Arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta (nr 530)

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andres Metsoja ja Andrei Korobeiniku 7. juunil eelmisel aastal esitatud arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea peaminister! Head kolleegid! Tõepoolest, aeg voolab omasoodu ja meie koos ajaga. See arupärimine on ajendatud Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisest. Tõesti nii on, et kui seda arupärimist kokku kirjutasin, siis konsulteerisin tänaseks juba pensionile läinud Heiki Mägiga, kes on Rail Balticu protsessi juures Pärnumaal olnud aegade algusest nii-öelda maakonna arendajana. Aga probleem lühidalt öeldes keskendub sellele, et 2018. aastal kehtestati Jaak Aabi käskkirjaga Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramine, 2020. aasta mais aga tühistas Riigikohus osaliselt maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramise kohta Lõuna-Pärnumaal. Eeskätt tulenes see ebapiisavast keskkonnamõju hindamisest. See Riigikohtu otsus on tekitanud mõningast nõutust ka omavalitsusjuhtides ja kõigis asjaosalistes, kes sellesse protsessi kaasatud olid. Sellest johtuvalt tegid Pärnumaa mandriosa omavalitsusjuhid 4. juunil 2020. aastal peaministrile ühisavalduse. Selles ühisavalduses nenditi ühiselt, et kindlasti saab uuesti keskkonnamõju hinnata ja algatada ka Natura eelmõjude hinnangu, käia selle protsessi otsast lõpuni läbi. Aga asjaosalised olid suhteliselt veendunud, et sellega ei saavutata mingit oluliselt paremat tulemust, pigem tekib üks lõputu venimise kadalipp, võib-olla tekitab see kohalikes elanikes isegi täiendavat nõutust ja ka ebaselgust. Ega ei ole ju saladus ka see, et raudteetrass on üks tervik. Eestis on läbi aegade käinud vaidlus selle üle, kas seda raudteed on tarvis. Pärnumaa elanikud on valdavalt seda meelt, et kiireid ühendusi Euroopaga on vaja. On käinud arutelu selle üle, kus see trass peaks paiknema. Need arutelud on võtnud väga ideoloogilisi mõõtmeid. Toona läks nii, et omavalitsusjuhte ei olnudki väga võimalik kuulata, sest Riigikohus oli oma seisukoha kujundanud. Omavalitsusjuhtidele lubati siis, et see probleem lahendatakse kiirelt. Tänaseks on sellest pöördumisest pea neli aastat möödunud ja teadaolevalt pole lõplik planeeringulahendus ikka veel avalikkuse ette jõudnud. Kindlasti on selle aastaga, kui see arupärimine on olnud ootel, protsessid edasi läinud. Siia on kirja saanud kuus küsimust. Kindlasti on oluline teemat käsitleda. Loodame, et peaminister saab tekkinud olukorrast, mis ka vahepeal, aasta jooksul on teadupärast muutunud, ülevaate anda. Sest tõepoolest, tegemist on sajandi projektiga. Harjumaal on ehitused alanud juba varem, sellest aastast käivituvad need ka Raplamaal ja [see töö] liigub edasi Pärnu suunal. Aga raudtee ei saa mitte kunagi tervikuks, kui ei ole ehitusõigust selle vahepealses osas. Seepärast oleksin arupärijana väga tänulik, kui te annaksite täiendavaid selgitusi ja selgitaksite sealjuures, kuidas me selle projektiga ka säästutingimustes ikkagi jõuame soovitud tulemuseni, et rongid aastal 2028 hakkaksid sellel trassil siiski veerema. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh, head arupärijad! Vastan siis küsimustele. Esimene küsimus: "Kas osutub vajalikuks ja lähiajal toimub RB maakonnaplaneeringu Lõuna-Pärnumaa osas KSH programmi avalik arutelu? See tähendaks, et kõik hakkab jälle otsast peale!" Selle KSH ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustuste avalikustamine toimus vahemikus juuli 2023 kuni august 2023. Avalikud arutelud toimusid kuni 10. augustini Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus. Avalikustamisel ei esitatud vastuväiteid programmi täiendamise-uuendamise kohta. Avalikustamisel esitatud tähelepanekute alusel tehti üksnes tehnilist laadi muudatusi. Selle programmi kiitis Kliimaministeerium 11. oktoobril 2023. aastal heaks. Teine küsimus: "Millal jõuab lõplik planeeringulahendus avalikkuseni ja millal jõutakse planeeringu kehtestamiseni?" Uuendatud maakonnaplaneeringu lahenduse, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hüvitusmeetmete kava kooskõlastamist ametiasutustega alustati detsembris 2023. [Praegu] käib dokumentide täiendamine kooskõlastusringilt saabunud info alusel. Planeeringulahenduse aruande avalikustab Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium eeldatavalt 2024. aasta teises kvartalis. Sellele eelnevad avalik väljapanek ja avalikud arutelud. Planeeringu ja selle lisade heakskiitmine ja kehtestamine on kavandatud 2024. aasta teise poolde. Kolmas küsimus: "Millal on kavandatud projekteerimishangete ettevalmistamine ja trassi projekteerimine hetkel alles planeeritavas osas?" Riik on arendajana teekonna kiirendamiseks valinud lähenemise, mille kohaselt viiakse tegevusi läbi maksimaalses lubatud ulatuses paralleelselt. On valmis projektlahendus, et tagada piisava informatsiooni olemasolu planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise koostamise jaoks. Kui protsesse saab teha paralleelselt, siis nii ka tehakse. Neljas küsimus: "Millal on plaanis läbi viia ehitushanked, millal toimub ehitus ja millal on objekti lõplik valmimine?" 2024. aasta teise poolde on kavandatud projekteerija ja ehitajaga lepingute sõlmimine, mille alusel võiks Pärnumaal ehitus alata juba 2025. aastal. Enne reaalsete ehitustööde algust viiakse läbi KSH ja samamoodi kompensatsioonimeetmete rakendamine. Ehitustegevuse jaoks ettenähtud vahemik on 2025–2030. Oluline on märkida, et Lõuna-Pärnumaa trassi planeeritavas osas ehitustegevuse läbiviimine sõltub tugevalt ehituse ajal kehtivatest keskkonnapiirangutest, mille lõplik koosseis ja maht selguvad käimasoleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena. Seetõttu on oluline teadvustada, et ehituse ajakava on hetkel indikatiivne ja täpsustub peale eelnimetatud tegevuste läbiviimist. Aga me oleme korduvalt valitsuses arutanud ka seda, et tegelikult ei peaks midagi saama takistuseks, et kui on midagi, mida me saame kiirendada, siis seda tuleks kiirendada. Siin tuleb veel öelda, et me ei ole ju selles projektis üksi, vaid me oleme siin koos Läti ja Leeduga. Viies küsimus: "Kuidas objekti hilisem valmimine haakub kogu RB projektiga kui tervikuga ja milline on selle rahvusvaheline mõju?" Rail Balticu väljaehitamine on meie üheks prioriteediks, kajastudes ka valitsuse tegevusprogrammi tegevusena. Kliimaministri ülesandeks on 2024. aasta kevadel tuua valitsusse ülevaade Rail Balticu väljaehitamisest ja vajaduse korral ka ettepanekud selle kohta. Rail Balticu valmimise tähtajaks on vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgustiku määrusele ehk niinimetatud TEN‑T määrusele aasta 2030. Nimetatud tähtaeg kehtib üle Euroopa kõigile TEN‑T põhivõrku kuuluvatele lõikudele ja objektidele. Sellest tulenevalt on oluline, et Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa lõigu ehitust ettevalmistavad tegevused – planeering, mõjude hindamine, projekteerimine – liiguksid kiires tempos ja takistusteta. Selleks oleme moodustanud laiapõhjalise Rail Balticu juhtimiskomisjoni, mis muu hulgas arutab Lõuna-Pärnumaa lõiguga seonduvat, et vajalikud tegevused saaks takistusteta edasi liikuda. Loomulikult kaasnevad demokraatlike protsessidega riskid, mille realiseerumine võib tähtajast [kinnipidamist] väärata. Teatav ettenägematus on avaliku taristu rajamisele suunatud tegevustesse sisse programmeeritud. On oluline, et hallatavad riskid oleksid adekvaatselt maandatud. Mittetähtaegsest valmimisest tulenevaid mõjusid ei saa vaadata vaid rahvusvahelises kontekstis. Ühe ühenduse mittetähtaegne valmimine tähendab ka seda, et selle kasutusele võtmine hilineb. Hilisem kasutusse andmine tähendab seda, et uue ühendusega kaasnevad hüved ehk kiirem ühendus Balti riikide pealinnade ning muu Euroopa vahel, transpordist tulenevate heitmete vähenemine, transpordiohutus ja parem militaarmobiilsus realiseeruvad samuti viivitusega. Kuues küsimus: "Kes vastutab kogu selle segaduse eest ja mis juhtub siis, kui tuleb kogu RB raha Euroopa Liidule tagasi maksta, kuna Eesti ei saa tervikliku RB objektiga õigeaegselt valmis?" Rail Balticu ehituse ettevalmistamiseks ja ehituseks eraldatud vahendite kasutamist auditeeritakse vähemalt korra aastas, muu hulgas välisriikide audiitorite poolt. Praegu suured riskid seoses tagasinõuetega puuduvad. Tulevikku vaatavalt: TEN‑T määruse artikkel 56 sätestab, et kui põhivõrguga seotud tööd alustatakse või see lõpetatakse märkimisväärse viivitusega, võib komisjon paluda asjaomastel liikmesriikidel hilinemist põhjendada. Liikmesriik esitab sellise põhjenduse kolme kuu jooksul ja komisjon konsulteerib saadud vastuse põhjal asjaomaste liikmesriikidega, et lahendada viivitusi põhjustanud probleem. Kliimaministeerium on viivituste ilmnemise korral valmis need põhjendused koostama. Rail Balticu valmimine on selgelt seotud teatavate rahastamisriskidega. Kuna Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine sõltub vastavalt Balti riikide kokkuleppele suures osas Euroopa Liidu toetusest, siis on oluline, et suudame kiirelt ja eesmärgipäraselt ära kasutada juba praegu rahastamislepete alusel Rail Balticu rajamiseks Euroopa Liidu eelarvest ja riigieelarvest eraldatud vahendid. Rail Balticut rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust ehk CEF‑ist koos riikliku omapanusega. CEF‑ist eraldatakse rahastust esitatud rahastustaotluste alusel vastavalt sõlmitud rahastuslepingutele. Sellest tulenevalt on oluline, et vahendite tagasimaksmise [nõude] vältimiseks oleksid kõik edukates rahastustaotlustes kavandatud tegevused tähtaegselt ellu viidud. Kuigi teatud tingimustel, mis on sätestatud rahastuslepingute üldosades, on võimalik vahendite kasutamise tähtaegu pikendada, on otstarbekas ikkagi need tegevused viia ellu planeeritud ajakavas. Muu hulgas välditakse sellega inflatsioonist tulenevat investeeringu kallinemise riski. On aga tõsiasi, et iga konkreetse rahastuslepingu raames eraldatud vahendite kasutamata jätmise korral tuleb osa antud rahast rahastajale tagastada. Tuleb silmas pidada ka seda, et kõik kokkulepitud tulemused tuleb saavutada. Kui tulemused saavutatakse vaid osaliselt, kalkuleeritakse iga kokkulepitud tegevuse tegelik valmidusprotsent ning halvimal juhul on ka siin võimalik tagasinõue. Nii et meie huvides on tegutseda kiirelt, meie huvides on tegelda nende protsessidega paralleelselt, nii et Rail Baltic ikkagi ajakavas püsiks. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Tõepoolest, me saame toetusrühmas ka ülevaateid. Seal on terve hulk detaile, ei hakka siin teid nendega koormama. Pigem küsin ära ikkagi selle küsimuse, mis seis on meil selle veeremipoolega. Ma loodan, et oskate põgusalt vastata. Sellest on räägitud, et kui raudtee valmis saab, peaksid selle peale tulema ka rongid, mis hakkavad sõitma nii kohalike peatuste teenindamise kontekstis kui liikuma ka Euroopa suunal. Kas me oleme suutnud astuda selle sammu edasi, et naaberriikidega see ühisettevõte moodustada või hankida see teenus turult? Kes need rongid lõpuks tellib? Me teame, et see võtab päris palju aastaid, et veeremipark üldse tekiks. Selleks on ilmselgelt vaja ka teatud investeeringuid riigieelarvest. Mis seis sellega on?

Jaa! Ma vabandan, ma jään teile vastuse võlgu. Ma saan seda järele küsida. Mul ei ole praegu kaasas neid materjale selle kohta, kuidas meil nende rongide hankimisega läheb, ja ma ei tahaks siin eksida. Aga saan vastata kirjalikult.

Suur tänu, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andres Metsoja. Palun!

Aitäh! Ma väga tänan, austatud peaminister, et võtsite aega see teema samm-sammult üle käia. Kahtlemata on teil argistes tegemistes palju suurema tähtsusega probleeme, aga sellised väiksed planeeringuküsimused, mis jõuavad Riigikohtuni ja eeldavad korduvaid läbirääkimisi kogukonnaga, tekitavad inimestes kohapeal segadust. Ju me selles mõttes oleme astunud ikkagi suure sammu mingisuguse uue demokraatia suunas, kui me jõuame erinevate arendustega sinnamaale, kus kohtulik sekkumine Riigikohtu tasemel on igapäevane. Ju siis tuleb neid protsesse üle vaadata ja nendega tulevikus tegelda suurema tähelepanuga. Olgugi et kogu see Rail Balticu trassi kavandamine on ju ajendatud ikkagi Euroopa ühest juurpõhimõttest, et kui majandustegevuses on võimalik minna mööda looduskaitsest, siis justkui tulebki seda teha, ei ole võimalik kaaluda alternatiive. Tõepoolest, võimalik on kaaluda alternatiive majandustegevuse puhul võib-olla siis, kui [kõne all] on inimeste kodud. See tundub kohati inimestele ebaõiglane, aga ju siis avalikul sektoril ja kõigil meil tuleb see kulu kinni maksta. Ilmselgelt tuleb siis, kui planeering on ühel hetkel valminud, ka Eesti riigil varem või hiljem astuda suurem samm edasi ja endale üheselt öelda, et sellel maatükil, mida avalike funktsioonide täitmiseks on vaja, on hind ja sellel on sageli emotsionaalne hind, mitte ainult turuhind. Selleks peaks seadusandlik koda siin võib-olla edaspidi andma suuremad volitused, sest see maatükist loobumine ei ole ju inimese tahte küsimus, vaid see on riigi strateegilise huvi väljendamise küsimus. Aga eks me siis üheskoos jõuame edasi. Tõesti, ma saan aru, et ka selles Rail Balticu projektis, nii nagu seda juhtub iga päev, tuleb sõltuvalt majandussituatsioonist teha kärpeid. Kindlasti ei saa üks raudteeprojekt olla kuidagi eraldi, kuldpuuris. Anvar Salomets Rail Balticu juhina käis meile, toetusrühmale, ülevaadet andmas. Ma saan aru, et see mööndus on tehtud, et ehitusjärgus Rail Baltic valmib ikkagi ühe sõidurajaga, mitte kahega, nagu algul oli kavandatud. Ma saan aru, et seda probleemi, et see üherajalisena tehakse, on võimalik ka leevendada, just nimelt selle abil, et on käivitatud kohalike peatuste projekt ehk tekivad möödasõidutaskud. See loob opereerimisel võimalusi ja ka lihtsustab seda. Aga eks see kohalike peatuste sellele koridorile saamine oli jälle omaette väljakutse, sest tihti [tunduvad] Eesti väikesed asulad suurtest keskustest vaadatuna mõttetute [kohtadena], kus ei ela inimesi. See põhimõte, et planeerimise käigus peavad ikkagi kõik need kogukonnad saama sellest raudteest kasu, mitte ainult nii, et saab lihtsalt vaadata möödasõitvat rongi, on, ma arvan, õilis ja õige. Sellisest põhimõttest suurtaristu rajamise puhul tulebki lähtuda. Eks näis, millega lõpevad need kompensatsioonialade [arutelud]. Lõuna-Pärnumaal on seoses metsise elupaikadega käivitunud rida uusi protsesse, sest on vaja võtta neid elupaiku kaitse alla. See on puudutanud, ma saan aru, kaudselt ka RMK raieid. Iga nii-öelda legotükk käivitab terved protsessid ja eks siis tublid ametnikud, asjaosalised, peavad kõige sellega hakkama saama. Nii et minu poolt tänud kõigile koalitsioonidele, et see Rail Balticu protsess ikkagi edasi rühib. Võib-olla kõiki ideid ei saagi teostada nii, nagu nad algsel kujul tekkisid. Oma laagerdumise aeg on ja see alati jääb. Nii et küllap aasta 2028 annab lõpliku selguse või siis tekib veel mõningane ajavaru, et see raudtee esimeses faasis käivituks vähemalt siseriiklikult, kui rahvusvaheliselt aeg veel selleks küps ei ole. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Ma lõpetan tänase kolmanda arupärimise käsitlemise.