Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane 12. päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 246. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Aitäh! Selle just olnud hääletusega seoses ma avaldan veel kord oma täielikku hämmeldust, kuidas võimul olev koalitsioon toetab äärmusislamiste naiste rõhumisel, diskrimineerimisel ja alandamisel. Aga läheme nüüd seaduseelnõu 245 juurde. See käsitleb niinimetatud kahe tooli seadust ehk seda, et Riigikogu liikmed võivad samaaegselt kuuluda nii Riigikokku kui ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. See oli lubatud kuni 2005. aastani. Lubati nii kandideerida kui ka valituks osutununa osaleda volikogu töös. Aga ka siis oli juba pikalt üleval arutelu, kas selline ametite ühildamine ei ole mitte vastuolus põhiseadusega ja kas seda olukorda ei peaks likvideerima. 2005. aastal jõutigi seisukohale, et see seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühildamatuse põhiseaduslike põhimõtetega, ja kahel toolil istumise [õigus] tühistatigi ära. Nii [oli see] üsna pikalt. Seda küll vaidlustati, järgmine koosseis pööras selle tagasi, aga president seadust välja ei kuulutanud ja ka Riigikohus leidis, et mandaatide ühitamise taaslubamine ei ole vastavuses meie põhiseadusega. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus ja et omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. See õigus oli tühistatud, kuni aastal 2017 leidis võimul olev koalitsioon taas, et seda võiks lubada, et ka Riigikogu liikmed ja ministrid korjaksid väga suure hääle[saagi] kohalikel valimistel. Võetigi vastu see otsus ja jälle lubati samaaegselt kuuluda volikogusse ja Riigikogusse. See, nagu me näeme oma igapäevases töös, ei ole tegelikult mõistlik ka puhtpraktilistel põhjustel, sest seeläbi kannatavad mõlemad tööd. Volikogud on reeglina kolmapäeviti või neljapäeviti. Tahes-tahtmata tuleb Riigikogu liikmel, kes on valitud volikogusse ja osaleb selle töös, valida, kas teha riigikogulase tööd või teha omavalitsuse esindaja tööd. Üks neist paratamatult kannatab, sellepärast et siis ei saa osaleda kas omavalitsuse volikogus, selle komisjonides, Riigikogus või Riigikogu komisjonide töös. Selleks, et seda vältida, et vältida ka kohalike omavalitsuste parteistamist, võimuvertikaali kehtestamist ja et nende autonoomia ikkagi säiliks, ongi see eelnõu esitatud. Selle eesmärk on parandada Eesti poliitilist kultuuri ja likvideerida väljakujunenud peibutuspartide institutsioon, mis vähendab kohalike volikogude iseseisvust. Mul on hea näide 2013. aastast, kui kohalikel valimistel kandideeris näiteks 93 Riigikogu liiget, kellest valituks osutus 60. Ainult üks neist võttis omavalitsuse volikogu mandaadi vastu ja ainult üks asus abilinnapeana tööle. Nii et tegelikult me näeme, et see osalemine ja [osalemise] soov ei ole sugugi tõsiseltvõetavad, vaid tegemist on tõesti sõna otseses mõttes peibutuspartidega. See eelnõu ei võta kelleltki ära õigust kandideerida. Kui ta soovib kohalikel valimistel kandideerida, siis ta võib seda teha, aga kui ta osutub valituks, siis tuleb tal ette valikumoment, kas ta jätkab tööd Riigikogu liikmena või loobub sellest mandaadist ja läheb kohalikku omavalitsusse sealset tööd tegema. Ja olgu lõpetuseks öeldud, et selline kord on kehtestatud ka mitmetes teistes Euroopa riikides. Näiteks Lätis on just nimelt niimoodi see sätestatud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu!

Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Aitäh! Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon käsitles seda eelnõu oma istungil, mis toimus neljapäeval, 14. septembril 2023. aastal. Tegu ei ole esmakordse aruteluga. Nii nagu eelmine ettekandja siin viitas, on [teemat] korduvalt käsitletud ja on olnud erinevaid praktikaid. Nendest kõigist komisjoni arutelus räägiti. Komisjonis oli Henn Põlluaas, kes kandis eelnõu ette ja selgitas selle motivatsiooni. Meil oli [komisjonis] ka Vabariigi Valitsuse esindaja, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Sellest tekkis omakorda väike diskussioon, kas Vabariigi Valitsusel on asjakohane siin üldse arvamust avaldada. Ja tegelikult jäid kõik sellele meelele, et on küll traditsioon, et valitsus oma seisukohta väljendab, kuid see tegelikult ei mõjuta seda, et lubatavus ja mittelubatavus kujuneb ikkagi parlamentaarse arutelu ja kaalumise tulemusena. Seda on varasemalt hinnanud ka Riigikohus ja andnud praegu kehtivale seadusele oma hinnangu. Siis oli meil muidugi jutuks ka seesama asjaolu, et mitmed inimesed on üheaegselt valitud nii Riigikogusse kui ka kohaliku omavalitsuse volikogusse, nagu ka siinkõneleja. Pean kohe tõdema, et selline huvide kokkulangevus siin minu kui ettekandja puhul on olemas. Loomulikult nõuab see pühendumist mõlemale ülesandele. Arutelu oligi selle üle, kas see on võimalik ja kas need ametid on ühitatavad. Üldiselt jäädi eri arvamusele. Aga selle arutelu tulemusena tehti ka menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.09.2023. [Aeg] on nüüd läinud küll veidikene või isegi rohkem kui veidikene edasi. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 ja 1 komisjonis osalenud liige jättis hääletamata. Ja juhtivkomisjon määras esindajaks siinkõneleja. See [otsus võeti vastu] ühehäälselt, kuigi ka hääletamata jätnud komisjoni liikmeid oli. Selline oli lühikene ülevaade. Ootan küsimusi.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [algatatud eelnõu] 246 puudutab kohaliku omavalitsuse volikokku valitud Riigikogu liikmete [tööd], kahe tooli jagamist. Valitsust see tõepoolest ei peaks puudutama, see on Riigikogu enesemääramise õigus. Kui me [tahame] otsustada, et Riigikogu liikmed ei saa osaleda kohalike omavalitsuste töös volikogude kaudu, siis nii me saame ka otsustada. Seda praktikat on ka varasemalt teostatud ja see praktika, nagu on teada, ei löönud sassi kohalike omavalitsuste volikogude tööd ega andnud ka mingeid suuri tagasilööke Riigikogu liikmete tööle. Ametite ühildamise keelu eesmärk, nagu ka eelnõu ettekandja ütles, on see, et Riigikogu liikmed pühenduksid parlamenditööle. On selge, et kohalik omavalitsus on tähtis. Pühendudes Riigikogu tööle, tuleb leida võimalus käia ka kohaliku omavalitsuse volikogus. Üldjuhul on [volikogu istung] kas kolmapäeviti või neljapäeviti. Kõik sõltub sellest, kas oled koalitsioonis või opositsioonis. Koalitsioonis olles saab kohaliku omavalitsuse põhimäärust muuta selliselt, et teha [istungeid] näiteks neljapäeviti õhtupoole. Kui satud olema opositsioonis, siis teeb koalitsioon üldjuhul volikogu istungid kolmapäeviti, kui Riigikogus on täistööpäev. Ja võib tekkida olukord, et kolmel järjestikusel volikogu istungil mitteosaledes volikogu liikme volitused peatuvad. See on järjekordselt selline näide, mida ei tohiks lasta juhtuda, et pead hakkama enda [volitusi] peatama või asendusliikme tooma. Eelnõu [seletuskirjas] on välja toodud ka ilusti, et olid ajad, kui Tallinna volikogus 79 volinikust oli 53 asendusliikmed mis iganes põhjusel. Praegu on nii, et kui allasutuse töötaja saab valituks volikokku, siis ta peab valima, kas ta jääb allasutusse tööle või ta toimetab volikogus. Riigikogu valimised on teistmoodi üles ehitatud kui kohalike omavalitsuste valimised. Kohalike omavalitsuste valimistel peab su rahvastikuregistrijärgne elukoht olema omavalitsuses, kus sa kandideerid. Riigikogu liikmena on sul mandaat üle-eestiline ja sa võid ka kandideerida teises ringkonnas. Sellisel juhul oleks mõistlik, et see niinimetatud kahel toolil olemine saaks ära lõpetatud. Kui sa oled Riigikokku valitud oma valimisringkonnas ja oma elukohajärgses piirkonnas oled ka volikogu liige ja näiteks on sind valitud ka Riigikogu komisjoni esimeheks, siis võib tekkida pahatihti olukordi, kus esimees peab ära käima ja ei saa juhtida Riigikogu komisjoni tööd. See pärsib Riigikogu liikme ülesannete täitmist Riigikogus. Võttes seda teemat nüüd üldiselt kokku, paluksime suurel saalil toetada seda eelnõu, mis loob järgmisteks kohalike omavalitsuste valimisteks parema selguse, et kandidaadid saaksid juba varakult ennast määratleda. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 246 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 246 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 10 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 246 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Järgnevalt tänane 13. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276. Ettekandeks pidi siia tulema Riigikogu liige Ants Frosch, aga Ants Frosch andis meile teada, et ta ei saa täna ettekannet [teha]. Kuna ettekandjaks ei ole ka kedagi teist määratud, siis tekib meil arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me ei ava.