Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) esimene lugemine

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 esimene lugemine. Ma palun, et tempokalt tuleks siia Riigikogu kõnetooli majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

Tere õhtust, austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud [juhataja]! Digiplatvormidel on inimeste igapäevaelus üha olulisem roll. Internetis toimetades on oluline, et oleks tagatud turvalisus nii suhtlemises, oma mõtete vabalt väljendamises kui ka näiteks ostude tegemises. Mul on täna hea meel esitleda seaduseelnõu, mis teeb järgmise sammu internetikeskkonna kasutajatele turvalisemaks muutmise suunas. Internet on piiriülene ning Eesti ei saa siin toimetada üksi, vaid [peab toimetama] Euroopa Liiduga ühiselt. Selleks võttis Euroopa Liit 2022. aasta sügisel vastu digiteenuste määruse, mis on otsekohalduv. Selle sisu kohe nii meeldetuletuseks kui ka käesolevale eelnõule konteksti andmiseks puudutan. Täna käsitletav eelnõu on vajalik just selleks, et tagada digiteenuste määruse nõuete täitmine ja järelevalve Eestis. Esiteks lühidalt sellest, mis muudatused digiteenuste määrusega kaasnevad ning milliseid ettevõtjaid see puudutab. Digiteenuste määrus võimaldab tõhusamalt võidelda ebaseadusliku sisu leviku vastu internetis. Digiplatvormid – näiteks YouTube või meie kodumaine Kaup24 – peavad looma oma kasutajatele võimaluse teatada ebaseaduslikust sisust, misjärel tuleb platvormil kasutajate teavitusi hinnata ning vajadusel ebaseaduslik teave kõrvaldada. Nii vähendab määrus inimeste kokkupuudet ebaseadusliku tegevuse ja ohtlike kaupadega internetis. Teiseks kaitseb digiteenuste määrus inimeste sõna‑ ja teabevabadust internetis. Inimesel on õigus teada, miks talle just kindlaid postitusi näidatakse. Lisaks peavad digiplatvormid teavitama inimesi sellest, kui nende postitus eemaldatakse, ja põhjendama, miks seda tehti. Veelgi enam, määrus annab kasutajatele hoovad, et platvormi otsus vaidlustada ja sisu platvormil ennistada, kui selle eemaldamine polnud põhjendatud. Euroopa Liidu tasemel reeglite ühtlustamine annab ettevõtjatele võimaluse kõigis liikmesriikides oma teenuseid mugavalt osutada, sest neile kehtivad igal pool samad nõuded. Eesti jaoks on ühtne ja konkurentsivõimeline siseturg, eriti digisiseturg, olnud alati väga oluline. Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama ka vahendusteenuste pakkujad, kes ise ei ole edastatavat sisu loonud ega vastuta selle eest, kuid võimaldavad kasutajatele ligipääsu. Selliste teenuste osutajaid on Eestis 140. Nende hulgas on näiteks internetiühenduse teenused, pilveteenused, otsingumootorid ja digiplatvormid. Eraldi hoolsuskohustused on kehtestatud keskmise suurusega digiplatvormidele nagu sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakendustepoed ja müügiplatvormid. Neid keskmise suurusega ettevõtjaid tegutseb Eestis praegu alla 10. Digiteenuste määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on Euroopa Liidus üle 45 miljoni kasutaja. Näiteks YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon ja Booking.com. Neil digihiiglastel on ulatuslik mõju ühiskonnale. Nüüd nad on kohustatud igal aastal hindama ebaseadusliku sisu levitamisel riske põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahva tervisele, avalikule julgeolekule ja alaealistele, ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks. Täna esitatava eelnõuga kindlustame Eestis digiteenuste määruse nõuete täitmise. Anname Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelevalve tegemise ülesande, et Eesti kasutajate õigused saaks paremini kaitstud ka väga suurtel rahvusvahelistel platvormidel, nagu Facebook või TikTok. Kui Eesti inimestel tekib nendel platvormidel probleeme, siis saavad nad edaspidi pöörduda abi saamiseks TTJA poole. Määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest on TTJA‑l õigus määrata ka rahatrahv, kuid loodetavasti seda vajadust ei teki. Lisaks järelevalvele saab TTJA ka digiteenuste koordinaatori rolli, et toimuks teiste liikmesriikidega vajalik infovahetus teistes liikmesriikides asutatud ettevõtetega seonduvate murede lahendamiseks Eesti inimeste kaitseks. Eelnõu on ettevõtjatega kooskõlastatud erialaliitude, Eesti E-kaubanduse Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Jagamismajanduse Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni kaudu, kes olid muudatustega nõus. Tänan tähelepanu eest!

Hea minister, ma tänan teid teie ettekande eest! Ma vaatan, kuidas küsimustega on lood. Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Andres Suti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis arutasime nimetatud eelnõu 8. aprillil. Minister Riisalo ja MKM-i ettevõtluse osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere tutvustasid eelnõu sisu, nagu minister siin just äsja meile tutvustas. Olid mõned teemad, mille üle komisjonis arutasime. Esimene neist puudutas küsimust, mis saab juhul, kui komisjon määrab näiteks mõnele väga suurele digiplatvormile trahvi. Kas trahv jaguneb siis kuidagi liikmesriikide vahel? Vastus sellele küsimusele oli, et ei jagune. See trahv läheb Euroopa Liidu eelarvesse. Lihtsalt infoks ka see, et väga suured digiplatvormid maksavad kõik järelevalvetasu, millega nad panustavad järelevalve finantseerimisse, uuringute tellimisse ja muusse taolisse. Lisaks veel niipalju, et MKM-i info kohaselt on Euroopa Komisjoni jaoks digiteenuste järelevalve väga suurte platvormide üle väga oluline prioriteet. Teine teema, millest oli juttu, puudutas keelatud sisu. Täpsemalt, nagu küsis kolleeg Anti Poolamets, mida see eelnõu aitab piirata. Kas vähendab ligipääsu Venemaa propagandale, samamoodi alaealistele ligipääsu pornograafilisele ja vägivaldsele sisule? Minister vastas propaganda kohta, et TTJA on teinud head tööd, on ligi paarsada veebilehekülge sulgenud, aga kindlasti on teema keeruline ja kompleksne. Maarja Mere täiendas, et digiteenuste määruse kohaselt on ligipääs pornograafilisele ja vägivaldsele sisule suur risk alaealiste heaolule, seetõttu peavad ka suured või väga suured digiplatvormid sellega tegelema. Tekkis ka küsimus, kas selle määruse ja seaduse rakendamise tulemusena võiks kuidagi väheneda sõnavabadus või arvamuse avaldamise vabadus. Vastus sellele küsimusele oli eitav. Pigem on määrus abiks, kuna sisu piiramise otsuse saab vaidlustada nii platvorm ise kui ka kohtuväline organ. Määruse eesmärk ongi mitte jätta ainult platvormide otsustada, mis võib nende keskkonnas olla ja mis ei või. Lõpetuseks oli kolm menetluslikku otsust. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud olid konsensuslikud. Aitäh!

Aga muudatusettepanekud? Kui läks siin lugemiseks, siis ikka terve pakett.

Nii. (Lehitseb pabereid.) Muudatusettepanekuid ei olnud.

Selge. Karmen Joller, palun, teie küsimus!

Tahtsin küsida seda. Ma tean, et ka Euroopa Liidus on praegu vastuvõtmisel selline seadus, mis neid suuri digiplatvorme distsiplineerib, samamoodi on määratud trahvid ja vastutus kogu sisu eest ja nii edasi. Kas komisjonis oli näiteks juttu ka sellest, kas need seadused on omavahel kuidagi seotud või ühendatud või kuidas need üksteist mõjutavad?

[Majandus]komisjonis me rääkisime antud juhul ainult 390 SE-ga seotud või selles ette nähtud muudatustest. Sellist üldist arutelu, millised komisjoni määrused või eelnõud veel haakuvad, meil [majandus]komisjonis ei olnud.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 390 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 2. mai kell 17.15. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.