Automaks

Tänane neljas küsimus on rahandusminister Mart Võrklaevale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on automaks. Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev! Mõni nädal tagasi, kui te majanduskomisjonis Rahandusministeeriumi õigusloomeplaane tutvustasite, ma küsisin teilt, millised on teie edasised plaanid mootorsõidukimaksuga. Selle asemel et teisipäevasel päeval, kui ma seda küsisin, ausalt plaanide kohta vastata, hakkasite te minu peale ebaviisakalt häält tõstma ega vastanud nende kohta. Siiski andsite eelnõu mõne päeva pärast Riigikogule üle, haridustöötajate välja kuulutatud streigi päeval, mis jättis mulje, et tahtsite varjuda õpetajate streigi [taha] selle mootorsõidukimaksuga. Ka majanduskomisjonis [tahtsite] seda plaani minu peale hääle tõstmisega varjata. Mina ei saa teie käitumist muuta, aga saan küsida saadikuna järgmist. Kooskõlastustabelis autoomanike liidu [küsimusele], miks te valitsusega ignoreerite nende kogutud 77 000 allkirja, vastate seal järgmist: "Antud juhul ei ole võimalik seetõttu lähtuda isikute soovist maksta, tuleb lähtuda riigi huvist jätkata eksisteerimist." See viimane osa kõlab ikka päris üle vindi, nagu automaksuta lakkaks meie riik eksisteerimast. Teie kolleeg Signe Riisalo rääkis sotsiaalkomisjonis meile sel nädalal peaaegu sama fataalset [juttu]. Ta ei [rääkinud] küll Eesti riigi eksisteerimisest, vaid ta väitis, et [automaksu] kogutakse sõjas Ukraina võidu saavutamiseks ehk automaks läheb julgeoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. Mind huvitab see, mille jaoks teie rahandusministrina plaanite kasutada automaksust [saadud raha], mida te kogute ka lasterikastelt peredelt ja puudega inimestelt, kellel on eriti raske maapiirkonnas ilma autota hakkama saada. Mille jaoks kogub seda raha Signe Riisalo ja mille jaoks on planeerinud automaksu tarvitada valitsus tervikuna? Ma usun, et selle kohta peaks ju valitsusel olema siiski ühtne seisukoht. Aga palun teie enda ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo terviklikke seisukohti, milleks te automaksu kogute ja kus te [kavatsete raha] kasutada.

Aitäh! Kõigepealt alustan sellest, et ma ei ole teie peale häält tõstnud ega midagi rääkimata jätnud. Ei puutunud ka küsimusse see ülevaade komisjonist. Aga nüüd mootorsõidukimaksust. Kõigepealt küsimus, miks me seda teeme. Me teeme seda sellepärast, et autostumist vähendada, eeskätt linnades, liikuda säästlikuma liikuvuse poole ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikum autopark. Loomulikult [kaasneb] iga maksuga mõju, mõju riigieelarvele, ja teatavasti on riigieelarve meil suures miinuses. Ma saan aru, et Isamaa arvab, et [peaks] tõstma toetusi, vähendama makse ja nii me seda riiki [peaks] valitsema. Kahjuks on tõde see, et nii me riiki valitseda ei saa. Riigi raha tuleb maksumaksjate käest ja sellepärast me peamegi alati maksumaksjatena küsima poliitikutelt, kui lubatakse järjekordselt suuri toetusi või mingeid hüvesid, kust see raha tuleb, sest lõpuks tuleb see raha meie kõigi enda taskust. Mootorsõidukimaks täidab keskkonnaeesmärke ja toob riigieelarvesse raha. Nüüd on küsimus, kuhu see raha läheb. Aastaid on valitsus kahjuks teinud otsuseid nii, et nad suurendavad kulusid, aga ei ütle, kust tulud tulevad. See on meid toonud praegu siia [olukorda], kus meil on eelarves 1,2 miljardit defitsiiti ja me [maksame] 900 miljonit püsikulusid laenuga. Maksame laenu tagasi, maksame intresse ja tegelikult viib see meid lõpuks võlaspiraali. Kuhu lähevad siis maksutulud? Lähevad riigieelarvesse. Seal on tehtud juba rida otsuseid, muidu me poleks eelarve defitsiiti jõudnud. Aga mootorsõidukimaksu arutelude valguses, kui me panime kokku 2024. aasta eelarvet ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiat, me suurendasime ühistransporti suunatavaid vahendeid sellel aastal suurusjärgus 40 miljonit – kuigi mootorsõidukimaks hakkab kehtima järgmisest aastast – ja me suurendasime ka teedeinvesteeringuid. Teedeinvesteeringud on meil tegelikult liiga [väikesed], teed vajaksid täiendavaid vahendeid. Ma arvan, et järgmise aasta eelarve raames tuleb seda kindlasti arutada. Mootorsõidukimaks katab juba tehtud kulusid ja juba planeeritud kulusid. Planeeritud just ka selle arvestusega, et mootorsõidukimaks tuleb ja saab Riigikogus vastu võetud.

Suur tänu! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Majanduskomisjon puutub väga asjasse, sest teie kolleeg Andres Sutt tunnistas pärast, et hääletõstmine Riigikogu saadiku peale oli inetu. Ja minul on võimalus teile meelde tuletada, et Riigikogu on ministri tööandja. Te rääkisite mulle oma vastuses automaksu mõjust ja keskkonnaeesmärkidest, aga mulle on jäänud mulje, et valitsus pole arvestanud heitmekaubandussüsteemi mõjuga Eesti majandusele ja liiklusele. Saksa mõttekoja hinnangul võivad fossiilkütuste hinnad 2027. aastal kerkida 40 sendi [võrra] liitri kohta, sest heitkogustega kauplemise süsteem hakkab siis kehtima ka transpordisektorile. Euroopa Liidu liikmesriigid on selles kokku leppinud, et energeetikasektorist tuttav heitkoguste kauplemise süsteem laieneb 2027. aastast ka maanteetranspordile. See tähendab, et lisaks aktsiisile hakkab kütuse hinnas peegelduma ka süsinikukomponent. Mida rohkem kütus keskkonda saastab, seda suuremat lõivu peab maksma, mis tähendab seda, et transpordisektorit on ootamas uus maks lisaks automaksule. Ka Euroopa Liit tahab niiviisi utsitada inimesi ja ettevõtteid kasutama vähem fossiilseid kütuseid, et võidelda kliima soojenemisega. Niimoodi prognoositakse, et kütuse hind 2027. aastaks kallineb vähemalt 40 sendi [võrra] liitri kohta. Ma küsiks siis veel kord, mille jaoks täpselt automaksu siis kogutakse. Praegu te ütlete, et utsitamiseks, ja paari aasta pärast taas utsitamiseks. Kas siis Ukraina sõja võitmiseks? Kas juba ette nähtud heitmekaubandusega seotud fossiilsete kütuste hinna tõus on käsitletav uue transpordi maksustamisena lisaks juba teie praegu kavakohasele automaksule?

Aitäh! Ma korra veel tuleks selle hääletõstmise juurde. Ei ole ma häält tõstnud, küll aga ma proovin teile selgitada, milleks see raha läheb. Tegin seda siis ja proovin korra veel. Meie eelarve on suures defitsiidis ja meil on otsustatud juba rida kulusid, millele reaalset katet pole. Me peame tegelema sellega, et suuta oma riiki ülal pidada, et me suudaksime teha vajalikke kulutusi, sealhulgas kaitsekulutusi, ja oleksime valmis neid vajadusel suurendama. Me ei saa lasta eelarvet lõputusse defitsiiti. Me peame olema endaga hakkamasaav riik. Eelarves me oleme juba näinud ette 2024. aastal täiendavaid vahendeid näiteks ühistransporti, mis on seotud liikuvusega. Me soovime luua juurde võimalusi selleks, et [inimene] ei peaks olema tingimata sõltuv autost, vaid saaks kasutada ka ühistransporti. Loomulikult, valiku teeb iga inimene ise sõltuvalt piirkonnast ja oma elukorraldusest. Meil on vaja suunata [raha] teede investeeringuteks. Seda me oleme juba riigi eelarvestrateegias teinud, arvestades mootorsõidukimaksu tuludega. Ehk [suutsin seda] selgitada. Nüüd, kui me räägime, millest mootorsõidukimaks koosneb ja miks see oluline on – seesama teie küsimus, et hakatakse täiendavalt maksustama CO2-ga kütuseid –, siis nagu te ise ütlesite, kütuse hind tõuseb, inimeste jaoks võivad kulud tõusta. Seega, viimane aeg on vaadata üle, millise sõidukiga sõita, ja proovida vähendada kütuse tarbimist. Täpselt sellega mootorsõidukimaks tegelebki. Mootorsõidukimaks paneb meid kõiki mõtlema, kuidas sõita säästlikuma autoga, mis tarbib vähem kütust. Tarbides vähem kütust juba praegu või tulevikus, hoiavad tegelikult inimesed raha kokku. Sellepärast on mootorsõidukimaks ehitatud üles CO2-põhiselt ehk et kui on võimsam ja saastavam auto, mis tarbib ka [rohkem] kütust, siis on mootorsõidukimaks kõrgem. Kui [auto] on raskem, tarbib rohkem kütust, koormab meie teid, koormab keskkonda, siis on [maks] kõrgem. Kui valida säästlik sõiduvahend väiksema CO2 [heitega] ja väiksema massiga, siis võib mootorsõidukimaks olla võrdlemisi väike. Kui me räägime näiteks Škoda Octaviast, mis on väga korralik auto, [siis selle maks] võibki jääda 50–80 euro juurde aastas. See omakorda toob inimesele kaasa selle, et auto tarbibki vähem kütust kui mõni kolm korda võimsam ja raskem [auto], ja tegelikult aitab sellega säästa juba praegu raha. Seda enam kui kütuse hind peaks tulevikus tõusma, [tähendab see] vähem kütust ja rohkem kokkuhoidu. Ja kui me vaatame elektrisõidukeid, mille aastamaks võib olla kõigest 50 eurot, siis need kütust ei tarbi.

Aitäh! Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te väidate, et automaks täidab kliimaeesmärke ja autopark saab keskkonnasõbralikumaks. Kuidas on see võimalik? Vastavalt teie loodud seadus[eelnõule] hakkab kõige vanem ja saastavam auto ju kõige vähem automaksu nõudma. Sellega tekitame me romu[pargi], mis tossab rohkem. Kliimaeesmärke see kuidagi ei saa täita. Lisaks sellele on maapiirkondades juba niigi raske, koolid pannakse kinni. Siis puudub maaelanikel võimalus omada ka autot ja sellega viia lapsi kooli ja huvialaringidesse. Minu küsimus on selline, et mille põhjal te väidate, et kliimaeesmärgid täidetakse selle maksu kehtestamisega.

Aitäh! Küsimus selle kohta, miks vanemad autod on soodsamad, ja väide, et maapiirkonnas ei ole võimalik enam autoga sõita – on küll. Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole kindlasti kelleltki autot ära võtta. Iga inimene teeb ise oma valikud, millise autoga kui palju ta sõidab. On selge, et maapiirkonnas on inimestel rohkem sundsõite ja seal on auto vajalikum kui linnakeskkonnas. Ma ka ütlesin, et eesmärk on eeskätt linnapiirkonnas autostumist vähendada. Kuidas see mootorsõidukimaksu valem on üles ehitatud? Vastan tegelikult mõlemale, teie [väitele], et vanem auto justkui saastab rohkem ja nüüd on see millegipärast odav, ja [küsimusele,] kuidas siis väiksema sissetulekuga inimene või maal elav inimene peaks liikuma. Me ei ole vahet teinud sellel, kas inimene elab maal või linnas, on ta suurema või väiksema sissetulekuga sõltuvalt elukohast – nii ei saa seda minu hinnangul vaadata. Inimesed elavad erinevates kohtades. Küll aga me anname endale aru, et mootorsõidukimaksu [tulles] ei jaksa kõik inimesed endale kohe osta uut ja säästlikku sõiduvahendit. Täpselt sellepärast ongi toodud sisse see vanusekomponent, et ühelt poolt lõpuni kasutada autot, mis on juba toodetud ja mis juba mõjutab keskkonda. Teisalt võib eeldada, et inimene, kelle sissetulek on väiksem, sõidab ka vanema ja odavama autoga ning seetõttu on tema mootorsõidukimaks väiksem. Ehk et me oleme otsinud kompromissi, et vähendada keskkonnale negatiivset mõju ja tuua riigieelarvesse täiendavaid vahendeid nii, et samal ajal meie Eesti inimesed saaksid ikkagi hakkama ja et keegi ei oleks sunnitud autost loobuma. Ja mootorsõidukimaks sõltuvalt autost võib moodustada ainult 2%, keskmiselt võib öelda 5–15% mootorsõiduki kuludest. Ma arvan, et see on ka kõigil hea läbi arvutada. Kui mootorsõidukimaks tundub kõrge, siis järelikult peavad muud sõidukikulud olema oluliselt kõrgemad. Ja päris kindlasti ongi võimalik asju läbi kaaludes ja oma elukorraldus üle vaadates otsustada soovi korral soodsama sõiduvahendi kasuks. Ja seda ka tegelikult kasutatud autode ja vanemate autode vaates. Kui [auto] on vana, aga väga võimas ja raske, siis [tuleb maksta rohkem maksu]. Teistpidi, täpselt sama mootorsõidukimaks võib olla oluliselt uuemal, küll kasutatud, aga säästlikumal autol. See kokkuvõttes hoiab kokku ka igapäevakulusid.

Aitäh! Ma lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.