Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) esimene lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 392 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Peeter Tali.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon kuulas oma 4. märtsi istungil ära kaitseminister Hanno Pevkuri ettekande ja selgitused. Riigikaitsekomisjon otsustas otsekohe konsensuslikult, et tuleb algatada elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kaitseministeeriumi ametnikud. Riigikaitsekomisjon aktsepteeris eelnõu ja seletuskirja puhul nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli täpsustusi, mille hulgas sisuline täpsustus oli erakorralise seisukorra [mõiste] lisamine eelnõu § 2 punktidesse 2 ja 4. Eelnõul on kolm peamist eesmärki. Elektroonilise side seaduse muudatus loob õigusliku aluse harjutada ohualapõhist ohuteavituse edastamist sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel ja riigikaitse-eesmärgi saavutamiseks. Looduskaitseseaduse esimene muudatus sätestab sõjalise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse-eesmärkide saavutamiseks tingimused, mille korral on võimalik riigi kaitsmist harjutada ka ranna‑ ja kaldakaitse piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. Seadusemuudatus loob õigusliku aluse selleks, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemiste läbiviimiseks. Toon näite ka: pioneerirajatiste ehitamiseks, aga ka lammutamiseks, seda siis eesmärgiga tõkestada vastase liikumist, tagada oma vägedele läbipääs ja liikumisvabadus ning tõsta oma vägede hukukindlust. [Eelnõu] kolmanda muudatuse ehk looduskaitseseaduse teise muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis rajada ehitisi, mis tagavad riigikaitse-eesmärke, aga ka võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda vastu samaväärset kinnisasja. Riigikaitsekomisjon algatas eelnõu kiireloomulisena, sest selle jõustumine on kavandatud juba 1. maiks. Kiireloomulisuse põhjus on mais algav suurõppus Kevadtorm, mille käigus suurusjärgus 13 000 Eesti ja liitlaste sõdurit harjutab Eesti kaitsmist. Selle aasta Kevadtormi LIVEX ehk aktiivne faas on planeeritud Pärnumaale, Läänemaale ja saartele. Õppus Kevadtorm on üks kord varem ka üle Pärnumaa käinud, aga saartel ei ole sellisel kujul seda õppust mitte kunagi peetud. Kevadtorm on osa NATO suurimast külma sõja järgsest õppusest Steadfast Defender 24, mis eesti keeles on kindel või vankumatu kaitsja. Palun kolleegidel eelnõu toetada ja saata see sujuvalt, ent kiireloomuliselt teisele lugemisele. Tänan!

Suur tänu ettekandjale! Teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan eelnõu 392 esimese lugemise arutelu keskkonnakomisjonis. Komisjoni olid kutsutud [esindajad] nende muudetavate seadustega seotud ministeeriumidest, mille haldusala need aktid puudutavad, ehk Kaitseministeeriumi, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad. Kaitseministeeriumi, MKM‑i ja Siseministeeriumi esindajatel ei olnud riigikaitsekomisjoni esitatud eelnõu kohta midagi täiendavalt öelda. Kõik need ministeeriumid pooldavad muudatusi esitatud kujul. Küll aga tekkis diskussioon Kliimaministeeriumi esindajatega, kuna nende hinnangul vajaks looduskaitseseaduse kolmas muudatus täiendavaid arutelusid. Tegu on muudatusega, mis võimaldaks ehituskeeluvööndisse ehitada muid, mitteriigikaitselisi ehitisi riigikaitse tagamise eesmärgil, Keskkonnaameti nõusolekul ning kaitseministri ettepanekul. Probleemiks on antud juhul kaalutlusõiguse andmine Keskkonnaametile, kellel aga looduskaitseseaduse põhimõtetest tulenevalt ei pruugi olla taolise erisuse andmise jaoks alust. Keskkonnaameti esindaja hinnangul pole neil taolises olukorras ühtki kaalutlusprintsiipi, millest lähtuvalt eirata looduskaitseseaduse põhimõtteid. Kuigi ühelt poolt on eelnõu algatajad soovinud erisuse võimalusega tagada riigikaitse-eesmärgil vahetatavate maade omanike õiglane kohtlemine Kaitseministeeriumi poolt, ei pruugi erisuse tegemine paista õiglane teistele inimestele, kellele samas piirkonnas laienevad ehituskeeluvööndi piirangud. Samas on Kliimaministeeriumi esindajad väljendanud üldjoontes toetust seadusemuudatusele ning mõlema, nii Kliimaministeeriumi kui ka Kaitseministeeriumi esindajad väljendasid komisjoni ees valmisolekut leida seaduseelnõu sätte ning selgituse sõnastamisel mõlemat osapoolt rahuldav kompromiss. Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse, kuivõrd looduskaitseseaduse kolmas muudatus on seotud just Kevadtormi õppusega. Saime vastuse, et tegelikult [seost] ei ole, kuid kiireloomulisus on seotud vajadusega lahendada Balti kaitseliini rajamisega ning Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud küsimusi. Viimase puhul on võimalikke vahetusmaid seletuskirjas kokku loetletud kolm, kuid täiendava analüüsi põhjal võib Kaitseministeeriumi esindaja hinnangul neid olla kuus. Samas möönsid Kaitseministeeriumi esindajad, et maadevahetuse otsuseni tuleb käia päris mitu sammu ning tegu on sisuliselt eelviimase variandiga, kui kõik eelnevad võimalused on juba ammendunud. Seetõttu ei saaks tegu olla kergekäeliselt antava võimalusega. Keskkonnaameti esindaja sõnul laieneb see muudatus tulevikus ka muudele olukordadele ja seetõttu peab sobiv lahendus eelnõu sõnastuses seda arvestama. Tõdesime komisjoni poolt, et oluline on tõepoolest tagada niisugune olukord, kus üle Eesti ei hakkaks jõgede ja järvede kaldale riigikaitse tagamise eesmärgil liiga kergekäeliselt kerkima massiliselt muid ehitisi, näiteks saunasid. Kuna nii Kliimaministeeriumi kui ka Kaitseministeeriumi esindajad väljendasid valmisolekut leida koostöös sätte sõnastamiseks sobiv lahendus, andsime neile selleks kaks nädalat aega. Sama pikk aeg sai antud ka kõikvõimalikele huvigruppidele arvamuse andmiseks, et hoolimata kiiremast menetlusest, kui oleks tavapärane, saaksime kõiki kaasamisprotseduure ja arutelusid koos ärakuulamistega teha korrektselt. Muu hulgas tegi komisjon järgmised menetlusotsused: küsida eelnõu kohta arvamust Riigikogu majanduskomisjonilt, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. märts kell 10. Sellega on ülevaade komisjoni arutelust lõpetatud. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun! (Tiit Maran palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Auväärt eesistuja! Auväärt kuulajad saalis! Meie ees on riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on algatatud erakorraliselt, tähendab, peab olema põhjus või vajadus, miks seda menetleda väljaspool tavapärast protseduuri. Põhjuseks on toodud Kevadtorm. See on sellisel kujul täiesti mõistetav, sest õigusruum peab andma võimaluse [tagada] meie kaitsevõimet. Meie ees on viis sätet muutmisettepanekutega. Ma jätan välja selle, mis puudutab sidet, sest siin on ilmselgelt õiguslünk, mis on vaja täita. Enam huvi pakuvad vast looduskaitseseaduse muutmise ettepanekud neljas punktis. Kui neid vaadata, siis on näha, et tegelikult vaid ühte neist saab vahetult seostada Kevadtormiga. See on see punkt, mis annab Keskkonnaametile võimaluse pakkuda erandkorras [võimalust] liikuda sõjaväelise väljaõppe ja riigikaitse eesmärgil väljaspool teid ranna või kalda piiranguvööndis. Väga mõistetav ja arusaadav muudatusettepanek. Kui me vaatame ülejäänud kolme, siis jääb natuke arusaamatuks, miks nendega peaks tegelema erakorraliselt, seda enam, et siia auväärsesse kotta on lähiajal tulemas looduskaitseseaduse muutmise seaduste pakett. Tark kiirustab aeglaselt, sest ta teab, et vanakuri võib [peituda] pisiasjades. Eriti siis, kui on võimalik, et see kiirustamine ei olegi nii väga oluline. Kui me vaatame neist muudatusettepanekutest kahte, siis ei tundu tõenäoline olevat, et siin võiksid mingid pisiasjad esile tulla. See puudutab seda, et kui riigikaitse-eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, erakorralise olukorra või sõjaseisukorra puhul oleks vaja liikuda rannavööndis või kaldavööndis, siis selleks tõepoolest Keskkonnaameti [nõusolekut] ei ole tarvis. Muidugi, kui erakorralise seisukorra kehtestamine seda võimalust ära ei võta. Aga [see muudatus] on igal juhul mõistlik. Kolmas muudatusettepanek, see, mis puudutab nii-öelda asendusmaa andmist lisaks riigikaitseliste ehitiste ka muude ehitiste puhul Keskkonnaameti nõusolekul ja riigikaitse korraldamise eest vastutava ministri ettepanekul, on kaheti nähtav. Eesmärk on loomulikult õilis: et varasem omanik saaks endale samaväärse asendusmaa. Teisalt tähendab see paratamatult inimmõju laiendamist kuskil mujal kaldavööndis. Võimalik, et siin tasub pikemalt kaalutleda ja mõtiskleda. Pähe tulevad mõningad teemad, mis võivad olla olulised, näiteks kunagine maadevahetuse skandaal. Kas ehk kiirustamise korral ei peitu siin kuskil mingi selline võimalus? Võimalik, et tasub põhjalikumalt kaaluda, kas me peame sellega sellisel määral kiirustama. Teiseks, kui palju neid ikkagi tuleb, selliseid asendusi? Algul räägiti kolmest, siis kuulsime juba kuuest. Kui palju neid tegelikult on? [Ma ei arva,] et neid ei peaks olema, aga siin on jälle kaalumise koht. Nagu öeldud, vanakuri peitub pisiasjades. Lisaks veel kaalutlemise alused. Kui kujutada ette ühelt poolt Keskkonnaameti juhatajat ja teiselt poolt kaitseministrit, siis kuidas Keskkonnaameti juhataja saaks kaalutletult öelda ei, kui ühelt poolt on näiliselt olemas kaitsehuvid ja teiselt poolt elukeskkonna huvid. See [saab] kindlasti keeruline olema. Nii et esialgu võib see küsimus, mis on kolmandas punktis, tunduda lihtne, aga siin võib olla keerukaid situatsioone, mis on vaja põhjalikult läbi arutada. Sisuliselt on lahenduseks kolm olukorda. Selle erakorralise menetluse, mis praegu käsitlusel on, võiks äkki viia hoopis looduskaitseseaduse muutmise [seaduse] eelnõusse, mis lähiajal [siia] tuleb. Aga võimalik, et lahendus peitub ka juba olemasolevates seadustes, näiteks planeeringute kaudu. Vanakuri [peitub] pisiasjades. Tark kiirustab aeglaselt. Selge on see, et kaitsetemaatika on pakiline, oluline ja tähtis, aga mõnikord võib olla mõistlikum ka aeglaselt kiirustada. Lootust annab, et kaks ministeeriumi leiavad sellele lahenduse eelnõu kahe lugemise vahel. Tahaks loota, et see ka nii läheb. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 392 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 21. märtsil kell 10. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.