Vene kodanike hääleõigus

Tänane viies küsimus on justiitsminister Kalle Laanetile, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on Vene kodanike hääleõigus. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister! Eelmisel nädalal andis valitsus Riigikogule üle sadadele tuhandetele eestlastele tuska tegeva automaksu eelnõu, mille suhtes ei olnud ka valitsuses üksmeelt. Aga valitsus saatis selle Riigikokku teele. See oli üllatav, sest viimased kolmveerand aastat on valitsus arutelu asemel kasutanud Riigikogus koalitsiooni saadikurühmi kummitemplina valitsuse teerullipoliitika elluviimiseks. [Eelnõu] Riigikokku arutellu saatmine oli samm õiges suunas ja loodetavasti avab see ukse parlamentaarse demokraatia taastamiseks. Automaksule on võimalik vajutada nüüd pidurit ja kuna viis erakonda kuuest näivad olevat valmis õpetajatele lisaraha leidma, saaks ka streigi lahendatud. Niikuinii tuleb vastavalt riigikontrolöri suunistele riigieelarve selleks parlamendis lahti võtta. Aga samamoodi tuleks teil tegutseda ka julgeolekuküsimuses, mida valitsus paistab sotsiaaldemokraatide tõttu keelduvat puudutamast. See puudutab Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalike omavalitsuste valimistel. Eesti on üldse üks väheseid riike, kus on oma mittekodanike vastu sellist tolerantsust üles näidatud. Sõjaolukorras on see lubamatu, et mõned erakonnad esindavad terroristliku riigi väärtusi kandvaid elanikke ja esindavad nende huve nii kohalikes omavalitsustes kui ka Eesti presidendi valimistel. Te olete saanud valmis vastava analüüsi Justiitsministeeriumis ja millegipärast on see seisnud kuid riiulil. Öelge palun, miks te sellega venitate, kui teie analüüs näitas, et seda on võimalik teostada ka põhiseadust muutmata. Peaministrilt kuulsime eelmises infotunnis, et ikka ei ole võimalik põhiseadust muutmata [seda teha]. Kumb teist eksib?

Härra minister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised! Hea küsija! Ma alustan sellest: kaks juristi, kolm arvamust. Kui me räägime sellest, et osa juriste arvab, et on võimalik põhiseadust muutmata muuta valimisseadust ehk kohalike omavalitsuste valimistel kellegi valimisõigust piirata, siis [tuleb märkida, et] meile teadaolevalt on tõesti õiguskantslerilt tulnud signaale ja samamoodi on Presidendi Kantseleist tulnud signaal, et tegelikult on kodakondsuse alusel ikkagi väga keeruline piirata kellegi põhiseadusest tulenevat valimisõigust. Proua peaminister andis teile täiesti korrektse vastuse. Eelmisel korral andis ta minule edasi palve, et me Justiitsministeeriumis analüüsiksime põhiseaduse vaatest, kuidas oleks võimalik piirata Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigust. 17. jaanuaril saatsime me memo, kuidas oleks võimalik meie arvates põhiseadust muutes – ja mitte ainult kodakondsuse alusel – piirata valimisõigust kohalikel valimistel. See tähendaks seda, et me peaksime põhiseaduse § 156 lõiget 2 muutma. Nagu me teame, põhiseadust on võimalik muuta kolmel viisil. Esimene viis on referendum. Teine võimalus on see, et muudatus läbib kaks Riigikogu koosseisu. Kolmas on kiireloomuline [muutmine], mis tähendab seda, et neli viiendikku Riigikogu koosseisust peaks olema sellega nõus. Kui vaadata täna siin Riigikogus ringi, siis ma usun, et see võiks teoreetiliselt olla tehtav. Nii et praegu me oleme selle võimaliku muutmisprotsessi selles etapis.

Aitäh! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister, aitäh selle vastuse eest! Siiski me näeme, et sarnaselt automaksu kehtestamise ja õpetajate palga tõstmise küsimusega puudub ikkagi ka valimisõiguse piiramises teie peaministri juhitud koalitsioonis üksmeel. Üllatab see, et teie hoiakud on Eesti inimeste turvatunnet puudutavates küsimustes nii harali. Selline lahkmeel killustab ühiskonda. Kuna teie eelnõu on riiulil seismas ja nagu te ilusasti ütlesite, nii õiguskantsler, president kui ka peaminister on oma teistsuguse arvamuse juba öelnud, ei saa me ikkagi olla ühiskondlikult sinisilmsed. Kas te olete kaalunud, et võib-olla peaks sellele oma hinnangu andma hoopis Riigikohus? Ja kui on vaja põhiseadust muuta, [võib abi olla] Euroopa Parlamendi valimistest, mis meil on 9. juunil tulemas. Miks me ei tööta praegu selle nimel, et julgeolekuohuga tegeleda ning kasutada seda võimalust, et Eesti inimesed tulevad nagunii hääletuskastide juurde? Te saaksite selle küsimuse [kohta referendumi] siis ju ära korraldada. Tegu oleks kõige kiirema võimalusega, sest täna me teame, et osa sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna saadikute hulgas esindatakse siiski venekeelsete valijate hääli, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, ja nad saavad Riigikogu saalis blokeerida vajaliku 81 hääle kokkusaamise. Europarlamendi valimistega seda ühes [tehes] saaks hoida kokku ka riigi raha, nagu te praegu oma koalitsiooniga soovite. Miks te venitate ja ei tööta täna juba selle lahenduse kallal?

Aitäh selle küsimuse ja kommentaari eest! See kommentaar on täiesti asjakohane. Ongi tõesti väga erinevaid võimalusi põhiseadust muuta ja me kõik teame, et kohe-kohe on saabumas europarlamendi valimised, ja see on üks võimalus, mida saaks teoreetiliselt kasutada arvamuse saamiseks, kuidas Eesti rahvas võtaks vastu sellise muudatuse. Vähemalt kaks koalitsiooni osapoolt on olnud väga selgelt seda meelt, et kohalike omavalitsuste valimistel tuleks piirata Venemaa kodanike ja Valgevene kodanike osalemist. Me näeme ju, nagu te ka välja tõite, et väga paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid on seda piirangut kasutanud, neil [kodanikel] ei ole õigust valimistel osaleda. Kui me vaatame oma lõunanaabrit Lätit tervikuna, siis [näeme, et] neil on veelgi karmim lähenemine või poliitika. Arutatakse isegi seda, kuidas suisa suunata Lätist välja Vene kodakondsusega inimesi, kes ei ole suutnud vajalikke dokumente vormistada ja põhjendada Lätis viibimist. Meil on neid näiteid nii naabrite poolt kui ka laiemalt Euroopa Liidust mitmeid. Aga täpselt samamoodi, nagu tean mina, teate teiegi, et justiitsminister üksinda ei saa seda initsiatiivi kanda, vaid [peab] olema koalitsiooni initsiatiiv, ja koalitsioonis üldjuhul käivad asjad konsensuslikult. Ma rõhutan: üldjuhul.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Mind küll teie vastused absoluutselt ei rahustanud ega rahuldanud ja te ei veennud absoluutselt, et teil on tegelikku tahet seda tõsist, ma ütlen, väga tõsist julgeolekuküsimust lahendada. Mina ei saa aru, miks teie – ma pean teie all praegu silmas Reformierakonda ja valitsust tervikuna – eesti keeles otse välja öeldes veiderdate ja mökutate selle küsimuse lahendamisel. Te ütlesite, et kui on kaks juristi, on kolm arvamust. See ei takistanud teil maamaksuseadust siia [Riigikokku] toomast, vaidlemast presidendiga ja saatmast lõpuks tõe teadasaamiseks seda seaduseelnõu Riigikohtusse, kes langetab lõpliku otsuse. Kui on tahet näidata initsiatiivi, siis on võimalik [teha praegu] samamoodi. Juriidilisi küsimusi püstitada ja vaielda võib lõputult. Alustame selle protsessiga, käime selle nii põhiseaduses kui ka [teistes] seadustes ettenähtud protsessi läbi ja saame Riigikohtust lõpuks vastuse. Aga lõputult vaielda ja selle [väite] taha [pugeda], et me ei saa edasi minna, ei ole mõtet. Sama puudutab üksmeele puudumist. Maamaksuseaduse, mille kohta on Eesti 200 ja sotsid öelnud, et neil on eriarvamusi valitsuses, tõite te siia parlamenti, et parlament seda menetleks ja lahendaks need vaidlused ära. Ka see on võimalik siia tuua. Tooge ka see eelnõu parlamenti, läheme protsessiga edasi! Ja lõpuks, ma ei saa üldse aru, milles te olete kokku leppinud. Palun vastake. Milles te olete koalitsioonis kokku leppinud konkreetselt Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse puhul? Milles te olete kokku leppinud, mida te tegelikult kavatsete seaduseelnõuna parlamenti tuua ja millal see ajaliselt peaks juhtuma? Minu arvates on täiesti põhjendamatu, et te olete maha hääletanud Isamaa hea ettepaneku, mis näeb väga hea lahendusena kolmandate riikide kodanike hääleõiguse ette ainult juhul, kui konkreetse riigiga on sõlmitud vastav leping. Selliseid näiteid on ka olemas maailmas. Väga lihtne ja hea leping. [Teistpidi] me kaitseks ka Eesti kodanike õigusi teistes riikides. Minu arvates see praktika on väga mõistlik. Miks te selle vastu olete?

Aitäh! Ma mõistan absoluutselt, et opositsioon ei saagi olla kunagi koalitsiooni tegemistega rahul, sest opositsioon peab [tegema nii], et koalitsioonil selline väikene nööpnõel teatud mõttes kogu aeg tagumikus oleks, et piisavalt erksalt edasi liigutaks. Aga sellise poliitilise kogemusega mees nagu Helir-Valdor Seeder teab ju väga täpselt, et valitsus tuleb üldjuhul, nagu ma enne rõhutasin, välja konsensuslike otsustega. Tegelikult tahtsite te vast öelda, et automaks saadeti siia. Te rääkisite maamaksust kaks korda, aga ma arvan, et pidasite automaksu silmas. (Saalist öeldakse midagi.) Jajah, maamaksuga oli ka samamoodi. Maamaks saabus siia valitsusest konsensuslikult, automaks täpselt samamoodi. Jah, seal on teatud eriarvamus, mida arutatakse, aga kui me räägime valimisseaduse muutmisest, siis selle puhul on täna mitmed vastuseisud. Esimene vastuseis on koalitsioonipartneri poolt ja teine ja kolmas on, nagu ma eelnevalt ütlesin, presidendi kantseleist ja samamoodi õiguskantslerilt – [mõlemalt] on tulnud negatiivne signaal. Meil ei ole mõtet peaga vastu seina joosta, vaid mõistlik on valmistada ette muudatus selliselt, et see võiks ka realiseeruda. Kui me räägime põhiseaduse muutmisest, mida on võimalik teha kiireloomulisena või ka referendumi teel, siis see on täiesti legaalne. Nüüd, kui me oleme jõudnud sinnamaale, et oleme saanud oma koalitsioonipartnerite seisukoha põhiseaduse muutmise kohta selgeks, saame me teha järgmise sammu. Mis kuupäeval see saab olema? Härra Seeder, seda mina ei oska teile praegu öelda.

Aitäh! Head kolleegid, lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.