Valitsuse otsused

Tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kolm neljandikku ühiskonnast on automaksu vastu, kuid vaatamata sellele te soovite maksuga ikkagi edasi liikuda. Lisaks kõigele on automaks vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega. Keskerakond on esitanud üle 300 muudatusettepaneku, et eelnõu menetlust pidurdada. Seejuures on muudatusettepanekud sisulised, et te ei saaks nendest mööda vaadata. Mootorsõidukimaksu mõju on niivõrd laiaulatuslik, et isegi Rahandusministeerium polnud võimeline hindama kõiki mõjusid erinevatele valdkondadele. Täna me juba teame, et kahjuks saavad karistada eelkõige meie nõrgemad ühiskonnaliikmed: vähekindlustatud pered, pensionärid, paljulapselised pered, maapiirkonnas elavad inimesed – eriti arvestades, et inimesed juba tasuvad automaksu suurema käibemaksu ja suurenenud aktsiisi näol. Meie muudatusettepanekud hõlmavad kõiki neid rühmi ja me toome need kõik välja, et tähelepanu pöörata, kelle suhtes automaksu kehtestamine on ebaõiglane. Aga on veel üks valdkond, mida on tegelikult väga vähe käsitletud, aga mis, jah, mulle isiklikult on südamelähedane, nimelt auto‑ ja motosport. Kahjuks suure hinnatõusu, käibemaksutõusu, aktsiisitõusu tõttu on mitmed sportlased pidanud oma spordialast loobuma. Nüüd tuleb veel ka eraldi mootorsõidukimaks. Kui me räägime Eestis olevast auto‑ ja motospordi infrastruktuurist, siis tegelikult enamus sellest on sportlaste enda, erinevate harrastajate poolt üles ehitatud. Kahjuks riigi panus on olnud minimaalne, aga nüüd on riik otsustanud, et teeniks äkki sportlaste arvelt ka. Kultuuriministeerium on isegi esitanud muudatusettepaneku vabastada võidusõiduks kasutatavad sõidukid mootorsõidukimaksust, aga nagu kõiki teisi muudatusi, pole ka seda muudatust arvestatud. Miks te seisate vastu sellele, et ka võistlussõidu sõidukid oleksid maksust vabastatud?

Aitäh! Kõigepealt protseduuriliste küsimuste valguses tervitan Riigikogu liikmeid, Riigikogu esimeest, kõiki, kes mind tunnevad – vanasti oli selline tervitus. Nii et tervitan kõiki Eestimaa inimesi. Aga nüüd konkreetselt selle küsimuse juurde. Automaks[u eelnõu] on valitsuse poolt saadetud Riigikogule ja Riigikogus seda nüüd menetletakse. Minu teada oli muudatusettepanekute tähtaeg 27. veebruaril, komisjon kogub need muudatusettepanekud kokku ja arutab neid. Ma tean, et vist järgmiseks teisipäevaks on kavandatud üsna suuremahuline kuulamis-kaasamiskoosolek, ja ei ole minu asi öelda Riigikogule ette, [kuidas toimida]. Saame selle Riigikogu rahanduskomisjonis menetletud niimoodi, nagu Riigikogu reeglid ette näevad. Ma lihtsalt tahan seda siiski üle rõhutada, et nagu te teate – ma olen siin korduvalt ka vastanud nendele küsimustele –, ka mina ei ole mingi automaksufänn ja maksude tõstmise fänn, et ma hirmsasti tahaksin seda teha, aga me oleme sellises julgeolekuolukorras, kus me ei ole olnud terve iseseisvusaja jooksul. See tähendab seda, et meie vajadused riigikaitsele on tunduvalt suuremad. Me paneme riigikaitsele ligi 400 miljonit aastas rohkem. Lisaks on meil vajadused kõikide muude kulude jaoks, mida on vaja riigi ülalpidamiseks, ja paraku on nii, et see raha ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu taskust, see tuleb maksumaksja käest ja seetõttu me oleme sunnitud paluma ka maksumaksjalt suuremat panust. Ma usun, et kui me nende investeeringute tõttu suudame ära hoida selle, et sõda siia laieneks, siis maksumaksja leiab, et see euro või paar, mis ta kuus maksis juurde selle jaoks, et tagada Eesti riigi toimimine sellisel kujul, ei ole tegelikult suur investeering. Kui me vaatame seda alternatiivi, et me ei suuda oma riigi kaitsesse piisavalt investeerida, oma riigi kaitset tagada sellisel kujul, nagu meil siin on, et päike paistab ja kõik toimib, meil ei lenda siin raketid ega pommid, siis ma arvan, jah, inimesed ei saa sellest võib-olla aru, aga see on ka nende pingutuste tulemus, mida me oleme teinud. Aga ma tõesti ütlen, et ma ei teeks neid ebapopulaarseid otsuseid, kui need ei oleks õiged ja vajalikud otsused selles ajahetkes, kus me oleme.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Ma kahjuks ei saanud vastust oma küsimusele, mis puudutas auto‑ ja motosporti. Jälle [rääkisite] ainult julgeolekust, nagu ka eelmistes infotundides. Aga inimestelt, kellel on auto, juba kogutakse makse erineval moel – käibemaksutõus, aktsiisitõus ja nüüd see automaks. Samal ajal te ju keeldute tegemast ühekordset maksu pankade liigkasumile. Tegelikult mingil määral siin koorub välja ka teie ideoloogia. Seletuskirjast ma loen, et auto omamise kulu suureneb kuni 15%. Samas pole inimeste sissetulekud ju nendele kuludele järgi jõudnud. Te kogute sõidukiomanikelt makse erinevat moodi kokku, aga mida te siis vastu pakute? Jah, te alati räägite julgeolekust, mis on muidugi oluline, aga muid teemasid te väldite. Näiteks teedeehitusse, taristusse vähenevad investeeringud kaks korda. Selle kohta ma juba kommenteerisin, et võib-olla see ongi teie plaan, et automaksuga väheneb autokasutus, mistõttu teedeehitusse pole enam vaja investeerida. Aga milline on siis teie alternatiiv maapiirkonna inimestele? Teie alternatiiv on see, et ühistransport maaliinidel muutub tasuliseks. Kui maapiirkonnas on niigi keeruline liigelda, siis te teete selle veel keerulisemaks. Ja ma mäletan, kui ma eelmine kord selle teema tõstatasin, siis teilt tuli päris omapärane pärl. Nimelt, te väitsite, et Tallinnas on tasuta ühistranspordi tulemusel autode kasutus hoopis tõusnud. See on teie tsitaat. Soovingi küsida, et millel teil need väited põhinevad. Kas on läbi viidud kindel analüüs, mis seda tõestab? Äkki saaksite seda ka tutvustada? Ja kas ma saan teie loogikast [õigesti] aru, et te otsustasite tasuta ühistranspordi maaliinidel tühistada, sest te kartsite, et selle tulemusel autode kasutus suureneb?

Aitäh! Teie küsimuse pealkiri on "Valitsuse otsused". See tähendab seda, et ma ei ole valmistanud ette Tallinna tasuta ühistranspordi uuringuid. Mul ei ole neid kaasas, aga neid on meedias avaldatud, kuidas tasuta ühistranspordi kehtestamine Tallinnas ei ole toonud kaasa mitte autode vähenemist, vaid on toonud selle suurenemise. Selle kohta on uuringud olemas. Aga tõepoolest, Tallinna mured ei ole kindlasti need, mis valitsuse otsused on, nagu te olete oma küsimuse pealkirjastanud. Nüüd, motospordi kohta. Veel kord, praegu see automaksu eelnõu on saadetud Riigikogule menetlemiseks. See on rahanduskomisjonis ja seal saate neid muresid tõstatada ning kui kõik leiavad, et need on vajalikud teemad, mida tuleb lahendada, siis küllap te siin Riigikogus leiate need lahendused. Riigikogu ikkagi on seadusandlik kogu. Nüüd, ma olen teiega väga nõus selles osas, et teed vajavad suuremaid investeeringuid. Mitte ainult riigimaanteed, vaid ka kohalikud teed, mis on väga keerulises olukorras. Aga väga keerulises olukorras on ka riigieelarve ja selle jaoks me olemegi sunnitud küsima maksumaksjalt suuremat panust, et lisaks riigikaitselistele kulutustele teha kõiki neid kulutusi, mida te siin Riigikogu infotunnis iga kord välja toote. Teedeinvesteeringud, õpetajate palgad, päästjate ja politseinike palgad, kõik tervishoiu rahastamise küsimused – need kõik tulevad maksumaksja taskust. Valitsusel ei ole mitte mingisugust muud rahakotti kui maksumaksja rahakott. Samal ajal te küsite, et mis on alternatiiv. Mina küsin vastu, et aga mis on siis teie alternatiiv, kui te ütlete, et makse rohkem küsida ei tohi. Ma juhin tähelepanu, et ka pärast neid maksutõuse on maksukoormus 34% piirimail, see tähendab, et me oleme ikkagi Euroopas üks madalama maksukoormusega riike. Kui makse ei tohi tõsta, midagi ära jätta ei tohi, kärpida ei tohi, aga kõik peavad saama raha juurde – teedesse, palkadesse, toetusteks –, siis kuidas see valem ikkagi kokku teie arvates tuleb? Hea meelega kuulan neid lahendusi, aga neid lahendusi ei ole olnud. Ma saan aru, et see on hästi populistlik ja teil ongi väga head ajad olla opositsioonis ja öelda, et kõik need asjad, mis on ebapopulaarsed, on valesti tehtud. Aga uskuge mind, ka meie ei teeks neid otsuseid, kui need ei oleks õiged otsused ja vajalikud otsused Eesti kestmajäämiseks ja Eesti ülalpidamiseks sellisel kujul, nagu me oleme harjunud kõikide nende kulutustega, mida me riigina teeme.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma pakun alternatiivi. Teie automaks tähendab, et kõik maksavad ühtemoodi – nii maal elav inimene, kes vana autoga viib lapsi kooli, kui ka pankur, kelle garaažis seisab viis luksusautot. Minu arvates õiglane oleks maksustada just luksusautod ja see maks võiks olla päris suur. Kas teil on üldse mingi arusaam sellest, mis on õiglane ja mis ei ole?

Aitäh! See automaks ongi ju disainitud niimoodi, et võtta arvesse seda, et maal elavatel inimestel on vanemad autod, ja seetõttu on see vanusekoefitsient sinna juurde toodud. See tegelikult vanadel autodel teeb aastamaksuks ju kuskil 50 eurot, mis kuude peale ära jaotatuna ei ole sugugi suur [summa], kui me võrdleme nende kulutustega, mis auto peale [lähevad]: kütusekulu, kindlustuse kulu, remondikulu. Protsentuaalselt see, mis riigile läheb, on ikkagi väike. Just kõiki neid asju ongi arvesse võetud. On võetud arvesse need autod, mis on raskemad, suuremad, see vanusekriteerium on arvesse võetud – just selle jaoks, et disainida [maks] niimoodi, et ta oleks õiglasem ka maapiirkondades elavate inimeste jaoks. Neid asjaolusid on arvesse võetud ja on arvesse võetud ka keskkonnaaspekti, et kuidas me saame liikuda puhtama keskkonna poole. Nii et need mõtted ju automaksus juba kajastuvad.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Nagu ikka, jällegi seesama protseduuriline küsimus, et kuidas infotunni kord ette näeb: kas Riigikogu liikmed esitavad küsimusi peaministrile või vastupidi? Peaminister küsis, et mis siis on meie alternatiiv. Minu teada me oleme igal pool seda ka pakkunud, et see on liigkasumi [maksu] kehtestamine, maksuküüru kaotamise lubadusest loobumine. Ja teiseks, minu jaoks on arusaamatu ka see, kuidas on nii, et peaminister saab igas infotunnis esitada erinevaid väiteid, millel pole tõepõhja all, näiteks Tallinna ühistranspordi kohta, õpetajate kohta, kuidas palk nendeni ei jõua. Aga kui esitatakse konkreetne küsimus: "Millel need väited põhinevad?", siis peaminister keeldub vastamast, öeldes, et see ei ole infotunni küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Infotund näeb ette ikkagi seda, et Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab. See on see, kuidas infotund on sõnastatud, ja nii see on. Aga antud juhul istungi juhataja ei sekku, ei sekku vastuste sisusse juhul, kui vastused püsivad teemas. Nii et antud juhul ma ei pidanud vajalikuks sekkumist.