsun üles mitte kehtestama mootorsõidukimaksu ja leidma need vahendid pangamaksu abil ja loomulikult ära jätma tulumaksureformi. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme lõpetanud ka selle päevakorrapunkti menetlemise. Suur tänu peaministrile! Suur tänu kõikidele kolleegidele!