Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 287 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Mul on au esitleda teile Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [algatatud] kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt öeldes, selle eelnõu kohaselt [muudetakse] kohalike omavalitsuste valimised sarnaseks Riigikogu valimistega. Valimisliidud kui juriidilised seltsingud ei oleks valimistel enam osalised, vaid nimekirjade esitamise õigus jääks ainult erakondadele, mille kaudu poliitiline vastutus oleks selgelt väljendatud. Me teame ju kõik – ilmselt kõik erakonnad ja enamik teist, kes te siin saalis olete –, kuivõrd ebastabiilsed moodustised on kohalikud valimisliidud. Need koosnevad väga eripalgelistest inimestest, väga erinevate huvidega inimestest, kes on pahatihti kokku tulnud just nimelt valimiste puhuks. Peale valimisi me näeme, kuidas nad jooksevad laiali või liituvad erakondadega või teiste valimisliitudega. Ütleme, kohalikul tasandil sellisest jätkuvusest ja ka poliitilisest vastutusest valimisliitude puhul rääkida ei saa. Kui järgmistel valimistel erakonnad on endiselt olemas, siis valimisliite ei pruugi olla. On hoopis mingisugune uus valimisliit, kus võivad olla isegi samad inimesed, aga kes mingisugust järjepidevust või vastutust ei kanna. On [lihtsalt] tehtud järjekordne valimisliit. Me oleme selle eelnõu koostanud just nimelt selleks, et tuua stabiilsust (Juhataja helistab kella.) kohalike omavalitsuste volikogudesse ja nende liikmeskonda ning et rõhutada ja suurendada ka vastutuse momenti. Kunagi nendelsamadel põhjustel kaotati ära valimisliitude [osalemine] Riigikogu valimistel. Siin on terve hulk paragrahve ja punkte, mida muudetakse – ja see on tingitud just nimelt sellest ühest eesmärgist –, mul ei ole mõtet neid siin eraldi välja tuua. Ma loodan, et te kõik, head kolleegid, saate aru selle eelnõu vajalikkusest ja sellest, kuidas see parandab olukorda kohalikes omavalitsustes. Ma loodan, et te toetate seda [eelnõu]. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt kaks küsimust. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! No Eesti erakonnad on ka väga dünaamilised ja muutlikud. Tegelikult ka uuringud näitavad, et Eesti erakondade suhtes paraku ei ole väga suurt usaldust võrreldes näiteks Kaitseväega või politseiga või millegi muuga. Tõsta Eesti erakondi [esile] kui väga kindlat Eesti ühiskonna vundamenti on võib-olla natukene liigne. Aga minu küsimus on see: miks te arvate, et Eesti inimesed ei võiks ise otsustada, kes nende kohalikku omavalitsust juhivad? Ei pea eeldama, et valimisliidud lagunevad ja see kõik on jube halb. Eesti inimestel on õigus ikka ise vaadata ja otsustada. Kas te ei arva, et Eesti inimesed on piisavalt targad selleks, et neid otsuseid mõistlikult kohalike omavalitsuste valimistel teha?

Aitäh, väga hea küsimus! Tundub küll, et viimasel ajal on meie erakonnad üsnagi – kuidas öelda? –, moodsaid termineid kasutades, voolavad ja vulisevad, kui ühed erakonnad tõusevad, teised langevad ja liikmed jooksevad sinna, kus nad tunnevad, et neile kasulikum on. Aga täpselt sedasama me näeme märksa suuremal määral valimisliitude juures. Seal ei ole üldse mitte mingisugust stabiilsust. Valimisliidud moodustatakse pahatihti lihtsalt üheks valimiseks, üheks mingisuguseks sündmuseks, neil puudub keskne idee ja aade. Valimisliidu võib moodustada isegi, ma ei tea, külakeskusesse tiigi kaevamise või mis iganes asja nimel. Kandepind on tegelikult liialt kitsas. See, kui valimisliite kohalike omavalitsuste valimistel enam ei ole, ei tähenda ju seda, et meie inimestel enam valikuvõimalust ei oleks. See ei kao mitte kuskile. Inimeste valikuvõimalus on endiselt olemas. Ikka saab endale meelepärase kandidaadi poolt hääletada, mitte miski ei takista seda. Minu meelest ei ole meil ühegi erakonna põhikirjas takistust selleks, et kohalike omavalitsuste valimistel ei saaks nende nimekirjas kandideerida ka isikud, kes ei kuulu erakonda. Minu meelest kõik erakonnad lubavad seda. Nii et see ei piira mitte mingil määral ei valitavate arvu ega ka valijaid, kes ikka saavad endale meelepärase isiku poolt hääle anda.

Aitäh! Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et selles sõnavõtus te neid valimisliite demoniseerisite üle. Ma olen vedanud oma koduvallas valimisliitu aastatel 2009, 2013, 2017 ja 2021 ja vastupidi, volikogus on selle valimisliidu juurde tulnud inimesi hoopistükkis juurde. Te väidate, et valimisliitudel puudub keskne idee ja kuidagipidi maailmavaade, aga nende valimisliitude keskne idee on korraldada oma kohaliku kogukonna küsimusi ja kohaliku valla küsimusi. Tõesti, kas või EKRE saadikud Kastre vallavolikogus on öelnud, et neil on lubatud hääletada kõikide asjade poolt, kui see ei puuduta hariduse ümberkorraldusi. Noh, me oleme saanud neile öelda, et kasvavas vallas ei ole vaja koole kokku või kinni panna või lasteaedu kinni panna. Mul on kahju, et te valimisliite demoniseerite üle. Küsimus on selle kohta, et te nimetasite neid ebastabiilseks. Mulle tundub, et paljud valimisliidud vaatavad Toompea poole (Juhataja helistab kella.) ja ütlevad, et siin tunduvad kõik asjad olevat ebastabiilsed. Kas see pole hoopis kõverpeeglivaade?

Kui vaatest ja perspektiivist rääkida, siis altpoolt omavalitsuste tasandilt vaade üles on kindlasti märksa kitsam kui siit Toompealt vaade allapoole, mis peaks olema märksa laiem ja selgem. Aga kui teil on seal üks ja sama valimisliit nii paljudel valimistel muutusteta jätkanud, sama nime all ja nii edasi, siis see on väga kiiduväärne, tõepoolest. Mul endal on ka kohaliku omavalitsuse taust. Olen teist ilmselt märksa varem osalenud nendel valimistel ja alustasin samamoodi valimisliidust. Ja paraku, kui me vaatame statistikat ja olukorda kõikides omavalitsustes, siis tõepoolest kahjuks see, kui üks valimisliit on stabiilselt valimistelt valimisteni jätkanud, on üldiselt üsna harukordne. Põhiosas nad ikkagi lagunevad, inimesed vahetuvad, lihtsalt jooksevad üle. Ja neid on märksa lihtsam üle meelitada teistesse valimisliitudesse või erakondadesse just nimelt sellepärast, et neil puudub – kuidas öelda? – algne ideoloogiline ja maailmavaateline ühisosa. Valimisliidus võivad rahulikult koos olla konservatiiv ja liberaal ning kuigi maailmavaateliselt on nad täiesti eri maailmades, siis kohaliku elu küsimustes – loomulikult kool ja lasteaed ja mis iganes – ei pruugi üldse mingisuguseid erimeelsusi olla. See tekitabki selle, et tegelikult, kui asi muutub põhimõttelisemaks, siis seda ebastabiilsemaks valimisliidud lähevad. Erakonnad, kui me vaatame neid omavalitsuste tasandil, on kõik märksa stabiilsemad ja nendest sellist ülejooksmist ja üleostmist ei ole. Aga stabiilsus on minu meelest tänapäeva maailmas üks kuldaväärt asi, mida peaks igati toetama.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, mul on lihtne küsimus. Mis teie hinnang on, mis sellest eelnõust saab?

(Naerab.) Aitäh! See on väga hea küsimus, aga vastus on väga kurb. Kui ma ei eksi, siis ei ole selle Riigikogu koosseisu algusest peale olnud mitte ühtegi opositsiooni esitatud eelnõu, mis oleks heaks kiidetud, mis oleks üleüldse esimesest lugemisest kaugemale jõudnud. Täpselt sama puudutab kõiki muudatusettepanekuid koalitsiooni esitatud eelnõude kohta, sealhulgas riigieelarve kohta, kus ei ole arvestatud mitte ühegi opositsioonierakonna muudatusettepanekuga. See ei sõltu sellest, kas teiste eelnõude puhul on tegemist obstruktsiooniliste muudatusettepanekutega või mitte. Lisaks obstruktsioonilistele on ju kõik opositsioonierakonnad, kaasa arvatud EKRE, esitanud suure hulga sisulisi ettepanekuid ja need on kõik tagasi lükatud. Nii et ega ma liialt sinisilmne ja naiivne ei ole, et ma usuks tänase koalitsiooni heatahtlikkust või soovi üleüldse mingisugust koostööd opositsiooniga teha. See häälteenamus on ainult julgustanud neid teerullina kõikidest teistest üle sõitma. Seetõttu ka see minu meelest väga hea eelnõu läheb kindlasti prügikasti. Aga sellele vaatamata ma hea meelega vastan kõigile küsimustele ja püüan selgeks teha, et see väärib kaalumist, nii nagu teisedki opositsiooni esitatud eelnõud.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sellel eelnõul on minu arvates nagu kaks poolt. Üks pool on see, et tõesti nagu hundid lambanahas: osa erakondasid ei julge oma nime all valimistel välja tulla, kardavad, et saavad vähem hääli. Nii on juhtunud korduvalt ka Saaremaal. Sotsiaaldemokraadid näiteks on teinud ka valimisliidu nimekirja. Aga teisest küljest kohalik elu ei ole otseselt seotud maailmavaatega. Küsimus on tegelikult selles, et te väga toetate presidendi otsevalimist ja rahvahääletuse vormi kui sellist, aga nüüd soovite vähendada demokraatiat, piirata seda just konkreetselt erakondliku kuuluvusega. Kas need vaated omavahel kuidagi [vastuolus] ei ole?

Jah, see tähelepanek on täiesti õige, et paljud erakonnad kuskil kohalikus omavalitsuses, kus nende toetus on väike, peidavad end kui hunt lambanahas. See on ka üks põhjus, miks see eelnõu on esitatud: et kõik oleks aus ja läbipaistev. Tõepoolest, me igati toetame demokraatiat ja rahva kaasamist ja hea meelega näeks, et inimestel oleks õigus presidendi otsevalimiseks, eelnõude ja referendumite algatamiseks ja nii edasi. Aga see eelnõu minu arusaamise järgi ei vähenda mitte kuidagi demokraatiat ega inimeste võimalusi osaleda kohalikus elus, et selle üle otsustada, ja valimistel. See lihtsalt loob märksa selgema pildi olukorrast ja vähendab mõttetuid ülejookse, mõttetuid võimuvahetusi, mida me näeme kohalikes omavalitsustes kogu aeg, kui lihtsalt käib üks, nagu esimese vabariigi ajal [öeldi], lehmakauplemine, kui saadikuid meelitati küll ühele poole, küll teisele poole ja mitte mingisugust stabiilsust lõpuks ei olnudki. Kui volikogudes käivad kogu aeg sellised jõu‑ ja poliitmängud, siis tegelikult see tõeline kannataja sealjuures ongi just seesama valija, inimene. Nii et selles suhtes me soovime just nimelt nende olukorda paremaks teha.

Andre Hanimägi, palun! Teil on nüüd teine küsimus.

Aitäh! Tõepoolest teine. Hea ettekandja! Ega ma päris hästi sellest kitsenduse vajadusest ikkagi aru ei saa. Võimumängud on ka erakondade vahel ja erinevate Eesti omavalitsuste koalitsioonides toimuvad muutused pidevalt. Absoluutselt pidevalt! Ka Riigikogusse saab üksikkandidaat kandideerida, Euroopa Parlamenti saab ilma erakonnata kandideerida. Ka teie eelnõus on ju, et üksikkandidaat jätkuvalt võiks kohalikku omavalitsusse kandideerida. Selles vaates ma ei saa aru, mis probleem on selles, kui kogukond on aktiivne, soovib poliitikas kaasa lüüa, soovib midagi oma kohalikus elus ära teha ja kandideerib. Jätkuvalt seesama küsimus: miks võtta inimestelt see võimalus ära? Kas te ei usalda inimesi oma valikutes piisavalt? Milles probleem on?

Aitäh! Just nimelt selles ongi küsimus, et vähendada poliitmänge, teha pilt selgemaks, et kandidaadid ei saaks peituda mingisuguste, ma ei tea, Kodukandi [Eest] või Meie Valla Eest või mis iganes nimede taha ja iga kord vahetada neid. Eesmärk on see, et see suur tants ära lõpeks. Tõepoolest, üksikkandidaat saab vabalt ka Riigikokku kandideerida, kuigi täiesti lootusetu on ühel üksikkandidaadil siia saada, aga jah, võimalus on. Kohalikus omavalitsuses on ka see võimalus sätestatud, et väheneksid võimalused meie inimeste eksitamiseks, valijate eksitamiseks, segadusse ajamiseks, et lehmakauplemine väheneks. Loomulikult see käib edasi ja käib ka erakondade vahel. Aga kui me vaatame, kus need liikumised on ja see poliittants põhiliselt käib, siis paraku statistika näitab, et just valimisliidud on see niinimetatud kurjajuur.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Nagu siin on juba kõlanud, usun ma ka, et inimesed nii riigi kui ka kohalikul tasandil, nii siin saalis kui ka kohalikul tasemel on aktiivsed ja volikogudes olles hoolivad Eestist, tema tulevikust ja oma elukoha heast käekäigust. Aga ma usun, et maailmavaade siiski on oluline, ja selles mõttes ma vaidlen härra Maastikule vastu. Tegelikult on hea, kui inimene ausalt näitab, mil viisil see õnn peaks saabuma. Kas nii, nagu sotsid arvavad, et korjaks võimalikult palju raha kokku ja jagaks laiali, või nii, et soodustaks ettevõtlikkust ja laseks niimoodi elujärjel tõusta? Selles mõttes oleks ju hea, kui inimene selle defineeriks. Heaks näiteks on kas või tänane istungi juhataja, kes paarkümmend aastat uskus, et astmeline tulumaks viib meid edule, aga nüüd on selle [ekslikkusest] aru saanud, seda ka tunnistanud väga selgelt ja silmnähtavalt. Kas te aitaksite seda veel kord selgitada kolleegidele, kes ei pea maailmavaadet ja selle selget väljanäitamist oluliseks?

Aitäh! Jah, see näide oli väga hea. Minul endal on muidugi natukene raske selles suhtes kaasa rääkida, sest minu maailmavaade on alati olnud üks, ma ei ole kuulunud mitte ühtegi teise erakonda. Kuna [tol ajal] ei olnudki sellist erakonda, mis minu maailmavaatega oleks kõige suuremal määral ühtinud, siis olin ise üks konservatiivse rahvaerakonna asutajatest ning selle programmi ja põhikirja koostajatest. Nii et minul on tõesti see poliitiline elu olnud selles suhtes lihtne. Ma saan aru nendest, kes on astunud mõnda erakonda, aga aja jooksul on tekkinud tendents, et see erakond on täiesti tundmatuseni muutunud. Väga drastiline näide on Reformierakond, mis kunagi alustades oli tõesti selline ettevõtlike inimeste, ettevõtjate, reformide, tõeliste reformide ja edasiviivate reformide erakond, parempoolne erakond, aga tänaseks on muutunud selliseks tüüpiliseks mingisuguseks vasakradikaalseks erakonnaks. Pole ime, et inimesed on selles pettunud ja sealt ära tulevad. Teine näide on sotsiaaldemokraadid, kes kunagi klassikaliselt olid just töörahva ja vaeste eest seisjad, aga kes on oma juured täiesti unustanud ja minetanud, ei huvita neid inimeste heaolu ega miski, vaid on barrikaadidel ainult vikerkaarelipu ja vähemuste eest väljas. Nii et pole ka ime, et sotside toetuspind on kardinaalselt langenud. Tõepoolest, eks need muutused puudutavad lisaks valimisliitudele ka erakondi, ometigi need muutused on märksa pikaajalisemad ja mitte nii pidevad nagu nendes valimisliitudes, kus inimesi ühendab mingisugune kitsas konkreetne teema kohalikul tasandil. Ma pean ütlema, et needsamad teemad puudutavad ka teisi valimisliite, teisi erakondi. Lihtsalt pahatihti mõne sooja koha nimel hüpatakse ühest kohast teise ja tehakse järgmine kord uue nimega valimisliit ja mingisugust stabiilsust ei ole.

Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla te ei ole uudiseid lugenud, aga sotsiaaldemokraadid on reitingute järgi EKRE juba mõni aeg tagasi seljatanud. Ja teie tulistamine sellel [teemal], et kuidagi nagu kehvemini hakkama saavate inimeste eest ei seista: meil just oli üks alampalgavõitlus, mis väga hästi õnnestus. Ma tahtsin teile ette lugeda listi ebastabiilsusest: valimisliit Sõbralik Linn, valimisliit Kindlad Tegijad – Uus Tulevik, valimisliit Kindlad Tegijad, Eesti Iseseisvuspartei, üksikkandidaat, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. See on teie senine poliitiline pagas, nii te olete kandideerinud. Tõesti, mitte iga kord ei ole valituks osutunud, selles mõttes on mul läinud pisut paremini kui teil kohalikus volikogus valituks osutumise kontekstis. Vastates kolleeg Sibulale: selle kohalikku demokraatiat pärssiva eelnõu koht tõepoolest saab olema tõenäoliselt ajaloo prügikastis, ma väga loodan. Ja see ülejooksmine on kuidagi nagu … See on kellegi [isiklik] trauma, sõna "ülejooksmine" käib siin nii tihti läbi.

Palun küsimus!

Vastake palun, kas see on kellegi [isiklik] trauma. Ja teine küsimus: konservatiivne inimene ja liberaalne inimene ühes valimisliidus koos – kas teie arvates ei selgugi vaidluses tõde?

Noh, kui me vaatame meie Riigikogu, siis vaidluses ei selgu mingisugust tõde, lihtsalt koalitsioon sõidab teerulliga opositsioonist üle ja see on puhas jõupoliitika. Jah, te lugesite ette neid valimisliite ja erakondi, mille nimekirjas ma olen kandideerinud. Ma olen olnud ainult EKRE liige. Kunagi tõesti, kui EKRE-t ei olnud olemas, kandideerisin Vabaduspartei nimekirjas, aga selle liige pole ma iialgi olnud. Ja Kindel Tegija ja kõik need valimisliidud ongi hea näide sellest, kuidas need valimisliidud on muutunud. Kindel Tegija oli see, millega ma kunagi sain volikogusse, 2005. aastal, ja jätkasime sellega. Aga just nimelt nende idiootlike kohalike mängude tulemusena ühtedel valimistel meie valimisliidu kaks inimest, kes olid eelmine kord registreerinud selle nime, läksid – enne kui me jõudsime sellega edasi minna – ja registreerisid enda nimele selle nime, mida nad ei kasutanud. Meil ei jäänud muud üle, kui pidime võtma uue nime. See näitab, kuivõrd totter see valimisliitude temaatika kohapeal on. Mul on endal väga hea kogemus ja ma tean, millest ma räägin, kui ma räägin sellest, et ei ole kohalikel omavalitsustel vaja valimisliite. [KOV-valimised] peaks ühtlustama Riigikogu valimistega, kus valimisliite ei ole, on ainult erakonnad. Mis ma oskan öelda? Kogemus loeb.

Protseduuriline küsimus, Priit Lomp, palun!

Tänan! Kõigepealt, vastuseks ma sain selle, et see ikkagi on kellegi [isiklik] trauma. Aitäh selle vastuse eest! [Stenogrammi] huvides tuletan kolleeg Põlluaasale meelde: 2005. aastal ta ei kandideerinud valmisliidu Kindel Tegija nimekirjas. Kandideeris valimisliidus Sõbralik Linn, sai 25 häält ja ei osutunud valituks. Et [stenogrammist] ei jääks mulje, et 2005. aastast on ta mõne teise valimisliidu nimekirjas osutunud kohalikku volikokku valituks.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Esiteks, väga toetan seda eelnõu. Me oleme siin rääkinud maailmavaatest, et valimisliidus ühendab inimesi mingi kitsas konkreetne teema. Samas võib arvata, et valimisliitude idee mõjutab ka erakondi. Kui konkreetne teema on kadunud, siis tuleb välja, et mõned erakonnad on nagu valimisliidud, mis tegelikult ühendavad endas väga erinevaid maailmavaateid. Võtame kas või meie kolleegid. Väga kahju on vaadata Keskerakonda, mille fraktsioon on kahanenud rohkem kui poole võrra. Tuleb välja, et oli ka tegu justkui valimisliiduga. Võimalik, et see, et meil on rohujuuretasandil ehk kohaliku omavalitsuse valimiste tasandil valimisliidud võimalikud, mõjutab ka üleriigilist poliitikat.

Jah, kindlasti mõjutab. Eks kõik need asjad ole omavahel ühendatud. Kui all on pudru ja kapsad, siis eks pudru ja kapsad ulatuvad ka üles välja. Nii see paraku on jah. Väga kahju, kui mõned sellest aru ei saa ja püüavad siin mingitest isiklikest traumadest ja ma ei tea millest rääkida. See ei ole mingisugune debatt, vaid see on lihtsalt täielik möla, vabandust väga. Miks peaks üldse sihukeste asjadega välja tulema? Ma võiks ka lüüa siin praegu mingisuguse kaustiku lahti ja lugeda kellegi kohta ma ei tea mida. No ma lihtsalt ei alandu selleni! Ma räägin ikkagi sellest konkreetsest eelnõust ja palun jätkata sellel teemal.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Rakverest on üks huvitav näide. Valimisliit Rakvere Heaks tegi mastaapse valimiskampaania aastal 2021. Kõik nägid, suured autod olid [reklaamiga] üle kleebitud, jagati tonnide kaupa kartuleid, hiljem jagati lumelabidaid. Ühesõnaga, selline tragikoomiline kampaania iseenesest. Aga siis nad jäid vahele sellega, et nad ei esitanud aruannet, ja ERJK hakkas asja uurima. Põhimõtteliselt ei avalikusta nad oma allikaid. Aga mis on tagajärg? Eelmine nädal neile, kes jäid vahele, pandi sunniraha. Kutsuti õiguskantsleri juurde kokku arutelu, mida teha nendega, kes ütlevad, et nemad ei tea sellest valimisliidust enam mitte midagi, nad ei puutu sellesse üldse. Kui nad vahele jäävad või neid karistatakse, ütlevad, et nad ei tea sellest valimisliidust mitte midagi, mingit sunniraha neile rakendada ei saa, sest neid pole olemas.

Hea küsija, teie aeg!

Vastutuse probleem on valimisliidu juures ju kõige suurem, seal tegelikult mitte keegi mitte millegi eest ei vastuta. Valimisliit – täna on, homme ei ole. Mingisugune seltsing põhimõtteliselt. Sellepärast see eelnõu ongi esitatud. Erakond on stabiilne, erakond on märksa suurem üksus, seal on täiesti selgelt olemas juhatus ja muud isikud, kes vastutavad. Erakonda saab vastutama panna, kuritegelikule teele läinud erakonda on võimalik likvideerida. See ongi igatpidi õigusselguse küsimus ja annab inimestele kohalikes omavalitsustes garantii, et see, mille ja kelle poolt nad hääletavad, on ikkagi reaalne ja eksisteeriv, mitte lihtsalt hetkeks loodud mingisugune ühendus.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Rain Epler ütles siin, justkui ma oleksin arvanud, et maailmavaade pole oluline kohalike omavalitsuste valimistel. Ma leian, et maailmavaade on väga oluline. Ma tahangi öelda, et seda, kui ka härra eesistuja liikus keskelt paremale, ma pean igati normaalseks. Kui noor inimene on niisugune revolutsiooniline ja tal pole mingit vara, siis on selge, et talle meeldib võõrast vara laiali jagada, see soov on suur. Aga kui ta küpses eas saab aru sellest, kui tal tekib oma vara, siis tekib ka soov seda vara hoida. See on arusaadav. Muidugi on väike oht selle asja juures. Tõesti, maailmavaade on oluline, sest et presidendivalimistel valijamehed teatavasti tulevad ju ka nendestsamadest omavalitsustest. Ja kui seal hundid lambanahas on, siis on raske ennustada, mis sealt tulema hakkab. See on ka oluline pool. (Juhataja helistab kella.) Minu küsimus on: kuidas te suhtute just nendesse valijameestesse?

Aitäh! Tõepoolest, see ümberjagamise ja äravõtmise soov on mõnel erakonnal väga suur. Sotsiaaldemokraatide poolt on kostnud, kuidas nad võitlevad vaeste eest ja on tõstnud erinevaid toetusi. Tõepoolest, midagi on tõstetud. Samas Reformierakonna valitsuse [kehtestatud] maksutõusudega hurraaga kaasaminek ja kogu see tänane inflatsioon ja majanduslangus, mis kordi rohkem ruineerib inimesi majanduslikult ja ka meie ettevõtlust kui see pisku, mida niimoodi silmakirjalikult neile antakse, näitab seda tõelist hoolivust. Mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja presidendivalimisi, siis aitäh küsimuse eest! See on väga tõsine teema tegelikult. Nagu me teame, meil ei ole sugugi iga kord olnud lihtne Riigikogus presidenti valida, see on läinud korduvalt ja korduvalt valijameeste kogusse. Valijameeste kogus on teatavasti kohalike omavalitsuste esindajad. Meil on praegu olukord, kus kohalikke omavalitsusi võivad valida ka mittekodanikud, näiteks Vene kodanikud, keda meil siin kõige rohkem on, või Valgevene [kodanikud]. Ja kui president valitakse valijameeste kogus, siis põhimõtteliselt on ta valitud ka Vene kodanike poolt. See sisuliselt vähendab presidendi legitiimsust, kuigi kõik justkui käiks seaduse järgi, nii nagu ette nähtud. Ja vähe sellest, et Vene kodanikud saavad valida oma esindajaid volikogudesse, valida saavad ka mittekodanikud, nii-ütelda hallipassimehed ja kõikide muude riikide kodanikud. Eks me pahatihti näeme, millise tagajärjega see on Narvas näiteks või siinsamas Tallinnas, kus tänane linnavõim on põhimõtteliselt valitud Lasnamäe häältega. Nii et mina toetan tõesti seda, et kohalike omavalitsuste valimistel saavad kandideerida nii nagu pooltes Euroopa Liidu riikides ainult kodanikud. Lisaks peaks seal olema veel erinevad tsensused, mida me eile arutasime ja mis lükati ka tagasi. Seda, et kõik valitud peaksid oskama eesti keelt, tänane koalitsioon millegipärast ei pea oluliseks. Aga see läheb natukene sellest teemast kõrvale, nii et ma pikemalt sellel ei peatu.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Minul on selline küsimus: kas teile ei tundu, et see eelnõu on maffialik või meie naaberriigile omane (Juhataja helistab kella.), kuna valimistel oma tulemuse saavutamiseks tuleb vastane, tõsine vastane kustutada või lausa likvideerida? Küsimus on täpsemalt see: miks te kardate? Miks seda nagu ausas konkurentsis ei võiks [teha], et erakonnad, olles paremad, võidavad valimistel rohkem rahva usaldust?

Aitäh! Jah, väga-väga lustiline küsimus, ma ütleksin. Näha siin mingisugust kõva käe ihalust ja soovi likvideerida mingisuguseid vastaseid – no kaugel sellest! Vastupidi, me tahame anda inimestele parema võimaluse ja selgema pildi sellest, keda nad valivad, ja selle kaudu just nimelt meie demokraatiat ja edasist otsustusprotsessi nendes valitud volikogudes tugevdada. See on eesmärk. Ja tõepoolest, eks see käibki vastavalt rahva tahtele, et tugevam ja parem võidab. See on loomulik. Kui e-valimistega seda muidugi metsa ei keerata.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See sotside mõttekäik ajab ikka natuke naerma, aga tekitab hirmu ka. Kui ikkagi sinu kui sõnumitooja – kes sa tutvustasid eelnõu – puhul hakatakse otsima, mitu häält sa said mingil 2005. aastal, siis see jätab nagu sellise kentsaka mulje. Aga ma tahtsin küsida selle kohta. Selle eelnõu eesmärk on meil ikkagi see, et tugevdada ka parlamendi ja kohaliku, tähendab, riigi ja kohaliku omavalitsuse sidet, ja seda saab teha ainult erakondade kaudu. Kui valimisliidud on kohapeal, on nad mis iganes sigrimigri, siis kellega keskvalitsus peab rääkima kohalikul tasandil, kui ei ole sidet riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel?

Aitäh! Jaa, kui ma [õigesti] mäletan, siis need olid jah minu esimesed valimised üleüldse. Minule oli täiesti ootamatu, kui toonane linnapea tuli ja palus mind kandideerima ja ma saingi volikokku sisse. Ja edaspidi, muuseas, ma sain isikumandaate korduvalt, ma sain linnapeaks ja nii edasi, Riigikokku, isegi Riigikogu esimeheks. Nii et pole hullu, alguses saavad vähe hääli kõik, kes poliitikasse tulevad. Nii et ega see meenutamine mind ei solvanud kuidagi, see oli lihtsalt kohatu. Aga jah, ma loodan, et riigil, valitsusel on ikkagi täiesti selge side kohalike omavalitsustega. Praegu on sellega tegelikult üsna suur probleem. Kui varem oli maavalitsus sihuke institutsioon, mis oli kohaliku omavalitsuse ja valitsuse vahel, ühendas neid, siis täna seda ei ole, ja tõepoolest on olukord märksa segasem ja sogasem. Ma ei tea, öeldakse, et sogasest veest on pahatahtlikel hea kala püüda – võib-olla tõesti. Muidugi on olemas omavalitsusliidud, kes püüavad selgelt omavalitsusi esindada ja olla vahemeheks valitsuse juures. Aga ka see on äärmiselt problemaatiline, sellepärast et linnade ja valdade liidu, ma ei oska öelda, kas autoriteet valitsuse silmis või tõsiseltvõetavus on kahjuks väike, nendega lihtsalt ei arvestata, kuigi seal taga on ju praktiliselt kõik meie riigi omavalitsused. Riigieelarvelistes küsimustes aastaid ja aastaid ei ole ju praktiliselt ühtegi nende ettepanekut arvesse võetud, nad ei ole kooskõlastanud riigieelarvet enda poolt. Nii et selles suhtes praegu ongi väga suur probleem selles, et valitsus käitub kupjana omavalitsuste suhtes, paneb neile pidevalt uusi ja uusi kohustusi ning ülesandeid peale, uusi nõudeid, samas finantsidega ei taga [nende täideviimist]. Nii et olukord on tõesti keeruline. Jah, ma usun, et erakondade kaudu, kui kohaliku omavalitsuse tasandil oleksid lubatud ka ainult erakonnad, siis see mõnevõrra selgindaks – mis see õige sõna on? – , aitaks selgitada suhet ja vahekorda riigiga ning võib-olla teha end teineteisele arusaadavamaks. Kindlasti sellest oleks kasu.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! See diskussioon on meil siin küllalt laiali vajunud. Lihtsalt taustateadmiseks, olen minagi olnud valimisliidust valitud Tartu Linnavolikogu liikmeks ja juhatanud isegi rahanduskomisjoni. Olen olnud ka maavanem, neid teemasid tean päris hästi. Aga ma ei saa ikkagi aru. Selle pika diskussiooni käigus ei ole välja tulnud, millel põhineb teie optimism, et kui me anname kõik erakondade kätte, siis ei teki poliitmänge. Neid poliitmänge on omavalitsustel alati olnud ja need jäävad sinna. Ja teine asi on see: miks te tahate võtta nendelt kohaliku omavalitsuse liikmetelt või elanikelt, kes tahaksid kohalikus elus kaasa lüüa, moodustada mingisuguse toreda valimisliidu, õigused ära, ja mitte lasta neil seda teha?

Aitäh, väga hea küsimus! Eks ongi niimoodi, et need poliitmängud käivad täpselt samamoodi ka erakondades, aga kui me vaatame omavalitsusi, kus on võimul erakonnad või valimisliidud, siis erakonnad on oluliselt stabiilsemad olnud. Just stabiilsus on üks asi, mis on omaette väärtus, et juhtimine oleks järjepidev, et ei tekiks hüplemisi siia-sinna. Ja noh, ühesõnaga, see ongi põhjus, miks eelistame seda, et muuta kohalike omavalitsuste valimised sarnaseks Riigikogu [valimistega]. Mis see teine pool oli? Aa, et me võtaksime sellega inimestelt justkui õigusi ära. Ma ei arva nii. Ma arvan, et inimene leiab endale sobiva kandidaadi igal juhul. Ja ka kõigil neil kandidaatidel, kes soovivad osaleda valimistel, on ju jätkuvalt võimalus valida mõni erakond, mille nimekirjas kandideerida, ilma et nad peaksid erakonna liikmeks astuma. Seda minu teada kõik erakonnad meil täna Eestis võimaldavad. Nii et selles suhtes, noh, see ei ole tegelikult sisuline piirang. See on kogu selle pildi selginemise huvides.

Rain Epler, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! See, et sotsist majanduskomisjoni esimees ei saa aru sellest, et me kõik eri sissetulekutasemetes saame rikkamaks siis, kui meie majandus kasvab, kui me suudame eksporti kasvatada, on kummastav. See, et ta ei tahagi seda endale selgeks teha, on mingitpidi loogiline, ja keegi ei saa seda keelata. See, et kuskilt [tulnud] korraldusega tõsta miinimumpalka – Eestis on tööjõupuudus, ettevõtjad on valmis maksma head palka inimestele, nii et see ei ole murekoht. Seda, et teine sotside esindaja ei pea paljuks välja öelda, et meie erakonnad on maffiaga võrreldavad struktuurid, ja tõmbab meie erakondliku süsteemi puhul paralleeli putinistliku Venemaaga, taas ei saa keelata – meil on arvamus- ja sõnavabadus. Aga me ju tahamegi seda, et inimesed ütleksid selgelt välja, et neile selline lähenemine ja maailmavaade meeldib, kui nad kandideerivad. Kas see on nii?

Jah, loomulikult, kui inimene kirjeldab parteimaastikku, siis loomulikult ta räägib sellest, mis talle kõige lähemal on ja millega ta tuttav on. Kui sotsiaaldemokraat võrdleb erakonda maffiajõuguga, siis küllap nende erakond ongi selline. Ma võin kindlalt veenda, et meie erakond muidugi ei ole. Meil on täiesti demokraatlik [erakond], kõik positsioonid on demokraatlikult valitavad. Aga nüüd ma kahjuks unustasin selle teise poole ära.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Tõesti, üks oluline teema, mille tõstatasid, on vastutamatus. Nad on niivõrd laialivalguv ühendus. Ma tõin näite, et pärast, kui raha taga otsitakse, inimene ütleb: "Ma distantseerin end nendest. Ma ei tea mitte midagi." Aga mingi sigadus on toime pandud. Erakonnad teevad ka sigadusi, täitsa selge, aga neil on vähemalt organisatsiooniline vorm, neid saab pärast vastutusele võtta. Minu küsimus on see. Kas on arutatud ka mingit vahevarianti, et need inimesed peavad olema organiseerunud mitte mingiks täiesti laialivalguvaks nõndanimetatud seltsinguks – saime kõrtsis kokku, ja kõik –, vaid näiteks korralikuks MTÜ-ks? Et oleks nõue kohalikul tasemel valimistel osalemiseks miinimum 100–150 inimest – see on veidi madalam kui üleriiklikul erakonnal. Kas on jutuks tulnud selliseid vahevariante?

Jah, eks aegade jooksul on arutatud erinevaid [variante]. No ma ei oska nüüd öelda, kas nimekirja pikkuse nõuet saab päris sisse viia. Eks see sõltub ka kohaliku omavalitsuse suurusest, kui pikk see nimekiri tavaliselt on. Ja see sõltub ka konkreetse nimekirja või erakonna või ükskõik kelle toetusest, kui palju sinna inimesi saadakse. Mõni saab kahekordse nimekirja teha ja teine ainult poole sellest volikogu liikmete arvust. Selles suhtes ma ei pea eriti vajalikuks seda arvuliselt hakata määrama. Aga loomulikult, kui kellelgi on mingisuguseid mõtteid sellel teemal, siis diskussioon on alati teretulnud. Võib-olla tõesti tuleks kunagi kõne alla ka mingisuguse muu variandi kehtestamine. Aga täna on meil laual see, et viia kohalike omavalitsuste valimised sarnaseks Riigikogu valimistega.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma tervet ettekannet ei kuulnud, aga kas üks kaalutlus, miks see eelnõu vajalik oleks … Ma ise olen Kose volikogu liige. Meil seal elu käib niimoodi, et vald on paari kohaliku ärimehe haardes, kes tegelikult teenivad tulu valla vara pealt, ostavad seda olematute hindadega kokku vallavalitsuse käest ja nii edasi. Igaks valimiseks tehakse uus valimisliit, justkui jälle uus jõud, uus asi tuleb. Pooled näod on samad ja jätkub selline korruptiivse mustriga käitumine. Kas see on üks [nendest probleemidest], mida see eelnõu aitaks lahendada?

Aitäh küsimuse eest! Absoluutselt! Sellist käitumist me näeme väga tihti ja oleme aastaid näinud, kuidas mingid korruptiivsete tegevustega ja muidu ka mingite kriminaalsete tegevustega isikud peidavad end kord ühe, kord teise valimisliidu taha. Neid moodustataksegi lihtsalt sel eesmärgil, et saada võimule jälle ligemale ja omakasu taga ajada. Erakonnas on sellise isiku käitumine kindlasti oluliselt rohkem kontrolli all ja alati on võimalik ta erakonnast välja visata. Alati on võimalik talle öelda: "Nii, nüüd on lõpp, sina enam ei kandideeri." Selles suhtes on [erakond] ka, ütleme, moraalsest aspektist märksa kontrollitavam kui valimisliit.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Timo Suslovi. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Kallid kolleegid! Teen komisjoni nimel kiire ülevaate aruteludest. Nagu siin eelnevalt mainiti, on see juba mitmes kord, [kui arutame] sama eelnõu. Aga teistkordselt oli see komisjonis 13. novembril 2023. Peale komisjoni liikmete oli kutsutud Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko. Eelnõu [arutelu] juhatas sisse Ants Frosch, kes oli [Eesti] Konservatiivse Rahvaerakonna poolt algataja esindaja. Kuna seda oli juba eelnevalt komisjoni arutelus [käsitletud], siis pikka sissejuhatust ei tehtud. Justiitsministeeriumi esindaja sai välja öelda seisukoha, et Vabariigi Valitsus seda ei toeta, kuna ka eelnev eelnõu sai sarnase tulemuse. Midagi siin muutunud ei ole. Lõpuks tehti otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. novembril 2023 – see on lükkunud tänasesse. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – poolt oli 8 liiget, vastu 1 ja erapooletuid 0. Ja viimane otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov. See oli lühikene komisjoni ettekanne. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Anti Allase. Palun! (Anti Allas palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii mõnegi arvamusavalduse puhul, mida ma olen siin puldis pidanud tegema, on ikka jäänud midagi kripeldama. Aga selle [eelnõu] puhul seda ei ole ja saan siiralt öelda, et vastus on selge ei. Oma headele kolleegidele ja selle eelnõu esitajatele EKRE fraktsioonist võin niipalju küll öelda, et ka mina julgelt soovitan kohalikel valimistel kandideerida erakondade nimekirjas, eriti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuid valimisliitude keelustamine [minu soovituste] hulka kuidagi ei kuulu. Aga ma tahan pisut põhjalikumalt seda käsitleda. Kõigepealt see, et see idee ei ole ajaloos esimest korda. Lisaks sellele, et selles koosseisus on see juba mitmendat korda olnud laual, jättis juba 2002. aastal vastuvõetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kohalikud valimisliidud ilma võimalusest kohalikel valimistel osaleda. Õiguskantsleri ettepanekul tunnistas Riigikohus nimetatud seadusemuudatuse põhiseadusvastaseks. Riigikogu ikkagi jätkas sellega ja otsustas lubada valimisliitudel osaleda 2002. aasta kohalikel valimistel tingimusel, et 2005. aasta 1. jaanuarist seda võimalust enam pole. Ajaloo huvides olgu öeldud ka see, et tollal seisid selle idee taga Keskerakond ja Reformierakond. Õnneks 2005. aastal andis Riigikohus kodanikele tagasi õiguse kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (Juhataja helistab kella.) ka valimisliidus. Riigikohus leidis, et kui kodanike huvide esindamise võimalused seatakse sõltuvusse üleriigilistest erakondadest, võib kohalike huvide esindatus ohtu sattuda. Samuti oli Riigikohus seisukohal, et poliitilise vastutuse tagamise eesmärk ei õigusta tänases Eesti õiguslikus ja sotsiaalses olustikus kohaliku autonoomia põhimõtte ja võrdse kandideerimise õiguse piiramist kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. Nüüd, aastaid hiljem kannab samadel põhjustel valimisliitude keelustamise lippu KOV-valimistel Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Nagu me oleme siin juba kuulnud, peamiseks põhjuseks tuuakse see, et valimisliidud, mis on juriidiliselt seltsingud, ei taga demokraatia toimimiseks vajaliku vastutuse põhimõtte rakendamist. Siinjuures tahaks meelde tuletada, et tegelikult demokraatia kehtib ka siin. Igale valimisele järgnevad uued valimised ja inimesed saavad siis otsustada, kes nende huve kõige paremini esindavad. Olgu veel kord öeldud, et ei mina ega ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saa nõustuda selle eelnõuga. Meie arvates oleks see erakondade poolt väga hale samm. Meie arvates on konkurents edasiviiv jõud. Erakondade huvi ei tohi siin olla primaarne, vaid määravaks peab saama rahva tahe esindada KOV-tasandit, olla seal esindatud. Siinjuures panen nii eelnõu esitajatele kui ka kõigile teistele [südamele], tõstatan küsimuse headele kolleegidele, et me kõik peaksime mõtlema selle peale, et me erakondadena peaksime selles küsimuses vaatama eelkõige peeglisse ja küsima, miks nii suurel määral soovitakse paljudes kohtades kohalikel valimistel osaleda valimisliitude koosseisus. Nagu me teame, nende poolt päris suurel määral hääletatakse ja nad saavad valituks. Ma usun, et meil erakondadena on selles küsimuses oluliselt arenguruumi. Minu tagasihoidlik praktiline kogemus – olen 2013. aastast osalenud kolmel järjestikusel KOV-valimisel erakonna nimekirjas – kinnitab, et tegelikult on erakondadel KOV-valimistel niigi teatud eelised. Ma küsin veel kord: kas me erakondadena tõesti oleme nii nõrgad, et ei julge ausas konkurentsis võita rahva südameid, pakkudes nendele paremaid poliitikaid ja arenguperspektiive? Kokkuvõttes ei pea me vajalikuks ega ka demokraatlikuks keelata ära inimestele võimalust valimisliitudes osaleda ja kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 287 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 287 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 45, vastu 11, erapooletuid ei ole, on eelnõu 287 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Liigume teise päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 289 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Jaak Valge! Keda ei ole, on Riigikogu liige Jaak Valge. Seega on arutelu võimatus. Oleme ka selle päevakorrapunkti läbi arutanud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös!