Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) esimene lugemine

Alustame nüüd esimest päevakorrapunkti, milleks on Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin … Head ametikaaslased, saalis on väike lärm ausalt öeldes. Väga väike lärm. Aitäh teile! Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 124 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Külalised! Juba 2023. aasta 11. mail tegime kolleeg Martin Helmega ettepaneku muuta hädaolukorra seadust. Seoses olukorraga Eestis ja ka piiri taga ehk Ukraina sõja tõttu tegime ettepaneku lisada hädaolukorra seadusesse riikliku elutähtsa teenusena toiduainetega varustamine. Praegu on seal elekter, vesi, gaas, teed, telefon ja energia. Kui toiduainetega varustamine oleks tagatud, siis oleks meie rahval palju suurem kindlustunne Eesti riigi suhtes. Toiduvarustuskindluse tagamiseks oleks vaja muuta hädaolukorra seaduses kahte paragrahvi. Kuna maaeluministeeriumi enam ei ole ja asjaga tegeleb regionaalminister, siis eelmise aasta kevadel pakkusime välja, et sellega võiks tegeleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes selle haldamist ja kasutuselevõttu reguleeriks. Ja sellega oleks lühidalt ülevaade antud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja Arvo! Teatavasti on nii-öelda allikatest, mida avalikult ei öelda, tulnud välja informatsioon selle kohta, et Kaja Kallase valitsus on võtnud vastu otsuse, et mitte ühtegi opositsiooni eelnõu ei toetata, olgu need nii head kui tahes. See on leidnud kinnitust ka siin saalis. Mis te arvate, kas see hädaolukorra seaduse [muudatus], millest praegu juttu on ja mis on Eesti rahvale väga oluline, leiab ka Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide toetust?

Tänud küsimuse eest! Ma loodan seda, kas just nende erakondade, aga ma arvan, et enamuse toetuse ta võiks siin leida. Eelmisel kevadel tehti samamoodi hädaolukorra seadusesse muudatusi, millega osa elutähtsaid teenuseid läks Kliimaministeeriumi alla, siis jäi neil see võib-olla kahe silma vahele. Meie ettepanek on ka toiduainetega varustamise kindlus [seadusesse] sisse viia. Ma usun, et praegusel juhul see viga saaks parandatud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on mõnes mõttes sama küsimus, aga teise nurga alt. Eelnõu meie arvates on ju hea. Aga mis on need riskid, kui me midagi ei muuda?

Kõige suurem risk on see, et meil ei ole toiduainetega varustamisel varustuskindlust. Praegusel juhul me võime rääkida, et Päästeamet tegeleb sellega ja [muudki] institutsioonid. Naiskodukaitse annab teada, kui suur peaks kodune toiduvaru olema. Üks asi on inimese enda hakkamasaamine, teine asi on see, et meil peaks olema ka riiklik toiduvaru, kas siis vähekindlustatud peredele või [teistele] abivajajatele. Toiduainetega varustamine peaks meil olema ka elutähtsa teenusega kaetud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eelneva küsija Martin Helme küsimusest ja ka sinu vastusest johtub tegelikult see – ja sellest saab minu meelest iga normaalselt mõtlev inimene aru –, et selle eelnõu tagasilükkamisega näitab valitsus välja hoolimatust oma rahva tuleviku suhtes. Sellepärast, et ükski sõdur ei sõdi ilma toiduta, ükski inimene ei püsi [elus] ilma toiduta, ja kui varu ei ole, siis on ju tegelikult selle asjaga lõpp. Kas mu järeldus on selles osas õige?

Lõppu me kindlasti ei tahaks. Osaliselt on see järeldus õige: kui meil toiduaineid ei ole, siis on ka sõdimine raskendatud. Kindlasti on sõjaväestruktuuridel oma toiduvarud olemas. Me räägime elanikkonna toiduvarudest, mille [tagamine] oleks elutähtis teenus. Et elanikkond, inimesed tunneksid ennast kindlamalt ja kindlustatult, siis on väga oluline, et toiduainetega varustatus oleks tagatud ka hädaolukorras.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On teil ülevaadet, millises olukorras elanikkonna toiduvarud praegu on? Kas neid üldse mingisuguseid on, kui suures mahus neid on ja kas see on piisav?

Aitäh küsimuse eest! Ülevaade on ministeeriumidel kindlasti olemas. Olles omal ajal maaeluminister, olin ma arvatavasti üks väheseid, kes käis ka neid toiduvarusid koos nõunikuga üle vaatamas. Me reaalselt nägime, kui palju neid varusid olemas on. Paberi peal kindlasti on olemas varustuskindlus, et vajaduse korral on võimalik toiduaineid, vett ja esmatarbekaupasid võtta ettevõtetelt. Ma arvan, et laos kohapeal ei pruugi neid praegu olla, pigem on võimalik neid [hea] logistika korral kiiresti ühest kohast teise transportida. Nii et kindlasti toiduvaru on olemas. Meil on moodustatud ka varude agentuur, mille all peaks olema ka toiduained. Samas, kui palju varude agentuuris sellele tähelepanu pööratakse, pigem on seal kütused ja muud strateegilised [varud]. Ma arvan, et toiduaineid seal hetkel nii palju ei ole, et me sellega hädaolukorra tegevused saaksime ära katta.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Meil siin oli juba juttu Eesti Varude Keskusest, mis mõned aastad tagasi moodustati. Kuidas sulle tundub, kuidas see tööle läinud on? Sa mõne sõnaga küll juba rääkisid, aga võtame selle, palju me ajakirjandusest loeme või meedia vahendusel [kuuleme]. Oleks nagu mõistlik, et iga Eesti inimene ka tegelikult teaks, mis seis meil ikkagi varude keskuse ja varudega täna suures pildis on. Millise hinnangu sa annad varude keskuse tegevusele ja sellele, mida ühiskond teab sellest, millega varude keskus tegeleb ja millised on meie varud võimalike halvemate päevade tarvis?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult meedias ei ole varude keskus eriti kajastust leidnud. Pigem kajastati seda siis, kui toimus selle moodustamine. Sinna alla viidi peamiselt kütusevarud ja ravimid olid seal ja kindlasti olid seal … Ja toiduained läksid sinna alla, need läksid maaeluministeeriumi alt ära. Omal ajal, kui see moodustati, siis [peeti] oluliseks, et nõukogus oleksid ka tolleaegse maaeluministeeriumi esindajad. Moodustamise ajal seda ei tehtud. Toiduvarude kontroll on läinud üle hoopis teiste ministeeriumide alla ja paraku toidutootjad ehk põllumehed ei saa selles üldse kaasa rääkida, kui palju meil toiduaineid [varuks] on ja kui palju me peaksime neid veel juurde tootma.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Arvo! Kuna varude keskus, kelle üheks ülesandeks on ka riigi toiduvaru tagamine, ükskõik kas füüsilise varu kujul või lepingutega, on nagunii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, siis on ju loogiline, et me selle seadusega selle ülesande sellele ministeeriumile ka paneksime. Seetõttu on see määratlus siin igati loogiline. De facto tegelikult niiviisi ka tehakse, aga see peaks ikkagi olema seaduses kirjas – nii nagu see siin eelnõus on toodud –, et me võiksime selles kindlad olla ja et kõik riigis teaksid, kes selle eest vastutab. Kas see on nii?

Aitäh küsimuse eest, Leo! Väga õigesti olete aru saanud. Tõepoolest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium haldab varude keskust ja seetõttu ka see väljapakutud muudatus, et anda talle see ülesanne. Oluline on see, et see oleks elutähtsa teenusena kajastatud. Kindlasti on kodudes osal inimestel varusid, inimesed uuendavad neid, kuid ka riiklik toiduvaru peab olema. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu saaks selle elutähtsa teenusena ära fikseerida ja tuua varude keskuse alla ka toiduained.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Meil on praegu majanduslangus, mis on [kestnud] juba pikemat aega, ja kõikide kaupade hinnad ja kõik [muu] tõuseb. Samal ajal meil mitte millegi jaoks raha ei ole – seda öeldakse meile kogu aeg. On teil infot selle kohta, kas riigieelarvest on eraldatud mingid summad varude keskuse tarbeks, et kas või lepinguid või toiduvarusid tagada? Ja kui on see teada, siis [kui suured] need summad on? Või on see juba nii salastatud info, et ka Riigikogus keegi ei tea, mis need summad on?

Aitäh küsimuse eest! Summade kohta võib lugeda riigieelarvest, seal on kindlasti üks rida – rida "Varude keskus" – numbriga ära näidatud. Mida see number seal tähendab: on ta toit, on ta kütus, on ta ravimid, on nad mis iganes muud asjad? Ma ei tea, et seda oleks riigieelarves numbriliselt kirjeldatud, aga loodame kõige paremat, et seal numbrite taga on ka toiduainete varu.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meil küll tuleb komisjoni ettekanne ka, aga ma küsin, Arvo, sinu käest. Kuna ettepanek on tagasi lükata, kuigi minu arust on tegu igati mõistliku eelnõuga, siis mis on sinu tunnetus, mis see põhiline argumentatsioon on? Kas lihtsalt see, et kuna eelnõu on tulnud opositsioonist, siis tuleb see tagasi lükata? Või siis kasutatakse jälle seda [argumenti], nagu meil siin vahepeal koalitsioon on teinud, et valitsus on niikuinii kohe oma eelnõu ette valmistamas? On sul mingi [üle]vaade sellest, mis komisjoni põhimure selle eelnõuga seoses oli?

Aitäh küsimuse eest muidugi! Põhimure on ikkagi see, et eelnõu on opositsioonist tulnud, sõltumata selle headusest. See on tegelikult väga hea eelnõu, mis tagab Eestile oluliste julgeolekuriskide vähenemise. Jah, komisjonis kõlas see, et valitsus tuleb oma eelnõuga, nõndanimetatud tervikplaaniga nende nägemuses. Aga mis kujul ja millal, on ta 2024. aasta esimene, teine või kolmas kvartal või 2025. aasta? Kuni selle ajani on ka vaja elada. Ma just vaatasin täna hommikul, et hädaolukorra seaduses on kahekuuliste vahedega tehtud erinevaid muudatusi. See tähendab, et kuni selle ajani on ka vaja elada. Selle [eelnõuga] me saaksime anda Eesti rahvale, Eesti inimestele kindlustunde, et toiduga varustamise kindlus on [tagatud].

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Anti Allase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate sellesama eelnõu arutelust komisjonis. Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 124 esimene lugemine toimus põhiseaduskomisjonis 12. septembril. Arvo Aller tutvustas eelnõu samamoodi nagu siingi ja seejärel kuulati ära Vabariigi Valitsuse seisukoht, mis kokkuvõttes ei olnud eelnõu toetav. Ma toon ära ka need põhjused, miks ei olnud toetav. Toiduvarustuskindlus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigikaitseline ülesanne. Toiduvarud on selle ülesande üks väike osa ja see saab lahendatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Ühtlasi andis Vabariigi Valitsuse esindaja teada, et seda protsessi, mida on juba alustatud, toetab ka Euroopa Liidu direktiiv, mis jõustub käesoleva aasta oktoobris ja kus toiduga varustamine on loetud elutähtsaks teenuseks. Seetõttu saab see probleem õige pea lahendatud. Toiduga varustamise tagamine on laiem ülesanne kui ainult toiduvarud, mida käesolev eelnõu kajastab, ning selle poliitika kujundamine on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigikaitseline ülesanne. Seetõttu [seda eelnõu] ka ei toetatud. Komisjonis uuriti Vabariigi Valitsuse esindajalt, millal Vabariigi Valitsusest reaalselt need muudatused tulevad. Toomas Unt vastas, et direktiivi jõustumine siseriiklikus õiguses peab toimuma mitte hiljem kui oktoobris 2024. Ta ütles ka seda, et hoolimata sellest, et toit ei ole täna veel juriidiliselt elutähtis teenus, tehakse juba samme selle valguses, et toiduga varustamine peagi elutähtsaks teenuseks saaks. Ta ütles ka, et see on Eesti riigi toimimiseks äärmiselt oluline. Põhiseaduskomisjoni istungi ja tänase istungi vahelisel ajal, mõned päevad tagasi, ma küsisin selle kohta veel üle ja sain Riigikantseleist järgmise info. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu esitatakse valitsusse veebruaris-märtsis ja hiljemalt sügisel saavad lugemised kindlasti tehtud. Sellega saab ühtlasi probleem lahendatud. Seesama Vabariigi Valitsuse esindaja ütles mulle saadetud vastuskirjas, et ei pea endiselt mõistlikuks viia ühe osa riigikaitseülesannete täitmine teise ministeeriumi haldusse. Nüüd ma lähen tagasi komisjonis toimunu juurde. Küsiti, et miks ei võiks seda varem ära teha. Toomas Unt selgitas uuesti, et sellisel juhul peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel selles eelnõus olema tervikuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuna poliitika kujundamine on tervikpakett ja toiduvarud on üks osa varustuskindluse tagamisest. Ei ole mõtet jätta ühte osa teise ministeeriumi lahendada. Avaldati ka arvamust, et toiduga varustamise võikski mitme ministeeriumi vahel ära jagada, aga seda arvamust ei toetatud. Kokku võttes viidi läbi järgmised menetlustoimingud. Tehti otsus võtta eelnõu päevakorda 20. septembril 2023, oleme jõudnud tänasesse päeva. Seda otsust toetati konsensuslikult. Teise ettepanekuna otsustati, et juhtivkomisjoni esindajaks siin saalis saan mina, Anti Allas. Ühtlasi tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3. See oleks kokkuvõtteks minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Anti! Tänane hommik algas silmi avavalt. Selgus, et Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo, korraldades vastuse andmist Riigikogu liikmete päringule küll teisel teemal, kirjutas, et ta luuletab midagi kokku. Sa kuulasid [komisjonis] ametnike vastuseid selle kohta, miks ei peaks seda praegu tegema, et küll teeme kunagi hiljem, teeme veebruaris või märtsis ja direktiiv tuleb oktoobris ja kõik muu sinna juurde. Kas sul endal või komisjonis ei tekkinud sellist tunnet, et ametnikud luuletavad midagi kokku, et asjad jääksid nii, nagu neile praegu meeldib, et asjad on? Tegelikult on see lihtne, aga oluline eelnõu, millega võiks edasi liikuda, aga on ametnike vastuseis, ilmselt ka teatav poliitiline vastuseis, kuna see on opositsiooni eelnõu, ja me jätame selle tegemata. Kuidas sa kommenteerid seda?

Aitäh küsimuse eest! Konkreetse seaduseelnõu puhul ja selle sisu puhul mina näen küll selgelt, et ministeerium toimetab sellega ja et me saame selle asja õige pea terviklikult läbimõelduna ära tehtud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te üsna lühidalt vastasite praegu kolleeg Rain Epleri küsimusele. Ma [läheksin tagasi] eilsesse päeva. Meil oli [eile] õigusloome arutelu, mille käigus justiitsminister Kalle Laanet ütles selgelt, et ka tema tahe oleks see, et opositsiooni eelnõusid siin sisuliselt rohkem arutataks. Ma tõin siis välja selle tüüpvastuse – nagu te ka ise kirjeldasite, täpselt sama juhtus siin täna selle hea eelnõu puhul –, et öeldakse, et jah, kahju küll, aga Vabariigi Valitsus juba tegeleb sellega ja me ei saa teie eelnõuga tegeleda, sellepärast et ei ole mõtet võtta siin midagi kontekstist välja, bla‑bla‑bla ja muu selline jutt, millega asi jälle laualt maha lükata. Kas teile ei tundu, et tegemist on siiski väga olulise eelnõuga, mis aitab meie toidujulgeolekut tagada ja millega oleks mõistlik edasi minna, jätta see poliitiline kemplemine ära ja seda komisjonis ka sisuliselt edasi menetleda?

Aitäh küsimuse eest! Minu tundeid tõesti komisjonis ei arutatud, aga Riigikogu liikmena võin teile siiralt ütelda, et tegelikult selle [teemaga] tegeletakse. Ma arvan, et ministeeriumist õige pea tulevas eelnõus on see küsimus terviklikumalt läbi mõeldud ja see asi saab paremini lahendatud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Sa kirjeldasid seda protsessi[, mis toimus] komisjonis, miks ametkonnad seda eelnõu ei toetanud ja kuidas eelnõu tahab üldse vale ministeeriumi asjade eest vastutama panna. Ja sa avaldad lootust või ütled, et me rahuneksime, et see tuleb. Küsin selle teadmise põhjal, et valitseja on andnud meile eelhoiatuse, et 3–4 aasta pärast saabub katastroof. Seda on teinud ka naaberriikide riigikaitsejuhid. Millal see eelnõu Riigikokku jõuab, milline ministeerium seda ette valmistab ja milline on sinu tänane parim teadmine, mida see [hõlmab], kui sa ütled, et tuleb tervikeelnõu?

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et tsiviil[kriisi] ja riigikaitse seaduse eelnõu, millega saab see küsimus lahendatud, on reaalselt ette valmistatud. See on kooskõlastusringil ja jõuab õige pea Vabariigi Valitsusse, kust ta siis õige pea jõuab Riigikokku. See on minu teadmine, rohkem [infot] mul ei ole.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Anti! Selle eelnõu eest peaks vastutama tegelikult Riigikantselei. Me oleme oodanud seda eelnõu juba kaks aastat, aga see pole väga edasi jõudnud. Näiteks konkreetselt toiduainete puhul on ju probleem selles, et varude keskus on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, kes de facto sellega tegeleb, seal on inimesed, kes sellega tegelevad. Küsimus on selles, et regionaalministeeriumil ei ole selleks eraldi organit või kehandit, kes sellega nagu füüsiliselt tegeleda saaks. Ega siis minister ja kantsler ei hakka ju, ma utreerin natuke, ise seda varu looma. Sel juhul ongi tähtis, kuidas need funktsioonid on täpselt jagatud, mille eest kumbki ministeerium vastutab. Aga selge, et hädaolukorra seadusesse peaks toiduainetega varustamine igal juhul sisse minema, olenemata sellest, kuidas need funktsioonid täpselt ära jagatakse. Kui juba meil on siin debatt, siis ma arvan, et samasugune debatt on ka ministeeriumide vahel ja Riigikantseleis, et kes täpselt teeb ja kuidas neid ülesandeid jagatakse.

Aitäh küsimuse eest! Ma nii täpselt ei oska vastata, seda tegelikult komisjonis ei arutatud. Aga minul on täna tõesti veendumus olemas, et see asi saab hiljemalt poole aasta jooksul lahendatud.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Külalised! Kahju muidugi, et opositsiooni tehtud head eelnõud sisusse süüvimata lihtsalt tagasi lükatakse ja tuuakse põhjenduseks mida iganes, näiteks tulevikus planeeritavad uued seadusemuudatused. Aga ma tahtsin seda teemat, julgeolekut, toidujulgeolekut ja toiduvaru, natuke laiemalt [avada]. Toiduvaru on puhtalt Eesti riigi julgeoleku [küsimus]. Julgeoleku kandjad ja selle tagajad on Eesti põllumehed. Eesti põllumeestele ma tahan kogu oma siiruses öelda, et teile on pandud peale väga palju kohustusi ja ootusi. Neid on pandud nii riigi poolt kui ka Euroopa Liidu poolt. Euroopas näidatakse praegu oma meelsust välja ka natuke aktiivsemal moel. Traktoritega tullakse tänavatele ja näidatakse oma meelsust Prantsusmaal, Saksamaal, Leedus. Meie põllumehed millegipärast ei tee seda. Toiduvaru tagamine on puhtalt nende ülesanne, nende kohustus. Nad peaksid ka näitama oma meelsust, kuna maksutõusud, mis tulevad, kõik ju kergitavad toiduainete hindu. Samas on neil [mitmesuguseid] kohustusi, alustades keskkonnaalastest kohustustest ja lõpetades sotsiaal-majanduslike kohustustega. Nüüd, ajalukku minnes. Ma mäletan, et 10. detsembril 2019 tulid põllumehed Toompeale ja küsimus oli 5 miljonis top-up'i rahas, mis Eestil oli võimalik maksta. 10 miljonit [taheti juurde saada], 5 leiti ja 5 miljoni pärast tuldi traktoritega Toompeale. Mis praegu toimub? Praeguste maksutõusudega, ma arvan, võetakse põllumeeste taskust 2–3 korda rohkem raha. Ja need maksutõusud on aktsiisid, riigilõivud, keskkonnatasud, raskeveokimaks – kusjuures põllumehed ei saanud erisust põllumajandusmasinatele –, käibemaks tõuseb ja veel mitmed maksud, mis puudutavad põllumehi. Põllumehed, näidake, et te suudate ja tahate Eesti toitu toota! Sellise maksukoormuse all tuleb Eesti toidu hind palju kallim. Ma saan põllumeestest aru – meil ei ole vastavat ministrit. Meil on regionaalminister, samas ministeerium on Regionaal- ja Põllumajandus[ministeerium]. See näitab tegelikult, kuidas põllumajandust, maaelu ja kogu Tallinna kuldsest ringist kaugemal olevat ringkonda välja suretatakse. [Tahan] põllumeestele veel öelda seda, et kuna meil ei ole ministrit, siis ma saan aru, miks loobuti Laia tänava maja kui sümbolhoone eest seismisest, selle eest võitlemisest, et see jääks põllumeestele, et ta oleks põllumajanduse sümbolhoone. Põllumajandus – ma rõhutan: majandus – on üks majanduse osa. Aga mis meil praegu on? Meil on regionaal. Regionaalmajandust ju ei ole. Meil ei ole mitte midagi. Nii et ma tahan öelda: põllumehed ja põllumeeste esindusorganisatsioonid, näidake, et te suudate seista Eesti toidujulgeoleku eest, tulge ja kinnitage oma kohusetundlikkust ning Eesti julgeoleku eest seismist!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 124 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 124 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 44, vastu 14, erapooletuid ei ole, on eelnõu 124 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Esimese punkti käsitlemine on lõpetatud.