Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) esimene lugemine

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 esimene lugemine, ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me teame, et Eesti majandus jookseb juba kaheksandasse kvartalisse miinusega, ja me näeme, mis sellel aastal erinevate maksutõusude tõttu juhtub majanduses, ning ka 2025. aasta maksutõusud ei muuda [midagi] paremaks. Isamaa Erakonna seisukoht on alati olnud üks: ühe valdkonna ettevõtjaid peaks võrdselt kohtlema. Ja võrdselt kohtlema mitte ainult riigisiseselt, vaid tuleks ka vaadata konkurentsitingimusi meie naabritega [võrreldes]. Hetkel on meil laua peal eelnõu, mille eesmärk on Eesti autovedajate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja Eesti rahvusvaheliste autojuhtide lähetuses viibimise tingimuste parandamine. Paraku on Eesti autovedajad konkurentsis alla jäämas naaberriikide, eeskätt Leedu ja Poola autovedajatele. Maanteetranspordi ekspordikäibe erinevus Eesti ja Leedu vahel on ligi kümnekordne ja see vahe üha kasvab. Eesti veondussektor ei suuda enam areneda ning oma seniseidki tegevusmahtusid säilitada, rääkimata kasvamisest. Selle tendentsi jätkudes muutub Eesti peagi maanteetransporditeenust eksportivast riigist transporditeenust importivaks riigiks ja see on tõsine julgeolekurisk riigile. Euroopa Komisjon on defineerinud transpordisektorit kui riigi kriitilise infrastruktuuri osa, mis tagab kaupade ja teenuste kättesaadavuse riigi elanikele. Rahvusvahelistel autovedudel on tööjõukulu oluliseks komponendiks välislähetuse päevaraha. Selle maksmise eesmärgiks on hüvitada isikule välisriigis viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud ehk kulud, mis kaasnevad lähetuses viibimisega, näiteks kodu asemel toitlustusasutuses söömine, suuremad kulud lähedastega suhtlemisele ning interneti kasutamisele. Erinevalt lähetustega seotud kuludest – eelkõige kulud toidule – on maksuvaba päevaraha piirmäär pikka aega püsinud samal tasemel. See on kehtinud alates aastast 2016 ehk sätestatud pikka aega enne kriisiolukordi – COVID‑kriis, sõda Ukrainas –, mis on majandust oluliselt mõjutanud. Samal perioodil on näiteks OECD riikide inflatsioon olnud 22%, Euroopa Liidu riikides 20% ja maailmas 30%. Seetõttu peavad Eesti töötajad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või peab Eesti tööandja tasuma tulu‑ ning sotsiaalmaksu tegelikke kulusid katvalt maksuvaba piirmäära ületavalt päevaraha osalt. Kumbki lahendus pole päevaraha maksuvaba piirmäära eesmärgiga kooskõlas ja seab Eesti vedajad teiste liikmesriikide ettevõtjatega võrreldes ebavõrdsesse positsiooni. Enamik Eesti autojuhtide välislähetustest toimub Euroopa Liidu riikidesse, mistõttu on piirmäära tõstmisel kohane lähtuda just nendes riikides toimunud muutustest. Mitmed riigid, näiteks Soome, uuendavad päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal tulenevalt toimunud muutustest. Rahvusvahelistel autovedudel kehtestati liikuvuspaketi kohaselt vastavate direktiivide ja määrustega sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ehk lähetusreeglid, mis jõustusid juba 2. veebruaril 2022. aastal. Neid nõudeid ei ole võimalik ignoreerida, need on liikmesriikidele kohustuslikud. Seega tuleb ka Eestis kehtivate päevarahade osas kehtestada autojuhtide puhul vastav erisus. Käesoleva eelnõuga soovime me suurendada välislähetuses viibivale rahvusvaheliste vedude autojuhile makstavat tulumaksuvaba päevaraha kuni 75 euroni päevas kogu välislähetuse aja kohta. Teadmiseks, et meie naabritel on [päevaraha] täna Eestis kehtivast päevarahast tunduvalt suurem ja mujal ei ole seda piirangut, et esimesel 15 päeval on suurem päevaraha ja pärast seda on see praktiliselt poole väiksem. Naaberriigi konkurentsieelis on hetkel 500–600 eurot kuus iga autojuhi kohta. Me teame seda, et meil on ka teekasutustasu sellest aastast tunduvalt suurem, kui vaadata vastavaid teekasutus[tasusid] mujal. Meil on 1. maist diislikütuse aktsiis suurem, meil on käibemaksunumber suurem. Ja kui mõned arvavad, et rahvusvaheliste autovedude number on väike, siis tegelikult on 6500 autot. Kogu transpordisektori [osakaal] Eesti SKP‑s on üle 6%, mis on väga suur osakaal. Tänases situatsioonis võib juhtuda see, mida [teevad] Leedu, Läti ja Poola autovedajad, kes on oma autojuhid võtnud Valgevenest, kus palganumbrid on natukene väiksemad. Kui keegi räägib, et äkki päevarahade probleem võib tekitada seda, et peidetakse palganumbreid, siis kõigile Riigikogu liikmetele teadmiseks, et kui Eesti autovedaja sõidab Saksamaal, siis peab ta maksma Saksamaal kehtivat miinimumpalka vähemalt. Kui ta sõidab, ma ei tea, Itaalias, siis Itaalias ei ole võimalik seda, et Eestis … Kui on kuskil riigis kõrgem miinimumpalk, siis ta peab maksma selle riigi miinimumpalka. Nii et karta seda, et päevaraha kasutatakse maksuvaba palga tõusuks, ei ole. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma täitsa nõustun, et päevaraha on mõeldud katma inimese täiendavaid kulutusi välisriigis tööd tehes. Aga maksustamisel ja maksuvabastuste andmisel ei saa kohelda võrdses olukorras olevaid inimesi ebavõrdselt. See üldine põhimõte on põhiseadusest tulenev ja kohtulahendites tegelikult juba leidnud kinnitust. Kas te korragi arutasite eelnõu algatajatena, kas ühe sektori konkreetsetele esindajatele, välis[vedude] autojuhtidele sellise positiivse erandi tegemine võib olla põhiseadusega vastuolus? Kas see korragi oli eelnõu algatajatel arutluse all?

Aitäh! Ma loen uuesti ühe punkti oma ettekandest ette. Sa vist ei pannud tähele. Rahvusvahelistel autovedudel kehtestati liikuvuspaketi kohaselt vastavate direktiivide ja määrustega sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid. See kehtib Euroopa Liidus mõne nädala pärast juba kaks aastat. Ja selle direktiivi ülevõtmise kohustus on ka Eesti Vabariigil. See on seni tegemata. See on ka selgelt sinu komisjoni teema. Kui ma juhtisin majanduskomisjoni, siis transpordivedajatele me tegime mitmeid häid parandusi, kas või sellega, et kandevõime metsaveoautodel Eestis tõsteti 10 tonni juurde. Ja seal on teisigi muresid, see on kindlasti probleem. Ja probleem on peale 1. maid palju suurem. Kuna transpordisektor toob Eesti majandusse väga palju sisendit, siis on oluline seda sektorit hoida. Meil on oma kogemus, oma vitsad sellest, kui me aktsiise tõstsime 2017 väga rängalt, kuidas siis Poola ja Leedu vedajad tulid Eestisse. Ka koroona ajal, kus oli raskusi, oli näha, kuidas dumpinguga tulevad naaberriigid Eestisse vedama, ja see tähendab seda, et väga suur majandussektor võib saada karistada ehk ühel hetkel kaduda. Praegusel hetkel on see hirm, et maikuust võivad need ettevõtted, kes tegelevad rahvusvaheliste autovedudega, registreerida ennast Lätti või Leetu, oma kütuse tankida seal, [mistõttu riigil] jääb saamata kütuse pealt aktsiis ja käibemaks, inimesed võtta sealt tööle, mis viib ära meie tööjõu pealt makstavad maksud. See on oluline küsimus. Ja minu arvates iga päev rohkem ja rohkem me peame tegelema sellega, et me oma ettevõtjaid ei vii halvematesse konkurentsitingimustesse, kui on meie naabrid Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Toomas Uibo. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Tutvustan rahanduskomisjoni istungil toimunut. Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 15. jaanuaril. Arutelu juures osales ka Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. Nagu me kuulsime, Isamaa eelnõu eesmärk on tõsta tulumaksuvaba päevaraha rahvusvaheliste vedude autojuhtidele 75 euroni päevas ja seda kogu välislähetuse aja jooksul. Komisjonis Aivar Kokk tutvustas seda eelnõu ja toimus ka arutelu. Ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati komisjoni liige Toomas Uibo. Ma ei hakka kõike, kogu stenogrammi siin ümber jutustama, aga komisjoni liikmed olid seda meelt, et tegemist on sellise erisusega, mis loob ebavõrdsust teiste valdkondadega võrreldes. Me võime sama hästi küsida, miks siis õpetajad või arstid, kui nad lähevad välislähetusse, ei peaks saama sama palju tasustatud. Ja nii edasi. Ja teine selline vaade, mida komisjoni liikmed välja ütlesid, on see, et rahvusvahelised hinnad on suhteliselt ühtlustunud. Ma vaatasin muuseas täna hommikul ka ise, mis maksab Big Mac Saksamaal, ja see hind oli sisuliselt sama mis Tallinnas. On olemas isegi lausa selline Big Maci indeks. Nii et komisjoni liikmed said muidugi murest aru ja mina ise ka saan sellest murest aru, aga leiti, et seda tuleks lahendada suuremas pildis ja vaadata üle kõikide valdkondade puhul need välislähetuste maksuvabad päevarahad. Ja seda on ka rahandusminister lubanud, et suvel seoses RES‑i aruteluga sellele probleemile otsa vaadatakse. Nii et ma usun, et kui me leiame kõik koos, et seda tõesti on vaja muuta, siis me peaksime seda muutma kõigile ja võrdselt. Seletuskirjas oli toodud välja ka see, et inflatsioon on üks põhjuseid, miks sellist summat taotletakse. Märgin siin ära, et euroala inflatsioon on olnud 20%, kuid päevarahasid soovitakse tõsta 50%. Ka see koht on natukene küsitav. Aga jah, probleem on arusaadav, kuid komisjoni liikmed leidsid, et seda tuleks lahendada teistmoodi. Ja ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu oli 1 liige, erapooletuid ei olnud. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. jaanuaril 2024. Jah, selline oli see ülevaade komisjoni istungist.

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Ma peaksin tuletama meelde, et kui sa teise ameti peal olid, siis 2020 aprillis sa käisid meil Stenbocki majas ja ütlesid, et on vaja 30 miljonit eurot, et võrdselt kohelda lennunduses. Aga siin on seesama päevade raha, et kui Läti, Leedu ja Soome võrdselt maksavad päevaraha tunduvalt rohkem kui Eesti, siis ei saa olla Eesti ettevõtja konkurentsivõimeline. Ja teine on see, et Eesti on direktiivi üle võtnud, aga ei tegele sellega. Seal on just autovedajatele antud eelised ja oluline on naabritega võrdselt kohtlemine. Ma loodan küll, et te tegelikult süvenete ühel hetkel sellesse teemasse, sest tänases koalitsioonis loota, et mõistus nagu tegeleb millegagi, seda vaevalt. Me näeme juhtiverakonna tegevust, kuidas ta seitse aastat on hoidnud maksuvabalt platvormiteenuse pakkujaid. Ja nüüd me näeme, et kui me eelmine aasta võtsime seaduse vastu, siis on veel sinna parandus tehtud. Ma loodan küll väga Eesti 200 peale, et te vaatate seda eelnõu veel korra selle pilguga.

Aitäh, hea küsija! Eesti 200 peale saab alati loota. Aga nagu ma märkisin, jah, me peaksime seda küsimust arutama kompleksselt, see küsimus on arusaadav ja ütlen täitsa siiralt, et isiklikult minu jaoks mõistetav. Aga nii nagu komisjoni liikmed arvasid ja arvas ka valitsuses rahandusminister, et me tuleme selle teema juurde tagasi suvel RES‑i arutelu käigus, vaatame nendele numbritele veel kord otsa ja hindame seda mõju.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite, et teie saate aru ja komisjoni liikmed said asjast aru. Aga ometi me ei püüagi luua võrdseid tingimusi autovedajatele, et meil oleks naaberriikidega sarnased päevarahad. Meie ülesanne riigis ongi just luua võrdseid tingimusi, ideaalis veel paremaid tingimusi oma ettevõtjatele. Meie millegipärast takistame seda. Kõike ei saa ühte patta panna, et me nüüd hakkame lahendama kõiki Eesti probleeme ühe seadusega. Alustame otsast. Miks te arvate, et me ei saaks teha ära ühte osa vähemalt, et aidata ettevõtjaid?

Aitäh, hea küsija! Kui me räägime võrdsusest, siis ma siinkohal tõstaksin kõigepealt esile meie oma inimesed siin riigis. Mulle jääb jah selles mõttes arusaamatuks, et miks näiteks arstid, kes lähevad välislähetusse, või õpetajad peaksid leppima vähemaga. Kuidas siis autojuhid on see grupp, kes ilmtingimata peaksid sellist päevaraha saama? Minu jaoks on see võrdsuse printsiip olulisem meie enda inimeste hulgas. Ja mul on tunne, et selle päevaraha mõju – kindlasti see osakaal on seal olemas – konkurentsis nii suur ei saa olla. Ma usun, et konkurents on ikkagi eelkõige ühe ettevõtte enda nii-öelda nutikuse väljendus. Päevarahaga ühe sektori muresid lahendada ei ole minu arvates mõistlik.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Lihtne küsimus. Erinevus Eesti autovedaja päevaraha ja Läti, Leedu ja Soome autovedaja päevaraha vahel on kuni 600 eurot kuus. Kas see 600 eurot on väike summa või on suur summa?

Aitäh küsimast! Loomulikult, 600 eurot on väga suur summa. Ja kui me võrdleme Eesti arsti palka Norra arsti palgaga, siis need summad on veelgi suuremad. Selge see, et me peame püüdlema ka suuremate palkade poole, aga see on see, kus me täna oleme. Ma olen küll seda meelt, et selliseid kunstlikke moonutusi turul … Ma saan aru, et küsimus on väliskonkurentsis. Ja nagu ma ka enne mainisin, see mure on arusaadav ja selle juurde kindlasti tuleb tagasi tulla. Aga jällegi, mulle tundub, et ühe valdkonna inimeste esiletõstmine ei ole teiste suhtes nagu normaalne. Me peaksime selle küsimuse kompleksselt lahendama.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite seda, et ühe alaliidu, praegusel hetkel autovedajate liidu muret ei saagi lahendada, kui seda kompleksselt ei lahendata. Minul on ettepanek teile: tehke siis arstide liidu poole pöördumine ja viige kõik päevarahad [võrdsetele alustele], kui te arvate, et kõik peavad olema võrdsed, et nii autojuhid kui ka arstid on nagu ühel turul. Mina arvan, et nad ei ole ühel turul, kindlasti on need erinevad turud. Ja kui praegu on tulnud autovedajate liidult ettepanek, et konkurentsivõime tugevdamiseks võiks hinnad siin lähiturul ühtlustada, siis ma ikkagi ei saa aru, milles on see vastuseis.

Jaa. Väga hea mõte, et vaadata üle kõikide valdkondade päevarahad ja võimalusel neid tõsta. Miks seda ei ole võimalik nipsust teha? Sest on selge, et sellel on mõju ka riigieelarvele. Riigieelarve teatavasti on lukus. Ja kui me räägime tulevikust, siis, nagu ma ütlesin, seda teemat kindlasti RES‑i kõneluste ajal puudutatakse ja vaadatakse, mis seal on võimalik teha. Nagu te teate, riigieelarve ja rahanduse seis üldse ei ole kiita. Kindlasti on selles osas tegemist pingelise olukorraga hetkel Eesti Vabariigis. Aga nii nagu mina sain rahandusministrilt kinnituse, see teema lauda võetakse ja selle üle arutatakse.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite mõju riigieelarve kontekstis, et päevaraha on tulumaksuvaba. Ma saan aru, et on tehtud mingisugune rehkendus, et see võiks olla justkui riigieelarvele kahjulik otsus. Me kogu aeg räägime sellest, kuidas meie majanduse konkurentsivõime tagada, kuidas meie ettevõtjad oleksid rahvusvahelises konkurentsis. Ja majandus just nimelt ongi see, mis annab võimaluse eelarve kontekstis kuskile tasakaalu suunas liikuda, mis on võetud valitsuskoalitsiooni eesmärgiks. Kas siis on tehtud mingi rehkendus, kui kahjulik see võiks riigieelarve vaates olla? Kui tõesti see pilt nii kitsas on, siis äkki võiks selle numbri välja tuua?

Aitäh, hea küsija! Sellist rehkendust komisjonis ei tehtud. Selline rehkendus võib-olla oleks võinud kaasas olla selle eelnõuga. See eelnõu on suhteliselt lakooniline, ühe lausega öeldud, et see päevaraha peaks 75 eurot olema. Mõjust riigieelarvele ma tegelikult rääkisin selles kontekstis, et kui me [arvestame] ikkagi kõikide valdkondade maksuvaba lähetuskulu. See summa on ikkagi selline, mis kindlasti on teatava mõjuga riigieelarvele. Ja see mõju tuleks siis kindlasti ka läbi arvutada. Aga aus vastus on see, et jah, minul seda arvutust täna ei ole.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et meie, 101, kes me oleme siia Riigikokku valitud, eesmärk saab olla üks: kaitsta oma Eesti inimesi. Ma mäletan, kui ma siia Riigikokku tulin, siis üks minister arvas, et raha tuleb Eesti Pangast ja Eesti Panka tuleb riigieelarvest. Kahju, et sihukesed ministrid on meil valitsuses olnud. Raha tuleb ikkagi ainult ettevõtlusest ja mitte kusagilt mujalt. Läbi ettevõtluse korjatakse [raha] maksudega riigieelarvesse ja siis on võimalik seda uuesti ümber jagada. Mulle meeldivad need poliitikud ja ettevõtjad, kes oskavad õppida teiste vigadest ja ka oma vigadest. Siin saalis on tehtud tihti valesid otsuseid. Ma ei taha öelda, et siin saalis ei tehta õigeid otsuseid – ma loodan, et õigeid otsuseid ikka palju rohkem kui valesid otsuseid. Aga eelmise kümnendi keskel tehti siin koos riigieelarvega kokkusidumisega ühed valed otsused. Need olid kütuste aktsiisi tõus ja siis ka alkoholiaktsiisi tõus. Ja selle tulemus oli väga lihtne. Tekkis piirikaubandus ja tegelikult maksude tulu vähenemine, sest kui kütusehinnad tõusid tunduvalt kõrgemale kui Lätis, siis Valga ja selle ümbruse inimesed läksid tankima Lätti. Aga ka kõik rahvusvaheliste autovedude vedajad tankisid oma autod täis, kui tulid Eestisse, ja läksid tühja autoga Läti piiri peale ja Valkas juba tankisid oma autol uuesti paagi täis. 2020. aastal koroona tuleku järel lisaeelarve arutelul me need vead parandasime, viisime kütuseaktsiisi võrreldes naabritega samale tasemele. Ja tänu sellele autotranspordi osakaal tõusis Eesti vedajate osas. Suutsime uuesti anda autovedajatele selle usu, et Eesti valitsus ja Riigikogu mõistavad, et ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, kohelda võrdselt oma sektoris ja kohelda võrdselt oma partneritega naaberriikides. Siin pidevalt keegi räägib, et päevarahasid tuleb võrdselt jagada. Ma ei tea, ma võin täna kolmandat korda öelda, et 2. veebruaril 2022. aastal kinnitati Euroopa Liidus liikuvuspakett, mille kohaselt on direktiivi ja määrustega autovedude sektoris [ette nähtud] sõidukijuhtide lähetamist reguleerivad seadused, mida Eesti ei ole üle võtnud. Täna on 23. jaanuar 2024 ehk natuke üle nädala ja meil saab kaks aastat sellest mööda. Meil on üle seitsme kvartali majandus languses. Sama peaministri juhtimisel on tehtud rumalaid otsuseid, mis on Eesti Vabariigist välja viinud 2 miljardit eurot ettevõtete ja inimeste taskust. Ma olen seda korduvalt siin rääkinud, kuidas Eleringi tegevus nii elektriturul kui ka gaasiturul on seda teinud, rääkimata sellestsamast transpordisektorist, kus kästi meie riigifirmal müüa maha kaks ja pool tuhat raudteevagunit. See tekitas sel hetkel 200 miljonit kahjumit, sest müüdi nii palju odavamalt. Soome firma sai oma aktsiate tõusu. Võib-olla mõni tark poliitik … Palun kolm minutit.

Palun, kolm minutit!

… oli, kes ostis aktsiaid, ei tea. Täna me teame seda, et nendesamade vagunite rent Kasahstanis, mis tegelikult ju Eesti riigifirmale kasumit tõi, tooks praegu iga päev 100 000 eurot. Ehk nende otsustega oleme kaotanud iga päev 100 000 eurot. Siis me otsime 10 miljonit eurot õpetajate palgaks, et streiki ei oleks ja kõike muud, aga 2 miljardit on siuhti läinud. Nüüd me tahame hävitada oma autotransporti, eriti rahvusvaheliste vedude oma. Me viime selle sektori Lätti või Leetu ja jääme ilma oma maksutulust. Ega ettevõtja ei ole rumal! Mart siin ettevõtjana, me oleme 30 aastat ettevõtluses olnud. Kui tundub, et kuskil mujal on parem, siis viiakse oma raha sinna, kus on võimalik paremini oma ettevõtlusega tegeleda. Kui mõni sektor on sellisesse kriisi viidud valitsuse otsustega, siis selles sektoris lõpetatakse tegevus või hakatakse mõnes muus sektoris tegelema. Siis mõeldakse, kus uuesti alustatakse: kas siin, kus sul on konkurentsitingimused halvemad, või seal, kus sul on konkurentsitingimused paremad? Komisjoni ettekandes ka ei saada aru, et direktiivi ülevõtmises on küsimus. Keegi võiks autovedajatega suhelda, ma tean, et majanduskomisjoni esimees on nendega vestelnud. Mis tähendab, kui ollakse kodust ära kuu aega kuskil välisriigis? Mis kulud sellega kaasnevad? Kui me teame täna, et Läti, Leedu ja Soome vedajad saavad kuus 500–600 eurot suuremat päevaraha, siis kuidas on võimalik olla konkurentsitingimustes? Ja kui keegi kardab, et ei osatud öelda, kas see mõjutab riigieelarvet, siis ei, see ei mõjuta riigieelarvet, sest autovedajad peavad täna saama palka nagu selles riigis, kus nad seda tööd teevad, vähemalt selle riigi miinimumpalga, kui see on kõrgem kui Eestis. Enamikus Euroopa riikides on see kõrgem. Ühel hetkel peaks nagu selja sirgeks lükkama ja tegema need otsused. Mulle meeldis väga Jüri Ratase viimane valitsus. Kahe ööga tehti ära otsused, mis päästsid Eesti majanduse 2020. aasta kevadel ja viisid Eesti majanduse järgnevaks kaheks aastaks Euroopa kõige kiiremini arenevaks majanduseks. Aga täna on tendents see, et ei räägita ega suhelda ettevõtjatega. Ja majandus on üle seitsme kvartali olnud miinuses. Sama komisjonipoolne ettekandja oli see, kelle kutsusime tookord öösel kella kahe ajal Stenbocki majja, kui öeldi, et on vaja lennundusse 30 miljonit saada. Selle tulemus on see, et ühtegi liini ikka ei avatud, kuigi tingimus oli see, et 15 liini avatakse. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Priit Lombi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni esitatud välislähetuse päevarahasid puudutav seaduseelnõu jõudis Riigikogu menetlusse perioodil, kui huvigruppide esindajad käisid kõigi fraktsioonidega raskeveoki teekasutuse küsimustes läbi rääkimas – vist eranditult tõesti kõigiga. Ja teekasutustasude osas kokkuleppimine oli keeruline, kuna see oleks paljudes kategooriates, mida me ka kaalusime majanduskomisjonis, tähendanud soodustuste tegemist just nimelt välismaistele vedajatele, mitte Eesti omadele. Seetõttu otsustasimegi enne algatusega väljatulemist, et otsime lahendust, mida sektori esindajad ootavad ja mis aitaks rohkem Eesti vedajaid. Isamaa esitas aga miskipärast ühelauselise eelnõu, sest äkki see toob poliitpunkti. Miks ei esitatud ühtegi näiliselt väga head ja populaarsust püüdvat eelnõu siis, kui te olite valitsuses? Neid häid eelnõusid, mida siin saalis tuleb tõesti maha hääletada sel põhjusel, et ei ole mõjusid hinnatud, et ei ole valmis võtma vastutust, tõepoolest tuleb siia nagu Vändrast saelaudu. Aga nüüd ei pea ju vastutama, nüüd ei pea mõjusid hindama, nüüd saab kasvatada populaarsust ja teha lihtsalt pressiteate. Nimetatud eelnõu puhul on üsna mitu lahendamist vajavat probleemi. Alustan kehtiva õigusruumi ühest numbrist: 32 eurot. See on see summa, mille lähetuses olija saab iga päeva eest alates 16. lähetuspäevast. Esimesest kuni 15. [päevani], tuletan meelde, on hetkel kehtiv päevamäär 50 eurot. See tähendab, et kui keegi on välislähetuses 30 päeva, siis esimese 15 päeva eest saab ta oma tekkivate kulude katteks 750 eurot ja järgmisel poolel kuul kokku 480 eurot. Suured summad. Aga mitte siis, kui oled kodust eemal, soetad mõnes parema elujärjega riigis bensiinijaamas kohvi ja võileibu või ostad otsa lõppenud hügieenitarvete asemele uued, tarvitad internetti ja nii edasi, veel mõningad head näited, millest ka eelnõu esitaja tegelikult rääkis ja mida ta välja tõi. Sellist erisust, kus päevaraha taolistel viisidel väheneb, ei ole teadaolevalt kasutusel mitte üheski teises Euroopa Liidu riigis. Selle erisuse muutmine ei tekita riigieelarvele mingit kulu. Kuid Isamaa eelnõu tegelikult seda laiemat probleemi selle konkreetse päevaraha küsimuse juures ju lahendada ei püüa. Teiseks küsimuseks on päevatasumäära diferentseerimine sektorite vahel. Kas me tõesti tahame hakata sektorite vahel vahet tegema, otsustama, kes väärib Isamaa fraktsiooni arvates kõrgemat päevatasumäära ja kes väiksemat? Kas autojuhid on siis paremad kui bussijuhid või, nagu kolleeg Uibo ennist välja tõi, paremad kui õpetajad? Minu meelest ei peaks inimesi järjestama selle järgi, mille järgi siin on püütud teha. Kes on kellestki teisest parem? See ettepanek oleks kindlasti vajanud algatajatelt suuremat süvenemist. Praegu on lihtsalt ühe esindusorganisatsiooni mõttekäik vormistatud kopeeri-ja-kleebi-meetodil eelnõuks. See on, tõsi, ühe sektori huvi, aga siin saalis võiks rohkem püüda vaadata suurt pilti. Sellel puudub igasugune loogiline selgitus, sest päevaraha on mõeldud katma inimese täiendavaid kulutusi välisriigis töötamise ajal. Maksustamisel ja maksuvabastuste andmisel ei saa kohelda võrdses olukorras olevaid inimesi ebavõrdselt. See üldine põhimõte on põhiseadusest tulenev ja ka kohtulahendites kinnitust leidnud. Ja viimane küsimus: päevaraha määr. Sektor ei ole eitanud seda, et päevaraha käsitletakse ka ühe motivaatorina ehk sisuliselt palgalisana. On isegi öeldud, et mõnel puhul moodustab kaugsõiduautojuhi päevaraha poole või enamgi tema kuutasust. Minu eelnevalt toodud arvutus kinnitab, et kui see nii on, siis neil juhtidel brutopalk Eesti keskmisele palgale ei lähene, vaid pigem jääb märkimisväärselt sellele alla. Sama kinnitavad ka avalikult kättesaadavad brutopalgaandmed mitmete ettevõtjate näitel. Palun lisaaega üks minut ka. (Juhataja annab.) Millise olukorra see tekitab? Kahjuks sellise, kus paljude selles sektoris töötavate inimeste tulevane sissetulek näiteks pensionärina ei erine liialt palju rahvapensioni määrast. Sama näide haigushüvitise puhul, mis on otseses korrelatsioonis saadava palgaga. Sotsiaaldemokraadid on selle poolt, et välislähetuste päevaraha korrigeeritakse otseste kulude katteks pisut kõrgemaks, aga kindlasti mitte sellise tasemeni, kus ettevõtjal kaob ära surve maksta väärikat palka ning palgatõusud vormistatakse maksuvaba välislähetuse päevarahana. Kindlasti on mõistlik likvideerida 15 päevast pikema lähetuse päevaraha vähenemine ja seda kõigile. Sotsiaaldemokraadid hääletavad just eelnimetatud põhjustel eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt, aga pidades väga lugu kogu sektorist, jätkame ühisosa otsimist selleks, et see teema saaks läbimõeldud lahenduse, mis probleeme lahendab, mitte ei loo neid juurde. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 345 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 345 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 13, erapooletuid ei ole, on eelnõu 345 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head ametikaaslased, meie kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Meie tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös! Aitäh!