Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE) esimene lugemine

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele esitatud eelnõuga võetakse üle raamatupidamise direktiivi muudatused ja miinimummaksu direktiiv. Raamatupidamise direktiivi muudatused puudutavad hargmaiste äriühingute kohustust esitada maksuhaldurile nõndanimetatud riikidepõhist teavet. Tegemist on tulumaksualase teabega, mida esitavad kontsernid, mille müügitulu ületab 750 miljonit eurot aastas. Seda esitatakse lisaks tavalisele tuludeklaratsioonile. Sellise teabe esitamise kohustus on hargmaistel äriühingutel juba olemas, kuid muudatuse tulemusena hakkab maksuamet riikidepõhist aruannet avalikustama. Selle lihtsa muudatusega, mis tehakse maksukorralduse seadusesse ja maksualase teabevahetuse seadusesse, ongi raamatupidamise direktiivi nõuded täidetud. Miinimummaksu direktiiv võetakse seadusega üle ainult osaliselt ja selleks muudame tulumaksuseadust. Direktiiv paneb Euroopa Liidu riikidele ette koguda suurkontsernidelt tulumaksu vähemalt 15%-lise efektiivse määraga. Eestis on äriühingu tulumaksu nominaalmäär 20%, kuid aastatel, kui äriühing kasumit ei jaota või jaotab vähe, võib efektiivne määr jääda alla 15%. Järgmistel aastatel, kui jaotatakse mitme aasta kasumit, võib efektiivne maksumäär jälle tugevalt ületada 20%. Miinimummaksu maksjateks on nagu raamatupidamise direktiivi puhul kontsernid, mille müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot. Eestis on ainult viis sellist kontserni. Direktiivi läbirääkimistel analüüsisime võimalikku mõju nii maksukoormusele kui ka eelarve tuludele. Andmed näitasid, et iga-aastane 15%-line maksukohustus eelarvelist võitu ei annaks, küll aga kasvaks oluliselt maksumaksjate halduskoormus, sest nad peaksid iga-aastaselt läbi viima keerulisi miinimummaksu arvestusi. Seetõttu taotlesime väiksematele riikidele lisaks võimaluse esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte kohaldada. Erandi kohaldamine võimaldab vähendada maksuhalduri töökoormust ja maksumaksjate halduskoormust Eestis ning edasi lükata keeruka ja kuluka IT-süsteemi arendamist miinimummaksu kogumiseks. Erand ei vabasta Eesti kontserne miinimummaksu kohustusest teistes riikides. Et neil oleks võimalik oma potentsiaalset maksukohustust täita, peame tagama, et info liiguks kontserni erinevates riikides asuvate üksuste vahel. Eelnõu näebki selleks ette vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu kohaselt peavad Eesti kontserni emaühingud määrama teises riigis miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse ja edastama sellele üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajaliku teabe. Teises riigis miinimummaksukohustuse vältimiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et efektiivne maksumäär oleks vähemalt 15%. Samas on tõenäoline, et tegelikult saavad kontsernid jätkata oma tavapärase dividendipoliitikaga. Nimelt kehtib miinimummaksu arvutamisel niinimetatud tegeliku majandustegevuse erand, mis võimaldab teha lisamahaarvamisi materiaalse põhivara ja tööjõukulude arvel. Kuna Eesti kontsernidel on tegelik majandustegevus Eestis ning tööjõukulud ja materiaalse põhivara bilansiline väärtus on väga suured, siis pärast tegeliku majandustegevuse erandi kohaldamist ei jäägi miinimummaksuga maksustatavat kasumit üle. Sellist seisukohta kinnitab ka Rahandusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli läbi viidud uuring. Seega on olemas suur risk, et potentsiaalne maksulaekumine ei kata miinimummaksu toimimiseks vajaliku IT-süsteemi arendamise ja ülalpidamise kulusid. Sellest tulenevalt ei tasu miinimummaksu varasem kehtestamine ennast Eestis ära – esialgu oleks meil sellest ainult kulu, mitte tulu. Lisaks halduskoormuse vähendamisele võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Miinimummaksu direktiiv põhineb OECD kokku lepitud mudelreeglitel ja OECD koostab jätkuvalt mudelreeglite tõlgendamise suuniseid. Seetõttu on mõistlik praegu üle võtta nii vähe reegleid kui võimalik ja oodata ülejäänuga, kuni selgus on käes. Aitäh!

Aitäh! Küsimused teile. Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister! Hea eesistuja! On küsimus selle perioodi kohta, [mille jooksul] me – oli vist kuni 2030. aastani – ei soovi siin üht-teist üle võtta. Miks me siin ei lähe … Ütleme, energeetika arendamise ja kliima parandamise puhul me vaatame palju pikemaid ajahorisonte. On ju teada, et Eesti on pikalt Euroopa Liiduga võidelnud sellel teemal, et me oma maksusüsteemi saaksime ise kujundada. Miks me siin [tähtajaks] 2040 või 2050 ei pannud? Aasta 2030 ei ole enam nii kaugel. Oskate kommenteerida, kas arutelu selle üle üldse oli ja miks see periood siis nii lühike on?

Aitäh! Tegelikult on Eesti olnud just see, kes seda erandit taotles, ja selle erandi me ka saime 2030. aastani. Eks see oli kompromiss. Minu meelest paar valitsust tagasi neid arutelusid peeti ja siis selline kokkulepe saavutati.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No mitte nüüd paar valitsust, aga juba neli valitsust tagasi oli aeg, kui mina olin rahandusminister, ja siis oli seesama teema üleval. Tol ajal oli seisukoht, et OECD meile makse, miinimummakse ega mingisuguseid maksureegleid sellisel moel kehtestada ei saa, sest ei ole olemas sellist kohta, kuhu Eesti valija saaks minna ja hääletada neid maha. Sõltumata sellest, kas me saame OECD huultelt lugeda, et maksud ei tõuse, või mitte, vähemalt järgmine kord saab need valetajad meil Eestis maha hääletada. Aga kui mingisugused rahvusvahelised organisatsioonid teevad meile oma reeglid, siis justkui ei olegi vahet, keda me valime siin Eestis. Kuskilt tuli meile mingi reegel, nüüd nii on ja me siin parlamendis võime niisama sooja õhku võngutada. Kuidas nüüd on selle eelnõu valguses lugu Eesti maksusuveräänsusega?

Aitäh! Me võtame direktiivi üle minimaalselt. Me täpselt seda teemegi, et me lükkame [direktiivi] rakendamist Eestis edasi. Ehk ma võiks öelda küll, et me oleme maksuotsustes ikkagi suveräänsed.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Minister! [Küsimus] miinimummaksu kohta. Esimese deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 18 kuud pärast miinimummaksu kehtivuse esimese majandusaasta lõppu ehk siis 2024. aasta miinimummaksu deklaratsiooni tähtaeg on 30. juuni 2026. Edaspidi on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 15 kuud pärast majandusaasta lõppu. Meil ju on äriühingutel kohustus majandusaasta aruanne esitada äriregistris 6 kuud peale majandusaasta lõppu. Aga mis saab siis, kui majandusaasta lõpeb näiteks 30. juunil, aasta keskel? Kas siis hakkavad need 18 kuud jooksma majandusaasta lõpust või on see 30. juuni 2026 konkreetselt seadusesse raiutud?

Aitäh! Ma ausalt ei saanud praegu sellest lõpuni ... (Saalist räägitakse.) Jah.

Ei, nii ei saa.

Ühesõnaga ma saadan selle vastuse kirjalikult. Siin oli päris palju detaile. Kuna ma ei jõudnud seletuskirjast seda jälgida, siis ma saadan vastuse kirjalikult. Saab konkreetse ja selge vastuse.

Martin Helme, palun!

Einoh, Arvo küsimus oli see, et kui mõnel ettevõttel majandusaasta ei lõppe 31. jaanuaril, aga seaduses on kirjas konkreetne kuupäev, mis ajaks tuleb [deklaratsioon] esitada, kas siis ta peab ikkagi selleks kuupäevaks esitama, ehkki temal see [tähtaeg] kuude poolest on teistsugune. Aga tühja temaga! Mul on küsimus. Direktiivi võtame üle nii minimaalselt kui võimalik, nii vähe kui võimalik, aga see on maksudirektiiv ja maksudirektiive võetakse jätkuvalt vastu ühehäälselt. Miks me sellega nõus olime, kui see meile tegelikult ei meeldi või ei sobi? Me ei pea olema nõus maksusuveräänsuse nihkumisega Brüsselile isegi minimaalselt või nii vähe kui võimalik.

Aitäh! See otsus on vastu võetud Euroopas ja eks sellele küsimusele [oskab] vastata eeskätt valitsuse minister, kes tol hetkel läbirääkimisi pidas. Küll aga me saime sealt endale erandi ehk et [saame] lükata lõplikku jõustumist Eestis edasi. Direktiivi me võtame üle praegu miinimummahus.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! See, et Eesti soovib kasutada erandit, toob kaasa ühe probleemi. Asi on selles, et erandi kasutamisel võib tekkida olukord, kus Eesti peab loovutama maksutulu teistele riikidele. Ehk hargmaise lõpliku emaühingu puhul Eestis, kui tal efektiivne maksumäär ei tule 15% täis, siis teisipidi arvutatult jääb dividendi väljamakse määr väiksemaks kui 53%. Seda ma küsisin rahanduskomisjonis ja siis vastati, et saab veel korrigeerida maksustatavat tulu tööjõukulude ja materiaalse põhivara arvel. Aga ikkagi võib jääda nii-öelda efektiivsest 15%-lisest miinimummaksu[määrast] puudu ja selle maksustab ära näiteks Soome. Kas see on see olukord, mida me tahame?

Aitäh! Teoreetiliselt võib see juhtuda, kuigi see on vähetõenäoline. Esiteks ei teki enamikul Eesti äriühingutel miinimummaksukohustust, eelkõige tegeliku majandustegevuse erandi tõttu, millele te juba viitasite ja mida rahanduskomisjonis sai ka selgitatud. Teiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et saavutada 15%-line efektiivne maksumäär. Nominaalse maksumäära 22% juures on vaja jaotada 53% kasumist, et saavutada efektiivne määr. Hargmaisesse kontserni kuuluvad äriühingud üldiselt jaotavad üsna suure osa oma kasumist. Jah, see on selle regulatsiooni mõte. Aga siin on erinevad võimalused, et see ei rakendu või nad maksavadki siin Eestis suurema osa oma kasumist. Ja me räägime hetkel viiest ettevõttest, kellel suuresti on välja kujunenud ja kokku lepitud dividendipoliitika, mille kohaselt suurem osa kasumist jaotatakse.

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 19. veebruari istungil. Sellel istungil osalesid ka rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Inga Klauson. Eelnõu sisu ma ei hakka üle kordama, minister sellest rääkis. Seda eelnõu tutvustati meile ka rahanduskomisjonis. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. märtsil käesoleval aastal, aga Riigikogu juhatus otsustas suunata eelnõu täiskogu 6. märtsi päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Aivar Sõerd. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva ehk [tähtpäev on] 20. märts 2024. aastal kell 17.15. Need otsused olid meil konsensuslikud. Ja ma annan ülevaate rahanduskomisjoni arutelust. Minister tegi meile ülevaate eelnõu sisust. Seda me siin ka hetk tagasi kuulsime. Komisjoni liikmed küsisid järgmisi asju. Kõigepealt, kuidas defineerida hargmaiseid kontserne? Vastus on, et hargmaine kontsern on piiriüleselt tegutsev kontsern, mille konsolideeritud müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot. Ma ise küsisin selle aspekti kohta, et võib juhtuda, et efektiivne 15%-line miinimumtulumaksumäär ei tule täis mõnel selle direktiivi kohaldumisalasse langeval kontsernil, kuna ettevõtte kasumi jaotamise määr 53% on küllaltki kõrge määr. Ja vastus oli, et on olemas Tartu Ülikooli uuring, millest selgub, et Eesti äriühingutel see üleliigne kasum on üsna väike või üldse puudub. Peale selle tähendab üleliigne kasum veel seda, et maksustatavast kasumist on võimalik maha arvata 5% materiaalse põhivara väärtusest ja 5% tööjõukuludest, ehk maksustatavat kasumit saab veel korrigeerida. Kuna Eesti kontsernide puhul on tööjõukulud reeglina suured ja ka materiaalset põhivara on üsna palju, siis kui need korrigeerimised ja mahaarvamised teha, ei pruugi lõplikku maksustatavat kasumit üle jääda. Selle uuringu andmed näitavad, et Eesti äriühingutel ei tule teistes riikides miinimummaksu üldjuhul maksta. Siis ma [ütlesin] veel seda, et selle direktiivi kriteerium 750 miljonit eurot on eurodes fikseeritud ja seda ei korrigeerita inflatsiooniga. Hetkel on viis äriühingut, millele direktiiv kohaldub, aga neid võib tulla ajas juurde ja siis on juba uus olukord. Rahandusministeeriumi esindaja vastus oli, et jah, tõenäoliselt tulebki neid juurde, aga üldiselt ka nendel äriühingutel, mis võivad tänase teadmise juures kvalifitseeruda, on palju töötajaid ja palju materiaalset vara, nii et üleliigset kasumit ei pruugi nendel tekkida. Ja tõenäosus, et tuleb teistes riikides tulumaksu maksta, on väike. Ja siis ma [ütlesin] veel, et praegu kehtib regulaarsetele dividendimaksetele veel soodusmäär ja see on soodustanud dividendide maksmist, aga kui see soodusmäär kaob ja üldine tulumaksumäär tõuseb, siis väheneb stiimul dividendide maksmiseks. Vastus oli, et suurte ettevõtete puhul on dividendipoliitika üldiselt kokku lepitud ja tulumaksumuudatused ei tohiks aktsionäride kokkuleppeid väga palju mõjutada. See oligi kokkuvõte rahanduskomisjoni arutelust. Tänan siinkohal tähelepanu eest ja vastan küsimustele.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle direktiivi eesmärk on avalikustada ja see puudutab viit äriühingut, siis kas teil oli komisjonis juttu ka, kes need äriühingud nimeliselt on?

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Jaa! See on teada. Need on Eesti Energia AS, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, MM Grupp OÜ, Bolt Grupp OÜ ja AS Infortar.

Hea ettekandja, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ega mul väga pikka juttu ei ole. Selle teemaga olen ma kursis sellest ajast, kui ma ise olin rahandusminister. Loomulikult pressivad seda nii Brüsseli ametnikud kui ka OECD ja tegelikult on seal otsapidi-näppupidi-käppapidi sees ka ameeriklased, kes tahavad oma maksurežiimi teha selliseks, et see kogu muud maailma kataks. Siis neil on lihtsam makse kokku korjata. Seda kõike võib kokku võtta lihtsate sõnadega: globalism steroidide peal. Nii tehaksegi, nii ehitataksegi ülemaailmset globaalset hargmaiste suurfirmadega kaetud majandust, kus Eesti valijal ei ole kobiseda midagi. Enne valimisi Eestis tegi Kaja Kallas stand-up'i meile siin ja ütles, et lugege mu huultelt, kas oli liiga lihtne, ma räägin lihtsate sõnadega, maksud ei tõuse. Tegelikult niisuguste otsustega edasi minnes pole vahet, kas loeme huultelt või ei loe. See, millised maksud on, kuidas neid arvestatakse ja kui suured need on, ei jää enam Eesti valitsuse ja Eesti parlamendi [otsustada]. Selle kõige võtab kokku üks sõna: maksusuveräänsus. Maksusuveräänsus ei ole niisama sõnakõlks. Ameerika Ühendriigid sündisid sellest, et nad nõudsid endale maksusuveräänsust. Ehk need, kes maksavad, peavad saama ka otsustada, mida nad maksavad ja kuidas nad maksavad. See direktiivi mustand keerles juba tol ajal ringi ja tol ajal oli küll seisukoht selline, et meie seda ei toeta ja kõik. Muidugi räägiti, et teeks erandi ja teeks pika ülemineku[aja], nii ja naa, aga vähemalt sel ajal oli seisukoht, et see riivab meie maksusuveräänsust ja me seda ei toeta. Millalgi pärast seda, kui reformierakondlased võtsid üle Rahandusministeeriumi, on siiski sellele nõusolek antud ja oldud enda meelest jõle kaval, et kaubeldi välja mingisugused erandid. Aga mis on selle direktiivi tulemus, mida me siin nüüd justkui suveräänse parlamendina saame valida, kas toetame või ei toeta? Tulemus on rohkem bürokraatiat, vähem maksutulu Eestile, rohkem võimu ja rohkem raha Brüsselile. See on selle asja tulemus. Miks peaks mõni terve mõistusega parlamendisaadik selle poolt hääletama, mina aru ei saa. Me teeme ettepaneku [eelnõu] tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 379 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek, mille sisu on eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine: eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastuolijaid 46 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 379 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.