Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt regionaalministri Madis Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Toiduseaduse muutmise eesmärk on tagada parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustus ning tehakse vajalikud muudatused Euroopa Liidu ametliku kontrolli määruse paremaks rakendamiseks seoses laborite ja loomse toidu saasteainete riikliku järelevalvega. Lisaks sätestatakse juriidilisest isikust toidukäitleja seaduslikule esindajale selgesõnaline kohustus korraldada juriidilisele isikule toiduseadusest tulenevate kohustuste täitmine, et see oleks kõigile osapooltele üheselt ja selgemini arusaadav. Eelnõu kohaselt on meil plaanis järgmised punktid. Kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustus koos vajalike menetlusnõuetega. Nimetatud loa taotlemisel ja taotluse menetlemisel on senini kohaldatud haldusmenetluse seaduses sätestatud ajakohaseid menetlusnõudeid, mis on aga liiga üldised. Direktiivist tuleneva loakohustuse parema ülevõtmise ja rakendamise huvides kehtestatakse toiduseaduses täpsemad normid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise, taotlemise ja selle lahendamise menetluse kohta. Loakohustuse näol on tegemist piiranguga majandustegevuse vabadusele. Põhiseadusest tulenevalt tohib sellist piirangut kehtestada üksnes seaduse tasandil. Tunnistatakse kehtetuks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm, kuna puudub riigisisene vajadus nimetatud korra kehtestamiseks. Kogu toidutarne ahelas kehtib ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud Euroopa Liidu otsekohalduv õigusraamistik. Sätestatakse juriidilisest isikust toidukäitleja seaduslikule esindajale selgesõnaline kohustus korraldada juriidilisele isikule toiduseadusest tulenevate kohustuste täitmine. Täpsustatakse volitatud laborina tegutsemise volituste andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaliseks olevas kolmandas riigis. Ja viimase muudatusena täpsustatakse riikliku referentlaboratooriumi tegutsemise alust. Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud tegevuskava alusel. Lühidalt ka mõjudest. Täpsemate normide kehtestamine ei mõjuta käitlejaid, kes Eestis kasutavad nimetatud töötlemisviisi, see tähendab, ei kaasne lisategevusi ega ‑kohustusi. Kavandatav muudatus mõjutab neid võimalikke toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega alustavaid ettevõtjaid, kes peavad taotlema uue korra kohaselt luba, kuid hinnanguliselt ei too muudatus kaasa täiendavat suurt ajakulu ega ka tööjõukulu loa taotlejale. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juuniks käesolevaks aastaks, 2024. aastaks. Nimetatud jõustumisaeg on vajalik eelnõus kavandatud rakendussätte jaoks, mille kohaselt loetakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi Põllumajandus‑ ja Toiduameti loal enne 1. juunit 2024. aastal. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuna seda ülekannet vaatavad kindlasti paljud toidutarbijad, siis kas te võiksite lühidalt nii mulle kui ka toidutarbijatele ära seletada, mida toob kaasa toidu töötlemine ioniseeriva kiirgusega? Milleks see vajalik on?

Aitäh! Lihtsustatult öeldes, miks toitu ioniseeriva kiirgusega töödeldakse, on see, et vähendada toidus nii-öelda halbade bakterite ja mikroorganismide arvu ja pikendada toidu säilivusaega.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõukuvalt pinginaabri küsimusest: jah, te ütlesite, milleks seda tehakse, aga kas on Eesti turul juba toiduaineid, mida on töödeldud ioniseeriva kiirgusega? Mõned näited. Me teame, mis on suitsutatud toiduained, mis on vinnutatud, mis on kuivatatud. Millised Eesti turul olevad toiduained on ioniseeriva [kiirgusega] töödeldud?

Aitäh küsimuse eest! Vaatan kohe täpsemalt. Eestis tegeleb toidu ioniseerimisega üks ettevõte. Tegu ei ole tõesti väga laialt levinud toidu töötlemise viisiga. Saame öelda, et kokku on Euroopa Liidus see kogus, mis vastavalt töödeldakse, 6100 tonni igal aastal, Eestis on töödeldud aastas keskmiselt 40–43 tonni toiduaineid. Peamiselt on seotud nad … Ma vaatan kohe konkreetseid näiteid. Võib-olla kõige levinumad on maitsetaimed, mis Eestis töödeldakse. Need on ennekõike kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid, taimse päritoluga maitseained. Eestis ei ole lubatud loomseid produkte ioniseerivalt töödelda.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et meil on probiootilised [bakterid] ja patogeensed bakterid ehk head ja halvad [bakterid]. Ja ühed hävitatakse. Ma loodan, et head bakterid jäävad ikka alles. Aga ma küsin hoopis teise [asja kohta]. Kui palju see ametnikke juurde toob ja kui palju see ettevõtjatele kulu juurde toob? Meil on jälle üks tore asi siin, räägime, kuidas kõiki kontrolle tegema hakkame ja millised kohustused paneme juriidilistele isikutele. Mis see tegelik kulu on ja mis selle kulu tulemused on? Kui halvad bakterid hävitatakse ja head bakterid jäävad alles, siis pole asi väga hull, aga kui mõlemad bakterid hävitatakse, siis on asi hull, sest me ei tea, mis asemele tuleb. Tavaliselt võivad patogeensed bakterid hakata suuremal hulgal levima või lausa vohama. Ega see asi ei ole päris nii lihtne.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, tõesti, Eestis tegeleb sellega praegu ainult üks ettevõte. Meie arvutuste kohaselt see täiendavaid ametnikke ei nõua ei Põllumajandus- ja Toiduametilt ega ka ministeeriumilt. Tegu on täiendava õigusselguse loomisega. Pigem võiks see olla ettevõtjatele ja ka riigile protsessi lihtsustav seadusemuudatus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui ma nüüd õigesti kuulsin, siis te ütlesite, et see ei puuduta loomset toitu, vaid maitseaineid. Samas ma loen seletuskirjast: "Kavandatav muudatus: loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnormi kehtetuks tunnistamine." Jääb mulje, et see puudutab ikkagi ka loomset toitu. Küsimus: kas tarbija saab näiteks pakendilt teada, et seda toitu on töödeldud ioniseeriva kiirgusega?

Aitäh! Alustades küsimuse teisest poolest: jah, pakendi peal peab olema vastav märgistus, kui toodet on sellisel kujul töödeldud. Mis puudutab loomseid toite, siis ei Eestis ega ka Euroopa Liidus, välja arvatud nendes riikides, kus oma siseriiklike regulatsioonidega on lubatud loomseid tooteid ioniseerida, see [direktiiv] seda ei mõjuta. Jah, sellel ei ole Eesti puhul mõju loomsete toodete ioniseerimisele.

Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas vastavate erialaliitude või toiduainete käitlejate või tootjatega on ka võetud ühendust? Kas nende arvamust on kuulatud? Kui on, siis mis nende arvamus on?

Aitäh! Jah, on suheldud. Pean kordama, et praegu tõesti ei ole sellist toidu töötlemise viisi kasutavaid ettevõtteid Eestis rohkem kui üks. Mida vähem on kaasatud osapooli, seda lihtsam on ka meil seda teha. Antud juhul on nendega räägitud. Kui keegi peaks turule juurde tulema, mida ei ole küll viimase kümne aasta jooksul toimunud, siis kindlasti saame [rääkida] ka nendega. Aga kõigi vajalike osapooltega on räägitud ja kõik on nõus, et sellist õigusselgust ja lihtsustamist tuleks soodustada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Siin on ka laborite volitusnormide täpsustamine. Kas ma saan siit õigesti aru, et Eestis tegutsevad laborid saavad ka hakata seda ioniseerimist määrama? Või on see laborite volitusnormi täpsustamine seotud mingi teise asjaga? Siin on liikmesriigi laborite ja referentlaborite ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kolmandate riikide laborite kohta. Mis see muudatus referentlaboritele kujutab endast?

Aitäh! Antud juhul on see kaudselt seotud ka ioniseeriva kiirguse töötlemisega, aga pigem on labori muudatus toiduseadusest lähtuvalt selles, et ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proovi analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikes laborites. Ja sellisel puhul oleme me selle protsessi teinud lihtsamaks, et Põllumajandus‑ ja Toiduamet saaks paindlikumalt leida ja soovitada sobilikke laboreid ning viia ametlikke kontrolle läbi ka teistes riikides, kus see võib-olla nii täpselt ei ole reguleeritud. Lihtsustatult öeldes, me võtame riigile kohustusi, ennekõike Põllumajandus‑ ja Toiduametile, et nemad aitaksid ettevõtjatel ka teistes riikides volitusnormile vastavate laboritega koostööd teha. Ma ei tea, kas oli arusaadav. Aga jah, et me saaksime tagada Euroopa Liidu siseselt ja meiega majandussuhetes olevates kolmandates riikides just kõigile volitusnormidele vastavate laborite koostöö.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Iga vastusega läheb asi segasemaks, peab tunnistama. Mille jaoks seda seadust nüüd ikka vaja on? See, kui patogeenseid baktereid hävitataks, et liha roiskuma ei hakkaks, oleks väga selge. Nüüd selgub, et liha jaoks seda ei kasutata, on ainult maitsetaimede jaoks. Ma küll ei tea, mis bakterid seal taimede peal on, mis [taime] roiskuma paneks, kui see kuivatatud on. Mis asi see ioniseerimine siis lõpuks on? On see tervisele kuidagi kahjulik, et seda peab kontrollima? Ja miks seda lihatööstuses ei tohi kasutada, või tohib kasutada? Kuidas see asi siis tegelikult ikka on?

Aitäh! Veel kord: eelnõuga kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirguse töötlemise loakohustus, võttes täpsemalt üle Euroopa Liidu direktiiv, ja tehakse vajalikud muudatused Euroopa Liidu ametlikus kontrollis. Mis puudutab ioniseerimisega ümberkäimist või ioniseerimist, siis jah, seal kehtivad väga täpsed reeglid, kuidas seda on lubatud teha, et see ei oleks inimesele ohtlik, et see ei oleks keskkonnale ohtlik. Seetõttu on oluline, et see oleks väga täpselt ja üheselt reglementeeritud. Võib-olla sellel põhjusel on suhteliselt vähe ka neid ettevõtteid, kes selle protseduuriga tegelevad. Mis puudutab Euroopa Liidu ülest direktiivi, mis ütleb, et ainult taimsed … Ütlen korra uuesti selle täpse … (Lehitseb pabereid.) Mis puudutab, jah, taimsete toitainete ioniseerimist, siis see on Euroopa Liidu ülene. Nendel riikidel, kellel oli juba varasemalt luba ka loomseid saadusi ioniseerida, jäi see alles, ja see kehtib seni, kuni Euroopa Liidust ei ole tulnud teistsugust direktiivi, määrust, mille komisjon ja parlament on vastu võtnud. Praegu on nendel lubatud oma siseriiklike reglementidega ioniseerida ka loomseid toitaineid.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama auväärt maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Maaelukomisjon arutas seda eelnõu selle aasta 11. märtsi istungil. Nii nagu minister juba ülevaates ütles, on tegemist väga selgelt selliste tehniliste muudatustega. Üks oluline muudatus puudutab seda, et [toiduseadus] viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, kui võetakse üle direktiiv, mis puudutab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemist. Teine oluline aspekt, mida tasub tähele panna, on seotud sellega, mis puudutab täpsustusi, volitatud laborina tegutsemise võimalusi ja volituste andmist sellisena, et Euroopa partnerriikides ja ka väljaspool Euroopa Liitu oleks selge regulatsioon, kuidas saab referentlaboreid ehk partnerlaboreid leida. Ja seal pole oluline ainult ettevõtja vaade, vaid ka meie Eesti referentlabori vaade. See tähendab seda, et on teatud proove, mida ei tasu Eestis teha, ja ei tasu seda süsteemi üleval hoida. Sel puhul oleks mõistlik kasutada välismaiseid partnereid. Kui aastas on võib-olla vaja 10 või 12 või paarkümmend proovi, siis kogu süsteemi üleval hoidmine läheks maksumaksjale väga kalliks. See tegelikult tähendab seda, et selleks, et neid partnerlaboreid leida, antakse Eesti referentlaborile võimalus, et nad ise algataksid selle nõndanimetatud kindlakstegemise. Ehk kui me tahame saada ainult 10 proovi, siis [võib juhtuda, et] meie võimalikud partnerlaborid ei ole valmis ennast kooskõlla viima nõutud regulatsioonide ja võimalustega. Seega on meie huvi sõna otseses mõttes maksumaksja raha säästa. Üldiselt ütles minister komisjonis seda, et avaliku sektori töökoormus jääb samaks. Eelnõu on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juunil ja me väga loodame, et parlament saab sellega hakkama. Siis ei ole meil vaja teha esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekut jõustumistähtaja kohta. Loomulikult tuli meil komisjonis teha ka menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. aprillil sellel aastal – see oli konsensusega –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse – ka konsensus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – konsensus. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtkomisjoni ettepanek on eelnõu 378 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 16. aprill kell 17.15. Istung on lõppenud.