Automaks

Tänane üheksas küsimus on regionaalminister Madis Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on automaks. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud regionaalminister Madis Kallas! Täna on päris palju kõneldud automaksust. Ma ei hakka nüüd ennast kordama, aga on kõlama jäänud, et automaksu on vaja, sest riigikaitsekulud on tõusnud. Põhieesmärk pidi olema ka keskkonnasõbralikumaks muutumine ja CO2‑ga seotud küsimused. Teatavasti, automaks, nii nagu ta praegu on esitatud, ei aita kuidagi kaasa keskkonnasõbralikumaks muutumisele, sest need autod, mis on vanad ja tossavad rohkem, saavad ju väiksema maksu ja nii ei ole kliimaeesmärke kuidagi võimalik saavutada. Teine küsimus on see, et kui automaks järgmisel aastal peaks kehtestatama, siis ei saa kuidagi lugeda [sealt välja] seda, et seda raha oleks vaja kaitsekulutuste jaoks. Seda enam, et ühte maksu ei saa siduda ja seda ei seota riigieelarves kuidagi konkreetselt kaitsekulutustega. Minu küsimus sulle on see. Sa ise elad ka Saaremaal ju Kuressaarest päris kaugel ja tead väga hästi seda probleemi, kui keeruline on viia lapsi kooli, lasteaeda, huviringidesse. Nendes peredes on vaja mitut autot. Küsimus ongi see, et kuidas sa regionaalministrina näed üldse seda regionaalpoliitikat, kas elu maal on veel võimalik, kui maksud järjest suurenevad ja elu läheb seoses maksude tõstmisega võimatuks.

Aitäh, lugupeetud küsimuse esitaja! Tõesti, automaks on väga palju nii meedias kui ka siin saalis teemaks olnud. Kõigepealt, ma ei tea ausalt öelda inimesi, kes ühte või teist maksutõusu väga sooviks, ükskõik mis maksust me räägime. Pigem on küsimus selles, kuidas me saame riigieelarve kokku, kuidas me saame erinevateks asjadeks vajalikke vahendeid. Selles on küsimus. Tunnistan, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi poolt me tegime päris palju ettepanekuid automaksu nii-öelda väljatöötamiskavatsuse perioodi vältel. Meie peamised viited kitsaskohtadele olidki suunatud sellele, kuidas on arvestatud just sellega, et [see maks] ei mõjutaks esmalt väga palju maainimesi, ja teiseks, et see ei mõjutaks ka põllumajandussektorit ülemäära palju. Seda, et maksul ei oleks üldse mõju, ei ole arvatavasti võimalik tagada, aga [meie soov oli], et see mõju oleks võimalikult väike. Tagasiside või see, mida me oleme nii sotsiaaldemokraatidena kui ka Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi poolt välja toonud, on see, et meie esimene kriteerium on olnud, et automaks peaks olema nii-öelda läbisõiduneutraalne. Ehk sellel, kes sõidab näiteks Tallinnas iga päev 4 kilomeetrit autoga tööle, ja sellel, kes sõidab iga päev Lümandast või Kihelkonnalt 60 kilomeetrit Kuressaarde tööle, peaks automaks olema täpselt üks, see ei peaks olema seotud läbisõiduga. Teine, mis oli meie jaoks oluline, oli see, et ikkagi arvestataks autode vanuselist struktuuri, ennekõike maapiirkondades. Kahjuks on maapiirkondades autod keskmiselt vanemad kui linnalistes asustusüksustes. Ka see nüanss on seal välja toodud. Viimasena või kolmanda asjana, mida me mainime, on see, et samal ajal panid erinevad osapooled lauale ka võimaliku [ettepaneku] kütuseaktsiisile seesama rahakorjamise eesmärk panna. Ka seda me ei toeta, sest see oleks jälle otseselt läbisõiduga seotud ja oleks võrdsustatud mõnevõrra sellega, et ei täideta seda eesmärki, et maainimesel ei tohi olla täiendavat kulu seetõttu, et ta sõidab autoga rohkem. Mis puudutab seda, et [see maks] ei ole otseselt tõesti seotud kaitsekuludega, siis automaksu kogumise eesmärk on saada üldeelarvesse piisavalt katet erinevate tegevuste läbiviimiseks. Meie jaoks on kindlasti oluline, et me saaksime arvestatava osa automaksust panna liikuvusreformi. Maainimestele on äärmiselt oluline, et busse sõidaks rohkem, et need sõidaksid sagedamini, et neid oleks võib-olla ka võimalik tellida. See on meie eesmärk.

Aitäh! Head kolleegid, meie ajaraam hakkab otsa saama. Mart Maastik, kui te olete nõus küsima ära minutiga, ja kui härra minister on nõus vastama poolteise minutiga, siis me saame veel täpsustava küsimuse võtta. Mart Maastik, palun!

Aitäh! Ma püüan teha kiirelt. Sa saad ju aru, et maal on niigi töökohtade puudus ja majandus kiratseb ning kui me teeme veel automaksu, siis on selge, et töökohti jääb veel vähemaks ja elu läheb veel keerulisemaks. Nii et minu soovitus on ikkagi: kui riigieelarvesse on raha vaja, siis võib mõelda välja ka teisi variante, ei ole vaja koormata maaelanikke, teha veelgi raskemaks elu maal ja eriti ääremaadel. Võib-olla oskad kommenteerida?

Aitäh! Kindlasti on käimas nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt erinevaid kaardistusi, kus kohast võiks leida täiendavaid tuluallikaid, millega saaks nii maaelu edendada kui ka teisi vajalikke investeeringuid teha. Samas, ka peaminister korduvalt viitas, et automaks on üks maks, mis enamikus Euroopa riikides on juba sisse töötatud. Meile on ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid andnud soovituse, et seda võiks Eestis rakendada. Selles valguses on keeruline öelda, millised võiksid olla need teised maksud enne automaksu, mida saaks riigieelarve tuluallikana kaaluda. Meie jaoks on praegu kõige olulisem see, et automaks arvestaks võimalikult palju nende erisustega, millele ma ka enne viitasin, ega seaks keerulisemasse olukorda just maainimesi. Kindlasti saab see debatt siin Riigikogus olema huvitav ja sisuline. Ma loodan, et mitmed nüansid vaadatakse ka siis veel üle.

Suur tänu! Suur tänu ka kõikidele kolleegidele, kes infotunnist osa võtsid! Loomulikult suur tänu ka Vabariigi Valitsuse liikmetele! Tänane infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.