Omavalitsuste rahastamise reform

Head kolleegid, järgnevalt tänane kuues küsimus. See on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on omavalitsuste rahastamise reform. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Regionaalminister Madis Kallas on tulnud välja uue plaaniga, mis talle paistab õiglane ja ilus, aga tegelikult see selline ei ole. Algust tehti juba eelmisel aastal, kui vähendati [kohalikule omavalitsusele laekuvat] üksikisiku tulumaksu määra ja [muudeti] riiklike pensionide tulumaksu arvestamist. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et sellised omavalitsused, kellel läheb paremini võrreldes teistega, peavad nüüd arvestama sellega, et riigilt hakkavad nad vähem raha saama. Ehk põhimõtteliselt võib öelda, et karistatakse tublimaid. Ja teatud mõttes me võime öelda, et omavalitsuste tasandil või nende riiklikul finantseerimisel kehtestatakse astmeline maks, sest need, kes said enne rohkem, hakkavad vähem saama, ja need, kes said vähem, hakkavad rohkem saama. Eesti Linnade ja Valdade Liit – minu meelest on see kõige pädevam organisatsioon üldse selleks, et oma arvamust avaldada –, mis ühendab omavalitsusi, saatis ministrile oma arvamuse. Arvamus selle sammu kohta on üdini negatiivne. Vaatamata sellele, et minister üritas meile esmaspäeval [riigi]eelarve kontrolli erikomisjonis väita, et ELVL‑i juhatuses on eelkõige nende omavalitsuste esindajad, kes jäävad rahast ilma, tegelikult see nii ei ole, ja teda parandati seal kohapeal. Minu küsimus on see: kas teie leiate, et see on õige samm? Paljudes nendes omavalitsustes, kes jäävad osaliselt rahast ilma, on Reformierakond koalitsioonis, juhtiv erakond. Kas teie arvate, et see on täitsa õiglane samm?

Nii hästi tuleb teie sõnavõtust välja see probleem, mis astmelise tulumaksugagi on: kõik inimesed ütlevad, et justkui peab rikkamaid maksustama, aga kui selgub, et teie olete see rikas, keda äkki rohkem hakatakse maksustama, siis öeldakse, et ei, seda ma nüüd päris ei mõelnud. Praegu puudutab omavalitsuste rahastamise reform tõesti otseselt ka Tallinna, kuna teie olete rikkam omavalitsus ja meil on omavalitsusi, kellel nii hästi ei lähe. Aga teie rahustuseks võin öelda, et arutelud on pooleli. Me ei ole valitsuses seda eelnõu või reformikava veel arutanud, vaid on töörühm, kes sellega tegeleb. Tõesti, mõte on see, et valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivsete mõjude vähendamiseks me tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi. Aga tõsi on see, et selleks tuleb koostada terviklik pakett, sest erinevate omavalitsuste seas on neid, kes vajavad rohkem abi. Osas omavalitsustes on rohkem lapsi, [kes põhjustavad] kõik kulu, ei too tulu sisse – kulu seoses kooli- ja lasteaiakohtadega ning huviringidega. Teistes omavalitsustes on jällegi pensionärid, kellega seoses on teistsugused kulud. Nii et põhimõtteliselt käib praegu arutelu tervikliku paketi üle, mis arvestaks täiendavaid meetmeid lasterikastele omavalitsustele, et säiliks oluliste investeeringute tegemise võimekus. Kui peab looma juurde koolikohti ja lasteaiakohti, siis see on investeering, mida saab teha tuludega, aga kui tulud võetakse ära ja antakse kellelegi teisele, siis selleks raha üle ei jää. Nüüd, lisaks on see, et näiteks Tallinnaga piirnevatel omavalitsustel puudub hetkel juurdepääs paljudele investeeringumeetmetele või on omaosalus nende jaoks liiga kõrge. Ometi on neil tegelikult vaja investeeringuid rohkem teha, kui me räägime just lastest, lasteaedadest ja koolidest. Samuti on üks asi, mis on olnud meile endale väga oluline: see, et kohalikul omavalitsusel oleks rohkem finantsautonoomiat. Meil on probleem, et paljud omavalitsused otseselt ei mõista, mis nad sellest saavad, kui nad ettevõtluse sinna omavalitsusse meelitavad. Peaks olema mingi motivatsioon, et mida see neile annab. Näiteks tuulikute talumise tasuga me oleme selle saavutanud, et kohalikud omavalitsused justkui saavad sellest ka midagi. Ja me mõtleme, kuidas me saaksime seda finantsautonoomiat laiendada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Kui rääkida minust konkreetselt, siis mina kindlasti pooldan astmelist tulumaksu. Kui me räägime minust nagu Vadim Belobrovtsevist, Riigikogu liikmest, kelle palk on selline ja selline, siis ma olen valmis maksma rohkem kui inimesed, kelle palk on miinimumi lähedal või keskmise ringis. Kui rääkida minust kui Riigikogu saadikust, siis mina esindan siin tervet Eestit. Ma ei esinda siin konkreetset omavalitsust, ma esindan kogu Eesti rahvast. Ma tahan, et rahval üle Eesti oleks siin hea elada. See on kommentaar. Aga küsimus on see. Härra Madis Kallas, teie nimekaim, väidab, et see – kuidas ma seda nimetan, skeemiks ei tahaks nagu nimetada, aga ütleme niimoodi – reform, mille ta tahab kehtestada, on ajutise iseloomuga. Praegu on kriisiaeg ja kuskilt peab raha tulema. Raha ei ole kuskilt võtta, aga nendesse regioonidesse, mis on vaesemad, peab ka raha tulema. Ja selle asemel, et lihtsalt lisada riigieelarvest raha, võetakse see teistelt omavalitsustelt. Hea plaan. Aga ta ütlebki, et kui ajad on paremad, siis me hakkame seda teistmoodi tegema ja tuleme põhimõtteliselt tagasi süsteemi juurde, mis on enne olnud. Aga kas me saame seda uskuda, mida räägib meile lugupeetud regionaalminister, kui omal ajal tegelikult juba vähendati eraldisi omavalitsustele? Siis ju öeldi ka, et see on ajutine ja kui Eestil läheb paremini, siis me tuleme selle süsteemi juurde tagasi. Omal ajal oli tegelikult sama suund ka käibemaksuga: see oli 18%. Siis öeldi, et praegu on kriisiaeg, tõstame 20%‑ni ja [hiljem] alandame uuesti 18%‑le. Nüüd me teame, et käibemaks on juba 22%, mitte isegi 20%. Kuidas me saame siis seda juttu uskuda?

Kõigepealt, ma usun, et selles me oleme ühte meelt: ka meie tahame, et kõigil inimestel oleks Eestis hea elada. Selle konkreetse idee aluspunktiks on see, et omavalitsused on erinevad ning et [tuleb] aidata kuidagi tasandada seda valglinnastumist ja regionaalset ebavõrdsust, mis meil on. Aidata neid vaesemaid omavalitsusi, kellel on võib-olla raskem. Aga meie jaoks on ikkagi hästi oluline näiteks see, et efektiivsuse kriteerium kuidagi ära ei kaoks. Et me ei teeks niimoodi, et meil on omavalitsused, kes on tõesti väga pingutanud, mõelnud ja kokku tõmmanud, ja siis me nagu karistame neid nende huvides, kes pole tegelikult ise mingeid raskeid otsuseid langetanud. Seda me kindlasti ei taha. Nüüd, te ütlete, et võiks ju lihtsalt lisada raha riigieelarvest. Võib-olla teile tuleb see üllatusena, aga ma siiski kordan üle, et meil lihtsalt ei ole riigieelarves raha, mis ei ole juba mingiteks asjadeks ette nähtud, ja meil endiselt haigutab riigieelarves suur auk. Tegelikult meie mõte on ikkagi see, et ka kohalikel omavalitsustel oleks rohkem finantsautonoomiat, oleks rohkem võimalusi, ja kuidas me saaksime seda kõike paremini korraldada. Mina ei ole küll kindlasti öelnud, et selline süsteem oleks ajutine. Ma ei tea, kas minister Kallas on seda väitnud, aga meil ei ole plaani teha seda ajutiselt, vaid plaan on ikkagi reformida seda süsteemi, mis on olnud suure kriitika all, omavalitsuste rahastamise mudelit. Aga nagu ma ütlesin, seal on väga palju erinevaid elemente. Läbirääkimised [käivad] töörühmas. Meil on inimesed, kes on kursis kohalike omavalitsuste tööde ja tegemistega nii Tallinnas kui ka väljaspool Tallinna ja Tallinnast kaugemal, nemad on selles töörühmas. Seal käivad vaidlused, et jõuda lõpplahenduseni, mis loodetavasti ei ole väga kaugel.

Aitäh! Rene Kokk, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Teie tegevus on viinud omavalitsused sellisesse seisu, et me peame päris tihti lugema lehest, kuidas mõni omavalitsus arutab volikogus ühe või teise kooliastme sulgemist, [koomale tõmbamist] või lasteaia kinnipanemist. Ei ole enam harvad juhud, kus omavalitsused lähevad miinuseelarvega aastale vastu. Näiteks kas või see, et riigipoolne õpetajate palga tõstmine, mis varasemalt oli, on iseenesest õige ja vajalik, aga omavalitsustele ei antud vahendeid selleks, et tõsta lasteaiaõpetajate ja huviharidusega tegelevate inimeste palkasid. Te teate väga hästi, et need on omavahel seotud. Omavalitsustel on kulud erinevatele energiakandjatele, energiakulud, transpordikulud, on igasugused maksutõusud, see puudutab näiteks käibemaksu, erinevad ehitised on omavalitsustel pooleli. See on viinud omavalitsused väga raskesse olukorda. Kas või see, et tegelikult omavalitsused hea meelega aitavad Ukrainast tulnud inimesi, majutavad neid, aga kõik lisakulud, mis sellega kaasnevad, on jäetud viimasel ajal omavalitsuste kanda. Sellest tulenevalt tahan küsida, milline on plaan. Kas plaan ongi selline, et me laome omavalitsustele tegevusi ainult juurde ja kogu aeg [räägime], et koolivõrk ja esmatasandi kool on omavalitsuse asi, aga vahendeid kaasa ei anna? Kas selline plaan ongi, et läheme niimoodi edasi ja järjest laome asju juurde, aga raha kaasa ei anna? Või äkki on teil anda mõni positiivne sõnum, millal te plaanite hakata omavalitsustele lisaks tegevustele nendeks ka rahalisi vahendeid kaasa andma?

Aitäh! Omavalitsuste rahastamist me oleme suurendanud, me oleme pannud raha kaasa. Ka lasteaiaõpetajate palga jaoks me panime raha kaasa koos sellega, kui me tõstsime õpetajate palka. Ma saan aru, et te tahate valitsust kõiges süüdistada, aga tõepoolest, haridus on kohaliku omavalitsuse korraldada ja kohalik omavalitsus peab saama otsustada, millised koolid töötavad, millised koolid ei tööta, [ja jälgib], kui palju on lapsi, kui palju on lapsi sündimas ning kas saab koole kokku panna. See on kohaliku omavalitsuse korraldada. Me oleme olnud väga uhked selle üle, et meie haridussüsteem on väga autonoomne. Tegelikult on autonoomsus nii koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse tasandil, kooli tasandil kui ka õpetaja tasandil, et kuidas ta kogu kooliplaani rakendab. Meie oleme teinud riigi tasandil seda, et oleme teinud väikeste maakoolide rahastamise mudeli, ja me muutsime seda mudelit just selleks, et [esimese ja teise kooliastme] koole – esimene kuni kuues klass, kui lapsed on väiksemad – saaks pidada kodude lähedal, seal, kus inimesed elavad, ja neid ei pandaks kinni. Jah, tõsi on see, et suuremad lapsed, eriti need, kes käivad gümnaasiumis, [käivad koolis kaugemal]. Kaks kolmandikku lastest ei vali oma kodulähedast gümnaasiumi ehk nad juba praegu lähevad mujale. Ja tõsi on see, et seal on vaja hoopis teistsuguseid kompetentse, hoopis teistsuguseid õpetajaid ja seda ei ole võimalik pakkuda kõrgel tasemel erinevates kohalikes omavalitsustes. Seetõttu on ju kohalikud omavalitsused neid otsuseid ka teinud. Aga minu meelest ei ole riigil kohane sekkuda ja öelda ühe või teise kooli kohta, kui nemad on selle raske [sulgemise] otsuse teinud, et te ei või seda teha. Kohalik kogukond otsustab ikkagi selle üle, millist kooli kohalik omavalitsus jaksab üleval pidada. Nüüd ma näen, et teil on jälle protseduuriline küsimus, kus te hakkate minuga vaidlema ja millele ma enam vastata ei saa. Minu meelest see ei ole lihtsalt kohane. Jah, teie küsimus oli, kas pannakse raha kaasa. Võib-olla jällegi tuleb teile üllatusena, et riigieelarves ei ole mingit täiendavat raha, mida kuhugi kaasa panna. Selle jaoks me oleme sunnitud tõstma makse ja paluma maksumaksjalt suuremat panust, et me saaksime [teha] kõiki neid asju, mida me praegu riigis teeme, ja ka kõiki neid toredaid asju, mida te tahate, et me teeksime, ja investeerida piisavalt julgeolekusse. Selle jaoks me oleme pidanud paluma maksumaksjatelt täiendavat panust.

Aitäh, proua peaminister! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Kindlasti ei saa öelda, et ma kuidagi kuritarvitan protseduuriliste küsimuste võtmist, nagu siin peaminister just viitama hakkas või viitas. Aga tõsi on see, et ega ma küsimusele vastust ei saanud. Ma kuulsin seda, mida on tehtud, aga minu küsimusele jälle ei vastatud. Ja siis me imestame siin, miks küsitakse nii või teisiti – sest nädalast nädalasse peaminister lihtsalt ei vasta küsimustele. Äkki ta saab järgmise küsimuse juures ka vastata, mida on plaanis teha KOV‑ide toetamiseks?

Aitäh! Ma ei saa seda praegu kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks, te ei ole seda ka protseduurilisena sõnastanud.