Olukord riigis

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on täpselt samasugune nagu ka eelmine teemapüstitus, ehk siis, "Olukord riigis". Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, peaminister, eks ole, no teie tänane esinemine on siin kogu aeg jätkuvalt-jätkuvalt nagu Põhja-Korea uudistesaatest, kus rahvas nälgib, aga juhid edastavad ainult niinimetatud häid uudiseid, kus mitte miski ei vasta tõele. Vaadake, nende heade uudiste aeg on ammu läbi ja keegi ei usu teid ju enam. Te rääkisite, et kulusid tõmmatakse koomale. No kulusid ei tõmmata ju koomale! Tervisekassa uue juhi leidmiseks plaanitakse kulutada tervelt 35 000 eurot. Ja Eesti eelarve lastakse ju järgmisel aastal peaaegu kahe miljardiga miinusesse. Majandus on sügavas kriisis, maksukoormus on juba rekordiline ja riik hakkab nüüd üha enam elama siis tulevaste põlvede arvel laenurahast. Te ei ole suutnud kulusid kontrolli alla saada ega riigi rahandust tasakaalu viia ja nüüd lahendate seda hoogsa laenuga. Samas olete te väga järjekindlalt seisnud selle eest, et – ja kuulsime seda ka täna –, et maksuküüru kaotamine peab igal juhul toimuma, hoolimata sellest, et see toob riigieelarvesse ligi pool miljardit eurot puudujääki igal aastal. Sõnades te muidugi seisate madalapalgaliste eest, aga see maksuküüru kaotamine ei aita vähese ja keskmise sissetulekuga inimesi mitte kuidagi, sest nemad peavad ikka hakkama poes, tanklas või oma kodukuludes rohkem maksma, et see auk eelarves kuidagi ära täita. Te olete kärpinud perehüvitisi, räägite vajadusest tõsta tarbimismakse nagu käibemaks, automaks või koguni kinnisvaramaks, aga need kõik langevad valusalt just madalapalgalistele ja keskklassile. Ja nüüd, kus riigil on juba suur eelarvedefitsiit, te tõesti kavatsete laenata – ja teil ei ole häbi seda öelda – te kavatsete laenata meie laste arvelt. Ja tulevikus see tagasimakse ju tabab samuti neid kõige haavatavamaid inimesi, kellel ilmselgelt tõstetakse taas makse. Te väidate, et kõik, mida te teete, on vajalik; aga kui see nii on, siis miks on teie toetus, erakonna toetus ajaloo madalaim? Ja teie koalitsioonipartneri Eesti 200 toetus praktiliselt on kadunud – kaks protsenti – ja teie valitsuse koondtoetus on 13,8%. (Juhataja: "Teie aeg!") Ja põhjakorealik on siin tõesti öelda, et te kavatsete 2027. aastal niimoodi valimisi võita. No mis õigusega te veel üldse arvate, et esindate Eesti rahvast või olete (Juhataja: "Aitäh!") üldse valitsemiskõlblik? Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Aitäh! Kõik see, kogu see pudru-kapsad muidugi oli jälle selline, et reiting ja rahaotsused ja nii edasi. Ma siiski ütleks, et need numbrid, millest ma räägin, on faktiliselt täpsed, sellepärast ma nad ka järgi vaatan. Faktiliselt oli täpne ja ma loodan, et Äripäev ei eksinud. See, millest ma rääkisin Martin Helmele, ehk, tema tehtud rekordilise defitsiidiga eelarvetest – kui ta ütleb, et Äripäev valetab, ma jään huviga ootama seda vaidlust, kuidas see läheb. Kahtlustan, et Äripäev ei eksi selles. Samamoodi ei eksi ma ka nendes numbrites, mis puudutavad eelarvet ja eelarvedefitsiidist rääkisin ka enne, rääkisin ka pressikonverentsil, näitasin ka numbreid. Eelarve on defitsiidis, täiesti õige – järgmised kaks aastat, neli pool, neli pool, pärast seda langetame 3,8 peale, siis 3,6 peale. Jah, selleks tuleb astuda samme; muu hulgas ka näiteks valmis teha SKAIS2, erinevad IT-süsteemid, et oleks võimalik sihtida toetusi täpsemalt, mida ilma nende süsteemideta ei ole minu hinnangul või vähemalt seni ei ole õnnestunud teha, ehkki tahtmist on erinevatel valitsustel ju läbi aja olnud. Samamoodi tuleb teha investeeringute revisjoni, kõike muud. Ja põhiline põhjus tegelikult ikkagi eelarvega defitsiiti liikumiseks või suuremaks defitsiidiks ongi kaitsekulutused ja Euroopast tulenevad reeglite lubamised, mis ütlevad, et defitsiiti võib minna. Ja selles te ei eksi tõepoolest. Mina olen korduvalt väljendanud veendumust ja jään selle juurde, et seesama ebaõnnestunud astmeline tulumaks tuleb tingimata kaotada. Ja ütleme nii, et seesama idee, mis on selle loojatele – ma ei tea, miks see teile armas on, aga selle loojatele, sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale ja Isamaale on väga armas. Ta on astmeline tulumaks, kus keskmise palga teenija maksab poolteist tuhat eurot aastas rohkem makse, nagu see sellel aastal on. Ma ei saa aru, miks seda peaks kiitma või miks seda üldse heaks peaks pidama. Ühetaoline lihtne maksusüsteem on meile pikalt edu toonud ja selle maksusüsteemi juurde me liigume tagasi. Ja ma arvan, et see on hea maksusüsteem. Kui inimesed teavad, et edasipüüdlikkust ei karistata; et maksusüsteem on selline, millest saadakse aru, mille eest igaüks maksab, kuidas – see on minu meelest parem süsteem. Ja samamoodi jätame ära ka tulumaksutõusu, et majandus kasvaks. Nii et need on need sammud, mis me astume. Ja kõik need väited on numbritega kirjeldatavad, nagu on majandusprognoosid avalikud, mis puudutavad panku – Swedbank, SEB, Eesti Pank – ja mis puudutab Rahandusministeeriumit. Nii et kõik need on järgivaadatavad numbrid. Nii et seetõttu, jah, ma ei ole vaadanud, erinevalt teist, Põhja-Korea uudistesaateid või ei veeda sellega aega, aga ma südamest loodan, et see näilisus või see sarnasus on pigem teie peas kui kuskil mujal. Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no täpselt samamoodi, nagu teie siin utreerite ja ilustate olukorda igas oma vastuses, eks ole, see Põhja-Korea näide on täiesti adekvaatne. See teie jutt, et te olete maksulangetuse partei – no ei ole ju! 26 maksu tõstsite ja nüüd teete siin peenhäälestusi kaks sammu tagasi ja loodate, et Eesti rahvas, eriti enne valimisi, selle vale alla neelab. Ma arvan, et ei neela. Aga tuleme ühe teise teema juurde. Me oleme siin rääkinud tõsistel teemadel, tõepoolest, ka täna: eelarve, sõda, toimetulek. No ega valitsus selles olukorras, kus me oleme tegelikult, ju neis suurtes teemades hakkama ei saa. Aga tundub, et valitsusel on siiski igav ja palju aega, sest ega muidu ei raisataks raha, aega ja inimressurssi asjadele, millega peaks tegelema kas viimases järjekorras või ei peaks üldse tegelema. Ma räägin siinkohal nõusolekuseadusest, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis tuleb nüüd siia meie lauale. Täiesti jabura ideoloogilise plämaga me peame hakkama siin tegelema ajal, kui Riigikogu peaks tegelema eelarvega ja Eesti inimeste hakkamasaamisega. Te olete ka varem öelnud, et kui inetu on minna inimeste magamistubadesse. Nüüd lähete sinna ise. Lühidalt öeldes, selle nõusolekuseaduse järgi ei tohiks Eesti inimesed pärast enam seksida, kui mõlemad on enne vastava paberi alla kirjutanud. Tõepoolest, see, millega te tegelete, on lausa hämmastav. No vaadake, perede sidususe te olete ära lõhkunud, soodüstoopiaid arendanud, naiste ja meeste vahele aastaid vaenu ja lõhet külvanud, jälgimisühiskonna ja maksuralliga inimesed ahastusse, irratsionaalsetesse käitumismustritesse lükanud. Ja lisaks kõigele veate sisse immigrante, kes, kui neid palju on, maailma näitel, nagunii sülitavad teie seadusele, sellelesamale nõusolekuseadusele, vägistavad kõike ja kõiki, kui ainult tuju tuleb. Ja siis, hoppa! Nüüd te hakkate silmakirjalikult ja võltshoolivalt järsku naisi kaitsma selle napaka seadusega, mida tegelikult lõpuks keegi rakendada ei suuda, annab kohtutele suvaõiguse järgi õigust mõista olukordade üle, kus on sõna sõna vastu või mingi ühe osapoole manipulatsioon või kättemaks kümme aastat hiljem. No tõesti, anna kannatust! Millega te seal valitsuses tegelete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Alustame kõigepealt numbritest. Ma ei tea, millises universumis EKRE elab, raske on hinnata, aga kui 780 miljonit, Eesti ajaloo suurim maksulangetus on peenhäälestus, siis võib-olla tahaks minagi selles elada, võib-olla seal kõik asjad on veel suuremad kui siin. Aga siiski, tegemist on Eesti ajaloo suurima maksulangetusega. See tähendab, kordan üle, et oleks klaar, me kaotame astmelise tulumaksu, mille on loonud Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. See kaob 1. jaanuarist 2026. Tänu sellele maksule maksab ajakirjanik, õpetaja ja kõik, kes keskmise palga ümber on, poolteist tuhat eurot rohkem. Nad ei peaks seda maksma, 1. jaanuarist 2026 see kaob. Jääb ära ka tulumaksutõus 2%, mis tähendab seda, et ettevõtted on konkurentsivõimelisemad, nagu majandus- ja tööstusminister juba kirjeldas, ja ka majandusse jääb rohkem raha investeerida. Kui see on peenhäälestus, siis veel kord: selles universumis ma tahaks elada, kus 780 miljonit maksulangetust on peenhäälestus. See on midagi väga suurt ilmselt. Nüüd, ka teises küsimuses olen ma üsna hämmastunud, sest nõusolekuseadus ehk jah-mudel, mida on soovitatud politsei poolt ja mida on soovitatud paljude teiste poolt just ohvrite kaitseks, EKRE nüüd asub selle vastu võitlema. Mina pigem ütleksin, et tuleks olla alati nõrgema poole kaitsel. Justiitsministrina omal ajal, mäletan, pidasime seda debatti politsei ja prokuratuuriga, kus öeldi, et perevägivald, seda võib-olla ei peaks nii palju menetlema. Ma mäletan neid debatte ja sellest ma olen ka kirjutanud lugusid. Leppisime kokku politsei ja prokuratuuri juhtidega, et perevägivalda võetakse sama tõsiselt nagu iga teist asja. Läks mööda mõni aasta ja ohvrid hakkasid endast teada andma. Perevägivald ei ole kellegi eraasi. See on täpselt samasugune asi, millest tuleb teada anda, usaldada oma Eesti õiguskaitseorganeid ja sellega tegeleda. Täpselt samamoodi on see nõusolekuseadus ohvri kaitseks. Ma ei tea, jah, ütleme, see konservatiivide maailm on kaunis äraspidine. Ettekujutus, et enne seksi tuleb paber teha või kirjalik avaldus – no kuulge, viige ennast kurssi sellega, mida see nõusolekuseadus tähendab. Ma saan aru, et teil on nüüd ideoloogiline hoiak võetud, et te asute võitlema nõusolekuseaduse ja jah-mudeli vastu. Mina teile edu ei soovi, olen teisel poolel. Mina arvan, et alati tuleb olla nõrgema poolel, alati tuleb olla kaitsel. Täpselt samamoodi ma loen veebist lugusid, kuidas nõusolekuta levitatakse inimeste pilte. Minu hinnangul tuleks samamoodi nende inimeste kaitsel olla, mitte vastupidi.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! No pärast seda, kui peaminister Michal ei kutsunud valitsusest tagasi roppsuu-röökur Jürgen Ligi, kes solvas naisi siin parlamendis, ei ole sul ega Reformierakonnal õigust midagi rääkida naiste kaitsmisest. Aga ma tulen tagasi selle maksulangetuse juurde. Räägiti siin midagi kärpest. No kärbet iseloomustab ERR-i uudis. Sulle meeldib tsiteerida mulle ajakirjandust, ma tsiteerin vastu ka. ERR-i uudis on selline: Välisministeeriumi eelarve suureneb, aga kärpeülesande täidavad. Ehk siis midagi jätavad tegemata, aga üldised kulud suurenevad. Ja see on kogu valitsuse eelarvepoliitikat iseloomustav lugu. Nüüd, mis puudutab keskmise inimese tulu sellest, mis maksumuudatusi te teete, siis jälle, ERR on saanud Rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast kokku tabelid, mis ütlevad väga selgelt: keskmisel inimesel teie maksumuudatuste tagajärjel ei muutu üldse mitte midagi. Neljas ja viies tuludetsiil – neile on põhimõtteliselt null mõju. Küll aga esimesed kolm tuludetsiili ehk siis see kõige vaesem kolmandik ühiskonnast maksab rohkem makse ja ülemised kolm saavad maksusoodustuse. Ehk siis kõige rikkam pool saab maksusoodustuse, nendele jääb rohkem raha kätte. Kõige vaesem pool seoses kõikide nende maksumuudatustega, mis te teinud olete, käibemaksumuudatused ja kõik muud tulumaksumuudatused … Ehk siis te tegelete riigisiseselt regressiivse tulu ümberjagamisega vaesematelt tuludetsiilidelt rikkamatele tuludetsiilidele. See on fakt, kui sulle meeldib faktidest ja numbritest rääkida. Ja mine süüdista ERR-i, kui tahad, valetamises. Aga ma tulen tagasi selle juurde, et kui me võtame jooksvateks kuludeks laenu, mida te ju teete praegu, ütled, et kokku 780 miljonit jääb inimestele tulumaksuga, 2 miljardit laenad selle jaoks. Ehk siis pool selle jaoks, et see rikkamatele tulu ümberjagamine teha, tuleb laenurahaga. See on Reformierakonna rahanduspoliitika ja maksupoliitika kreedo tänasel päeval. Mina küll ei tea, mis maailmas teie jälle elate. Te arvate, et see on jätkusuutlik. Või mis maailmas teie elate, kui te arvate, et see ongi õige viis, kuidas riigieelarvet tasakaalu poole viia, nagu te lubasite (Juhataja: "Teie aeg.") valimislubadustes ja koalitsioonileppes?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Mul on südamest hea meel, et me oleme nüüd kuidagi üksteisele lähenenud, leppinud kokku, millised kanalid on need allikad, millele me tohime viidata. Sest ma mäletan, et eelmine infotund te pragasite siin minuga kollektiivselt EKRE poolelt, kuidas ma viitasin sellele uudisele, kuidas EKRE valitsus, teie muu hulgas, võttis ära raha piiri väljaehitamiseks, öeldes, et see on liiga kallis, seda ei tohi teha. Te ütlesite, et see on valeuudis, ERR-is ei saa olla midagi, see kõik on väga vale. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et ERR on hea allikas. Mina olen nõus. Ma arvan, et üldiselt on Eesti uudised … Jah, pealkirjadega aeg-ajalt on ikaldus, aga uudistetoimetused teevad oma parima ja otsivad fakte. Nüüd, tulles nende numbrite juurde, näiteks Välisministeeriumi puhul, jah, seal on täpselt nii, nagu te kirjeldasite, et ministeerium ise peabki teatud valdkondades kokku tõmbama. See on loogiline, kärpeülesannet täidetakse. Raha saavad nad juurde näiteks majandusdiplomaatia jaoks ehk Eesti ettevõtjatele uste avamiseks lähiriikides ja igal pool mujal. Põhjus on väga lihtne. Üks valitsus, millest me aeg-ajalt tagasi vaadates räägime, kus oli väga lahke rahandusminister ja väga isamaaline peaminister, tänaseks isamaaline peaminister, pani paljud Välisministeeriumi pikaaegsed ja püsivad funktsioonid ühekordse raha peale. See tähendab seda, et me peame leidma sinna uue rahastuse, kui me tahame, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik majandusdiplomaatidega koos käia erinevates kohtades. Lisaks saab raha juurde – pange nüüd tähele – ka Ukraina aitamiseks Välisministeerium. Ma saan aru, et see teile ei meeldi ja pole südamelähedane, aga sellegi jaoks me anname raha juurde. Mõlemad on väga vajalikud, Eesti riigi jaoks vajalikud suunad. Ja kärpeülesannet, loomulikult, ministeeriumi enda sees tuleb jätkata. Nüüd see, mis puudutab viidatud maksutabelit või hinnangutabelit. Selle uudise puhul oli sinna lisatud erinevaid muid, muu hulgas näiteks käibemaksu ja kõike muud, et seda maksualandust näidata kuidagi teises vaates. Ja ma austan seda, kõigil võivad olla erinevad vaated. Aga kui me räägime tulumaksu ärajätmisest ehk tulumaksuvaba miinimumi tõusust, siis see puudutab just eeskätt keskmise palga ja selle ümber töötavaid või teenivaid inimesi. Tulumaksu ärajätmine 2% sisuliselt jääb samaks. Kui tahaks vaadata kaugelt, saaks öelda, et mitte miski ei muutunud, kui tahaks vaadata lähemalt, saaks öelda, et me muudame seadust ja suur hulk raha jääb majandusse ja ettevõtjatele kätte, konkurentsipositsioon on parem. Nii et maksualandused on ikkagi sellised, mille tulemusena inimesel jääb rohkem raha kätte. Räägime tulumaksu alandamisest. Ma saan aru, et te ei taha, te tahate sellele liita veel oma telefoninumbri juurde ja siis jagada viiega, aga midagi teha ei ole, maksualandus on maksualandus.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.