Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on numbriga 7: Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

Austatud koosoleku juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu põhineb mitmes punktis Riigikogu 10. juunil 2020. aastal vastu võetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusel. Tuletan meelde, et Vabariigi President otsustas 25. juunil aastal 2020 selle seaduse välja kuulutamata jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistujaga kaasas olevale abikaasale ette nähtud sotsiaalsed tagatised ei laienenud toona kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastele. Käesoleva eelnõu kohaselt on põhiseaduspärasus tagatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 1. jaanuaril käesoleval aastal. Abikaasad ja registreeritud elukaaslased on alates sellest välisteenistuse seadusest väljas ja võrdselt koheldud. See konkreetne eelnõu on välja töötatud eesmärgiga ühtlustada välisteenistus võimalikult ulatuslikult üldise avaliku teenistusega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks. Samuti on arvestatud vajadusega reageerida paindlikumalt nii rahvusvahelisele keskkonnale kui ka teenistujate vajadustele. Eesmärgiga ühtlustada välisteenistust võimalikult palju avaliku teenistusega minnakse eelnõu kohaselt muu hulgas üle avaliku teenistuse seaduse palgasüsteemile. Kuna avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast ATS-i jõustumist 2013. aastal detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi kujundada oma palgasüsteem, tuuakse praegu välisteenistuse seaduses sätestatud palgaastmed ministeeriumi palgajuhendisse. Uues välisteenistuse palgasüsteemis võetakse aluseks ATS-i palgasüsteemi põhipalgaastmestiku vahemikud, arvestades välisteenistuse ametikohtade gruppe nii Välisministeeriumi peamajas kui ka välisesindustes. Lisaks kaotatakse lisatasud välisteenistuse staaži, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte eest ning eraldi diplomaatilise au‑ ja teenistusastme tasu. Neid komponente arvestatakse edaspidi põhipalga määramise kriteeriumides. Kinnitan siinkohal, et uuele palgasüsteemile üleminek ning osa seniste lisatasude kaotamine ei too teenistujatele kaasa palga vähenemist. Eesmärk on lihtne ja selge palgasüsteem ning palgaandmete võrreldavus avalikus teenistuses. Teise põhimõttelise sammuna muudetakse eelnõus abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise korda. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu ainult teenistujaga pikaajalises välislähetuses olevale mittetöötavale abikaasale. Eelnõu kohaselt hakatakse kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu maksma ka siis, kui ta lähetuse ajal töötab või teenust osutab. Seda makstakse 100% ulatuses, kui ta saab töötasu alla 50% abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasust, ning 50% ulatuses, kui ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasust. Seni saab kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane seda tasu vaid mittetöötamise korral. Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koos olemist ning abikaasa või registreeritud elukaaslase töötamist kas välislähetuse asukohariigis või kaugtööna Eesti tööandja heaks. Abikaasa tööturult sunnitud eemalejäämine on pikaajalisse välislähetusse minemisel aina suurenev takistus. Nüüd, erinevalt 2020. aasta välja kuulutamata jäänud välisteenistuse seadusest ei too käesolev eelnõu kaasa olulisi muudatusi välisesindustes töötavate diplomaatide ja haldusteenistujate ning nende pereliikmete kulude katmise põhimõtetes. Tähtis on, et pikaajalise välislähetusega seotud kulude katmine oleks tagatud nii teenistujale kui ka perekonnaliikmetele. See tagab tugeva välisteenistuse. Uuendusena luuakse eelnõuga võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13‑aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest, kui teenistuja on lähetuses ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta. Kaasasolev tugiisik loetakse kaasasolevaks pereliikmeks ning talle kehtivad välisteenistuse seaduses ette nähtud õigused ja sotsiaalsed tagatised. Eelnõuga suurendatakse paindlikkust välisteenistuses. Üldisest avalikust teenistusest jäävad erisused, mis on välisteenistuse puhul olemuslikult vajalikud. Eelnõu loob võimaluse tähtajaliselt kuni üheks aastaks töömahu ajutise suurenemise tõttu ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võtta teenistusse varasema välisteenistuses töötamise kogemusega inimese ilma konkursita. Rahvusvahelise keskkonna muutlikkus nõuab kiiret reageerimist, milleks on vahel vajalik paindlikult varasema kogemusega teenistujaid täiendavalt appi võtta. Rotatsioonisüsteemi toimimise soodustamiseks muudetakse Välisministeeriumi peamaja ametikohad tähtajaliseks. Seni on tähtajalised olnud vaid lähetatud teenistujate ametikohad välisesindustes. See tähendab seda, et tähtaja möödudes kandideerib teenistuja uuele Välisministeeriumi ametikohale, kuid talle on tagatud tähtajatu teenistus. Välisteenistus jääb jätkuvalt tähtajatuks teenistuseks nagu üldine avalik teenistus. Välisteenistuse seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tekib ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna. Säte ei keela perekonnaliikmetel sellesse riiki reisida. Muudatuse eesmärk on, et juhul kui asukohariik tunnistatakse piisavalt ebaturvaliseks, oleks ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks ei soodusta ega toeta riik perekonna kaasaminekut. Kui diplomaat on lähetuses kaasasolevate perekonnaliikmetega, annab säte ühtlasi võimaluse seda otsust muuta tulenevalt muutunud olukorrast lähetuse ajal. Sellisel juhul on perekonnaliikmetele ette nähtud sotsiaalsete tagatiste säilimine. Eelnõu eesmärk on ka bürokraatia vähendamine erialadiplomaatide lähetamisel välisesindustesse. Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud teenistujale välisesinduses töökoha, töövahendid ja teenused ning lähetajaministeerium korraldab teenistuja lähetamise. Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumile ning välispoliitikas ja esinduse töökorraldust puudutavates küsimustes välisesinduse juhile. Viimase eesmärgina võib välja tuua õigusloome mahu vähendamise. Loobutakse seaduste dubleerimisest ja vähendatakse välisteenistuse seaduses tehnilisi sätteid, [mille sisu] on mõistlik sätestada rakendusaktides. Pikaajalise välislähetusega seotud hüvitiste ja tasude sätted tunnistatakse avaliku teenistuse seaduses kehtetuks ja asendatakse viitega välisteenistuse seadusele, kus see on juba reguleeritud. Eelnõu muudatused on kavandatud selliselt, et need ei tooks kaasa märkimisväärset rahalist lisakulu ning on kaetavad ministeeriumide olemasolevast eelarvest. Tegelike kulude suurus sõltub enim lähetusse saadetud isikust ja tema otsusest, millise perekoosseisuga ta lähetusse suundub, mitte eelnõu muudatustest. Algselt oli seadus kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. aprillil, kuid nüüd selle jõustumisaeg sõltub sellest, kuidas Riigikogu menetlust läbi viib ja määrab jõustumise tähtaja. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu aseesimees! Hea välisminister! Tegemist on vaieldamatult väga olulise seadusemuudatusega, mille eesmärk, nagu minister ka kirjeldas, on meie välisteenistuse tugevdamine. Nii nagu minister oma tutvustavas kõnes eelnõu kirjeldades ütles, on selle eelnõu ettevalmistuse protsess olnud kaugelt pikaajalisem kui ainult see, mida me oleme näinud nüüd käesoleva Riigikogu koosseisu jooksul. Riigikogu väliskomisjon tegelikult töötas kavandatud esialgsete muudatuste kallal väga põhjalikult juba aastatel 2019 ja 2020. Nagu te teate, 2020. aastal Riigikogus vastu võetud välisteenistuse seadus jäi presidendi poolt välja kuulutamata. Täna on eelnõu uuesti meie ees ja usutavasti paremas redaktsioonis, seonduvalt sellega, et selle aja jooksul on muutmist vajavad küsimused väga detailselt ja põhjalikult kas läbi arutatud või ministeeriumis juba lahenduse leidnud. Riigikogu väliskomisjon arutas eelnõu 353 esimese lugemise ettevalmistamist 12. veebruaril 2024 toimunud istungil, kus eelnõu tutvustasid välisminister Margus Tsahkna, Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski ja 3. büroo ehk riigisisese õiguse büroo jurist Perit Soininen. Komisjon valmistus selleks esimeseks kuulamiseks põhjalikult. Meil oli ette valmistatud terve rida küsimusi ja aja kokkuhoiu mõttes me suunasime need küsimused Välisministeeriumile kirjalike vastuste saamiseks. 21. veebruaril tegelikult me saime ka oma 15 täpsustavale küsimusele vastused, mis kindlasti aitavad meil eelnõu edasist menetlemist sisukalt edasi viia. Komisjon pidas arutelu ja tegi konsensuslikud otsused, nende hulgas otsuse küsida Riigikogu sotsiaalkomisjonilt arvamust välisteenistuses kaasasoleva töötava abikaasa või registreeritud [elukaaslase] tasu suuruse piiramise kohta lähtuvalt kaasasoleva abikaasa või registreeritud [elukaaslase] teenitavast tulust. Samuti otsustasime konsensuslikult küsida Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamust välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva pereliikme kulude katmist käsitleva volitusnormi kohta. Komisjon tegi konsensusliku otsusena ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. märtsil 2024. Samuti konsensusega määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Konsensuslikult toetati ka ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Ja suur tänu eelmistele ettekandjatele! On kaks väärtushinnangut, mida ma Eesti 200 nimel sooviksin selle eelnõu puhul rõhutada. Esiteks on tõepoolest ajalooline hetk, kus 2019. aastast menetluses olnud välisteenistuse seadus saab lõpuks lõpliku kindluse selles osas, et olgu sinu pere, milline ta on, sa saad Eesti eest seistes, Eesti väärtusi kaitstes Eesti diplomaatilises korpuses välisteenistuses töötades toetuda oma lähedasele inimesele, oma pereliikmele, oma kõige kallimale. See turbulentne maailm, kus me praegu elame, ja need täiesti muutunud julgeolekuriskid, millega meie esindused silmitsi seisavad, tähendavad tegelikkuses üha pikemaid tööpäevi. Olen ise ka välisteenistuse kogemusega ja võin oma kogemusest kinnitada, et välisteenistuses töötamine tähendab seda, et sa ei loe ei nädalapäevi ega töötunde. See töö võib olla väga kurnav. Ja on väga oluline, et pikka ja rasket tööpäeva või ka töö-ööd lõpetades on sul seal asukohariigis, kus sa parasjagu oled, koju tagasi tulles ootamas sinu kõige kallim inimene, kes sind turgutab, julgustab ja sulle toeks on. Eestis kehtib abieluvõrdsus alates 1. jaanuarist tänavusel aastal. Ja kõik need turbulentsed arutelud, mis on ka siinsamas saalis selle teema üle olnud, ka seoses sellesama välisteenistuse seadusega, kõik see põhiseadusvastasuse tuvastamine, mis siin on olnud, on nüüd saanud oma lõpliku, õiguskindla, inimväärika ja põhiseaduspärase lahenduse. Eesti Vabariik toetab kõiki perekondi, kes seisavad meie välisteenistuses Eesti eest. Aga siin on üks teine aspekt veel, mis sai täiesti põhjendamatult vähe tähelepanu. Ma tahaksin rääkida soolisest võrdõiguslikkusest ja sellest, millised kohustused on Eesti avalikul sektoril soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi ja kuidas Välisministeerium neid nõudeid selle eelnõuga tänuväärselt täidab. Tuletan teile meelde, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on riigiasutustel eriti suur roll selles, et tagada lapsevanematele tegelikkuses võrdsed töötingimused ja võrdsed võimalused vaatamata perekondlike kohustuste täitmisele ehk vaatamata sellele, et sul on näiteks laps, kes vajab tavapärasest rohkem hoolt. See kohustus on sõnaselgelt kirjas alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõike 1 punktis 3. Selles [lõikes] on öeldud, et tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi. Ehk siis tööandjal on kohustus võtta kasutusele selliseid meetmeid, mis tegelikkuses viivad selleni, et see lapsevanem, kes töötab välisteenistuses ja kellel on erivajadustega laps, saaks täpselt sama palju tööle pühenduda kui tema kolleeg, kellel üldse lapsi pole. Ja nüüd selle eelnõuga, mis on meil täna esimesel lugemisel – ja ma loodan, et see läheb lõpuni välja –, saab see probleem lahenduse. See tugiisiku [kulu] hüvitamine, tugiisiku kaasas olemise [võimaldamine] Eesti Vabariigi poolt on [väga hea] meede. Tegelikult tuleks kõikidel riigiasutustel oma tööpraktika üle vaadata selles mõttes, kas see või teine riigiasutus, ministeerium on ikka võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed selleks, et need töötajad, need ametnikud, kes on lapsevanemad, saaksid tööl täies ulatuses panuse anda. Inimestel, kellel on lapsed ja kes töötavad Eesti riigiasutustes, on õigus kehtiva seaduse järgi kasutada omale eripäraselt vajalikke meetmeid, et see tööpanus anda. Ja lisaks on siin veel sees, et lapsehoidja palgast on saanud lapsehoiuteenuse kulu, mis on ka väga hea. Nii et mul on hea meel, et see eelnõu muu hulgas aitab kaasa Eesti iibe tõusule ja lapsevanemate toetamisele. Aitäh teile!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 353 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15.