Automaks ja ühiskond

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Mart Helme ning teema on automaks ja ühiskond. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Aegrida paneb asjad paika. Praegu me näeme seda, kuidas Reformierakonna varasematel aastatel läbi surutud igasugused reformid on läbi kukkunud. Läbi on kukkunud haldusreform, läbi on kukkunud apteegireform ja ei ole vaja mürki võtta, et olla veendunud, et läbi kukub ka teie nii-öelda maksureform, sealhulgas ka automaksu kehtestamisega just nagu saavutatavad tohutult progressiivsed eesmärgid. Need kukuvad lihtsalt läbi ja aeg annab sellele muidugi oma kinnituse. Tagantjärele tarkus on täppisteadus, aga ma võin teile ennustada, et see kõik kukub läbi. Minu küsimus ongi seotud sellega, et haldusreform on läbi kukkunud. See ei ole andnud kokkuhoidu. Nüüd me oleme haldusreformi ühe osaga jõudnud selleni, et laua peal on, kui ma õigesti mäletan, vist kuskil 70 kooli sulgemise või kärpimise ettepanek. Võib-olla ma koolide arvuga eksin, ma ei võta mürki numbri peale. See tähendab seda, et paljudel puhkudel tuleb hakata lastel koolis käima kümnete kilomeetrite kaugusel. Kümnete kilomeetrite kaugusel, sealhulgas väikestel lastel, kes lähevad esimesse klassi või eelkooli, sest kodupaigas ja selle lähiümbruses, kuskil 10–15 kilomeetri kaugusel kooli enam lihtsalt ei ole. Nüüd lajatate te nende vanematele veel omakorda automaksuga. See automaks on jõhker. See on põhimõtteliselt täiesti kommunistlikust mõttelaadist [tulenev] maksu kehtestamine. Minu küsimus on väga lihtne: mida te pakute inimestele [liikuvus]probleemi ja laste kooliprobleemi lahendamiseks?

Teie aeg, Mart Helme!

Meil kümned ja kümned tuhanded inimesed käivad iga päev autoga kohalikes tõmbekeskustes, majanduskeskustes tööl. Mida te nendele inimestele asemele pakute, kas kohalikele omavalitsustele mingit bussiringide toetust?

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg.

Ühesõnaga, mis on teie lahendus, et inimesed elada saaksid?

Vabandust, proua peaminister! Enne kui te vastama hakkate [ütlen, et,] head kolleegid, küsimuseks on teil ette nähtud kaks minutit. Katsume palun selle ajaraami sisse mahtuda. Muidu me lihtsalt kulutame nii palju aega, et me ei jõua piisavalt palju küsimusi käsitleda. Proua peaminister, palun!

Kõigepealt pean ütlema, et apteegireformi ajal ei olnud meie üldse valitsuses. Teie olite valitsuses, meie olime opositsioonis, istusime siin ja vaidlesime. Haldusreform ei ole sugugi läbi kukkunud, haldusreform… (Saalist räägitakse.) Teate, kui te samal ajal seletate, kui ma teile vastan, siis … Ma üritan teid kuulata, aga ma ei saa samal ajal …

Vabandust! Ma nüüd korra segan. Mart Helme, teil on võimalik esitada täpsustav küsimus. Las proua peaminister vastab. Palun, proua peaminister!

Lihtsalt ma viisaka inimesena tahan kuulata, mida te mulle ütlete, samal ajal kui ma räägin. Aga ma tunnen, et ma olen ebaviisakas, kui ma samal ajal räägin, kui teie räägite midagi. Äkki teeks kordamööda, selline ettepanek. Ühesõnaga, haldusreform ei ole sugugi läbi kukkunud. Tegelikult on tänu suurematele omavalitsustele võimalik pakkuda inimestele paremaid teenuseid. Head näited on logopeedi- ja erivajadustega laste teenused, mida suuremad omavalitsused suudavad pakkuda inimestele paremini. Kindlasti on arenguruumi. Kas haldusreformiga peaks minema edasi? Kindlasti tuleb tegeleda nende kitsaskohtadega, mis on välja tulnud. Meie valitsuse üks eesmärke on olnud see, et elu oleks igal pool Eestimaal. Seetõttu me muutsime koolide rahastusmudelit selliselt, et see soodustaks kohalikel omavalitsustel kodulähedaste kuueklassiliste koolide pidamist, ka väiksemate koolide puhul, just sellepärast, et väikesed lapsed saaksid käia kodu lähedal koolis. Mis puudutab suuri lapsi ja gümnaasiume, siis selge on see, et gümnaasiumis on vaja hoopis teistsuguseid õpetajaid ja hoopis teistsugust kompetentsi. Tegelikult kaks kolmandikku õpilastest otsustavad minna mingisse teise gümnaasiumisse kui nende kodulähedane gümnaasium. Loomulikult, hariduselu korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Nad saavad ise otsustada, mis on mõistlik ja mis ei ole mõistlik. Aga me oleme tõesti teinud rahastusmudeli sellise, et see soodustaks just väikestel lastel kodu lähedal koolis käimist. Ühistranspordi jaoks oleme me ette näinud liikuvusreformi, sealhulgas 40 miljonit sellel aastal, just selleks, et korraldada ühistranspordivõrku nii, et bussid käiksid seal, kus inimesed elavad, [ja läheksid] sinna, kuhu neil on vaja [minna], nendel aegadel, kui neil on vaja [minna]. Selle jaoks teeb regionaalminister kõvasti tööd, et oleks võimalik ühe piletiga saada kogu seda teenust ja väiksemates kohtades nõudepõhist transporti. Sellega tuleb ta valitsusse selle aasta jooksul.

Aitäh! Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Mis puutub sellesse, et te [pidite] mulle vastama, mida te asemele pakute, siis ma vastust ei saanud. Te ju ei paku midagi asemele. Mitte midagi ei paku asemele. Mis puutub sellesse, et koole ei panda kinni – veel ei ole kinni pandud. Veel ei ole kinni pandud, aga kava on ju laua peal. Seal on kümneid ja kümneid koole, mis kinni pannakse. Väita, et koolidele esitatavad nõudmised dikteerivad seda, et suures osas Eestis tuleb likvideerida hariduse andmine – no see ei ole tõsiseltvõetav jutt. Te ei öelnud, mida te asemele pakute. Kas te pakute suurperedele laste kooliviimise toetust? Mida te pakute neile inimestele, kes – neid on kümneid ja kümneid tuhandeid – igapäevaselt peavad Tallinnasse või Tartusse tööle sõitma, sest kodukohas tööd ei ole? Kui nad enam ei suuda kütusekulu ja automaksu taluda, need lihtsalt kasvavad üle pea, siis muutub tööl käimine mõttetuks ja on sisuliselt ainult kütuse ja auto pärast orjamine. Mida te neile pakute? Mida te pakute näiteks Läänemaa inimestele? Millal te ehitate valmis Haapsalu–Tallinna raudtee? Projekt on olemas, lihtsalt kopp maasse! Õigemini muldkehand on isegi suuresti olemas, lihtsalt rööpad peale! Esimese Eesti Vabariigi ajal ehitati kitsarööpmelise raudtee võrgustik välja vähem kui kümne aastaga. Mida te konkreetselt pakute inimestele, et nende töölkäimise ja laste kooliskäimise mured lahendada? Mis on valitsusepoolne panus ja valitsusepoolne visioon, programm, projekt?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, on meil plaanis teha liikuvusreform. Selle jaoks me tegime ka regionaalministeeriumi. Üks ülesanne on neil liikuvusreformi ettevalmistamine ja selle läbiviimine just selle jaoks, et oleks võimalik kasutada ühistransporti alternatiivina. Jah, praegu see ei ole sellisel kujul võimalik, aga peaks olema, nagu on teistes arenenud riikides. Mitte nii, et sul nagu muid võimalusi kui auto ei ole, vaid peaks olema võimalus kasutada ka ühistransporti. Sellega tegeleb regionaalminister ja tuleb sellega välja selle aasta jooksul. Ehk siis toimiv ühistransport on vastus. Te ütlete, et tuleks välja ehitada Haapsalu raudtee. Võib-olla see tuleb teile üllatusena, aga see on investeering, mis nõuab raha. Raha ei ole valitsusel rohkem kui see, mida maksumaksja talle annab. Meil ei ole mitte mingisugust muud raha kui maksumaksja raha. Me oleme julgeolekuolukorras, kus me oleme sunnitud tegema täiendavaid riigikaitsekulutusi 400 miljoni ulatuses aastas. Kõik erakonnad toetasid enne valimisi seda, et 3% SKT-st riigikaitsesse panna. See nõuab ka täiendavaid tulusid. Seetõttu ongi ka soov ja palve maksumaksjatele maksta täiendavalt [makse] riigieelarvesse, et me saaksime teha kõiki neid asju, millest siin saalis nii tihti räägitakse. Haridusse investeerime me erakordselt palju. Kui me võrdleme end teiste Euroopa riikidega, siis meie hariduskulud, mis on üle 6% SKT-st, on kõvasti [suuremad] kui enamikus Euroopa riikides. Seal on loomulikult koolivõrk, mis vajab ülalpidamist, seal on õpetajate palgad, mis vajavad kindlasti täiendust, seal on kulud, mis on seotud haridussüsteemi ülalpidamisega. Aga ma tuletan lihtsalt meelde, et põhiseaduse järgi on hariduselu korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Hariduselu korraldab kohalik omavalitsus, hariduselu kohta peab saama kohalik omavalitsus teha ka otsuseid. Kui kohalik omavalitsus näeb, et lapsi ei ole seal peale tulemas, siis neil on õigus otsustada, et korraldada seda hariduselu kuidagi teistmoodi. Osa kohalikke omavalitsusi korraldab ka koolibussi või -transpordi selle jaoks, et lapsed kooli jõuaksid.

Aitäh! Ja meil on nüüd ka üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Peaminister! Mart Võrklaev ütles enne, vastates kolleegi küsimusele, et mootorsõidukimaks paneb meid kõiki mõtlema. Mina nüüd mõtlesingi, et teie valitsus kasutab rõõmsalt maksumaksja raha, mida te üha kõrgemate ja uute maksudega endale kokku kraabite, muu hulgas igasuguste asjapulkade laheda elu võimaldamiseks. Seda te teete tavainimeste arvel, sest valitsust paistab häirivat see, et inimesed soovivad oma elu korraldada oma äranägemise järgi ja võimalikult mugavalt. Ka rahandusminister Mart Võrklaev on seletanud, et tema jaoks on tähtis sõidumugavus, ja sellega ei pidanud ta kindlasti silmas ei ühistransporti ega jalgratast. Valitsuse ministrid, riigiasutuste juhid ja ministeeriumide kantslerid sõidavad maksumaksja raha eest soetatud uhkete mersude ja Audidega. Nende sõidukite rendi, autojuhi palga, sõidukite hoolduse, ülalpidamise ja kütuse eest maksab loomulikult maksumaksja. Ma sooviksingi teada, kas valitsus on arutanud ministrite, riigiasutuste juhtide ja ministeeriumide kantslerite ametiautodest loobumist, et toetada omalt poolt seda uhket autostumise vähendamise [eesmärki] ja keskkonnasõbralikkust, ja arutanud autode asendamist jalgrataste või ühistranspordiga. Kas ma tohin paluda peaministri tähelepanu? Ja seda muidugi aastaringselt, sest ma juhin tähelepanu, et automaks on aastaringne, siin ei arvestata eraldi talve- ja suveperioodi. Aastaringselt.

Aitäh! Jaa, me oleme selle peale mõelnud ja seetõttu said 2024. aastal kõik ministeeriumid kärpeülesande autosid vähendada. Ja ma ütlen teile seda ka, miks me oleme selles olukorras. Minu peaministriks [olemise] ajal on olnud kriisid. Üks kriis on ajanud teist taga ja need ei ole kuidagi seotud olnud valitsuse tegevusega, vaid need on väljastpoolt [tulnud kriisid], nagu COVID, energiakriis, sõda ja majanduslangus. Me oleme pidanud nendega toime tulema. Aga kui näiteks eelmisesse majanduskriisi me sisenesime teatava ülejäägiga – see tähendab, et oli kogutud reserve, mida kriisidega toime tulemiseks [kasutada] –, siis mina sain päranduseks eelarve, kus oli juba puudujääk. Kriisides kulub loomulikult rohkem raha. Lihtsalt [seletan] arusaamiseks. Me teeme ka tulumaksureformi, mis on väga oluline selleks, et inimestele jääks rohkem raha kätte, et nemad just ise saaksid otsustada, mida nad oma rahaga teevad. See võtab ka ettevõtetel maha survet tööjõukuludele. Nüüd ministrite kuludest veel. Ma lihtsalt toon teile sellise näite. Kui ma käin kuskil väljaspool Eestit, siis pidevalt satun ma mõne teise riigi ministriga sõitma samal lennukil. Meie sõidame tavaklassis, tänu sellele hoiame riigi [raha] kõvasti kokku. Teiste riikide ministrid nii ei tee. Teistpidi võib öelda, et see on erinevates riikides erinev ja hinnatakse ka selle järgi, kas teie riik on tõsiselt võetav või ei ole. Aga mis puudutab autosid, siis me oleme andnud konkreetse kärpeülesande: kõikides ministeeriumides autokulusid vähemaks. Ja kindlasti saate te siin Riigikogus ka [arutada], ma ei tea, kas Riigikogu aseesimeestel on ikkagi autosid vaja. Ministritel on tunduvalt rohkem vaja kiiresti igale poole jõuda, Riigikogu liikmed on siin paigal kogu aeg. Need autod siin seisavad. Võib-olla te saate ka ise eeskuju näidata.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.