Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest eelnõu" 650 esimene lugemine. Ütlen ette ära, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettekandjaks Riigikogu liikme, hea kolleegi Evelin Poolametsa.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu 650 esimene lugemine. Ütlen ette ära, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettekandjaks Riigikogu liikme, hea kolleegi Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Rail Balticust oleme rääkinud juba üle kümne aasta. Seda on nimetatud sajandi projektiks, Balti riikide ühendajaks, tuleviku majanduse tõukajaks. Kuid kui me vaatame tänaseid fakte, siis peame tunnistama, et see projekt on läbi kukkunud. See projekt ei arvesta tegelikult rahaliste vahendite puudusega ja see on suur probleem. Täna seisab see projekt savijalgadel. Kõigepealt tähtajad ja lubadused. Algse plaani kohaselt pidid rongid sõitma hakkama käesoleva aasta lõpuks. Nüüd on ametlik valmimistähtaeg 2030. Minister kinnitas majanduskomisjonis, et kopad lüüakse maasse kogu trassi ulatuses juba järgmisel aastal. Samas käivad hoogsalt trassialuse maa omanikega vaidlused. Väga kaheldav, kas need vaidlused ka järgmiseks aastaks lõpuni jõuavad. Kuid milline on see raudtee, mida 2030. aastaks plaanitakse? Mitte see, mida lubati kümme aastat tagasi. Mitte kahe rööpaga täismahus koridor, kus iga rong liigub kiirelt ja tõrgeteta, vaid üherööpaline kompromisslahendus, kus rongid peavad üksteisest mööduma jaamades või nn operatsioonipunktides. Esimese etapi maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot. Sellest on peaaegu kaetud umbes 1,5 miljardit. Teisisõnu, pool rahast on puudu. Rahastamata osa on 1,75 miljardit eurot. Lisaks prognoositakse veel 272 miljoni euro suuruses toetavate tegevuste ja regionaalse reisijaveo käivitamise tarvis oleva summaga. 2030. aastaks peaks raudtee olema töökorras Tallinnast Leedu–Poola piirini, kuid mitmete ehituskompromissidega. Need kompromissid on märkimisväärsed. Näiteks ehitatakse kogu Eesti lõik üherööpmelise liinina, kuid algne plaan oli ju kahe rööpapaariga. Kahepoolse liikluse võimaldamiseks ja kiiremaks rongide möödumiseks rajatakse jaamadesse, peatustesse ja n-ö operatsioonipunktidesse möödumisteed. Ka Muuga-Soodevahe lõik, mis teenindab ainult kaubarongiliiklust, ehitatakse üherööpalise liinina. Liiklusjuhtimissüsteemid rajatakse 80% ulatuses ja elektrifitseerimine 70% ulatuses algselt planeeritud mahust, sest üherööpaline lahendus vähendab vajadust suuremate süsteemide järele. Lisaks jäetakse esimeses etapis ehitamata 11–13 viadukti, ümbersõidud suunatakse teiste kavandatud lähedaste ristmike kaudu. Kõik 12 kohalikku peatust arendatakse minimaalsel tasemel, see tähendab, et jaamahooneid ei ehitata ning välialad, nagu parklad ja haljastus, jäävad vähendatud mahus. Tegelikult on tegu põhimõtteliselt teivasjaamadega. Vaatamata mahulistele kärbetele rõhutas Kliimaministeerium, et raudtee läbilaskevõime ja ühenduse kiirus jäävad võrreldavaks täismahulise lahendusega. Nagu ma ütlesin, Rail Balticu esimese etapi ehituse maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot, millest umbes 1,5 miljardit on praegu kaetud. Aga praeguste hinnangute kohaselt ulatub rahastamata osa ligi 2 miljardi euroni. 2025. aastal plaaniti ehitusse investeerida ligi 290 miljonit eurot. Tänaseks me teame, et vähemalt 165 miljoni euro eest investeeringuid lükati järgmisesse aastasse. Märkimisväärne osa rahastamata summast loodetakse katta järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistikuga. Küsimus tekib, aga kust see raha tuleb. Kliimaministeerium vastab, et loodame Euroopa Liidule, loodame kasvuhoonegaaside kvoodi tuludele, kuid sellest ei piisa. Siis tuleb võtta nähtavasti laenu. Head kuulajad, see ei ole finantsplaan, see on soovmõtlemine. Ja kolmandaks, riskid. Kui juba praegu on rahapuudus, siis kes katab teise etapi kulud? Kui rongide ostmiseks on vaja 60–70 miljonit eurot, siis nendest kuludest ju ei räägita, seda enam, et rongide ostmisega pole ju veel alustatudki. Kõne all on küll raamlepingud, aga rongide valmimine võtab aega ja võib juhtuda nii, et kui see trass kunagi valmis saab, siis ei ole ju ronge. Aga on veel risk, et projekt venib veelgi. Meenutame, et algne tähtaeg oli 2025, aga nüüd me räägime juba 2030. aastast. Juba praegu on teada, et viadukte ei ehitata, kõiki jaamu ei ehitata. Nähtavasti 2035. aastal me peame juba rääkima järgmisest etapist, mis hakkaks tegelema puuduolevate jaamade ja viaduktide väljaehitamisega. Ja neljandaks vaatame ka rahvusvahelist mõõdet. Meile öeldakse, et Euroopa maksab, aga Euroopa Liidu rahastusperiood lõpeb 2027. aastal. Uus periood algab 2028. aastal ja tavaliselt esimesel aastal toetusi ei maksta. Just siis, kui tööd peaksid olema kõige intensiivsemad, tekib rahaline auk ja see tuleb jälle leida Eestil enda taskust. Samal ajal, tuletan meelde, on Lätis ja Leedus täpselt samad probleemid. Kui üks lüli nõrgeneb, ei saa ka teine edasi liikuda. Rail Baltic on ju tervik. Kui Lätis venib Riia kesksõlm või Leedus ei jätku raha, siis ei sõida rongid ka Varssavisse. Täna räägitakse ainult ehitusest, kes maksab, aga hilisemad hoolduskulud, liiklusjuhtimine, rongiremondid – need kulud ei kuulu Euroopa rahastuse alla. Need kulud tuleb katta maksumaksjal. Kui juba ehitus nõuab miljardeid lisaraha, siis mis saab hiljem, kui igal aastal lisanduvad kümned miljonid hoolduskulud. Mitmed olulised otsused, mis on vajalikud rongiliikluse alustamiseks uuel raudteel 2031. aastal, on ju veel tegemata. Ainus otsus, mille kolm Balti riiki on siiani taristu haldamise kohta teinud, on see, et igas riigis saab olema eraldi sõltumatu haldusasutus. Lätis aga on ikka veel ainult ajutine taristu haldusasutus ning projekti peakoordinaator RB Rail AS-il ja riiklikel rakendusasutustel puudub mehhanism, mis ärgitaks vastavaid ministeeriume otsuseid kiiremini langetama. Puudub otsus, mis määraks kindlaks projekti osapoolte rollid, vastutuse ja raudtee haldamise põhimõtted, sealhulgas selle, kuidas jaotatakse kahjumit või kasumit või kuidas lahendatakse erimeelsust. Lugupeetud Riigikogu! Rail Baltic ei ole enam suur projekt, vaid suur auk riigieelarves. Sellisel kujul ja selliste hindadega ei tasu see enam ära. Me ei saa teha nägu, et kõik on kontrolli all, me ei saa ehitada poolikut raudteed ja loota, et kunagi hiljem tuleb raha juurde. Me ei saa jätta õpetajatele, päästjatele ja arstidele lubatud vahendid kõrvale, et katta projekti, mille valmimine on endiselt väga ebakindel. Seega kutsun üles, et peatada projekt enne, kui me oleme sidunud end võimatute kohustustega, nõuda ausust ja sõltumatut vahehindamist, kas Rail Baltic annab rohkem kasu kui olemasolevate raudteede uuendamine ja regionaalsete ühenduste arendamine. Kui rahastust ei ole, ei tohi edasi liikuda soovmõtlemise ja laenurahaga, vaid tuleb kaaluda alternatiive. Samuti on ilmne, et see ei tasu isegi sotsiaal-majanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Samuti tuleb arvestada, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud otseühendusi Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Sellisel kujul Rail Balticut ei ole kellelegi vaja. Hea Riigikogu! Meil peaks olema nii palju julgust tunnistada, et praegune Rail Balticu projekt ei arvesta rahaliste vahendite puudust ja vajab radikaalset ümberhindamist. Seetõttu teeb EKRE ettepaneku Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Rail Balticust oleme rääkinud juba üle kümne aasta. Seda on nimetatud sajandi projektiks, Balti riikide ühendajaks, tuleviku majanduse tõukajaks. Kuid kui me vaatame tänaseid fakte, siis peame tunnistama, et see projekt on läbi kukkunud. See projekt ei arvesta tegelikult rahaliste vahendite puudusega ja see on suur probleem. Täna seisab see projekt savijalgadel. Kõigepealt tähtajad ja lubadused. Algse plaani kohaselt pidid rongid sõitma hakkama käesoleva aasta lõpuks. Nüüd on ametlik valmimistähtaeg 2030. Minister kinnitas majanduskomisjonis, et kopad lüüakse maasse kogu trassi ulatuses juba järgmisel aastal. Samas käivad hoogsalt vaidlused trassialuse maa omanikega. Väga kaheldav, kas need vaidlused ka järgmiseks aastaks lõpule jõuavad. Kuid milline on see raudtee, mida 2030. aastaks plaanitakse? Mitte see, mida lubati kümme aastat tagasi. Mitte kahe rööpaga täismahus koridor, kus iga rong liigub kiirelt ja tõrgeteta, vaid üherööpaline kompromisslahendus, kus rongid peavad üksteisest mööduma jaamades või nn operatsioonipunktides. Esimese etapi maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot. Sellest on peaaegu kaetud 1,5 miljardit. Teisisõnu, pool rahast on puudu. Rahastamata osa on 1,75 miljardit eurot. Lisaks prognoositakse veel, et toetavate tegevuste ja regionaalse reisijateveo käivitamise tarvis on vaja 272 miljonit eurot. 2030. aastaks peaks raudtee olema töökorras Tallinnast Leedu-Poola piirini, kuid mitmete ehituskompromissidega. Need kompromissid on märkimisväärsed. Näiteks ehitatakse kogu Eesti lõik üherööpalise liinina, kuid algne plaan oli ju kahe rööpapaariga. Kahepoolse liikluse võimaldamiseks ja rongide [üksteisest sujuvamaks] möödumiseks rajatakse jaamadesse, peatustesse ja nii-öelda operatsioonipunktidesse möödumisteed. Ka Muuga-Soodevahe lõik, mis teenindab ainult kaubaronge, ehitatakse üherööpalise liinina. Liiklusjuhtimissüsteemid rajatakse 80% ulatuses ja elektrifitseerimine [tehakse] 70% ulatuses algselt planeeritud mahust, sest üherööpaline lahendus vähendab vajadust suuremate süsteemide järele. Lisaks jäetakse esimeses etapis ehitamata 11–13 viadukti, ümbersõidud suunatakse teiste kavandatud lähedaste ristmike kaudu. Kõik 12 kohalikku peatust arendatakse välja minimaalsel tasemel, see tähendab, et jaamahooneid ei ehitata ning välialad, nagu parklad ja haljastus, [valmivad] vähendatud mahus. Tegelikult on tegu põhimõtteliselt teivasjaamadega. Vaatamata mahukärbetele rõhutas Kliimaministeerium, et raudtee läbilaskevõime ja ühenduse kiirus jäävad võrreldavaks täismahulise lahendusega. Nagu ma ütlesin, Rail Balticu esimese etapi ehituse maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot, millest umbes 1,5 miljardit on praegu kaetud. Aga praeguste hinnangute kohaselt ulatub rahastamata osa ligi 2 miljardi euroni. 2025. aastal plaaniti ehitusse investeerida ligi 290 miljonit eurot. Tänaseks me teame, et vähemalt 165 miljoni euro ulatuses investeeringuid lükati järgmisesse aastasse. Märkimisväärne osa rahastamata summast loodetakse katta järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistikuga. Küsimus tekib, aga kust see raha tuleb. Kliimaministeerium vastab, et loodame Euroopa Liidule, loodame kasvuhoonegaaside kvoodi tuludele, kuid sellest ei piisa. Seega tuleb nähtavasti laenu võtta. Head kuulajad, see ei ole finantsplaan, see on soovmõtlemine! Ja kolmandaks, riskid. Kui juba praegu on rahapuudus, siis kes katab teise etapi kulud? Kui rongide ostmiseks on vaja 60–70 miljonit eurot, siis nendest kuludest ju ei räägita, seda enam, et rongide ostmist pole ju veel alustatudki. Kõne all on küll raamlepingud, aga rongide valmimine võtab aega ja võib juhtuda nii, et kui see trass kunagi valmis saab, siis ei ole ronge. Aga on risk, et projekt venib veelgi. Meenutame, et algne tähtaeg oli 2025, aga nüüd me räägime juba 2030. aastast. Ja juba praegu on teada, et viadukte ei ehitata, kõiki jaamu ei ehitata. Nähtavasti 2035. aastal me peame juba rääkima järgmisest etapist, mis hakkaks tegelema puuduolevate jaamade ja viaduktide väljaehitamisega. Ja neljandaks vaatame ka rahvusvahelist mõõdet. Meile öeldakse, et Euroopa maksab, aga Euroopa Liidu rahastusperiood lõpeb 2027. aastal. Uus periood algab 2028. aastal ja tavaliselt esimesel aastal toetusi ei maksta. Just siis, kui tööd peaksid olema kõige intensiivsemad, tekib rahaline auk ja see summa tuleb jälle leida Eestil enda taskust. Samal ajal, tuletan meelde, on Lätis ja Leedus täpselt samad probleemid. Kui üks lüli nõrgeneb, ei saa ka teine edasi liikuda. Rail Baltic on ju tervik. Kui Lätis venib Riia kesksõlm või Leedus ei jätku raha, siis rongid ka Varssavisse ei sõida. Täna räägitakse ainult ehitusest, kes selle eest maksab, aga hilisemad hoolduskulud, liikluse juhtimine, rongide remondid – need kulud ei kuulu Euroopa rahastuse alla. Need kulud tuleb katta maksumaksjal. Kui juba ehitus nõuab miljardeid lisaraha, siis mis saab hiljem, kui igal aastal lisanduvad kümned miljonid hoolduskulud? Mitmed olulised otsused, mis on vajalikud rongiliikluse alustamiseks uuel raudteel 2031. aastal, on veel tegemata. Ainus otsus, mille kolm Balti riiki taristu haldamise kohta siiani teinud on, on see, et igas riigis saab olema eraldi sõltumatu haldusasutus. Lätis aga on ikka veel ainult ajutine taristuhaldusasutus ning projekti peakoordinaatoril RB Rail AS-il ja riiklikel rakendusasutustel puudub mehhanism, mis ärgitaks vastavaid ministeeriume otsuseid kiiremini langetama. Puudub otsus, mis määraks kindlaks projekti osapoolte rollid, vastutuse ja raudtee haldamise põhimõtted, sealhulgas selle, kuidas jaotatakse kahjumit või kasumit või kuidas lahendatakse erimeelsusi. Lugupeetud Riigikogu! Rail Baltic ei ole enam suur projekt, vaid suur auk riigieelarves. Sellisel kujul ja selliste hindadega ei tasu see enam ära. Me ei saa teha nägu, et kõik on kontrolli all, me ei saa ehitada poolikut raudteed ja loota, et kunagi hiljem tuleb raha juurde. Me ei saa jätta õpetajatele, päästjatele ja arstidele lubatud vahendid maksmata, et katta projekti, mille valmimine on endiselt väga ebakindel. Seega kutsun üles peatama projekti enne, kui me oleme sidunud end võimatute kohustustega. [Tuleb] nõuda ausat ja sõltumatut vahehindamist, kas Rail Baltic annab rohkem kasu, kui annaks olemasolevate raudteede uuendamine ja regionaalsete ühenduste arendamine. Kui rahastust ei ole, ei tohi edasi liikuda soovmõtlemise ja laenurahaga, vaid tuleb kaaluda alternatiive. Samuti on ilmne, et see ei tasu isegi sotsiaal-majanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Ka tuleb arvestada, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud otseühendusi Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Sellisel kujul Rail Balticut ei ole kellelegi vaja. Hea Riigikogu! Meil peaks olema julgust tunnistada, et praegune Rail Balticu projekt ei arvesta rahaliste vahendite puudust ja vajab radikaalset ümberhindamist. Seetõttu teeb EKRE Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Suur tänu teile! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ka sotsiaal-majanduslikku aspekti. Siis ma küsin, et kas see sotsiaal-majandustulu või see aspekt. Milline ta on? Versus need vahendid, mis lähevad selle ehitamisele ja ka hoolduskulud.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ka sotsiaal-majanduslikku aspekti. Ma küsin, milline see sotsiaal-majanduslik tulu või see aspekt on? Versus need vahendid, mis lähevad trassi ehitamisele ja ka hoolduskulud.

Aitäh, hea küsija! Ma tookski siin väga tabavalt Teie enda võrdluse, et meile lubati elevanti, aga vastu saime või saame hiire. Ehk siis seda arvestades, kuidas ta peaks meile sotsiaal-majanduslikult ära tasuma, ei ole ju ka täpseid arvutusi tehtud. Või kui ongi, siis öeldakse, et see ei saagi ära tasuma, ei ole transpordi nõudmisi, ei ole ka inimesi, kes sooviksid kiirühendust Tallinna ja Varssavi vahel. Kõik see kokku näitab, et tänapäeval me oleme jõudnud olukorda, millega me ei osanud võib-olla kümme aastat arvestada. Kümme aastat tagasi võis Rail Balticu projekt tunduda ju toreda mõttena, et inimesed hakkavad Poolas äkki tööl käima. Ja arvestades ka seda, kust Rail Baltic läbi läheb, loeme juba nimetustestki, et soode vahelt. Väga palju trajektoorist kulgeb läbi selle territooriumi, mis on looduskaitseala, kus inimesed ei ela. Ehk siis ei ole näha sellist arengut, et see hakkaks ka tulu kuidagi tagasi tooma.

Aitäh, hea küsija! Ma tooksin siin teie enda väga tabava võrdluse, et meile lubati elevanti, aga vastu saime või saame hiire. Aga täpset arvestust, kuidas see peaks meile sotsiaal-majanduslikult ära tasuma, ei ole ju tehtud. Või kui ongi, siis öeldakse, et see ei saagi ära tasuma, ei ole transpordinõudmisi, ei ole ka inimesi, kes sooviksid kiirühendust Tallinna ja Varssavi vahel. Kõik see kokku näitab, et me oleme jõudnud olukorda, millega me ei osanud kümme aastat tagasi arvestada. Kümme aastat tagasi võis Rail Balticu projekt tunduda toreda mõttena, et inimesed hakkavad äkki Poolas tööl käima. Lisaks, arvestades ka seda, kust Rail Baltic läbi läheb, me loeme juba nimetustestki välja, et soode vahelt. Väga palju trajektoorist kulgeb läbi selle territooriumi, mis on looduskaitseala, kus inimesed ei ela. Ehk siis ei ole näha sellist arengut, et see hakkaks kuidagi tulu tooma.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma põhimõtteliselt arvan, et see on mõistlik algatus, mille te ette kandsite. Aga mu küsimus on see: kas te, ma ei tea, olete konsulteerinud või arutanud, et juhul, kui seda eelnõu toetada ja valitsus peaks hakkama sellega tegelema, mida see Euroopa kontekstis tähendab? Kui Eesti ühe osapoolena väljuks, siis kas lätlastel ja leedukatel on võimalik seal edasi olla või tegelikult Euroopa tasandil see projekt lõpeb? Kas teil on mingi selline teadmine olemas või ei ole?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma põhimõtteliselt arvan, et see on mõistlik algatus, mida te ette kandsite. Aga mu küsimus on see, kas te, ma ei tea, olete konsulteerinud või arutanud, et juhul, kui seda eelnõu võiks toetada ja valitsus peaks hakkama tegelema, mida see Euroopa kontekstis tähendab. Kas sisuliselt ühe osapoolena, Eestina, kui me väljuksime, siis kas lätlastel ja leedukatel on võimalik seal edasi olla või tegelikult Euroopa tasandil see lõpeb? Kas on teil mingi teadmine olemas või ei ole?

Aitäh! Tõesti väga hea küsimus, kuigi võiks ju mõelda, et me oleme selle trajektoori lõppjaam ja kui meie välja astuksime, ei mõjutaks see nii palju Lätit ja Leedut. Aga sellel teemal oli majanduskomisjonis ka juttu. Vastus oli ühene, et ega Euroopa Liidu mingitest lepingutest, mis on Euroopa Liidus juba kord sõlmitud, ei olegi võimalik taanduda. See arutelu läks sinna välja, et kui me tahame Rail Balticust välja astuda, siis me peaksime välja astuma ka Euroopa Liidust. Paraku me olemegi jõudnud kõikide selliste, ütleme, projektidega, mis kuidagi on seotud Euroopa Liiduga, sellisesse seisu, kus arutelukoht on puudu. Me ei saagi enam, ütleme, inimlikult kahepoolsena neid teemasid arutada, sest kohe on meil justkui bürokraatia nui vastas. Ja järgmine küsimus on kohe, et kas te mõtlete Euroopa Liidust välja astuda, kui teile mõni direktiiv ei meeldi või mõni projekt ei tundu enam mõistlik. Jah, paraku on meil selline kogemus, aga samas miks mitte proovida, rääkida, öelda, et raha ei ole, kulud on suured, kümme aastat on möödunud, nähtavasti võib veel kümme aastat minna. Tänases olukorras see projekt ei tasu ka Euroopa Liidul ära.

Aitäh! Tõesti, väga hea küsimus. Võiks ju mõelda, et me oleme selle trajektoori lõppjaam ja kui meie välja astuksime, ei mõjutaks see nii palju Lätit ja Leedut. Aga sellel teemal oli majanduskomisjonis ka juttu. Vastus oli ühene: mingitest Euroopa Liidu lepingutest, mis on Euroopa Liidus kord juba sõlmitud, ei olegi võimalik taanduda. See arutelu läks sinna välja, et kui me tahame Rail Balticust välja astuda, siis me peaksime välja astuma ka Euroopa Liidust. Paraku me olemegi jõudnud kõikide selliste projektidega, mis kuidagi on seotud Euroopa Liiduga, sellisesse seisu, et arutelukoht on puudu. Me ei saagi enam, ütleme, inimlikult, kahepoolsena neid teemasid arutada, sest kohe on meil justkui bürokraatianui vastas. Ja järgmine küsimus on kohe, et kas te mõtlete Euroopa Liidust välja astuda, kui teile mõni direktiiv ei meeldi või mõni projekt ei tundu mõistlik. Jah, paraku on meil selline kogemus, aga samas miks mitte proovida rääkida, öelda, et raha ei ole, kulud on suured, kümme aastat on möödunud ja nähtavasti võib veel kümme aastat minna. Tänases olukorras see projekt ei tasu ka Euroopa Liidule ära.

Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Üks Euroopa Liidus olemise põhiline argument, kui inimeste käest küsida, on see, et noh, saab reisida, eks ju. Kui me selle teema puhul seda vaatame, siis on selge, et ega ikka ei saa küll. Enne oli jutt, et selle rongiga, nii tore, saab minna Berliini ooperiteatrisse. Nüüd tuleb välja, et Reformierakonna juhtimisel ilmselt hakatakse Häädemeestele ka uut ooperiteatrit rajama, sellepärast et see rong sealt kaugemale ei vii. Tegelikult me teame, et kuna Euroopa Liidu raha on sinna palju sisse pandud, siis meie võime selle Häädemeesteni ära ehitada või isegi piirini, Iklani. Kui aga Läti midagi ei tee, eks ole, siis põhimõtteliselt me peame ka selle trahvi kinni maksma, kuna teised pole oma kohustusi täitnud. Aga kas on tehtud mingi arvutus, et kui me oleksime sama suure summa eest arendanud siseriiklikku raudteevõrku – Haapsalu raudteed, Pärnu raudteed, Tartu suunda – ja üldse korrastanud kogu Eesti raudteevõrku …

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Euroopa Liidus olemise üks põhiline argumente, kui inimeste käest küsida, on see, et noh, saab reisida, eks ju. Kui me selles teemas seda kohta vaatame, siis on selge, et ega ikka ei saa küll. Enne oli jutt, et selle rongiga, nii tore, saab minna Berliini ooperiteatrisse. Nüüd tuleb välja, et Reformierakonna juhtimisel ilmselt hakatakse Häädemeestesse ka uut ooperiteatrit rajama, sellepärast et see rong enam kaugemale sealt ei vii. Tegelikult me teame, et kuna Euroopa Liidu raha on siia palju sisse pandud, siis meie võime selle Häädemeesteni ära ehitada või isegi piirini, Iklani. Kui Läti midagi ei tee, eks ole, siis põhimõtteliselt me peame ka selle trahvi veel kinni maksma selle arvelt, et teised pole teinud oma, kohustusi ära täitnud. Aga kas on tehtud üldse mingi arvutus, et näiteks sellesama raha eest, kui me oleksime arendanud oma siseriiklikku raudteevõrku, Haapsalu raudteed, Pärnu raudteed, Tartu suunda ja üldse korrastanud kogu Eesti raudteevõrku …

Aitäh!

… kas me oleksime selle eest saanud rohkem, kui me saame nüüd, kui me topime seda raha tõesti mõttetusse projekti nimega Rail Baltic?

… kas me oleksime saanud pigem rohkem seda, kui me saame nüüd, kui me topime tõesti mõttetusse projekti nimega Rail Baltic seda raha?

Aitäh! Me rääkisime sel teemal ka majanduskomisjonis. Seal ju toodi argumendina välja, et me peame seda tegema, sest Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks liikmesriigid omavahel ühendada. See, kui me kulutaks selle raha mõistlikult oma taristusse, ei ühtiks algse ideega, et Rail Baltic peab olema liikmesriike ühendav trass. Selle tõttu see argumentatsioon kasutada raha mõistlikult langes kohe ära. Ka see teema, kes siis peaks trahvid maksma, jäi justkui selgusetuks, sest öeldi, et meil ei ole neid trahve veel kaelas, eks see tuleb hiljem. Aga ütleme nii, et iga riik justkui peaks ikkagi oma territooriumil olevate asjadega tegelema ja kui ta ei saa sellega hakkama, siis ta vastutab oma territooriumi eest. On ka kummaline, et see trass peab korraga teenindama kiireid kaubaronge ja samal ajal ka kohalikke elanikku. See tundub mõnes mõttes jälle raiskamine, sest kiiretele kaubarongidele on teised nõudmised. Nähtavasti peab ka ehituslik konstruktsioon olema tugevam ja vastupidavam kui see, kus meil 120 kilomeetrit tunnis liigub kohalikke inimesi vedav rong. Aga ma [kordan], see projekt on utoopia, see on soovmõtlemine. Ja me võime hetkel ainult oletada, kas ooperi[teater] tuleb Häädemeestele või me saame ooperisse sõita kaugemale kui Häädemeestele.

Aitäh! Me rääkisime sel teemal ka majanduskomisjonis. Seal ju toodi argumendina välja, et me peame seda tegema, sest Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks liikmesriigid omavahel ühendada. See, kui me kulutaks selle raha mõistlikult oma taristusse, ei ühti algse ideega, et Rail Baltic peab olema liikmesriike ühendav trass. Sealt see argumentatsioon mõistliku raha kasutamisele langes kohe ära. Ka see teema, kes siis peaks trahvid maksma, jäi justkui selgusetuks, sest öeldi, et esmalt ei ole meil veel kohe neid trahve kaelas, eks see tuleb hiljem. Ütleme, iga riik justkui peaks ikkagi oma territooriumil olevate asjadega tegelema ja kui ta ei saa sellega hakkama, siis ta vastutab oma territooriumi eest. Aga on ka kummaline, et see trass peab korraga teenindama kiireid kaubaronge ja samal ajal ka kohalikku elanikku. See tundub mõnes mõttes jälle raiskamine, sest kiiretele kaubarongidele on teised nõudmised. Nähtavasti peab ka ehituslik konstruktsioon olema tugevam, vastupidavam kui see, et meil seal 120 kilomeetrit tunnis liigub kohalikke inimesi vedav rong. Aga nagu ikka, see projekt on utoopia, see on soovmõtlemine. Ja me võime hetkel ainult oletada, kas ooper hakkab tulema Häädemeestele või me saame kaugemale ka kui Häädemeeste.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! See teemapüstitus on kahtlemata väga oluline ja väga õige. Ja kõik need probleemid, mis on täna selle maaga, mis on riigil selle trassi jaoks veel omandamata! Maaomanikest – ütleme eesti keeles – lastakse üle sellega, et ei tehta ära vajalikke töid, lõhutakse maaparandussüsteeme, metsloomade liikumist pärsitakse. On veel palju-palju muidki probleeme, mis tegelikult on täna lahendamata ja mis iseäranis sellesama odavamaks tegemise tõttu koormavad tegelikult maaomanikke, kellel on väga palju muresid. Ja millegipärast ka Eesti meedia minu arust neid väga kajastada ei taha. Olen ise päris mitme maaomanikuga kokku puutunud, käinud inimestega kohtumas, aga kuidagi need [kajastused] meediasse ei taha jõuda millegipärast, ei lasta läbi. Aga oskad sa arvata, mis on see põhjus, miks siin saalis olijad olid tuliselt vastu sellele, et teha siin Riigikogus Rail Balticu uurimiskomisjon? Ma arvan, et me peame selle juurde tagasi jõudma. Aga oskad sa arvata, et kui me probleeme teame, siis miks siin saalis olijate suur enamus oli sellele omal ajal vastu?

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! See teemapüstitus on kahtlemata väga oluline ja väga õige. Ja need probleemid, mis on täna selle maaga, mis on veel riigil veel omandamata tegelikult selle trassi jaoks. Maaomanike – ütleme eesti keeles – ülelaskmine sellega, et ei tehta ära vajalikke töid, lõhutakse maaparandussüsteeme, metsloomade liikumist pärsitakse pärast seda. Ja neid probleeme on veel palju-palju-palju, mis tegelikult on täna lahendamata ja mis iseäranis sellesama odavamaks tegemise arvelt koormavad tegelikult maaomanikke, kellel on väga palju probleeme. Ja millegipärast ka Eesti meedia minu arust neid väga kajastada ei taha. Olen isegi päris mitmetega kokku puutunud, käinud inimestega kohtumas, aga kuidagi nad meediasse ei taha jõuda millegipärast, ei lasta läbi. Aga oskad sa arvata, mis on see põhjus, miks siin saalis olijad tuliselt olid vastu sellele, et teha siin Rail Balticu uurimisgrupp siin Riigikogus või uurimiskomisjon? Ma arvan, et me peame selle juurde tagasi jõudma. Aga oskad sa arvata, et kui me probleeme teame, siis miks siin saalis olijate suur enamus oli sellele vastu omal ajal?

Aitäh! Kuna suur osa siin saalis esindab 14% toetusega erakondi, siis nähtavasti ei taheta mõista, et aeg-ajalt on ka kriitika ajakohane. Tõepoolest, Riigikogu liikme kohustus on seista oma valijate eest, mitte igale otsusele, mis valitsusest tuleb, kohe alla kirjutada ja kõigega nõustada. Meil peab olema tervet mõistust, et kui maaomanik on tegelikult võrreldes valitsusasutuste ja kohtusüsteemiga nõrgemas positsioonis – kui me vaatame ka neid vaidlusi, mis toimub tuulearendajatega –, siis täpselt samamoodi on kohalik elanik nõrgemas positsioonis. Ja samas seda ei arvestata. Leitakse, et kui meil on riiklik plaan, siis me võime kõike teha. Minu meelest väga suur muutus toimus peale 2023. aasta Riigikogu valimisi, kui enne seda Kaja Kallas ütles, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse, aga pärast seda kohe maksud tõusid. Argument oli selline: meid ei oleks ju valitud, kui me oleks tõtt rääkinud. Praegu ma näen, et seesama filosoofia kannab kõiki neid valitsuse otsuseid, et ei saa tõtt rääkida, muidu meid ei toetataks. Seesama Rail Balticu uurimiskomisjon oleks ju selle tõe avalikustanud. Näha on sedasama, ma ei oska teistmoodi seda põhjendada kui just nii, et hoida kõik need Reformierakonna läbiviidavad plaanid rahva eest salajas.

Aitäh! Kuna suur osa siin saalis esindab 14%-lise toetusega erakondi, siis nähtavasti ei taheta mõista, et aeg-ajalt on ka kriitika asjakohane. Tõepoolest, Riigikogu liikme kohustus on seista oma valijate eest. Sugugi mitte igale otsusele, mis valitsusest tuleb, [pole vaja] kohe alla kirjutada ja kõigega nõustada. Meil peab olema tervet mõistust. Ja kui maaomanik on tegelikult võrreldes valitsusasutuste ja kohtusüsteemiga nõrgemas positsioonis vaidlustes, mis toimuvad tuule[energia] arendajatega, siis täpselt samamoodi on kohalik elanik ka antud juhul nõrgemas positsioonis. Ja seda ei arvestata. Leitakse, et kui meil on riiklik plaan, siis me võime kõike teha. Minu meelest väga suur muutus toimus peale 2023. aasta Riigikogu valimisi. Enne seda Kaja Kallas ütles, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse, aga pärast valimisi kohe maksud tõusid. Argument oli selline: meid ei oleks ju valitud, kui me oleks tõtt rääkinud. Praegu ma näen, et seesama filosoofia kannab kõiki valitsuse otsuseid: ei saa tõtt rääkida, muidu meid ei toetataks. Seesama Rail Balticu uurimiskomisjon oleks ju selle tõe avalikustanud. Näha on sedasama [soovi], ma ei oska seda teistmoodi põhjendada kui just nii, et soov on hoida kõik Reformierakonna läbiviidavad plaanid rahva eest salajas.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eile toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus Sotsiaalministeeriumi esindajad käisid mingeid ravimeid tahtmas ja [viitasid] Euroopa Liidu määrusele. Ja nad ei saanud seda, mida nad tahtsid. Siis kõlas lisaks kommentaar, et kahjuks me oleme oma otsustusõiguse teatud küsimustes Euroopa Liidule ära andnud. Ja nüüd teie ütlete sama asja, et me ei saa sellest lepingust lahkuda, kuna siis me peame Euroopa Liidust välja astuma. Mina vaatan põhiseaduse § 1, mille alusel Eesti on iseseisev ja sõltumatu riik, ja teise lause kohaselt Eesti iseseisvuse sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Mis on teie arvamus nende kahe näite põhjal: kas me oleme ikkagi iseseisev ja sõltumatu riik, kui me oleme andnud oma otsustusõiguse ära, ja seda põhiseadusvastaselt?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eile toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus Sotsiaalministeeriumi esindajad käisid mingeid ravimeid tahtmas Euroopa Liidu otsustuskorras määruse alusel ja nad ei saanud seda, mida nad tahtsid. Siis oli lisaks kommentaar, et kahjuks me oleme oma otsustusõiguse teatud küsimustes Euroopa Liidule ära andnud. Ja nüüd teie ütlete sama asja, et me ei saa sellest lepingust lahkuda, kuna siis me peame Euroopa Liidust välja astuma. Mina vaatan põhiseaduse § 1, mille alusel Eesti on iseseisev ja sõltumatu, ja teise lause kohaselt Eesti iseseisvuse sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Mis on teie arvamus nende kahe näite põhjal, kas me oleme ikkagi iseseisev riik ja sõltumatu riik, kui me oleme andnud oma otsustusõiguse ära ja seda põhiseadusvastaselt?

Aitäh! Meile aeg-ajalt tuuakse näiteks, et me liitudes Euroopa Liiduga justkui andsimegi oma õigused ära. Ma ei ole sellega nõus. Ma leian, et me oleme ikkagi iseseisev riik ja me peaksime oma otsuseid tegema lähtuvalt põhiseadusest ja mitte [loobuma] oma õigustest, öeldes, et oi, kui me nüüd Euroopa Liiduga liitusime, siis rohkem meil enam õigusi ei ole. Ma olen väga tihti täpselt sama olukorda kogenud. Üks näide on selline, et toodi mingi eelnõu komisjoni ja üks komisjoni liige ütles, et aga miks me üldse hääletame – kui see Euroopa Liidust tuleb, siis see võiks ju kohe hakata kehtima. Seal on ka teatud tõde sees: tõepoolest, kui see juba Euroopa Liidust tuleb, siis on ju mõttetu sellele vastu vaielda. Aga ma kutsusin siin kolleegi korrale. Teate, me ikkagi oleme iseseisev riik ja päris nii ei tohiks olla, et kõigele, mis Euroopa Liidust tuleb, me peame kohe alla kirjutama. Paraku väga suur osa Riigikogu liikmetest ei saa aru, et Eesti on iseseisev riik, et meil kehtib oma põhiseadus ja meil on oma otsustusõigus. Paraku on osa inimesi kriitikavabad. Kahjuks nii on.

Aitäh! Meile aeg-ajalt ikkagi tuuakse näiteks, et me liitudes Euroopa Liiduga justkui andsimegi oma õigused ära, aga ma ei ole sellega nõus. Ma leian, et me oleme ikkagi iseseisev riik ja me peaksime oma otsuseid tegema lähtuvalt põhiseadusest ja mitte nüüd minetama oma õigusi, öeldes, et oi, kui me nüüd Euroopa Liiduga liitusime, siis rohkem meil enam õigusi ei ole. Ma olen väga tihti täpselt sama olukorda kogenud. Üks näide on selline, et toodi ka eelnõu komisjoni ja üks komisjoni liige ütles, et aga miks me üldse hääletame, kui see Euroopa Liidust tuleb, see võiks ju kohe hakata kehtima. Seal on ka mõni tõde sees, et tõepoolest, kui see juba Euroopa Liidust tuleb, siis on ju mõttetu sellele vastu vaielda. Aga ma kutsusin siin ka kolleegi korrale, et teate, ikkagi, me oleme iseseisev riik ja päris nii ei tohiks olla, et kõik, mis Euroopa Liidust tuleb, me peame sellele kohe alla kirjutama. Paraku väga suur osa Riigikogu liikmetest ei saa aru, et Eesti on iseseisev riik, et meil kehtib oma põhiseadus ja meil on oma otsustusõigus. Ja paraku ollakse seetõttu kriitikavabad. Kahjuks nii on.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Korruptsioonivastases erikomisjonis on ka Rail Balticu teema olnud mitmel korral üleval. Viimane kord, kui oli arutlusel see, et valitsus soovib 70 miljoni eest tellida ronge, siis minu küsimus oli järgmine: kuidas on niimoodi üldse võimalik, et me mitme miljardi eest ehitame raudteed, tellime 70 miljoni eest ronge. Umbes 30 miljonit läheb veel iga aasta selle ülevalpidamiseks, selle jaoks, et sõita vaid Tallinnast Häädemeestini. Kujutage ette, mis vastus tuli Kliimaministeeriumi esindajalt. Vastus kõlas selliselt, see on ilusti protokollis olemas, see on ka salvestuses olemas, me paneme need rongid sõitma, et rööpad rooste ei läheks. Mis on Teie seisukoht? Kas selline suhtumine, eriti maksumaksja rahasse, ja selline põhjendus on üldse kuskilt kohast adekvaatne?

Aitäh, austatud ettekandja! Korruptsioonivastases erikomisjonis on ka Rail Balticu teema olnud mitmel korral üleval. Viimane kord, kui oli arutlusel see, et valitsus soovib 70 miljoni eest ronge tellida, oli minu küsimus järgmine: kuidas on üldse võimalik, et me mitme miljardi eest ehitame raudteed ja tellime 70 miljoni eest ronge? Ja umbes 30 miljonit läheb veel iga aasta taristu ülevalpidamiseks, et sõita vaid Tallinnast Häädemeesteni. Kujutage ette, mis vastus tuli Kliimaministeeriumi esindajalt. Vastus kõlas selliselt – see on ilusti protokollis olemas, see on ka salvestuses olemas –: me paneme need rongid sõitma, et rööpad rooste ei läheks. Mis on teie seisukoht? Kas selline suhtumine, eriti maksumaksja rahasse, ja selline põhjendus on üldse kuskiltki kohast adekvaatne?

Aitäh! Jah, see paneb kohe [ohkama], ma ei tea, käed vajuvad rüppe, kui sellised põhjendused tulevad, et tehakse asja, millel ei ole otstarvet. Tehakse sellepärast, et teha, ilma et selleks puudub vajadus. Neid näiteid võib veelgi tuua. Kas või soode taastamine ja mõned asjad veel, igasugused andmebaaside loomised selleks, et Euroopa Liidu raha ära kulutada ja tegeleda mingite asendustegevustega. Ehitame kas või kergliiklusteed Euroopa Liidu raha eest kuhugi, kus ei ole inimesi, kes neid võiks kasutada. See suhtumine, justkui Euroopa Liidu raha ei olegi maksumaksja raha, on üdini vale ja korruptiivne. Sellist suhtumist ei tohiks riigijuhtimisel lubada. See ei ole riigimehelik, see ei ole säästlik ja sellised inimesed tuleks riigijuhtimisel välja vahetada.

Aitäh! Jah, et see paneb kohe, ma ei tea, käed vajuvad rippu, kui sellised põhjendused tulevad, et tehakse asja, millel ei ole otstarvet. Tehakse sellepärast, et teha, ilma et sellel puudub vajadus. Neid näiteid võib veelgi tuua. Kas või soode taastamine või kus asju tehakse, või mõned veel, igasugused andmebaaside loomised selleks, et Euroopa Liidu raha ära kulutada ja tegeleda mingite asendustegevustega. Toome kas või kergliiklusteed Euroopa Liidu raha eest kuhugi, kus ei ole isegi inimesi, kes neid võiks kasutada. See suhtumine, justkui Euroopa Liidu raha ei olegi maksumaksja raha, on üdini vale ja korruptiivne. Sellist suhtumist ei tohiks riigijuhtimisel lubada, see ei ole riigimehelik, see ei ole säästlik ja sellised inimesed tuleks riigijuhtimisel välja vahetada.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mida te vastaksite nendele inimestele, kes ütlevad, et seda projekti ei ole enam mõistlik lõpetada, sellepärast et sinna on juba niivõrd palju raha sisse pandud? Kas ei oleks mõttekam nüüd juba mitte lasta tehtud kulutust raisku, vaid hoolitseda selle eest, et see kulutus, mis juba on tehtud, vähemalt mingitki head eesmärki hakkaks teenima? Minule meenub, et viimaste prognooside kohaselt on meile antud teada, et selle projekti ülalpidamisele kulub tulevikus suurusjärgus 50–100 miljonit aastas. Aga milline on teie hinnang?

Suur tänu! Mida te vastaksite nendele inimestele, kes ütlevad, et seda projekti ei ole enam mõistlik lõpetada, sellepärast et sinna on juba niivõrd palju raha sisse pandud? Kas ei oleks mõttekam nüüd juba mitte lasta tehtud kulutust raisku, vaid hoolitseda selle eest, et see kulutus, mis juba on tehtud, vähemalt mingitki head eesmärki hakkaks teenima? Minule meenub, et viimaste prognooside kohaselt on meile antud teada, et selle projekti ülalpidamisele kulub tulevikus suurusjärgus 50–100 miljonit aastas. Aga milline on teie hinnang? Aitäh!

Aitäh! Jah, ka Riigikontroll on viidanud sellele, et ei ole arvestatud ülalpidamiskulusid ja ei ole ju ka räägitud sellest, kust see raha tuleb. Kui meil projekti elluviimiseks ehk selle ehitamiseks on Euroopa Liidu rahastus, siis ka seesama teema, et äkki on odavam seda lõpuni viia, kuna on ju teatud kulutused tehtud, et kui ehitajatega need lepingud lõpetatakse, siis kui suured oleksid need leppetrahvid. Seda arvestust pole lõpuni tehtud, sest praegune valitsus on ju seda meelt, et viime projekti lõpuni mis tahes hinnaga. Teeme kas siis kärped või ühe rööpapaari, jätame ära peatused, jätame ära viaduktid, peaasi et saaks selle ikkagi lõpuni viia. Ma ei tea, võimalik, et kahe, kümne aasta pärast me olemegi selles olukorras, et see projekt tuleb pigem ümber vaadata. Või, ütleme, kas või selle eelnõu eesmärk on ka, et lõpetame selle sellisel kujul ära. Kõik need ettepanekud võiks ju asendada seda. Võimalik, et selle raudtee asemel võiks lihtsalt sõidutee olla, maantee võiks olla. Aga ükski selline argument või analüüs, et äkki on midagi teistmoodi mõistlikum, võib-olla tõesti on õigem projekt praegu lõpetada, arvutame need kulud ära – seda ei ole tehtud. Võimalik, et kõikide nende europrojektidega on see, et viime lõpuni, siis vaatame, mis saab. Toome kas või näite Pärnu lennujaamaga. Tehti ka, tehti valmis, aga ei võetud kasutusele. See oli Kadri Simsoni juhitud projekt. Võimalik, et juhtub sama asi, et lõpuks hakatakse hoopis teisel eesmärgil, võib-olla tõesti maanteena seda hoopis kasutama. See on ainult minu spekulatsioon.

Aitäh! Jah, ka Riigikontroll on viidanud sellele, et ei ole arvestatud ülalpidamiskulusid ja ei ole ju ka räägitud sellest, kust see raha tuleb. Kui meil projekti elluviimiseks ehk selle ehitamiseks on Euroopa Liidu rahastus, siis ka seesama teema, et äkki on odavam see lõpuni viia, kuna on ju teatud kulutused tehtud, ja kui ehitajatega need lepingud lõpetataks, siis kui suured oleksid need leppetrahvid. Seda arvestust pole lõpuni tehtud, sest praegune valitsus on ju seda meelt, et viime projekti lõpuni mis tahes hinnaga. Teeme kas siis kärped ja ühe rööpapaari, jätame ära peatused, jätame ära viaduktid, peaasi et saaks selle ikkagi lõpuni viia. Ma ei tea, võimalik, et kahekümne aasta pärast me olemegi selles olukorras, et see projekt tuleb pigem ümber vaadata. Ka selle eelnõu eesmärk on, et lõpetame selle sellisel kujul ära. Kõik need ettepanekud, mis võiks asendada seda raudteed. Võimalik, et selle asemel võiks lihtsalt sõidutee olla, maantee võiks olla. Aga ühtki sellist analüüsi, et äkki on kuidagi teistmoodi mõistlikum teha, võib-olla tõesti on õigem projekt praegu lõpetada, arvutame need kulud välja – seda ei ole tehtud. Võimalik, et kõikide nende europrojektide puhul on [siht], et viime lõpuni, siis vaatame, mis saab. Toon näiteks kas või Pärnu lennujaama. Tehti valmis, aga ei võetud kasutusele. See oli Kadri Simsoni juhitud projekt. Võimalik, et juhtub sama asi, et lõpuks hakatakse seda trassi hoopis teisel eesmärgil, võib-olla tõesti maanteena kasutama. See on ainult minu spekulatsioon.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole rohkem. Rõhuasetusi juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid tutvustab meie hea kolleeg, majanduskomisjoni liige Õnne Pillak. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis me seda ettepanekut arutasime 15. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid arutelust osa eelnõu esindajate poolt Evelin Poolamets, taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi liikuvuse põhiüksuse teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, samast osakonnast veel Rail Balticu valdkonna juht Andres Lindemann ning Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige ja tehniline juht Lauri Ulm. Eelnõu sisu tutvustati siin väga põhjalikult ja seda, miks see eelnõu on esitatud. Ma ei hakka seda arutelu teile siin üle kordama, küll aga mõned pidepunktid, mille üle komisjonis arutleti. Kõigepealt ülevaade, mis ka siitsamast kõlas, see ajaline plaan. Sellest rääkis taristuminister, kes kinnitas, et Eesti eesmärk on see, et Rail Baltic valmiks aastaks 2030 ning et ehitustempo on selle järgi paika pandud. Ehitustööd on juba alanud ja rahastus selleks on ka olemas. Rail Baltic Estonia OÜ esindaja kinnitas samuti, et rahastustempot jätkatakse planeeritult ning 2030. aasta lõpuks on Eesti ehituse plaan, teekaart realistlik. Kõigi Balti riikide peaministrid on kinnitanud oma pühendumust, et aastaks 2030 see trass valmib. Seejärel selgitasid Kliimaministeeriumi esindajad, millised on rahalised ja õiguslikud tagajärjed, kui me peaksime projektist väljuma. Nagu siin juba ettekandja poolt kõlas, kuna eelnõu sõnastuse kohaselt tuleks väljuda kõikidest rahvusvahelistest lepingutest, mis seonduvad Rail Balticuga, siis üks selline seostunud leping on ka Euroopa Liiduga liitumise leping, milles võeti ülesanne võtta üle Euroopa Liidu õigus ning seda rakendada ja ellu viia. See tähendab seda, et sellisel juhul me peaksime Euroopa Liidust väljuma. Lisaks tooks lepingust väljumine kaasa võimalikud nõuded Euroopa Liidu poolt, nii õiguslikud kui ka rahalised. Pluss, lisaks sinna juurde veel tegelikult see kahju, mida Rail Balticu mittetegemine majanduslikult meile toob, ka juba välja ehitatud osa, kuhu on investeeringud tehtud. Sealjuures on muidugi ka julgeolekumõõde, sest üks siht, miks me seda teeme, on see, et meil oleks Euroopa ja Läänega parem sõjaline logistika, kui seda peaks olema vaja. Muidugimõista tulid jutuks ehitustööd ja maade omandamine. Rail Baltic Estonia OÜ esindajad andsid teada, et ehituslepingud on sõlmitud, investeeringud on juba alanud. Kõiki vajalikke maid ei ole veel omandatud, kuid maade omandamisel arvestatakse ka seda, millal [omandada] mingi konkreetne lõik, kus päriselt ehitustegevus peaks algama. Maid ei ole mõtet liiga varakult omandada. See aitab ka rahavoogusid juhtida ja nii on riigi vaates mõistlikum. Nad kinnitasid üle, et maade omandamine toimub koostöös Maa- ja Ruumiametiga ning ei ole näha, et maadevaidlused takistaksid ehitust. Ma omalt poolt lihtsalt täpsustan siia juurde, et see, millest komisjonis oli juttu – Soodevahe on üks küla Harjumaal, mitte soodevahe. Jutt oli külast. Soodevahe ja Maardu lõik. Vabandust, Muuga lõik. Nii. Ja pärast seda me tegime ka menetluslikud otsused, mis olid konsensuslikud: saata antud otsuse eelnõu täna suurde kogusse otsustamiseks, juhtivkomisjoni esindajaks määrata mind, Õnne Pillakut, ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis me seda ettepanekut arutasime 15. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid arutelust osa eelnõu esitajate esindajana Evelin Poolamets, taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi liikuvuse põhiüksuse teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, samast osakonnast veel Rail Balticu valdkonna juht Andres Lindemann ning Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige ja tehniline juht Lauri Ulm. Eelnõu sisu tutvustati siin väga põhjalikult, samuti seda, miks see eelnõu on esitatud. Ma ei hakka seda arutelu teile siin üle kordama, küll aga mõned pidepunktid, mille üle komisjonis arutleti. Kõigepealt ülevaade, mis ka siitsamast kõlas, see ajaline plaan. Sellest rääkis taristuminister, kes kinnitas, et Eesti eesmärk on see, et Rail Baltic valmiks aastaks 2030, ning et ehitustempo on selle järgi paika pandud. Ehitustööd on juba alanud ja rahastus on ka olemas. Rail Baltic Estonia OÜ esindaja kinnitas samuti, et rahastustempot jätkatakse planeeritult ning Eesti ehituse teekart saada valmis 2030. aasta lõpuks on realistlik. Kõigi Balti riikide peaministrid on kinnitanud oma pühendumust, et aastaks 2030 see trass valmib. Seejärel selgitasid Kliimaministeeriumi esindajad, millised on rahalised ja õiguslikud tagajärjed, kui me peaksime projektist väljuma. Nagu siin juba ettekandjalt kõlas, kuna eelnõu sõnastuse kohaselt tuleks väljuda kõikidest rahvusvahelistest lepingutest, mis seonduvad Rail Balticuga, siis üks selline seostunud leping on ka Euroopa Liiduga liitumise leping, milles võeti ülesanne võtta üle Euroopa Liidu õigus ning seda rakendada ja ellu viia. See tähendab seda, et sellisel juhul me peaksime Euroopa Liidust välja astuma. Lisaks tooks lepingust väljumine kaasa võimalikud nõuded Euroopa Liidu poolt, nii õiguslikud kui ka rahalised. Ja sellele tuleks tegelikult lisada see kahju, mida Rail Balticu mittetegemine meile majanduslikult toob, sealhulgas ka juba välja ehitatud osa, kuhu on investeeringud tehtud. Sealjuures on muidugi ka julgeolekumõõde, sest üks siht, miks me seda [trassi] teeme, on see, et meil oleks muu Euroopaga parem sõjaline logistika, kui seda peaks vaja olema. Muidugimõista tulid jutuks ehitustööd ja maade omandamine. Rail Baltic Estonia OÜ esindajad andsid teada, et ehituslepingud on sõlmitud, investeeringud on juba alanud. Kõiki vajalikke maid ei ole veel omandatud, kuid maade omandamisel arvestatakse ka seda, millal [on vaja omandada] mingi konkreetne lõik, kus päriselt ehitustegevus peaks algama. Maid ei ole mõtet liiga varakult omandada. See aitab ka rahavoogusid juhtida ja nii on riigi vaates mõistlikum. Nad kinnitasid üle, et maade omandamine toimub koostöös Maa- ja Ruumiametiga ning ei ole ette näha, et maadevaidlused takistaksid ehitust. Ma omalt poolt lihtsalt täpsustan, et see, millest komisjonis oli juttu: Soodevahe on üks küla Harjumaal, mitte soodevaheline ala. Jutt oli külast, Soodevahe-Muuga lõigust. Nii. Ja pärast seda me tegime ka menetluslikud otsused, mis olid konsensuslikud: saata antud otsuse eelnõu täna suurde kogusse otsustamiseks, juhtivkomisjoni esindajaks määrata mind, Õnne Pillakut, ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Fakt on see, et see asi, mida meile serveeriti, et Rail Balticu maksumus on selline, on tegelikult ebaõige. See on kordades suurenenud. Ehk siis need, kes selle idee autorid olid, ei olnud seda asja majanduslikult õigesti arvestanud. Ja ilmselgelt on tegemist projektiga, mis ei too majanduslikku kasu, vaid ainult väga-väga suurt kahju. Seega vähemalt mõistlikud majandusinimesed peaksid sellise lepingu lõpetama, sest alus on selleks olemas. Aga ma küsingi teie käest, et kuna jooksis läbi see asjaolu, et sealt ei saa enam välja astuda, siis kas Eesti on ikka iseseisev ja sõltumatu. Kui me lihtsalt ei saa ühest lepingust lahkuda, siis on kogu see protsess ju põhiseadusega vastuolus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Fakt on see, et see asi, mis meile serveeriti, et Rail Balticu maksumus on selline, on tegelikult ebaõige. See on kordades suurenenud. Ehk siis see, kes selle idee autorid olid, ei olnud seda asja majanduslikult läbi arvestanud õigesti. Ja ilmselgelt on tegemist projektiga, mis ei too majanduslikku kasu, vaid ainult väga-väga suurt kahju. Seega vähemalt mõistlikud majandusinimesed peaksid sellise lepingu lõpetama, sest alus on selleks olemas. Aga ma küsingi teie käest, et kuna jooksis läbi see asjaolu, et sealt ei saa enam välja astuda, kas Eesti on ikka iseseisev ja sõltumatu. Kui ta ei saa lahkuda lihtsalt ühest lepingust, siis on ta ju vastuolus, kogu see protsess põhiseadusega.

Ei ole põhiseadusega vastuolus ja Eesti on iseseisev ja sõltumatu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Selle teema arutlusel on Kliimaministeeriumi käest mitu korda küsitud, kas on riskianalüüsid erinevateks olukordadeks, kui mõned ohud peaksid realiseeruma. Näiteks kui meie tõesti investeerime omalt poolt kogu raha, aga Läti seda ei tee. Kui hakkab kujunema olukord, et aastal 2030 ei ole Lätis raudtee valmis, aastal 2035 ei ole valmis ja nii edasi, siis mida see tähendab Eestile? Mida see tähendab meie maksumaksjale? Ja kas on olemas erinevad varuplaanid? Kahjuks siiamaani Kliimaministeerium ei ole selliseid riskianalüüse teinud, vist ei ole erinevaid varuplaane. Aga mis on teie seisukoht? Kas riskianalüüse tuleb teha või ikkagi tulebki minna niimoodi edasi, et paneme maksumaksja raha sinna projekti sisse, aga ühtegi analüüsi selle kohta, mis risk võib realiseeruda, ei tee?

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Selle teema arutlusel on Kliimaministeeriumi käest mitu korda küsitud, kas on riskianalüüsid erinevateks olukordadeks, kui mõned ohud peaksid realiseerima, näiteks meie tõesti investeerime omalt poolt kogu raha, Lätis seda ei tee. Kui see hakkab kujunema näiteks olukorraks, kus aastal 2030 ei ole Läti raudtee valmis, aastal 2035 ei ole valmis ja nii edasi, siis mida see tähendab Eestile, mida see tähendab maksumaksjale? Ja kas on olemas erinevad varuplaanid? Kahjuks siiamaani Kliimaministeerium ei ole selliseid riskianalüüse teinud, ei ole erinevaid varuplaane. Aga mis on teie seisukoht selle kohta? Kas riskianalüüse tuleb teha või ikkagi tulebki minna niimoodi edasi, et paneme maksumaksja raha sinna projekti sisse, aga ühtegi analüüsi selle kohta, mis risk võib realiseeruda, ei tee?

Aitäh! Kõigepealt, mina olen siin komisjoni ettekandja, mitte ei avalda oma arvamust. Seda ütleb Riigikogu kodu- ja töökord. Komisjonis me seda nii täpselt ei arutanud, aga muidugi tuleb neid võimalusi analüüsida. Teiselt poolt ka see, et me oleme kolme Balti riigiga otsustanud, et me selle trassi ehitame. Ma ei hakka kuupäeva ütlema, aga mõni nädal tagasi siin veel seda pühendumust sellele eesmärgile kolm Balti riiki omavahel kinnitasid. Nii et mina keskenduksin eesmärgile, mitte ei mõtleks neid põhjuseid, kuidas ei saa teha või miks ei saa teha, vaid sellele, kuidas saaks teha, sest see on oluline nii reisijatranspordist Eestile, kaubaveost kui ka sõjaväelise logistika vaatest.

Aitäh! Kõigepealt, mina olen siin komisjoni ettekandja, mitte ei avalda oma arvamust. Seda ütleb Riigikogu kodu- ja töökord. Komisjonis me seda nii täpselt ei arutanud, aga muidugi tuleb neid võimalusi analüüsida. Teiselt poolt aga on nii, et me oleme kolme Balti riigiga otsustanud, et me selle trassi ehitame. Ma ei hakka kuupäeva ütlema, aga mõni nädal tagasi kinnitasid pühendumust sellele eesmärgile koos kõik kolm Balti riiki. Nii et mina keskenduksin eesmärgile, mitte ei mõtleks põhjuseid, miks ei saa seda teha, vaid mõtleks sellele, kuidas saaks teha, sest see on Eestile oluline nii reisijate- ja kaubaveo aspektist kui ka sõjaväelise logistika aspektist.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vot, just täpselt sinna ma tahtsin jõuda, selle viimase punktini, mida te nimetasite. Julgeolekuaspekt käib alati läbi, kui me räägime Rail Balticust. Aga mina küsin, kas komisjoni istungile oli kaasatud mõni kaitsevaldkonna ekspert, kes oleks võinud küsimustele vastata ja [muud] rääkida. Ja kui polnud, siis miks? Ma arvan, et Eesti rahvas tahaks teada, mitu raketti Vene pool kaotab, kui [tulistab] seda mitmemiljardilist [rajatist]. Me Ukrainas näeme, kui haavatav on taristu, eriti raudteetaristu, samas me teame kõik, et see on tõesti julgeoleku mõttes on oluline, kuna seda mööda liigutatakse ka sõjaväemasinaid. Ma ei ole tegelikult sellest [midagi] kuulnud. Me räägime kogu aeg, et see on julgeolekuprojekt, aga me ei tea, kuidas seda tulevikus kaitsta. Seda me ju tegelikult ei tea. Kas komisjonis oli sellest juttu?

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vot, just täpselt sinna ma tahtsin jõuda, selle viimase punktini, mida te nimetasite, eks ole. See julgeolekuaspekt käib alati läbi, kui me räägime Rail Balticust. Aga mina küsin, kas komisjoni istungile oli kaasatud ka mõni kaitsevaldkonna ekspert, kes oleks võinud selles osas ka küsimustele vastata ja rääkida. Ja kui, siis miks. Sellepärast et ma arvan, et Eesti rahvas tahaks ka teada, mitu raketti Vene pool kaotab, kui see mitme miljardi projekt, kui seda pommid … Me Ukrainas näeme, kui haavatav on taristu, eriti selline raudteetaristu, sest me teame kõik, et see on, tõesti, kuidas ta julgeolekus on oluline, et seda mööda liigutatakse neid sõjaväemasinaid. Ma ei ole tegelikult kuulnud üldse … Me räägime kogu aeg, et see on julgeolekuprojekt, aga tegelikult me ei tea, mida sellega mõeldakse, kuidas seda ka kaitsta tulevikus. Seda osa me ju tegelikult ei tea. Kas komisjonis oli sellest juttu?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see on väga oluline küsimus ja sellest tulekski rohkem rääkida. Selles mõttes väga õige tähelepanek. Kahjuks komisjonis jah ei olnud vastavat spetsialisti kohal. Aga ma võtan selle mõtte siit kaasa, tegelikult on oluline, kuidas täpsemalt, mil moel [seda võiks kaitsta]. See on sõjaväelise logistika vaates oluline. Ma usun, et ka teie, hea küsija, saate aru, et see ei ole mitte sõnakõlks. Te samamoodi ju valutate südant Eesti vabaduse pärast, on nii? (Saalist öeldakse midagi.) Aa, te ütlete, et on sõnakõlks? No vot siin ma jään teiega eriarvamusele.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see on väga oluline küsimus ja sellest tulekski rohkem rääkida. Selles mõttes väga õige tähelepanek. Kahjuks komisjonis jah ei olnud vastavaid spetsialiste juures, aga jaa, ma võtan selle mõtte siit kaasa, et tegelikult sellest, kuidas ja mil moel täpsemalt on see sõjaväelise logistika vaates oluline. Sest ma usun, et ka teie, hea küsija, saate aru, et see ei ole mitte sõnakõlks. Te samamoodi ju valutate südant Eesti vabaduse pärast, on nii? Aa, te ütlete, et on sõnakõlks? No vot, siin ma jään teiega eriarvamusele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Paraku te ei viibinud sellel koosolekul. Ma saan aru, et seetõttu on teil ka raske täpselt vastata, mis puutub detailidesse, mida komisjonis räägiti. Aga kui me jõuame sinna Soodevahele ja tegu on külaga, nähtavasti te oskate öelda, kui palju seal trassil üldse on neid peatusi. Kui nüüd ellu viiakse see projekt ilma nende peatuste väljaehitamiseta, siis kui paljud kohalikud elanikud peavad neid ebamugavusi taluma? Kui suur on see inimeste või reisijate hulk, kes kasutaks seda …

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Paraku te ei viibinud sellel koosolekul ja ma saan aru, et seetõttu on teil ka raske täpselt vastata, mis puutub detailidesse, mida komisjonis räägiti. Aga kui me jõuame selleni, et Soodevahe näol on tegu külaga, siis nähtavasti te oskate öelda, kui palju seal trassil üldse on peatusi. Kui nüüd viiakse see projekt ellu ilma peatusi välja ehitamata, siis kui paljud kohalikud elanikud peavad neid ebamugavusi taluma? Kui suur on see inimeste või reisijate hulk, kes kasutaks seda …

Aitäh!

… rongiliiklust? Ja kui paljud peaksid ebamugavusi taluma seetõttu, et rongipeatused on välja ehitamata jäänud?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, ma olin haige sellel päeval. Aga meil on komisjonis väga head protokollid ja väga head nõunikud, kes annavad hea ülevaate. Kui mul on vaja ettekanne teha, siis ma alati saan kõige kohta küsida. Ja mis puutub parandusse, mille ma tegin Soodevahe-Muuga lõigu kohta, siis ka see on protokollis, ma mitte ei mõelnud seda kuidagi välja. Aga peatustest minu teada ei olnud nii täpselt juttu, seega ma ei oska teile sellele vastata. Mis puudutab ebamugavust, siis selle ebamugavusega on selline asi, et ka minu lähedastel jookseb nende elukoha juures see trass läbi ja praegu käivad ehitustööd. Ja pigem nemad on väga rahul, sest nad ütlevad, et vaadake, varsti saame meie oma maja tagant Kohilast minna Saksamaale. Nad ootavad, et see valmis saaks.

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, ma olin haige nimelt sellel päeval. Aga meil on komisjonis väga head protokollid ja väga head nõunikud, kes selle ülevaate ka annavad. Kui mul on vaja ettekanne teha, siis ma alati saan seda küsida. Ja ka sellesama paranduse, mis ma tegin Soodevahe ja Muuga lõigu kohta, see on protokollis, mitte ei mõelnud seda kuidagi välja. Mis puudutab peatusi, siis minu teada ei olnud seal nendest nii täpselt juttu, seega ma ei oska teile sellele vastata. Mis puudutab ebamugavust, siis selle ebamugavusega on nüüd selline asi, et ka minu lähedastel nende elukoha juures jookseb see trass läbi ja on praegu ehitustööd. Ja pigem nemad on väga rahul, sest nad ütlevad, et vaadake, varsti saame meie oma maja tagant Kohilast minna Saksamaale. Nad ootavad seda, et see valmis saaks.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Kui sellest julgeolekuaspektist rääkida, siis mina olen küll nii aru saanud, et sõja korral on vastasel võimalus kohe see raudteeühendus katkestada, kas seal Suwałki koridoris või ka mujal. Aga mu küsimus on muu. Märkisite majanduslikku kahju, mis Rail Balticu loobumisega kaasneks. Kas võiksite täpsustada, kust kohalt nimelt see majanduslik kahju tulla võiks? Kui peate silmas SKT tõusu hoogsa ehitamise korral, siis see on ikkagi formaalne, see väljendub ainult numbrites, ei kajastu kuidagi Eesti inimeste elatustasemel. Kust koha pealt see Teie väidetud majanduskahju ikka tulla saab?

Aitäh! Hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Kui julgeolekuaspektist rääkida, siis mina olen küll nii aru saanud, et sõja korral on vastasel võimalus kohe see raudteeühendus katkestada, kas seal Suwałki koridoris või ka mujal. Aga mu küsimus on muu. Märkisite majanduslikku kahju, mis Rail Balticust loobumisega kaasneks. Kas võiksite täpsustada, kust kohalt nimelt see majanduslik kahju tulla võiks? Kui te peate silmas SKT tõusu hoogsa ehitamise korral, siis see on ikkagi formaalne, see väljendub ainult numbrites, ei kajastu kuidagi Eesti inimeste elatustasemes. Kust koha pealt see väidetav majanduskahju tulla saab?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma lihtsalt toon näite, kuigi seda nii täpselt komisjonis ei arutatud. Ma toon näitena selle, et kui me räägime praegu siin üksnes ehitusfaasist, siis see on Eestile toonud lisandväärtust 1,2 miljonit. See on päris suur summa. Kui me paneme siia juurde kogu selle projekti tulemuse, siis vähemalt nende andmete järgi, mis minu käes on, laekub riigikassasse 661 miljonit eurot maksutulu. Ettevõtted teenivad sellega circa 354 miljonit täiendavat kasumit ja selle vältel luuakse kokku 31 800 inimtöö aasta ulatuses töökohta. Need on päris märkimisväärsed numbrid, mida muidu ei tuleks. Ma arvan, et selles vaates tasub pingutada. Lisaks see, mis ma siin juba eelnevalt olen välja toonud: ühendused Euroopaga inimeste jaoks, kaupade jaoks ja ka julgeoleku vaates.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma lihtsalt toon näitena, jällegi seda nii täpselt komisjonis ei arutatud. Ma toon näitena selle, et kui me räägime praegu siin üksnes ehitusfaasist, siis see on Eestile toonud lisandväärtust 1,2 miljonit. See on päris suur summa. Kui me paneme siia juurde kogu selle tulemuse, siis vähemalt nende andmete järgi, mis minu käes on, projekti tulemusena laekub riigikassasse 661 miljonit eurot maksutulu. Ettevõtted teenivad sellega circa 354 miljonit täiendavat kasumit ja selle vältel luuakse kokku 31,8 tuhat inimtöö aasta ulatuses töökohti. Need on päris märkimisväärsed numbrid, mis muidu ei tuleks. Ma arvan, et selles vaates tasub pingutada. Lisaks see, mis siin juba eelnevalt, mida ma olen ka välja toonud – ühendused Euroopaga inimeste jaoks, kaupade jaoks ja ka julgeoleku vaates.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Jah, Reformierakond on viimasel ajal vähemalt näidanud seda, et nad hoolivad keskkonnast ja loodusest ning on hästi loodussõbralikud. Teiselt poolt käib ju tegelikult metsade hävitamine, kui me räägime selle trassi ehitusest. Ja see hulk metsa, mis on raie alla läinud, on ikkagi muljetavaldav. Kas see kuidagi ei lähe teie ideoloogia vastuollu? Ka teie fraktsioonis on hästi toredaid inimesi, kes hoolivad keskkonnast ja iga päev räägivad, kuidas me peaksime sorteerima prügi ja kõike muud, kuidas see kõik ikkagi mõjub meie keskkonnale. Aga samas raiute metsa selle jaoks, et panna maha kaks rööpapaari metallist, terasest. See teid, fraktsiooni, üldse nagu ei häiri. Või kuidas need inimesed tunnevad ennast teie fraktsioonis?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Jah, Reformierakond on viimasel ajal vähemalt näidanud seda, et nad hoolivad keskkonnast ja loodusest ning on hästi loodusesõbralikud. Teiselt poolt käib ju tegelikult metsade hävitamine, kui me räägime selle trassi ehitusest. See hulk metsa, mis on raie alla läinud, on ikkagi muljetavaldav. Kas see kuidagi ei lähe teie ideoloogiaga vastuollu? Ka teie fraktsioonis on hästi toredaid inimesi, kes hoolivad keskkonnast ja iga päev räägivad, kuidas me peaksime sorteerima prügi, ja tegema kõike muud, kuidas see kõik ikkagi mõjub meie keskkonnale. Aga samas raiute metsa selle jaoks, et panna maha kaks metallist, terasest rööpapaari. See teie fraktsiooni üldse nagu ei häiri. Või kuidas inimesed teie fraktsioonis ennast tunnevad?

Aitäh selle küsimuse eest! See, et keskfraktsioon Rail Balticu ehitamist ei toeta – no sain jälle kinnitust sellele. Aga ei, see ei ole kuidagi nende inimestega, kelle jaoks on keskkonnahoid sümpaatne, vastuolus. Teatavasti on rööbastransport kõige väiksema jalajäljega.

Aitäh selle küsimuse eest! See, et keskfraktsioon Rail Balticu ehitamist ei toeta – no sain jälle kinnitust sellele. Aga ei, see ei ole kuidagi nende inimeste [vaadetega], kelle jaoks on keskkonnahoid sümpaatne, vastuolus. Teatavasti on rööbastransport kõige väiksema jalajäljega.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Homme antakse meile eelarve üle. Kas teil on sama info, mis mul, et järgmise perioodi investeeringuid planeerides on Rail Balticult raha ära võetud, kuigi te peate seda hästi oluliseks investeeringuks?

Aitäh! Homme antakse meile eelarve üle. Kas teil on sama info, mis mul, et järgmise perioodi investeeringuid planeerides on Rail Balticult raha ära võetud, mida te hästi oluliseks investeeringuks peate?

Ei ole seda infot, et raha oleks ära võetud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tänan ettekandjat väga põhjaliku ja hea ettekande eest. On selge, et kahjuks Euroopa Liit on oma olemuselt järjest rohkem minemas sellesse suunda, kus tehakse otsuseid läbi mõtlemata. Ja nii on ka seesama otsus. Mul on väga kahju, et Eesti riik, Eesti valitsus ja ka eelnevad Riigikogu liikmed, kes on selliseid otsuseid vastu võtnud, ei ole enne põhjalikult analüüsinud kogu selle projekti teostatavust ja maksumust. Ja täna me peame siin arutama seda, kuidas see nüüd lõpetada või kinni panna. Aga ma tooksin mõned näited ka. Euroopa Liidus teatavasti on erinevad rahastusperioodid ja mind väga üllatab see, et kui ühte projekti otsustatakse läbi viia, siis see jagatakse mitmete perioodide peale. Ja selliseid otsuseid juba Euroopa Liidu tasandil tehakse niimoodi, et tegelikult kogu rahastust pole läbi mõeldud. See on ju täiesti mõeldamatu, et üks eraettevõtja läheb panka, tahab raha saada millekski, aga pank ütleb, hea küll, et tee nüüd üks ots valmis, vaata, mis edasi saab. Ükski pank raha ei anna. Aga selliseid otsuseid tehakse meil Euroopa Liidus. Kahjuks oleme nüüd jõudnud sellisesse rumalasse seisu, et me ühest küljest … Paljud siin juba rääkisid eelnevalt sellest, et me rikume loodust ja samas me kogume CO2 raha, mis väidetavalt peaks ju minema kõik rohemajanduse ja kliima päästmiseks. Selle raha eest me ehitame nüüd sedasama Rail Balticut, sest riigil lihtsalt ei ole raha, et Rail Balticut ehitada. Muidugi, teine seis on nüüd see, et mida nüüd siis teha. Jah, loomulikult, lõpetada on seda ülikeeruline, sellepärast et meil on need lepingud Euroopa Liiduga – mitte Euroopa Liidu, vaid nende institutsioonidega. Aga see üleskutse Evelin Poolametsa poolt, et kui lõpetada ei saa, siis vähemalt peaks mingi mõistuslikku tegevust hakkama nüüd siis ikkagi tegema. Ja mida peaks tegelikult tegema, on see, et kolm Balti vabariiki, nende ministritasemed võiksid kokku saada ja rääkida see asi ikka lõplikult läbi ja minna Euroopa Liitu ja öelda, et nüüd tuleb üks otsus teha. Mitte nii, et me oleme igaüks eraldi. Seal oli just see jutt ka, et kui üks taandub või ei ehita välja, siis teised maksavad trahve. See tähendabki seda, et nüüd peakski nagu üks mees võtma ikkagi lõpuks nagu sirge selja ja selle asja ikkagi selgeks tegema, et kui me seda ehitame, siis milliste vahendite eest. Riikidel endil ei ole neid vahendeid. Kui Euroopa Liidu jaoks on see nii oluline projekt, nagu siin on väidetud, et see on sõjaliselt väga oluline, kaitse otstarbel, siis peab Euroopa Liit selle raha leidma. Iseasi on see, et Rail Balticut peab pärast ülal pidama. Loomulikult, ka need on läbi mõtlemata. Meile on majanduskomisjonis esitatud korduvalt neid arvandmeid ja öeldud, et ei, kõik on väga hästi, tegelikult saab Rail Baltic ise endaga hakkama, kui ta on valmis ehitatud, siis peale maksma ei pea. Seda on käinud rääkimas majanduskomisjonis erinevad juhid. Mina ei oska seda praegu hinnata. Ilmselge on see, et mingi efekt on alati olemas. Kui see taristu valmis on, siis loomulikult sealt kaupa vedada saab ja mingisugust kasu saab, aga kuivõrd kulukaks see läheb konkreetselt kõikidele Balti riikidele selle ülal pidamine, tegelikult täna keegi ei oska seda öelda. Seega tuleks teha korralik äriplaan ja läbi mõelda kogu rahastus, mis edasi tuleks teha. Ja neid otsuseid tuleks teha kolmel Balti riigil kõigepealt ühiselt, siis minna sinna Euroopa Liitu, müstilisse Euroopa Liitu, mille liikmed me ise ka ju tegelikult oleme. Meil on kõige hullem, mis meil Eesti riigis on, just see, et ükskõik, kui palju meil tuleb igasuguseid direktiive, kas otsekohalduvaid või mitte, meie komisjonides, kui me neid arutame, siis keegi ei aruta seda, kas me võiksime ka mingile sellisele rumalavõitu direktiivile … Ma paluksin lisaaega! … vastu hakata …

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tänan ettekandjat väga põhjaliku ja hea ettekande eest. On selge, et kahjuks on Euroopa Liit oma olemuselt järjest rohkem minemas sellesse suunda, kus tehakse otsuseid läbi mõtlemata. Ja nii on ka sellesama otsusega. Mul on väga kahju, et Eesti riik, Eesti valitsus ja ka eelnevad Riigikogu liikmed, kes on selliseid otsuseid vastu võtnud, ei ole enne põhjalikult analüüsinud kogu selle projekti teostatavust ja maksumust. Ja täna me peame siin arutama seda, kuidas see nüüd lõpetada, kinni panna. Aga ma toon mõned näited ka. Euroopa Liidus teatavasti on erinevad rahastusperioodid ja mind väga üllatab, et kui üks projekt otsustatakse läbi viia, siis see jagatakse mitme perioodi peale. Ja selliseid otsuseid Euroopa Liidu tasandil tehakse niimoodi, et tegelikult kogu rahastust pole läbi mõeldud. See on ju täiesti mõeldamatu, et üks eraettevõtja läheb panka, tahab raha saada millekski, aga pank ütleb, hea küll, et tee nüüd üks ots valmis, vaatame, mis edasi saab. Ükski pank raha ei anna. Aga selliseid otsuseid tehakse meil Euroopa Liidus. Kahjuks oleme nüüd jõudnud rumalasse seisu. Paljud siin juba rääkisid sellest, et me rikume loodust ja samas me kogume CO2 raha, mis väidetavalt peaks ju minema rohemajanduse ja kliima päästmiseks. Selle raha eest me ehitame nüüd sedasama Rail Balticut, sest riigil lihtsalt ei ole [muud] raha, et Rail Balticut ehitada. Muidugi, teine küsimus on nüüd see, et mida ikkagi teha. Jah, loomulikult, lõpetada on seda ülikeeruline, sellepärast et meil on need lepingud Euroopa Liiduga – õigemini mitte Euroopa Liiduga, vaid nende institutsioonidega. Evelin Poolametsa poolt tuli üleskutse, et kui lõpetada ei saa, siis vähemalt peaks nüüd hakkama tegema mingit mõistuslikku tegevust. Ja tegema peaks seda, et kolm Balti vabariiki võiks ministrite tasemel kokku saada, rääkida selle asja lõplikult läbi ja minna siis Euroopa Liitu ja öelda, et nüüd tuleb üks otsus teha. Mitte nii, et me oleme igaüks eraldi. Oli ju see jutt ka, et kui üks taandub või ei ehita välja, siis teised maksavad trahve. See tähendabki seda, et nüüd peaks nagu üks mees ikkagi lõpuks selja sirgu ajama ja tegema selgeks, et kui me seda ehitame, siis milliste vahendite eest. Riikidel endil ei ole neid vahendeid. Kui Euroopa Liidu jaoks on see nii oluline projekt, nagu siin on väidetud, et see on ka sõjaliselt väga oluline, kaitse otstarbel, siis peab Euroopa Liit selle raha leidma. Iseasi on see, et Rail Balticut peab pärast ülal pidama. Loomulikult, ka see on läbi mõtlemata. Meile on majanduskomisjonis esitatud korduvalt neid arvandmeid ja öeldud, et kõik on väga hästi, tegelikult saab Rail Baltic ise endaga hakkama, kui ta on valmis ehitatud, peale maksma ei pea. Seda on käinud majanduskomisjonis rääkimas erinevad juhid. Mina ei oska seda praegu hinnata. Ilmselge on see, et mingi efekt on alati olemas. Kui see taristu valmis on, siis loomulikult seal kaupa vedada saab ja mingisugust kasu saab, aga kui kulukaks läheb konkreetselt kõikidele Balti riikidele selle ülalpidamine, ei oska tegelikult täna keegi öelda. Seega tuleks teha korralik äriplaan ja läbi mõelda kogu rahastus, mida edasi tuleks teha. Ja neid otsuseid tuleks teha kolmel Balti riigil kõigepealt ühiselt ja siis minna sinna müstilisse Euroopa Liitu, mille liikmed me ju oleme. Kõige hullem Eesti riigis on just see, et ükskõik, kui palju meile tuleb igasuguseid direktiive, kas otsekohalduvaid või mitte, siis komisjonides, kui me neid arutame, keegi ei [küsi], kas me võiksime ka mingile rumalavõitu direktiivile vastu hakata … Ma paluksin lisaaega!

Kolm minutit.

... või omapoolseid ettepanekuid teha. No mis meist, meist ei sõltu ju midagi, me oleme ju nii väikesed? Selle asemel, et vastupidi, otsida endale kaasamõtlejaid meie lähiriikide või nende riikide seast, kus ka tervet mõistust on. Seega ma kutsun kõiki üles, et see surve valitsusele peaks olema tugev. Ja seesama, mida ma just mainisin, et meie valitsus koos teiste Balti riigi valitsustega peab selle tee ette võtma ja tegema otsuse. Kas siis on õudne lõpp – parem kui lõputu õudus –, aga igatahes majanduses ei saa niimoodi käituda, et sul ei ole teada vahendeid, kui sa tahad midagi ehitada. Ja siis me nagu läheme, see kumm on nagu pingule tõmmatud ja me enam pidama ei saa, me peame lihtsalt edasi tegema, sest aga teisiti lihtsalt enam ei saa. Nii et selline üleskutse. Aitäh!

... või omapoolseid ettepanekuid teha. No mis meie, meist ei sõltu ju midagi, me oleme ju nii väikesed! Selle asemel et otsida kaasamõtlejaid meie lähiriikide seast või nende riikide seast, kus ka tervet mõistust on. Seega ma kutsun kõiki üles, et surve valitsusele peaks olema tugev. Just seesama surve, mida ma just mainisin, et meie valitsus koos teiste Balti riikide valitsustega peab selle tee ette võtma ja tegema otsuse. Kas just [lähtuda sellest], et õudne lõpp on parem kui lõputu õudus, aga igatahes majanduses ei saa niimoodi käituda, et sul ei ole vahendeid teada, aga sa ikka tahad midagi ehitada. Ja siis me läheme edasi, kumm on pingule tõmmatud ja me ei saa enam pidama, me peame lihtsalt edasi tegema, sest teisiti enam ei saa. Nii et selline üleskutse. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No see Rail Baltic on nagu õpikunäide Eesti kääbusriigi gigantomaaniast. Meil on gigantomaania! Me purustame Venemaad, tükeldame teda, surume põlvili. Teiselt poolt me ehitame mingisugust raudteed, mis viib ei kusagile, mis maksab pööraselt palju, kus ei ole meil kaupasid, mida vedada, sest meie majandus on Reformierakonna targal juhtimisel sisuliselt hävitatud või hävimise kursil. Ja samal ajal on meil tegemata kõik kodutööd. Meil ei ole neljarealist teed Tartusse, meil ei ole neljarealist Via Balticat, meil ei ole Saaremaa püsiühendust. Kui sa Hiiumaale lähed, siis sa ei või kunagi kindel olla, kas sa saad ikka praamiga tagasi, sest võib-olla on vesi madal, võib-olla on tehniline rike, võib-olla on veel mingisugune probleem. Need kodused asjad on meil kõik korrast ära ja tegemata, sest raha ei ole. Raha ei ole! Aga gigantomaania – ehitada raudtee, kaevata kümnete meetrite sügavuselt sohu kuni kandva pinnaseni trasse, ehitada viadukte, mis ei vii mitte kusagile –, vaat selle jaoks meil raha on. Miks meil see raha on? Miks see raha leitakse? Ma ei tea, kust kohast – tulevaste põlvkondade vaevade ja võlgade hinnaga. Sellepärast, et me oleme Euroopa Liidus. Meil on vaja püsiühendust Euroopaga. Kümme aastat tagasi lubati meile, et saame, ma ei tea, kuue tunniga – või kui palju seal oli, võib-olla ma eksin – Berliini ooperisse. Aga nüüd tuleb välja, et kuskile Kükametsale saame välja ja seal tuleb, ma ei tea, teivasjaamas meil oodata, ma isegi ei oska öelda missugust transpordivahendit, millega siis ikkagi Berliini ooperisse saada. Absurd ju täielik! Totrus täielik! Aga surume edasi. Surume edasi! Ei mõista seda kõike, lihtsalt ei mõista seda kõike. Ja siis öeldakse meile, et aga me ei saa sellest projektist enam lahkuda, sest siis tuleb meil Euroopa Liidust ka lahkuda. Ma ütlen teile, sõbrad: aga lahkumegi Euroopa Liidust, sellest ebademokraatlikust, rohehullust nui neljaks kõikidele pealesuruvast Euroopa Liidust, sõjahullust põdevast Euroopa Liidust. Lähme ära! Lähme ära ja muutume selleks iseseisvaks riigiks, kelleks me tõepoolest tões ja väes tahtsime saada 1990. aastate algul. Lähme ära! Miks me peame olema Euroopa Liidus, mis surub meile peale vihakõneseadust, mis paneb meid ehitama raudteed sohu ja ei kusagile, mis nõuab meilt tohutuid ohverdusi kõikvõimalikel ideoloogilistel põhjustel? Hullumeelsus ju! See on ju hullumeelsus! Arendada oma põlevkivienergeetika asemel tuuleenergeetikat, mis oleks mõistuspärane, aga ei. Ja siis tuleb meile igal kolmapäeval siia küll peaminister, õigemini, usurpeerunud peaminister ja muud ministriametis olevad tegelased, kes räägivad meile täpselt sellist orwelllikku juttu, et rahu on sõda, puudus on heaolu jne. See ei ole ju mõistuspärane! Miks me teeme seda siin? Kas tõesti Eesti rahvas on valinud ennast esindama 101 inimest, kes arvavad, et Euroopa direktiivide kohaselt on nende peamine ülesanne mitte riigi heaolu, riigi infrastruktuuri mõistuspärase arengu, riigi energeetika mõistuspärase arengu, riigi demokraatlike vabaduste ja võimude lahususe eest seismine, vaid totrate eurodirektiivide täitmine? Aga välja astuda ka ei saa! Jah, ega mul ei olegi midagi öelda. Tegelikult peaks rääkima muidugi ka veel sellest, et selle eelnõu kontekstis ei ole üldse räägitud keskkonnamõjudest, mis on ka ülimalt oluline, ei ole räägitud meie loodusressursside mõistuspärasest kasutamisest – liiv, kruus, tsemendi tegemine jne. Kõigest sellest ei ole siin üldse räägitud, aga see on mitte vähem oluline kogu selle projekti juures, et ta mõistuspärane oleks. Seetõttu mul ei ole ju mingit kahtlust, et kivinägudega koalitsioonisaadikud tulevad ja hääletavad selle eelnõu maha. Aga teadke siis, kullakesed, kes te selle eelnõu tagasi lükkate, et sellega te võtate ka vastutuse selle eest, et Eesti riik ei käitu ega tegutse mõistuspäraselt, vaid teeb seda mõistusevastaselt. Aitäh!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No see Rail Baltic on nagu õpikunäide Eesti kääbusriigi gigantomaaniast. Meil on gigantomaania! Me purustame Venemaad, tükeldame teda, surume põlvili. Teiselt poolt me ehitame mingisugust raudteed, mis viib eikusagile, mis maksab pööraselt palju, kus ei ole meil kaupasid, mida vedada, sest meie majandus on Reformierakonna targal juhtimisel sisuliselt hävitatud või hävimise kursil. Ja samal ajal on meil tegemata kõik kodutööd. Meil ei ole neljarealist teed Tartusse, meil ei ole neljarealist Via Balticat, meil ei ole Saaremaa püsiühendust. Kui sa Hiiumaale lähed, siis sa ei või kunagi kindel olla, kas sa saad ikka praamiga tagasi, sest võib-olla on vesi madal, võib-olla on tehniline rike, võib-olla on veel mingisugune probleem. Need kodused asjad on meil kõik korrast ära ja tegemata, sest raha ei ole. Raha ei ole! Aga gigantomaania – ehitada raudtee, kaevata kümnete meetrite sügavuselt sohu kuni kandva pinnaseni, et ehitada seda trassi, ehitada viadukte, mis ei vii mitte kusagile –, vaat selle jaoks meil raha on. Miks meil see raha on? Miks see raha leitakse, ma ei tea, kust kohast, aga tulevaste põlvkondade vaevade ja võlgade hinnaga? Sellepärast, et me oleme Euroopa Liidus. Meil on vaja püsiühendust Euroopaga. Kümme aastat tagasi lubati meile, et saame, ma ei tea, kuue tunniga – või kui palju tunde seal oli, võib-olla ma eksin – Berliini ooperisse. Aga nüüd tuleb välja, et kuskile Kükametsa saame välja ja seal tuleb, ma ei tea, teivasjaamas oodata, ma isegi ei oska öelda, missugust transpordivahendit, millega siis ikkagi Berliini ooperisse saada. Absurd ju täielik! Totrus täielik! Aga surume edasi. Surume edasi! Ei mõista seda kõike, lihtsalt ei mõista seda kõike. Ja siis öeldakse meile, et aga me ei saa sellest projektist enam lahkuda, sest siis tuleb meil Euroopa Liidust ka lahkuda. Ma ütlen teile, sõbrad: aga lahkumegi Euroopa Liidust, sellest ebademokraatlikust, rohehullust nui neljaks kõikidele pealesuruvast Euroopa Liidust, sõjahullust põdevast Euroopa Liidust! Lähme ära! Lähme ära ja muutume selleks iseseisvaks riigiks, kelleks me tõepoolest tões ja vaimus tahtsime saada 1990. aastate algul! Lähme ära! Miks me peame olema Euroopa Liidus, mis surub meile peale vihakõneseadust, mis paneb meid ehitama raudteed sohu ja eikusagile, mis nõuab meilt tohutuid ohverdusi kõikvõimalikel ideoloogilistel põhjustel? Hullumeelsus ju! See on ju hullumeelsus! Arendada tuuleenergeetikat oma põlevkivienergeetika asemel, mis oleks mõistuspärane! Ja siis tulevad meile igal kolmapäeval siia peaminister, õigemini, usurpeerunud peaminister ja muud ministriametis olevad tegelased, kes räägivad meile sellist orwellilikku juttu, et rahu on sõda, puudus on heaolu jne. See ei ole ju mõistuspärane! Miks me teeme seda siin?! Kas tõesti Eesti rahvas on valinud ennast esindama 101 inimest, kes arvavad, et Euroopa direktiivide kohaselt on nende peamine ülesanne mitte riigi heaolu, riigi infrastruktuuri mõistuspärase arengu, riigi energeetika mõistuspärase arengu, riigi demokraatlike vabaduste ja võimude lahususe eest seismine, vaid totrate eurodirektiivide täitmine? Aga välja astuda ka ei saa! Jah, ega mul ei olegi midagi öelda. Tegelikult peaks rääkima muidugi veel sellest, et selle eelnõu kontekstis ei ole üldse räägitud keskkonnamõjudest, mis on ka ülimalt oluline [teema], ei ole räägitud meie loodusressursside mõistuspärasest kasutamisest – liiv, kruus, tsemendi tootmine ja nii edasi. Kõigest sellest ei ole siin üldse räägitud, aga see pole mitte vähem oluline kogu selle projekti juures, et ta mõistuspärane oleks. Mul ei ole mingit kahtlust, et kivinägudega koalitsioonisaadikud tulevad ja hääletavad selle eelnõu maha. Aga teadke siis, kullakesed, kes te selle eelnõu tagasi lükkate, et sellega te võtate ka vastutuse selle eest, et Eesti riik ei käitu ega tegutse mõistuspäraselt, vaid teeb seda mõistusevastaselt. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma vaatasin, et Mart Helmet võttis kohe nõutuks, aga ma kutsun üles, et tuleb ikkagi panna edasi, tuleb võidelda. Nii et jõudu tööle meile! Kui me räägime Rail Balticust, siis tuleb loomulikult vaadata, kust see alguse sai ja mis on vahepeal toimunud ja kui kaugel me praegu oleme. No eks sellest Rail Balticust hakati rääkima juba 2000. aastal, 2011. aastal tehti lausa uuring, vaadati, kui palju see maksma läheb. Tol ajal oli hinnang antud 3,6 miljardit. Siis möödus veel aega, 2017. aastal tehti tulude ja kulude analüüs, siis oli hind juba 5,8 miljardit. 2019. aastal hakati projekteerima ja planeerima. Siis lõpuks, mis praeguseks välja tuleb, see hind on vähemalt 25 miljardit ja vaata et isegi rohkem. Ei ole raha, ei ole kõiki projekte, kui me räägime mitte ainult Eesti lõikes, vaid ka Balti riikide lõikes, näiteks Lätist-Leedust, kus on veel maad ostmata. Vaatamata sellele, et meil ei ole isegi kindlat poliitilist kindlust, et Läti ja Leedu – eriti Läti – on võimelised seda projekti ellu viima, me paneme edasi. Me pakkusime välja, just hiljuti, et vähemalt võtaks aja maha ja teeks uurimiskomisjoni. Siinsamas istungisaalis arutasime seda, aga ka see otsus ju hääletati maha. Ma arvan, et tol ajal oleks väga õige lähenemine, kuidas üleüldiselt tuua erinevad erakonna esindajad laua taha, kuidas tuua Läti ja Leedu kolleegid laua taha ja vaadata, kas see projekt on üldse realiseeritav. Väga oluline küsimus, mis tegelikult siiani on lahtine: aga kes seda kõike veel ülal hakkab pidama? Need summad, mis on hoolduskuludeks prognoositud, on üüratud. Eesti lõikes on prognoositud 50–100 miljonit, pange Läti ja Leedu juurde. Ma vaatasin, et riigikontrolöri väljatoodud summa oli umbes pool miljardit lihtsalt hoolduse ja ülalpidamise peale. No andke andeks, aga kust me selle raha võtame? Vähemalt sellest eelarvest, mida siin on mitmeid kordi menetletud ja mille peaminister homme üle annab, ma küll ei leia, et seal oleks selliseid suuri auke. Võib-olla 2030. või 2031. aastal, juhul kui see projekt üldse realiseerub, leitakse selline raha? No ei leita, on ju tegelikult vastus. Vaatamata sellele, et meil ei ole tegelikult korralikku äriplaani, meil ei ole arusaama, kes ja mis mahus üldse hakkab seda raudteed kasutama, me paneme edasi. Paneme edasi! Nüüd, keskkonnamõjud. Siin pidevalt käib keskkonnakomisjonis rohepaplus, rohepesu. Metsa ei tohi maha võtta, prügi tuleb sorteerida, tuulikuid ja päikesepaneeliparke tuleb ehitada, põlevkivisektor tuleb kinni panna. Ja siis samal ajal rahumeeli tõmmatakse selline koridor üle Eesti, võetakse suur hulk metsa maha, aga sellest ju mitte keegi ei räägi. No andke andeks, aga see on ju puhas kahepalgelisus! Siis võidelgu ka selle eest – needsamad rohelised, kes siin on teatud erakondades, eelkõige nii sotsides kui ka Eesti 200-s ja Reformierakonnas –, aga miskipärast see neid ei huvita. See on teine asi. Ei saa olla roheline, kellel on tegelikult vaade, et see on nagu lubatud. Hea küll, ärme siis võitleme selles küsimuses, aga vaat see, mis puudutab kõike ülejäänut, jäätmekäitlust ja kõike muud, seal tuleb ikka võidelda – et banaanikoor satuks ikkagi õigesse prügiurni, muidu läheb jamaks. Ja kui me räägime regionaalsest mõõtmest ... Sooviks veel kolm minutit juurde, kui tohib.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma vaatasin, et Mart Helmet võttis kohe nõutuks, aga ma kutsun üles, et tuleb ikkagi panna edasi, tuleb võidelda. Nii et jõudu tööle meile! Kui me räägime Rail Balticust, siis tuleb loomulikult vaadata, kust see alguse sai, mis on vahepeal toimunud ja kui kaugel me praegu oleme. No eks sellest Rail Balticust hakati rääkima juba 2000. aastal, 2011. aastal tehti lausa uuring, vaadati, kui palju see maksma läheb. Tol ajal antud hinnang oli 3,6 miljardit. Siis möödus veel aega, 2017. aastal tehti tulude ja kulude analüüs, siis oli hind juba 5,8 miljardit. 2019. aastal hakati projekteerima ja planeerima. Praeguseks on välja tulnud, et see hind on vähemalt 25 miljardit ja vaata et isegi rohkem. Ei ole raha, ei ole kõiki projekte, kui me räägime mitte ainult Eestist, vaid ka teistest Balti riikidest ehk Lätist ja Leedust, kus on veel maad ostmata. Ja vaatamata sellele, et meil ei ole isegi kindlat poliitilist kindlust, et Läti ja Leedu – eriti Läti – on võimelised seda projekti ellu viima, me paneme edasi. Me pakkusime just hiljuti välja, et vähemalt võtaks aja maha ja teeks uurimiskomisjoni. Siinsamas istungisaalis arutasime seda, aga see otsus hääletati maha. Ma arvan, et oleks väga õige lähenemine tuua erinevate erakondade esindajad laua taha, tuua Läti ja Leedu kolleegid laua taha ja analüüsida, kas see projekt on üldse realiseeritav. Väga oluline küsimus, mis tegelikult siiani on lahtine: aga kes seda kõike veel ülal hakkab pidama? Need summad, mis on hoolduskuludeks prognoositud, on üüratud. Eesti lõikes on prognoositud 50–100 miljonit, pange Läti ja Leedu juurde! Ma vaatasin, et riigikontrolöri välja toodud summa oli pool miljardit lihtsalt hoolduse ja ülalpidamise peale. No andke andeks, kust me selle raha võtame? Vähemalt sellest eelarvest, mida siin on mitmeid kordi menetletud ja mille peaminister homme üle annab, ma küll ei leia, et seal oleks selliseid suuri auke. Ehk 2030. või 2031. aastal, kui see projekt tõesti realiseerub, leitakse selline raha? No ei leita, on ju tegelikult vastus. Vaatamata sellele, et meil ei ole korralikku äriplaani, meil ei ole arusaama, kes ja mis mahus üldse hakkab seda raudteed kasutama, me paneme edasi. Paneme edasi! Nüüd, keskkonnamõjud. Keskkonnakomisjonis käib pidevalt rohepaplus, rohepesu. Metsa ei tohi maha võtta, prügi tuleb sorteerida, tuulikuid ja päikesepaneeliparke tuleb ehitada, põlevkivisektor tuleb kinni panna. Ja siis samal ajal rahumeeli tõmmatakse selline koridor üle Eesti, võetakse suur hulk metsa maha, aga sellest mitte keegi ei räägi. No andke andeks, see on ju puhas kahepalgelisus! Võidelgu ka selle vastu needsamad rohelised, kes siin on teatud erakondades, eelkõige sotside, aga ka Eesti 200 ja Reformierakonna ridades. Aga miskipärast see neid ei huvita. See on teine asi. Aga ei saa olla roheline, kui sul tegelikult on vaade, et see on nagu lubatud. Hea küll, ärme siis võitleme selle eest, aga vaat see, mis puudutab kõike ülejäänut, jäätmekäitlust ja kõike muud, seal tuleb ikka võidelda, et banaanikoor satuks ikkagi õigesse prügiurni, muidu läheb jamaks. Ja kui me räägime regionaalsest mõõtmest … Sooviks veel kolm minutit juurde, kui tohib.

Kolm minutit lisaks.

Ja kui me räägime üleüldisest regionaalsest mõõtmest, siis loomulikult, selle raha eest me oleks saanud välja ehitada kogu oma teedevõrgustiku – Tartu, Pärnu. Ma arvan, et väga paljud – ma kujutan ette, et ka lugupeetud istungi juhataja – naudiks turvalist teekonda Tallinnast Pärnusse. Ma saan aru, et ta toetakski seda, et see oleks välja ehitatud. Mida see oleks meile andnud lisaks sellele, et need teed oleksid turvalised? Oleks andnud regionaalse mõju: inimesed saaks kiiresti liikuda, kaubad saaksid kiiresti liikuda. Ja loomulikult see annaks tõuke meie majandusele. Aga see on jäetud tagaplaanile, sellepärast et me võtsime ette Rail Balticu. Tõsi, peab ka tunnistama, et selle projekti taga on ju valdavalt kõik erakonnad. Seda me peame tunnistama. Aga küsimus on selles, et kui on näha, et see asi välja ei vea, kui on näha, et see asi jookseb kinni, siis tuleb ikkagi kõike [kaaluda] ja võtta vastu teised, võib-olla raskemad otsused. Ei ole mõtet senisel viisil, nagu ta on, teadmata tulevikku minna. Milline tulevik on, ei tea keegi. Loomulikult, olukord on keeruline, raha on suur. Need investeeringud oleksid võinud minna meie peatrassidele, peateedele ja see oleks kindlasti elavdanud kogu meie majandust. Aitäh!

Ja kui me räägime üleüldisest regionaalsest mõõtmest, siis loomulikult, selle raha eest me oleks saanud välja ehitada kogu oma teedevõrgustiku – Tartu, Pärnu. Ma arvan, et väga paljudki – ma kujutan ette, et ka lugupeetud istungi juhataja – naudiks turvalist teekonda Tallinnast Pärnusse. Ma saan aru, et ta toetakski seda, et see oleks välja ehitatud. Mis see oleks meile andnud lisaks sellele, et need teed oleksid turvalised? See on see regionaalne mõõde: et inimesed saaks liikuda. Inimesed saaksid liikuda kiiresti, kaubad saaksid liikuda kiiresti. Ja loomulikult, see annab tõuke meie majandusele. Aga see on jäetud tagaplaanile, sellepärast et meie võtsime ette Rail Balticu. Tõsi, peab ka tunnistama, et selle projekti taga on ju valdavalt kõik erakonnad. Seda me peame ju ka tunnistama. Aga küsimus on ju selles, et kui on näha, et see asi välja ei vea, kui on näha, et see asi jookseb kinni, siis tuleb ikkagi vaadata ja võtta vastu ka teised, võib-olla raskemad otsused. Ei ole ju mõtet edasi minna sellisel viisil, nagu ta on, teadmatusse tulevikku. Aga milline tulevik on? Ei tea. Nii et loomulikult, olukord on keeruline, raha on suur. Need investeeringud oleksid võinud minna meie peatrassidele, peateedele ja need oleksid kindlasti elavdanud kogu meie majandust. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 650 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teemegi. Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu 650. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 650 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teemegi. Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu 650. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 650 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.