Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) esimene lugemine

Me liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, aga enne seda teeme väikese vaheaja. Oleme siin töötanud tublisti, nii et väike viis minutit kulub marjaks ära. Saate võimelda ja natuke närvi puhata. V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja vaheaeg on lõppenud. Kuues päevakorrapunkt: eelnõu [401] esimene lugemine. Palun tempokalt Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti! Meil on olnud hea tempo. Võib-olla räägite lühidalt ka sellest, mis olid põhiteemad "Esimeses stuudios", aga eeskätt palun [rääkige] eelnõust 401. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, nii minul kui ka teil on olnud pikk ja tihe päev. Eelnõu 401 on detailirohke, aga toon välja olulisema. Kõige tuumakam osa puudutab meie perearstiabi. Kõigepealt, terminoloogiline muutus: [sõna] "üldarstiabi", mis meil seaduses seni on olnud, me [asendame sõnaga] "perearstiabi". See on sisuliselt õige, see on see, millega me tegeleme nii päriselus kui ka seaduse tasandil. [Edasi,] perearstid saavad õiguse teenindada isikuid nimistuväliselt. Seni on meil perearstid [tegutsenud] nimistupõhiselt. Nimistupõhisusest me ei loobu, aga erandkorras, kui on keeruline leida asendajat, on võimalik perearstil tasu saada nimistuvälise patsiendi teenindamise puhul. Tervisekassa saab võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, kui nimistule ei ole konkursi korras leitud uut perearsti või asendajat. Nimistu teenindaja võib olla ka tervisekeskus, pooled meie nimistud on juba tervisekeskuste koosseisus. Eraldi defineerime tervisekeskuse mõiste. Tervisekeskused on olemas ja me rahastame nende toimimist. See on mudel, millega me soovime esmatasandil jätkata, aga mõistet seaduse tasandil seni defineeritud ei ole.

Selge. Kas [midagi] veel?

Jaa. Lisaks esmatasandi muudatustele tõepoolest kehtestame tasud tubakatootjatele, kui nad annavad teada oma toodete turuletulekust. [Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise ja muudatuse eest tasutakse] riigilõivu 740 eurot ja selle teate hoidmise eest [tasutakse] aastas riigilõivu 60 eurot. See on tasu, mida teised riigid võtavad. Meie seda seni teinud ei ole, aga turule tulemise kulud peaksid olema tootja, mitte maksumaksja kanda. Lisaks on vastutuskindlustuse ja vanglameditsiiniga seotud tehnilised muudatused. Ravimiseaduse muudatusega anname Ravimiametile võimaluse ka omal algatusel lubada müügiloata ravimi turustamist, ei pea erialaorganisatsiooni taotlust ära ootama. Kuna muudatusi on palju – mõned on põhimõttelised, mis puudutavad esmatasandit –, siis tegelikult on ka selline järelhindamise kohustus, et kas esmatasandil tehtud muudatused, mis on meil perearstide nappuse või nende kriisi lahendamiseks mõeldud, on tulemust andnud, või oleks mõistlik nende lõpetamine või muutmine või tuleks nendega edasi minna. Järelhindamine on 2028. aastal. Aga aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu, austatud minister, väga põhjaliku ja sisulise ettekande eest! Ma vaatan, kas [küsimusi] on teile. Kahjuks ei ole. Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Karmen Jolleri. Palun!

Tere, hea eesistuja! Head kolleegid! Arutelu selle eelnõu üle oli väga sõbralik ja konstruktiivne. Lühidalt arutati seda, kui suured peaksid olema riigilõivud. Arutati seda, [mis juhtub] näiteks siis, kui perearstita nimistu on antud asutusele, aga ilmub huviline perearst, [kes soovib nimistu üle võtta], et kuidas see siis täpselt [käib]. Need olid rohkem nagu tehnilised detailid. Olid veel mõned tehnilised ettepanekud, kuidas seadust paremini sõnastada. Ütleme nii, kokkuvõtteks mina kui perearst ütlen, et see on suurepärane seadus, mulle väga meeldib osutada perearstiabi senise üldarstiabi asemel. Arutelu oli tõesti konstruktiivne, sisukas, kinnitas enam-vähem kõike seda, mida me Riina suust juba kuulsime. Otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile! Ka teile ei ole küsimusi. Aitäh teile! Avame nüüd läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur aitäh! Head töökaimud! Kui mul poleks vajadust teiega jagada mõtteid niivõrd olulise panuse kohta Eesti riigieelarves, siis ma keset ööpimedust siin praegu ei seisaks. Aga selles eelnõus on üks osa, mis vajab kindlasti paremaks muutmist. Ma selgitan lähemalt, kus täpsemalt Eesti 200 näeb vajadust Eesti inimeste huvide kaitseks seda eelnõu paremaks teha. Palun püsige lainel, sest see küsimus pole iseenesest kõige lihtsam. Seetõttu ma pean seda, väga vabandan, selgitama. Esiteks, ma pean alustama sellest, et tegemist on kobareelnõuga. Tervishoiuteenuse osutajast või ravimite turustamisest ehk eelnõu põhisisust ei räägi ma siin teiega üldse. Aga selles eelnõus on omaette osa tubakatoodete tootjatele riigilõivu kehtestamise kohta. Hakkame pihta sellest, mida minister juba nimetas: Eesti paistab terves Euroopas silma selle poolest, et me ei ole tubakatootjaid maksustanud. Eestis ei ole kohapeal ei tubakatoodete tootmist ega ka tootjat. Tegemist on tohutult raharikka valdkonnaga, mille turuosa kasvab lähiajal hinnanguliselt üle 300 miljardi dollari. Ka kasumid on tohutud: 2018. aastal oli ainuüksi viie suurima tubakafirma kasum üle 55 miljardi dollari. Täiesti ebaeetiline on Eesti maksumaksjate suhtes olnud meie senine poliitika, mille kohaselt Eesti ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina tubakatootjate hiigelkasumitele on tegelikult maksumaksja raha eest veel peale maksnud. See tundub täiesti ennekuulmatu, aga just nii on see olnud. Ja kohe ma selgitan, kuidas, sest sealt ilmneb, mida on vaja eelnõu juures parandada. Nimelt, tubakatooted ja tubakatoodetega seonduvad tooted, näiteks e-sigaretid, on tervist kahjustavate toodetena Euroopa Liidus tubakadirektiivi alusel reguleeritud sedasi, et toodetega turule tulemiseks tuleb põhjalik info selle tubakatoote kohta kanda esmalt Euroopa Liidu ühtsesse andmebaasi, niinimetatud EU-CEG andmebaasi. Iga liikmesriik peab kontrollima vastavalt oma tubakaseadusele need tubakatooted põhjalikult üle. Seejärel, pärast kande avalikustamist andmebaasis võib neid selles liikmesriigis müüa. Ehk liikmesriikidel on vastutus kontrollida põhjalikult üle iga tubakatoode, mida tootja esitab müügile saatmiseks. Muidugi võivad kõik liikmesriigid küsida tubakatoodete tootjatelt raha nii selle teavituse tegemise eest, selle kontrollimise eest, selle teavituse andmebaasis hoidmise eest. Ka müügimahtude kohta tuleb üle Euroopa Liidu seda andmebaasi – tubakaseaduse kohaselt ka Eestis – teavitada ja selle eest võetakse samuti raha, aga mitte Eestis. See tubakadirektiiv lubab tootjatelt kenasti raha küsida ja ei näe kuidagi ette, et maksumaksjad peaksid liikmesriigis selle omast taskust kinni taguma. Aga meie ainsa riigina Euroopa Liidus ei ole kasutanud direktiivis ette nähtud toimingute eest võimalust tubakatootjatelt raha küsida, vaid oleme selle kõik maksumaksjate raha eest kinni maksnud, ja sellega, ma ütleksin, poputanud neid tubakatootjaid. Rõhutan igaks juhuks üle, et me ei räägi siin tarbijatele lisanduvatest maksudest. Ei, ei! On täitsa kindel, et me ei räägi siin ei aktsiisist ega millestki muust, mis võiks kuidagi mõjutada tubakatoodete hindu. Me räägime siin üle Euroopa kehtestatud maksudest ja lõivudest. Ma väga vabandan, ma palun kolm minutit lisaaega.

Ärge vabandage. Palun! Seda on seaduse järgi teil täiesti võimalik võtta. Palun!

Me oleme teenindanud tubakatootjaid – kahjuks veel eriti piinlikult – tervisevaldkonna raha eest ilma mingi aruka põhjuse või põhjenduseta. Ja kui me mõtleme tervikpildi peale, siis me päris nii ka ei saa teha, et me läheme lastelt limpsiraha küsima, aga tubakatootjaid, kes suplevad rahas, poputame edasi, et las koguvad oma kasumeid. See eelnõu hakkab seda ebaõiglust kõrvaldama, aga ta teeb seda häbemata tagasihoidlikul määral. Esiteks ei ole selles eelnõus üldse mitte kõiki võimalikke tasusid ja lõivusid nendele tubakatootjatele. Näiteks naaberriigi Soome tubakaseaduses on see loetelu palju pikem, kui on selles eelnõus. Ka need tasud on selles eelnõus siiski häbemata madalad. Isegi seletuskirjas on öeldud, et nad on pandud nii madalad, et sellest riigieelarvele õieti nagu mõju ei olegi. Aga mõtleme korra selle mõju üle. Praegu on Eestis teavitatud umbes 44 000 erineva tubakatoote kohta. Sealhulgas on ka e-sigaretid. 44 000! Igaühte nendest on pidanud meie ametnikud põhjalikult üle kontrollima ja me ei ole tootjatelt selle eest mitte midagi küsinud. Kui teavituse riigilõiv oleks näiteks 5000 eurot, siis see teeks kokku juba 220 miljonit eurot. See on sisuliselt summa, mida me oleme senimaani kinkinud tubakatootjatele, kellest ükski pole Eestis. Nii et Eesti 200 arvates tuleb kindlasti meie riigieelarvele mõeldes, tervishoiu toetamisele mõeldes ja ka laiemalt eetilistele ja vajalikele valikutele mõeldes nende väljamaiste tubakatootjate käest rohkem raha küsida ja lähtuda riigilõivuseaduse § 4 lõikest 2, mille kohaselt võib otsestest kuludest suurem riigilõiv olla juhtudel, kui tegevusel on lisaks otsestele kuludele ka mingisugune sotsiaal-majanduslik mõju. Suitsetamisel on tervist kahjustav mõju, suitsetamine kahjustab kõiki inimese organeid. Suitsetamine on maailmas üks kõige paremini tõenduspõhiselt kinnitatud tervisekahju üldse. Seetõttu on igati põhjendatud [kehtestada] tervist kahjustava tegevuse pealt tulu teenivatele ettevõtetele tavapärasest suuremaid lõivusid ja loomulikult rakendada kõikvõimalikke tasusid. Seega tuleb meie arvates toodete kontrolli registreerival ettevõttel tasuda riigilõivumäära vähemalt 5000 eurot. See oli Eesti 200 ettepanek riigieelarve [tulude tõstmiseks] juba aasta tagasi, aga ministeeriumid arvasid, et ärme ikka nii palju küsi. Me arvame, ausalt öeldes, vastupidi: nüüd tuleks juba inflatsiooni tõttu seda summat tõsta. Teiseks, me arvame, et tasu tuleb küsida kõikide registritoimingute eest – ma rõhutan: kõikide –, nii nagu direktiiv ka lubab. Loomulikult tuleb see seadus niimoodi korda teha, et nende lõivude ja tasude küsimine oleks võimalik kõikide tubakatoodete eest, sealhulgas ka kuumutatavad tubakatooted, nikotiinipadjad, nikotiinišotid ja nii edasi. Suur aitäh teile!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Võib-olla minister soovib veel midagi läbirääkimiste voorus öelda? Ka ei soovi, väga kahju. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 401 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 2. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Seitsmes päevakorrapunkt on eelnõu 330 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Ants Froschi ei ole hetkel Riigikogus, seega on arutelu võimatus. Kaheksas päevakorrapunkt on eelnõu 370 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Teda ei ole Riigikogus – vähemalt siin saalis ei ole –, seega on arutelu võimatus.