Arupärimine tuumaenergia arendamise kohta Eestis (nr 786)

Liigume edasi üheksanda arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Reili Ranna, Tiit Marani, Züleyxa Izmailova ja Riina Sikkuti 20. mail 2025 esitatud arupärimine tuumaenergia arendamise kohta Eestis. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid, kes on siin saalis või monitoride taga! 20. mail sel kevadel esitasime me, viis sotsiaaldemokraati, arupärimise energeetika- ja keskkonnaministrile tuumaenergia arendamise kohta Eestis. Miks just see aeg [sai valitud], kohe selgitan. Vahepeal on tükk maad mööda läinud ja energeetika- ja keskkonnaminister on saatnud kooskõlastusele energiamajanduse arengukava uue versiooni. Energiamajanduse arengukava versioone on olnud juba päris mitmeid. Riigikokku ega valitsusse kinnitamisele pole neist veel ükski jõudnud. Aga nii nagu minister on lubanud, lähiajal liigutakse sellega edasi. Ja üks uus asi, mis seal energiamajanduse arengukavas on ja mida varem pole olnud, on see, et ministeerium ja minister pakuvad välja, et tuumaenergia arendamine võiks olla energeetikas üks prioriteet. Miks kevadel selline arupärimine sai esitatud? Sest kõik said siis parasjagu uudistest lugeda, et Kanadas Ontario provintsis on alustatud väikese moodulreaktori BWRX-300 baasil uue tuumajaama rajamist. Seda nähakse kogu maailmas kui väikereaktorite kasutuselevõtu pilootprojekti. Tegemist on sama tehnoloogiaga, mille on Eestis välja pakkunud üks arendaja, kes on siin juba pikalt tuumaenergiat promonud, ehk Fermi Energia. Paraku on esialgne optimism asendumas muret tekitava reaalsusega. Ontario provintsi äsja kinnitatud tuumajaama ehitushind ulatub vähemalt 13,5 miljardi euroni. Ja tavaliselt kipuvad sellised asjad ehituse käigus veelgi kallinema. Näiteks Olkiluoto 3 [ehitus oli] vist peaaegu kolm korda [kallim] esialgsest prognoosist ja neid näiteid on üle maailma veel teisigi. Ja kui nüüd võrrelda neid numbreid ja seda võimsust, mida Eestisse tahetakse rajada … Ma räägin, et see kõik on ju kuskil tulevikuks. On otsustatud, et me teeme ettevalmistusi. Valitsus on otsustanud, et algatab eriplaneeringu tuumajaama asukoha selgeks tegemiseks, valmistatakse ette regulatsioone ja seadusi. Aga kõik see maksab riigile kindlasti raha. Et arendada välja see võimekus, mis on vaja riigil, et omada oma territooriumil tuumajaama, läheb üht-teist maksma, rääkimata planeeringutest ja teistest ettevalmistustöödest. Teen nüüd lihtsad esialgsed arvutused. See [summa], mida pakutakse välja Ontario provintsi tuumareaktori maksumuseks, on ikka päris suur. Olkiluoto 3. reaktori maksumuseks kujunes umbes 11 miljardit eurot. 1600-megavatise elektrivõimsusega reaktori puhul teeb see ligi 6 miljonit eurot ühe megavati kohta. Ontario moodulreaktor paneks Olkiluotole aga pika puuga ära: 11,3 miljonit eurot ühe megavati kohta. Fermi Energia plaanide järgi peaks Eestisse rajatama kaks 300-megavatise võimsusega reaktorit, kokku 600-megavatise võimsusega tuumajaam. Arvestades eeltoodut, kujuneb sellise investeeringu maksumuseks 7 miljardit eurot. Aga need on kõik esialgsed prognoosid ja suhteliselt ümmargused arvutused. Nii nagu ma ütlesin, kipuvad tuumajaamad minema veelgi kallimaks. Sellepärast me olemegi koostanud mõned küsimused. Probleem on ju kõigile teada. Ma arvan, et energeetika on üldse olnud viimasel ajal üks Eesti rahvussporte: kõik kommenteerivad, kõik on väga targad. Ekspertide [seisukohad] on ka seinast seina. Aga kus on lahendus? Võtame eelmise aasta numbrid. Eestis tarbiti 8 teravatt-tundi elektrienergiat. Sellist energiat, mis turule pääses, toodeti 5,4 teravatti. Ehk kuskil kolmandik on vahe selle vahel, mis siin toodetakse ja mis pääseb turule ehk tarbijani ning mida tegelikult tarbitakse. Küsimus ongi see, kuidas siis lahendada see dilemma, kui tootmisvõimsusi on vähe. Me teame, et elektrienergia tootmisvõimsused ja hind on üks suur võtmeküsimus majanduse konkurentsivõime puhul, tootmiste arendamise puhul ja nii edasi. Nii et meil on selle teema kohta mõned küsimused, millele palume austatud ministri vastust. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele palun vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Ja aitäh, head arupärijad! Ma võtan need viis küsimust, mis te esitasite, järjekorras. Ja kindlasti me saame siin küsimuste-vastuste voorus veel täpsustada seda teemat, mis on väga oluline. Kindlasti on kõik küsimused õiged, loodetavalt saavad ka vastused head. Esimene küsimus: "Millistele majanduslikele ja tehnoloogilistele hinnangutele tugineb valitsus oma otsuses algatada tuumajaama asukoha eriplaneering?" Vastavalt planeerimisseadusele on selle algataja Vabariigi Valitsus ning koostamise korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Selle planeeringu eesmärk on välja selgitada, mis alale ja mis tingimustel on võimalik rajada väike moodultuumajaam. See, kas ja [kui jah, siis] mis tingimustel on võimalik tuumajaam rajada, selgub riigi eriplaneeringu menetluse käigus. Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkust, muu hulgas nii potentsiaalselt sobilike alade olemasolu kui ka tehnoloogiavaliku tingimusi ja kaalutlusi on hinnanud väga põhjalikult tuumaenergia töörühm ning need järeldused on kajastatud töörühma lõpparuandes. Eriplaneering on algatatud vastavalt Fermi Energia taotlusele, see tähendab, et taotlus on hinnatud nõuetele vastavaks ning edasised põhjalikud uuringud ja nende tulemused loovad konkreetsed tingimused. Eriplaneeringu algatamise eeldus ei ole põhjapanevad hinnangud, kuid eriplaneeringu tulemused on tulevaste hinnangute [andmise alus]. Hinnangud, miks [tasub] tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis ette valmistada, on selged. Tuumaenergia on süsinikuheitevaba energiatootmisviis, mis on teistes riikides väga pika aja jooksul end tehnoloogiliselt ja majanduslikult tõestanud just baaskoormuse usaldusväärse [katjana]. Natuke oli ka Jaak Aabi sissejuhatuses sellest juttu, kust meil energia peaks tulema. Teine küsimus: "Kuidas on hinnatud Eestis BWRX-300 tehnoloogia rakendamise riske ja kulusid, arvestades Ontario projekti eeldatavat kogumaksumust?" Vabariigi Valitsus ei ole teinud otsust ühegi konkreetse tehnoloogia kasuks. Fermi Energia tõi enda taotluses välja selle konkreetse tehnoloogia, BWRX-300 valiku. See aitab hoida edasises planeeringu protsessis fookust just selle tehnoloogia sobivusel Eesti elektrivõrku, samamoodi meie majandus- ja looduskeskkonda. Valitsus ei ole otsustanud osaleda tuumaelektrijaama ehituses. Riigi roll on tagada seadusandlus ja tuumaohutuse järelevalve, mis loovad eeldused tuumaelektrijaama ehitamiseks. Tuumajaam peaks saama rajatud erakapitali toel, jaama rajamise ja investeeringute alus on operaatori ja arendaja enda äriplaan. Avalikkusele esitatud Ontario projekti olulisest kallinemisest peab järeldused tegema ennekõike arendaja. Aga juba praegu võib öelda, et kõnealune Ontario jaam on selle tehnoloogia jaoks esimene testjaam. Näiteks Poola plaanib kasutusele võtta üle 20 sellise reaktori, millest esimene plaanitakse käivitada juba enne 2030. aastat. Samuti on teada Rootsi huvi käivitada selline reaktor enne 2035. aastat. Seega ei oleks Eestisse planeeritav jaam esimene omataoliste seas. Kanada on hinnanud, et järgmiste moodulite maksumus tuleb kindlasti oluliselt odavam, sest tehnoloogia tõestab end, on seeriatootmine ja nii edasi. Aga selle üle me saame kõik veel, ma arvan, siin küsimuste-vastuste voorus debateerida. Kolmas küsimus: "Millised alternatiivid (nt taastuvenergia koos salvestusega ja kiiresti käivitatavad juhitavad võimsused) on valitsuse poolt sisuliselt läbi analüüsitud enne tuumaenergia suunas liikumist?" Alternatiivsete lahenduste hindamine on kirjas Eesti energiamajanduse arengukavas 2035, millega ma selle aasta sees Riigikokku tulen. See on läbinud avaliku konsultatsiooni, oleme saanud tagasisidet ja sellega praegu töötame. ENMAK sisaldab erinevaid stsenaariume, sealhulgas taastuvenergia, salvestustehnoloogiate ja juhitavate võimsuste kombineerimise võimalusi. Aga ENMAK käsitleb ka laiahaardelisi stsenaariume pärast aastat 2040, mil lisaks kiiresti käivitatavatele juhitavatele võimsustele, milleks võivad olla näiteks gaasielektrijaamad, biogaasil töötavad jaamad või reservvõimsused, nähakse tuumajaama samuti kui võimalust aeglasema reguleerimisega juhitava võimsuse tagamiseks. Põhimõte on, et kogu juhitavast võimsusest peab kiirelt reageeriva [tootmise] maht olema circa 50% ja ülejäänu võib olla tundidega reageeriv, milleks tuumajaam tegelikult sobib päris hästi. Just [2040. aastast] alates oleks ka tuumaenergia kasutuselevõtt selle energialiigiga seotud pikaajalisi ja põhjalikke ettevalmistusi silmas pidades võimalik. Tuumaenergiat on käsitletud kui üht võimalikest süsinikuvaba energiatootmise valikutest, et tagada Eestis tulevikus elektribilanss ja saavutada kliimaeesmärgid. Neljas küsimus: "Kuidas tagatakse, et tuumaenergia arutelu ja otsustusprotsess oleksid avalikkusele läbipaistvad, sisuliselt informeeritud ja kaasavad?" Tuumaenergia arutelud ja otsustusprotsess on juba olnud avalikud ning avalikkus saab kaasa rääkida ka mitmes protsessi järgmises etapis. Esiteks oleme välja töötamas tuumaenergia ohutuse seadust. Selle väljatöötamiskavatsus oli kooskõlastusringil kevadel. Talvel soovime juba tutvustada eelnõu, mille kohta saab samamoodi arvamust avaldada. Teiseks on riigi eriplaneeringu koostamine avalik protsess, kus saavad [osaleda] kõik huvitatud osapooled. Lisaks on tuumaenergia programmi dokumendid ja ajakavad avalikult kättesaadavad Kliimaministeeriumi veebilehel. Soovijatel on võimalik tutvuda nii analüüsidokumentidega kui tõsta oma teadlikkust ka järgmiste etappide tegevuste sisenditest. Samuti korraldame igal aastal avalikke tuumateemalisi infopäevi, kus antakse ülevaade viimase aasta olulisimatest arengutest. Ja viimaseks selle küsimuse kohta: tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest ja tuumaenergia kasutuselevõtu programmist on Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul lähima kümne aasta jooksul vaja langetada mitu olulist otsust, enne kui Eestis saaks jõuda tuumajaama rajamise otsuseni. Neid otsuseid mõistagi ei saa teha kuskil pimeduses, avalikkuse eest varjatuna, vaid vastupidi, avalike kaasamisprotsessidega. Ja viimane, viies küsimus: "Kas ja milliseid järeldusi on valitsus teinud senistest Euroopa või Põhja-Ameerika tuumaprojektide ebaõnnestumistest, viivitustest või kulude ületamistest?" Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistusprotsessi kaasatakse rahvusvahelisi eksperte ning tehakse tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga. Aatomiagentuur on üks neist, kes koos teiste partneritega viib Eestis läbi koolitusi meie asutuste spetsialistidele, sealhulgas Kliimaministeeriumis, Keskkonnaametis, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis ning teiste asutuste vastutavatele töötajatele. Rahvusvahelisel tasemel koostöö võimaldab õppida varasemate tuumaprojektide [käigus saadud] väärtuslikest õppetundidest ning samal ajal arendada Eestis kohalikku kompetentsi ja pädevust, et paremini lahendada just tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud väljakutseid. Ja loomulikult, nii nagu ma korra juba mainisin, on Ontario jaam esimene BWRX‑300 testjaam. Nende jaamade kasutuselevõtu vastu on huvi päris laialdane. Selleks ajaks, kui riiklik eriplaneering saab valmis ja on võimalus välja anda ka ehitusluba, on kindlasti lisaks Ontariole käivitatud BWRX‑300 rektoreid ka Euroopas. See annab meile täiendava kindluse, et see tehnoloogia on sobilik, ja ka selle maksumust on Eestis võimalik paremini prognoosida. Aga nii nagu ma mainisin, maksumus on eelkõige arendaja risk ja arendaja juhtida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Eks see on jah siin natukene kohvipaksu pealt ennustamine. Energiamajanduse kava numbrid on kõikunud edasi ja tagasi, päris täpset vastust keegi ei tea, sest ega see ei sõltu ainult meist, sõltub ka naaberriikidest. Nemad panustavad lähiajal tõsiselt taastuvenergiasse ja on lähiaastatel juba panustanud. Soomes on juba välja arendatud 8000 megavatti tuuleenergiat, Leedus 1500 ja parasjagu on käimas seal meretuulepargi hange, just selline, nagu pidi olema meil siin. Kas me ei jää niimoodi selles võidujooksus maha? Tuumaenergia aeg on kõige parema tahtmise juures, eksperdid pakuvad, tõenäoliselt ikkagi kuskil aastal 2040, siis kõik juba töötab. Mis me vahepealsel ajal teeme? Kuidas me selle defitsiidi katame, kui me, ütleme, jõulisemalt ei arenda taastuvenergiat, mida peab tõesti tasakaalustama ka teatud juhitava energiaga?

Aitäh! Väga õige küsimus. Alustuseks [ütlen], et tuumaenergia ei ole alternatiiv tuule- ja päikeseenergiale, salvestusele ja juhitavatele võimsustele, mis on kiiresti käivitatavad, alguses [näiteks] gaasielektrijaamad – ma usun, et hiljem töötavad ka need mingil taastuval kütusel, ükskõik kas see on biogaas või näiteks vesinikuderivaadid. Me liigume edasi mõlema asjaga. Ja kuna tuumaenergeetika ettevalmistus on väga pikk ja põhjalik protsess, siis mida rutem seda alustada, seda rutem on võimalik ka see keskkond luua, et arendajatel ja investoritel oleks võimalik juba vastavad otsused teha. Aga tuuleenergia puhul meil on ette valmistatud kuni 2 teravatt-tunni mahus vähempakkumine, mille me saame valitsuses varsti ära otsustada. Nii et me liigume mõlemaga edasi. Siin oli juttu ka meretuuleparkidest. Samal ajal me töötame finantsinstrumendi kallal, mis peaks andma investoritele kindluse, et ka elektri börsihinna määramatuse tingimustes on võimalik investeeringuid teha. Selleks me räägime läbi erinevate pankade ja finantsinstitutsioonidega. Nii et töö käib eri suundades. Ja selle vastuse lõpetuseks: me vajame rohkem kodumaist tootmisvõimsust, muidu me oleme hädas. Lisaks tuulele on meil kindlasti vaja mingit stabiilset [energiatootmist] baaskoormuse [katmiseks]. Kes on tundnud huvi ja vaadanud, kui palju meil on elektritoodangut, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, [teab, et] see [toodang] on üliväike. Ja sinna asetub tuumajaam väga hästi.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Härra minister! Te saate mind sellel teemal natukene harida. Te viimases lauses ütlesite, et [tuumajaam] sobitub meile väga hästi. Ma ei ole mingi põhimõtteline tuumajaama vastane, aga kui kuulan siin ühte ja teist poolt ja vaatan neid numbreid, siis on natuke raske aru saada, kuhu see tuumajaam ikkagi mahub. Meil on taastuvenergia väga suur osakaal ja siis on vaja juhitavat, millest osa, ütlesite, [peab olema] niikuinii kiiresti [juhitav], sest tuumajaam ilmselgelt nii kiire reaktsiooniga ei ole, ja nii edasi. Siis on meil veel ühendused. Äkki te selgitate, kuhu see tuumajaam ikkagi asetub, sest ma ei tahaks teha suuri kulutusi ja mõelda välja finantsinstrumente ja toetusmehhanisme asjale, millest tulevikus hakkab äkki töötama ainult, ma ei tea, 30–40% heal juhul. See ei ole mõistlik. Äkki te teete sellise lühikursuse?

Jaa! No lühikursuseks on alati parem klassiruum kui Riigikogu saal kell veerand kümme õhtul. Aga praegu me jätkuvalt impordime umbes kolmandiku oma elektrist. Ja on olnud tunde, kus kohalik elektritootmine on napp, mõnisada megavatti. See olekski täpselt see [tühimik], mida tuumajaam ilusti täidaks, eriti kui me soovime Eestis näha rohkem näiteks tehisaru treenimisega seotud andmekeskusi ja energiamahukaid [ettevõtmisi], stabiilset tarbimist. Nii et tuumajaam mahub ilusti Eesti konteksti. Aga meil on alati põhjust vaadata Eestit regionaalses vaates. Näiteks Soome ja Rootsi prognoosivad aastaks 2040 oma elektritarbimise mahu vähemalt kahekordistumist. Soomes on [elektri] hind odav siis, kui Soome ühendused Rootsiga on töös. Augustis olid mõned päevad, kui Soome ja Rootsi vaheline ühendus ei töötanud, ja nendel päevadel oli Soome elektrihinna tase enam‑vähem sama, mis meil. Nii et regionaalselt on meil tootmisvõimsusi pigem puudu kui üle. Ja siia mahuvad regionaalses vaates ilusti ära nii maismaatuulepargid kui ka meretuulepargid. Ja viimane kommentaar. See finantsinstrument või käenduse instrument, mille kallal me töötame, ei ole CFD-tüüpi toetus, otsetoetus tuulepargi omanikule, vaid pigem finantsgarantii pangale, mis tagab, et kui elektrienergia müügist ei laeku piisavat rahavoogu, siis on neil võimalus anda välja [laen], mida käendaja ostab, aga mis saab pärast tagasi makstud. Sest probleem, millega kõigi nende pikaajaliste investeeringute [tegijad] vastakuti seisavad, on pankade soovimatus laenata pikemaks ajaks kui 20 aastaks. Aga tuumajaama eluiga on julgelt 60 pluss aastat. Loomulikult, eks sellistes tingimustes ei taheta hästi töötada. Kui saab finantseerimise tähtaegu pikendada, siis on võimalik ilusti ka tuumajaama rahastada.

Aitäh, härra minister! Meil on siin klassiruumi asetus, nii et võib ikka lühikursusi pidada. Aga liigume edasi. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Kas teile ei tundu, et praegusel valitsusel puudub fookus? Energiaküsimuse paralleelina saab rääkida ka näiteks maksudest. Ühel päeval tõstame makse, järgmisel päeval räägime juba nende langetamisest. Raha pole, raha on. Mis sõnumeid riik teie juhtimisel võimalikele investoritele annab? Energeetikas ma näen täpselt samasugust trendi, et puudub siht. Justkui räägime kõigest korraga, aga tehtud nagu ei saa midagi. Ja mulle tundub ka niimoodi, et meil riigina ei ole väga suurprojektide [tegemise] võimekust. Vaatame, mida on teinud näiteks sõjas olev Ukraina. Nad on kahe aastaga saanud valmis kliimaseaduse. Seal on valmis saadud 22 kilomeetrit …

Teie aeg!

… Euroopa rööpmelaiusega raudteed. Kui palju meil seda on? Kas teile ei tundu, et energeetikaga on lugu selline, et kaotatud kümnendist hakkab varsti saama kaks?

Aitäh! Härra minister, palun!

Lühike vastus on: ei tundu. Aga ma sellele lühikesele vastusele ütlen paar sõna lisaks ka. Energiamajanduse pikem strateegia ongi kirjas sellessamas energiamajanduse arengukavas, millega ma tulen ka Riigikokku, saame siin põhjalikult debateerida. Meie valitsusel on väga selge fookus, see fookus on kaitsel, majanduse konkurentsivõimel. Energeetika moodustab sellest väga olulise osa, samamoodi kliimapoliitika. Tulen siia ka kliimakindla majanduse seadusega. Ma arvan, et erakondadel on lihtsalt erinevad fookused ja see on kõik väga mõistetav ja arusaadav. Aga jah, energeetikavaldkonnas on meil see arutelu ees. Tuumajaam ja selleks vajalike seaduste vastuvõtmine aitab meil kõigil tegelikult teha Eestit paremaks.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Mu küsimus tuleneb ühest suvel ERR-is [ilmunud] reedesest intervjuust, kus teie nõunik ütles, et me nagu garanteerime valmisoleku tuumaelektrijaamade töösse panemiseks, mis [hõlmab] seadusandlikku poolt ja ka operaatori moodustamist, aga samal ajal me kindlasti ei hakka nende ehitamist toetama. Minu arust ei ole maailmas teada peaaegu ühtegi tuumaelektrijaama – või kui on, siis on väga vähe –, mis oleks kokku pandud ilma väga massiivse sisendita, maksumaksja rahata. Kuidas see siis nüüd on? Kas me teeme operaatori selleks, et pärast meile midagi ei tuleks? Või kui me ikkagi plaanime, et meile tuleb tuumaelektrijaam, siis kas on mingi prognoos, kui palju me tegelikult sinna raha paneme? Eriti arvestades seda, mida me oleme nüüd Kanadast kuulnud selle kohta, kui palju see maksma läheb.

Ma alustan sellest Kanada näitest. Seal on õige mitu erisust meiega võrreldes. Näiteks, umbes 1-miljardiline erinevus tuleb sellest, et Ontarios ei ehitata seda tuumajaama veekogu lähedale ehk nad peavad eraldi rajama vee liikumise trassi. Nagu ma enne ütlesin, Ontario [jaam] on seda tüüpi reaktoritest esimene. Esimene projekt on alati kallim kui järgmised. Seal on õpikõver ja see on igas valdkonnas, tuumaenergeetika ei erine siin mitte millegi poolest. Me ei ole tuumaenergia kasutuselevõtul kuidagi üksi. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel prognoositakse aastatel 2024–2050 ehk jämedalt [öeldes] järgmise 25 aasta jooksul erinevate stsenaariumide järgi investeeringuid tuumaenergeetikasse 1,7–2,9 triljoni Ameerika dollari jagu. Ehk see rahastus on kindlasti olemas. Meil on arutelu sellesama finantsinstrumendi üle, mis ei ole toetus – teeme selle asja ka kohe algusest saati selgeks – põhjusel, et Eestis puudub pikaajaliste elektri ostu-müügilepingute turg. Seetõttu on pankadel tuleviku elektrihinna puhul väga piiratud nähtavus. Ma arvan, et pangad on selles küsimuses võib-olla liiga riskikartlikud. On ebareaalne eeldada, et elektrienergia hind on järgneva 20, 30 või 40 aasta jooksul keskmiselt mõnikümmend eurot megavatt-tunni kohta. See number on kindlasti suurem. Kui suur täpselt, ei hakka ma siin spekuleerima. Aga nii madalate hindade korral ei tule mitte ühtegi investeeringut. Kui ei tule mitte ühtegi investeeringut, siis on elektri pakkumine väiksem nõudlusest, mis tähendab, et elektrihind läheb üles ja kõik need projektid peaksid muutuma iseenesest finantseeritavaks. Nii et ma siin liiga palju murekohti ei näe. Ja nagu korduvalt on rõhutanud, me ei saa olema esimene katsetaja ega esimeste katsetajate seas selle väikse modulaarse reaktori tüübi puhul. Nagu ma enne mainisin, huvi on Poolas, Rootsis, ja on ka teisi [huvilisi]. Nii et need asjad, ma arvan, juhtuvad.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mõeldes tagasi meie eelnevatele aruteludele siin saalis ja ka tänastele vastustele, [pean tunnistama], et te ei ole suutnud kummutada mu tunnet, et meie energiapoliitika põhineb ikkagi väga palju usul. Kes näiteks usub, et tuumaenergia mahub meie riigi energiaportfelli, kes mitte. Aga ma tüürin oma küsimusega hoopis sinna suunda, et kuidas selline pidev usul põhinev suunamuutus võiks mõjutada meie investeerimiskeskkonda ja neid otsuseid, mis võiks [tulla] juba lühemas perspektiivis kui loodetav tuumajaam, tuua rohkem siseriiklikku tarbimist ja ka stabiilselt soodsama hinna Eesti inimestele. Mis teie sõnum on – võtame näite – minu Hiiumaa naabrimehele, kes loeb ajalehest, et lisaks juba niigi kõrgemale elektrihinnale tuleb juurde küll sagedusreservitasu, küll saartalitlustasu? Siis me kuuleme, kuidas rahandusminister ütleb, et kõik võrkude tugevdamised peaksid eraisikud ise kinni maksma. Mis on teie kui ministri sõnum Eesti inimesele selle kohta, kui kaua ta peab veel taluma sellist kõrgemat elektrihinda?

Ma arvan, et selle põhjalikuma arutelu me saame kindlasti teha ENMAK-i ehk energiamajanduse arengukava [menetluse] raames. Elektrihinna kohta saan ma öelda paar hästi lihtsat asja. Esiteks on konkurentsivõimeline elektrienergia lõpphind Eleringi omaniku ootustes. Konkurentsivõimeline energia lõpphind on ka energiamajanduse arengukavas. Konkurentsivõimelise [hinna] kriteerium on see, et see on madalam Läänemere piirkonna riikide keskmisest. Kui me vaatame ainult börsielektri hinda, siis see on käesoleval aastal olnud madalam, kui on olnud viimasel neljal-viiel aastal keskmisena. Nii et see, et meil mingid võrgutasud tõusevad või muutuvad, on objektiivne. Aga nii nagu ma ütlesin, oluline ei ole mitte niivõrd nende üksikute komponentide hind, vaid see, mis on koguhind. Koguhinna puhul on meil eesmärgiks madalam tase kui Läänemere riikide keskmine. Ja me saavutame selle.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! On riike, kes kaevandavad kulda, kes lendavad kosmosesse orbiidile, kes toodavad elektrit tuumajaamades. See ei ole kuidagi vale või halb või imelik. Väga tore, et selliseid asju tehakse. Aga kõik riigid seda ei tee. Meil ei ole tuumakütust, meil ei ole teadmist tuumajaama rajamise kohta, vastavat ekspertlust ega rajajaid, ka see tehnoloogia ei ole meile praegu kättesaadav. Me peaksime [kulutama] väga palju avalikku ressurssi, avaliku sektori tööaega, seadusandja aega ja maksumaksja raha ning [andma] garantiisid, võtma riigile pikaajalisi kohustusi, et hakata kulda kaevandama. Me võime selle pingutuse teha, aga mis on see väärtus, mida me vastu saame? Oleks väga tore, kui me saaksime vastu odavat energiat. Aga minul puudub info, et selline asi on võimalik tuumajaama rajades. Miks peaks ühiskond sellise kollektiivse pingutuse tegema, uued riskid kanda võtma, kui saab vastu kalli energia?

Aitäh küsimuse eest! Siin oli nüüd õige mitu väidet, mille kohta te ei esitanud ühtegi tõendust. Ma võin tuua lihtsalt mõned näited. 2024. aastal investeeriti globaalselt tuumaenergia tootmisesse või tootmisvõimekuste loomisse 65 miljardit. Ja on prognoositud, et aastani 2030 investeeritakse üle maailma iga aasta 70 miljardit sellesse energiasse. Ma eeldan, et need investorid ei ole oma raha peale vihased, vaid nad teevad seda ratsionaalsetel kaalutlustel. Ja kui te ei soovi tuumaenergeetikat, siis ma lihtsalt küsin, milline energiaallikas on teie meelest baaskoormuse [katmiseks]. Midagi meil peab olema. Sellele küsimusele te peate vastama, kui te ütlete, et tuumaenergia ei sobitu meie energiaportfelli.

Aitäh! Ma saan aru, Riina Sikkut, et nüüd on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma siiralt loodan, et see on istungi läbiviimise protseduuri kohta, sest vastasel juhul ma ei saa teile sõna anda.

Aitäh, hea esimees! See tõepoolest on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Minister palus, et ma esitaksin oma väidete kohta tõendust. Kas mul on võimalik lisaks üheminutilise küsimuse esitamisele oma küsimuses sisaldunud väiteid tõendada? Millises formaadis ma seda teha saan, kas ma saan uue küsimuse küsida või ma saan lisaaega küsimuse esitamiseks?

On hea, et te sellele tähelepanu juhtisite. Ka Tiit Maran ei saa kahjuks teist küsimust küsida, sellepärast et iga Riigikogu liige saab arupärimise puhul esitada ühe suulise küsimuse. Nii et seda võimalust teil ei ole. Küll on teil võimalik tulla siia pulti läbirääkimiste ajal ja öelda oma seisukoht välja. Ja kui minister tahab vastata, siis tal on võimalik täpselt samamoodi [läbirääkimiste] käigus tulla siia pulti ja pärast vastata teie küsimusele. See on üks võimalus, kuidas praegu edasi minna niimoodi, et arutelu käigus oleks võimalik nendele küsimustele vastused leida. Aga Rain Epler on pikalt oodanud. Palun, Rain Epler!

Aitäh, härra juhataja! No Andres, kõigepealt, kui sa enne küsimuste vooru rääkisid tuumaenergeetikast, siis sa rääkisid iseenesest õiget juttu, aga entusiasmi oli nagu kuidagi vähe. Usutavus selle tõttu veidi kannatas, et sa nagu lugesid midagi ette, aga ise ka päris kindel ei olnud. Järgmine kord rohkem sellist … Aga nüüd küsimuse juurde ja see ei ole nii otseselt tuumaenergeetika kohta. Juunis tuli välja "Statistical Review of World Energy" ehk siis maailma [energia]tarbimise ja -tootmise ülevaade, mis iga aasta ilmub. Sealt me saame lugeda, et Euroopa tarbib 52 eksadžauli primaarenergiat. Sellest ainult umbes 5% panustavad tuul ja päike, kuigi kella lüüakse kõvasti – primaarenergia tarbimisest räägin. Ja teine number seal, mis on huvitav: kolmveerand energiatarbest tuleb fossiilkütustest ja fossiilkütuste puhul me sõltume umbes 85% ulatuses impordist. Kuidas sa selles valguses Euroopa geopoliitilist positsiooni ja majanduse tulevikku hindaksid?

Aitäh! Väga õige küsimus. Jah, Eestil ei ole oma tuumakütust, loomulikult peame seda importima. Aga on piisavalt sõbralikke riike, kust me seda importida saame. Euroopas on ju väga pikaajalise traditsiooniga tuumariike energeetika valdkonnas, võtame Prantsusmaa, Rootsi või siitsamast meie kõrvalt Soome. Selles mõttes me kindlasti ei avasta siin midagi uut. Nüüd selle kohta, milline võiks olla fossiilkütuste roll tulevikus energia tootmisel ja kui kiiresti see muutus toimub. Bloombergi üks analüütikute grupp on öelnud, et siiamaani oli uute taastuv- ehk puhta energia tootmisvõimsuste rajamine odavam kui uute fossiilsete [allikatega] tootmisvõimsuste rajamine, aga nüüd me oleme jõudnud järgmisesse murdepunkti, kus uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine on odavam kui olemasolevate fossiilsete elektrijaamade käimas hoidmine. Nii et ma arvan, et siin on tehnoloogia oma sõna öelnud, see muutus juhtub. See on ka põhjus, miks globaalselt liigutakse tuumaenergeetikaga nii kiiresti edasi. Ma arvan, et Eesti on õigel rajal. Sinagi ju, hea küsija, toetad seda, et me tuumaenergiaga tegeleksime. (Rain Epler räägib kohalt.) Ei, entusiasm on olemas.

Nii, aga läheme edasi. Järgmine küsija on Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Härra minister! Ei jõua siin pikalt rääkida, aga äkki sa natuke teed reklaami, mida sa 23. septembril vaimu ja võimu kohtumisel räägid. Äkki keegi kolleegidest tuleb veel sinna kuulama, kuulab, mida akadeemikud ja lugupeetud seltskond kinniste uste taga räägib. Tee natuke reklaami!

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, "Vaimu ja võimu [dialoog Toompeal]" on üks suurepärane formaat ja mul on väga hea meel, et seekord on teemaks energeetika. Minul on palutud rääkida sellestsamast energiamajanduse arengukavast. Seda palvet ma püüan entusiastlikult täita.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleneb ilmselt sellest, et ma olen siin Riigikogus praegu riigikaitsekomisjonis, mitte majanduskomisjonis, mis tegeleb otseselt energeetikaküsimustega. [Küsin] just rahvusliku julgeoleku vaatenurgast. Ma palun teil korra kujutada ette, et kui meie võimalik vastane, meie idanaaber Venemaa saaks anda meile nõu, kas meil peaks olema võimalikult kontsentreeritud, ühte geograafilisse punkti paigutatud energiatootmine või võimalikult hajutatud energiatootmine, siis millist energiatootmise mudelit ta meile [soovitaks]? Vastates saate lähtuda näiteks sellest, milline on olnud Venemaa käekiri viimastel aastatel Ukrainas, kus on sihilikult, tahtlikult, teadlikult hävitatud just nimelt riigi energiataristut, nii tootmisvõimsusi kui ka elektrienergia ülekandevõimsusi.

Aitäh! Osundus Ukrainale on igati hea ja kohane ja mul on hea meel, et sa küsisid ka kriitilise taristu kohta. Kogu kriitilise infrastruktuuri kaitse, nii füüsiline, kaasa arvatud maa peal ja õhudomeenis, kui ka küberturvalisus ja samamoodi meie kriitilises energiainfrastruktuuris kasutatavate tehnoloogiate ja seadmete päritolu on väga selgelt kirjas Eleringi omaniku ootustes. See on see, millele ettevõte peab pühenduma. Mis iganes nõu meie idanaaber annaks, see ei ole nõu, mida mina kuulan või keegi siit saalist peaks kuulama. Ja meie energiatootmine on juba praegu hajutatud ja jääb hajutatuks ka edaspidi. Kuna mina ei ole riigikaitsekomisjoni liige kunagi olnud, siis ma võin lihtsalt üldise põhimõttena nii palju öelda, et kogu meie kaitsekontseptsioon on üles ehitatud usaldusväärsele heidutusele ja võimele [agressioonile] vajadusel ennetavalt vastata. Selle pärast on meie kaitsekulutused valitsuse prioriteet number üks, selle pärast me investeerime kaitsesse see aasta ja järgnevatel aastatel üle 5% SKP-st. Ma arvan, et investeeringud kaitsetegevusse ja kaitsevõimesse koos liitlastega [tagavad] tegelikult meile kaitse ka energeetikas.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, aga enne kui ma avan läbirääkimised, on siin kaks kätt tõusnud. Üks on Peeter Ernitsa oma, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea juhataja! Küsimuseks on juba hilja, riigisaladus on juba lendu läinud. Ma tahtsin hoiatada. Kolleeg küsis, mida Venemaa võiks teada, aga nüüd on Venemaa juba teadlik. Nii et küsimus on hilinenud.

Aitäh! Ja Rain Epler, samuti küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

[Küsimus ei ole] just konkreetselt tänase istungi, aga protseduurika kohta natukene üldisemalt. Mõtlesin selle teema peale hommikul ja nüüd kolleeg Ernits tõstatas selle võimu ja vaimu temaatika. Mina sain aru, kui see asi välja kuulutati, et tegemist on teaduste akadeemia ja Riigikogu vahelise dialoogi formaadiga. Kaks protseduurilist küsimust. Kas sa oskad seletada, kuidas valitsuse minister sellesse Riigikogu ja teaduste akadeemia vahelise dialoogi formaati ettekandjaks sobib? Ja teine: kas sa ei karda, et selliselt esinejaid valides kipub sellele selline maik juurde tulema, et koalitsioon kasutab jälle ühte üritust kuidagi enda promomiseks, ja siis Riigikogu liikmete huvi selle koostööformaadi vastu laiemalt võib hakata langema?

Mina julgustan teid kohale tulema. Ma ei mäleta, et te esimesel korral oleksite kohal olnud, aga näiteks kolleeg Peeter Ernits oli. Ma arvan, et kõik, kes kohal olid, andsid sellele kohtumisele väga kõrge hinnangu. Ja ma usun, et sama kvaliteetne saab olema ka arutelu energeetika üle. Nii et ma ei jaga teie kahtlusi ja väljun praegu protseduurika piirest, mis meil siin reeglina [istungi läbiviimisega] on seotud. Aga kuna asi on seda väärt, siis ma kindlasti, nii nagu ma ka täna istungi avakõnes ütlesin, kutsun kõiki Riigikogu liikmeid osalema, sellepärast et see kõik on seda väärt. Teaduste akadeemia paneb kokku ikkagi valdava osa sellest paketist, mille üle meil seal arutelu käib, ja nende ekspertiis on kindlasti äärmiselt oluline, nii et tasub kohale tulla. Aga läheme edasi läbirääkimiste juurde, avan läbirääkimised. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Nii nagu sa mainisid, eks me saa lähiajal palju rääkida. Oleme rääkinud juba aastaid ka siin puldis ja siin ruumides komisjonides energeetikaküsimusest, mis tõesti läks rohkem teravaks aastal 2021. Aga eks märke oli õhus ennegi ja ausalt öeldes ju me siis peame endale tuhka pähe raputama, et me ei osanud seda olukorda päris ette näha. Mõningad liigutused ja sammud oleks võinud varem teha. Aga tark õpib vigadest. Ja ma väga loodan, et lähiaastatel me panustame just kodumaistele tootmisvõimsustele rohkem. Ikkagi on selge, et taastuvenergiaarendused on see kõige kiirem tee ja ka kõige odavam tee lähiajal. Jah, seda peab tasakaalustama salvestusega, mida õnneks nüüd on hakanud tulema, ja puhtalt turu vastu, vähemalt esialgu. Kas [seda on] piisavalt, ei oska ma praegu täpselt ennustada. Jälle, eks me energiamajanduse arengukavas näe neid arvutusi, ma usun, et ministeerium on neid kõvasti [teinud]. Aga räägime nüüd hinnast, mis kindlasti on ajas muutuv nähtus. Rahvusvaheline pilt üle maailma nii-öelda elektritootmise tasakaalu hinna kohta, kus on kapitalikulud arvesse võetud, räägib järgmist: maismaa tuuleenergia 40–60 eurot megavatt; päike veel sutsu odavam, 30–50 eurot megavatt; maismaatuul 60–100 eurot megavatt; gaas koos CO2 hinnaga, mis on ka vaid prognoositav ja me täpselt ei tea, kuidas kujuneb, 90–120 eurot megavatt; ja uus tuumajaam 90–140 eurot megavatt. Need on rahvusvaheliselt tunnustatud arvutused, statistika, ja natuke need [aitavad] prognoosida lähiaastate tulevikku. Jah, on olnud juttu, et vana tuumajaama, mille kapitalikulu on tagasi teenitud – Soome mõned jaamad on ka sellised, tõesti –, elektri tootmise omahind on väga odav. Aga need on üle 30 aasta vanad tuumajaamad, mille eluiga on pikendatud, tehtud on ka vastavad investeeringud. Seal on tõesti niimoodi, et [hind] jääb vahemikku 40–50 eurot megavatt-tund. Kui me vaatame Eestis seda ajaperspektiivi, siis me saaksime nautida alles 30 pluss aasta [pärast] seda, et tuuma[energia] omahind oleks nii odav. Aga vahepeal peame kõvasti investeerima, avalik sektor peab tegema need kulutused. Eks me saa seda debatti pidada. Ega mina ei ole seda usku, et tuumaenergia kuskile ei kõlba. Seda me kasutame kogu aeg, Soome tuumajaamade energia jõuab meieni ühenduste kaudu. Ega ta saatanast ei ole. See tehnoloogia on tunnustatud. See on küll seotud teatud riskidega, arvestades ka julgeolekuolukorda ja neid jäätmeid, mida tuleb kuskile turvaliselt matta. Aga küsimus on pigem majanduslik. Ka mina ei oska ennustada, palju need ettevalmistused aega võtavad, millal see tehnoloogia on valmis siin püsti panemiseks, [millal on aeg] investeerida, aga see on igal juhul, ma pigem ütleks, isegi 2040 pluss. Optimistid ütlevad, et võib ehk jõuda mõni aasta varem. Aga see on päris pikk ajaperspektiiv. Minu sõnum on see, et ju see aastatega selgub, kas see tasub ära või ei tasu ära, kas ta mahub turule või ei mahu turule. Ka see arendaja, kes alguses rääkis, et tema ehitab usinasti turu vastu, ei ole probleemi, tuumaelekter on nii odav ja teenib kasumit, on hakanud rääkima sellest, et tõenäoliselt on ikkagi mingit toetusskeemi vaja, muidu see investeering ei tasu ära. Kogu tõde ongi see, et kõik riigid, ka meie regioonis, üritavad väga kiiresti elektritootmisvõimsusi kasvatada, sest elektridefitsiit, energiadefitsiit, mis siin vahepeal tekkis, õpetas kõigile, et tuleb kiiresti tegutseda. See on tegelikult majanduse konkurentsivõime küsimus. Me oleme defitsiidis, aga ma loodan, et me jõuame vähemalt sinnamaale, et meil tootmisvõimsused katavad ära meie aastase üldtarbimise. See oleks nagu esimene eesmärk ja selleks tuleb panustada erinevatesse tootmisvõimsustesse.

Ma korra küsin, kas lisaaega läheb vaja.

Jah, palun minuti.

Paneme minuti lisaaega.

Tuumajaama [teemal] on tõesti raske ennustada. Huviga vaataks analüüsinumbreid, kui energiamajanduse arengukava siia jõuab, seda, mida arvutused näitavad, mis on prognoosid. See energiamajanduse arengukava on küll aastani 2035, aga kui me räägime tuumaenergiast, siis peaksime üritama prognoosida ka veidi kaugemat tulevikku, et kas kõik need ettevalmistused, investeeringud, mis riik teeb, tasuvad tulevikus ära. Need küsimused on endiselt õhus ja ei ole ka mina see, kes oskab täpseid vastuseid anda. Aga loodame siis, et Eesti riik ei hakka lihtsalt mängima loteriid, hasartmängu, vaid püüab teha võimalikult targad otsused nende analüüside ja teadmiste põhjal, mis on tänapäeval meil või maailmas olemas. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.