Arupärimine vohava dokumentide põhjendamatu salastamise kohta (nr 589)

Kuues arupärimine võeti tagasi. Jõuame seitsmenda arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikme Priit Sibula 12. detsembril 2023 esitatud arupärimine vohava dokumentide põhjendamatu salastamise kohta, nr 589. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Priit Sibula, kes ongi juba siia jõudnud. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetav minister! Head kolleegid! Alustuseks oleks aus öelda, et see probleem ei puuduta ainult arupärimise saanud rahandusministrit, Rahandusministeeriumi ja tema haldusala ning isegi mitte seda perioodi, mille jooksul viimane valitsus on ametis olnud. Möödunud nädalal Andmekaitse Inspektsiooniga kohtudes, kui Isamaa fraktsioonis käisid nende esindajad, me arutasime, et see probleem on aja jooksul kasvanud ja muutunud, sõltumata seadusest, kuigi tõsi on see, et avaliku teabe seadus on üsna vana ja vajaks kõvasti värskendamist. Aga probleemid on olemas. Millegipärast on ametnikkond hakanud seda võimalust kasutama, ja järjest-järjest rohkem. Probleemid, mida ma tean, ei puuduta, nagu ma ütlesin, ainult arupärimise [adressaati] ja seda valdkonda. Meenub ka Sotsiaalministeerium, kus millegipärast ei peeta vajalikuks avada parlamendisaadikutele teemat, mis puudutab soetatud vaktsiine ja nende soetamiseks kulutatud raha, vaid viidatakse sellele, et see on [salastatud]. Sinna on pandud samamoodi piirang peale, ei saa nende [dokumentidega] tutvuda. Aga konkreetne arupärimine on teema fokuseerimiseks esitatud rahandusministrile ja selleks on kaks peamist põhjust. Esimene on kiri, millega rahandusminister pöördus kultuuriministri poole ettepanekuga rahvusraamatukogu ümberehitamiseks. See dokument muudeti Rahandusministeeriumis mingil põhjusel AK-[dokumendiks]. Alles pärast ajakirjanduse sekkumist see tempel eemaldati ja dokument muudeti avalikuks. Siis siiski ka Rahandusministeeriumi esindajad ütlesid, et see [märge] oli pandud sinna põhjendamatult. Veelgi veidram on see, et mõni aeg tagasi, kui kultuuriminister minu arupärimisele vastas, ütles ta, et seda ettepanekut, mis Rahandusministeeriumilt tuli, luges ta meedia kaudu. Nii et lisaks [dokumentide] salastamisele valitsuse liikmed mingil põhjusel ka omavahel ei suhtle, üks minister luges teise ministri ettepanekust meedia kaudu. Konkreetne küsimus puudutab Maksu‑ ja Tolliameti 17. novembri kirja. Riigikogu korruptsioonikomisjoni istungil pöörduti Maksu‑ ja Tolliameti poole. Vastuskirja korruptsioonikomisjonile, mis puudutas Kaja Kallase tuludeklaratsioone, otsustas Maksu‑ ja Tolliamet muuta ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumendiks] – minu hinnangul ilma [põhjuseta], kuigi ma ei ole jurist – ja pani sellele juurdepääsupiirangu 75 aastaks. Sellest tulenevalt ongi küsimus, miks kuulutatakse dokumendid kergekäeliselt ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumentideks] ja salastatakse. Kas minister näeb, et probleemi lahendamiseks tuleb muuta õigusakte või piisab halduspraktika muutmisest? Teiseks, kuidas sai võimalikuks, et Maksu‑ ja Tolliamet kuulutab dokumendi ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumendiks] ilma sisulise põhjuseta? Kas üldse on rahandusminister [midagi ette võtnud] ja kui on, siis mida on ette võtnud, et asjaajamine Rahandusministeeriumis ja ministeeriumi haldusalas oleks läbipaistvam? Suur tänu!

Suur aitäh! Palun Priit Sibula küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Asun kohe vastuste juurde. Küsimused luges arupärimise esitaja juba ette. Vastus esimesele küsimusele. Avaliku teabe seadus sätestab avaliku teabe termini ja sätestab ka selle, et avalikule teabele juurdepääsu võib piirata seaduses ettenähtud korras. Riigiasutustel on seadusest tulenevat kohustuslik järgida. Praktikas võib küsimus, kas mõni kiri on avalik või [mõeldud] ametkondlikuks kasutamiseks, osutuda küllaltki keeruliseks ja piiripealseks. Kuivõrd avaliku teabe seaduse kohaselt on võimalik asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest määrata rahatrahv, siis loomulikult ollakse ettevaatlikud. Justiitsministeerium on alustanud analüüsi, kas 1. jaanuaril 2001. aastal jõustunud avaliku teabe seadus ja selles toodud teabele juurdepääsu piirangute alused vajavad kaasajastamist. Asutuste halduspraktika ülevaatamine ja täpsustamine [ning töötajate] koolitamine toob kindlasti kaasa teabe korrektsema avalikustamise. Lühidalt võib öelda, et jah, ka minu hinnangul on see probleem. Selle probleemiga praegune valitsus tegeleb, eeskätt Justiitsministeerium, aga ma arvan, et siin on igal asutusel põhjust oma asjaajamise praktikasse sisse vaadata. Teine küsimus: "Kuidas sai võimalikuks, et Maksu‑ ja Tolliamet kuulutab dokumendi ametkondlikuks kasutamiseks ilma sisulise põhjenduseta? Kas on võimalik, et selliseid ilma sisulise põhjenduseta salastatud dokumente on teisigi ja mida kavatsete rahandusministrina ette võtta probleemi lahendamiseks?" Jutt käib sellest, et Maksu‑ ja Tolliameti 17. novembri [kiri] nr 7.1‑4/027726-1, vastus Riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile, oli korrektne. Maksu‑ ja Tolliamet peab teabe jagamisel järgima nii isikuandmete kaitse reegleid kui ka maksusaladust sisaldava teabe kaitseks sätestatud reegleid. Kirjavahetus, mis sisaldab isikuandmeid ja/või viitab maksusaladust sisaldavale teabele, tulebki seega reeglina hõlmata juurdepääsupiiranguga. Kõne all olev Maksu‑ ja Tolliameti vastus puudutas isikuandmeid ning maksusaladust sisaldavate andmete avaldamist. Maksusaladust sisaldava teabe jagamisel on Maksu‑ ja Tolliameti jaoks ranged reeglid. Õigus andmete jagamiseks peab tulenema maksukorralduse seadusest, mille § 26 kohaselt hõlmab maksusaladuse kaitse kogu teavet maksukohustuslase kohta. Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 41 lubab maksusaladust sisaldavat teavet jagada ilma isiku nõusolekuta Riigikogu komisjonile ulatuses, mis on komisjonile vajalik seaduse või Riigikogu otsusega pandud ülesannete täitmiseks. See tähendab, et taotlus andmete küsimiseks peab põhinema Riigikogu komisjoni ametlikul otsusel, mis on saanud vastuvõtmiseks piisava arvu hääli. Kirjalikus küsimuses küll seda ei olnud, aga nüüd oli juttu Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kirjavahetusest. Jah, mina olin selle kirja väljasaatja. Tõesti, ka minu hinnangul oli piirang sinna peale pandud ilma põhjuseta. Nägin seda siis, kui meedia selle kohta küsis, ja minu ühene vastus oli, et loomulikult, midagi sellist, millele juurdepääsu peaks piirama, sellist infot seal ei ole. See [kiri] saigi kohe avalikuks. Ehk nagu ma esimesele küsimusele vastasin, selle problemaatikaga ongi vaja tegeleda. Aga kolmas küsimus: "Kas ja mida olete juba rahandusministrina ette võtnud, et asjaajamine Rahandusministeeriumis ja ministeeriumi haldusalas oleks läbipaistev ning dokumente ei salastataks põhjendamatult?" Rahandusministeeriumis järgitakse avaliku teabe seadusest ja eriseadustest tulenevaid nõudeid. Juurdepääsupiirangu kehtestamisel kaalutakse põhjalikult juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust. Möönan, et on esinenud piiripealseid juhtumeid, kui dokument on märgitud ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumendiks], selle asemel, et see oleks avalik, [siia kuulub] ka seesama Kultuuriministeeriumi näide. Reeglina on dokumendid avalikud, kui need avalikud peavad olema. Valesti märkimine ei ole kindlasti süsteemne ja sihilik. Näiteks on ministeeriumis sisse viidud protsess, mille käigus vaadatakse üle dokumendid, millele kehtestatud juurdepääsupiirangu kehtivuse aeg hakkab [lõppema] ning dokumendid avalikustatakse, kui põhjust, miks piirang kehtestati, enam ei ole. Aitäh!

Aitäh! Priit Sibul, küsimus, palun!

Suur tänu vastuste eest, hea minister! Nagu ma ütlesin, see ei puuduta ainult teid ja valitsust, vaid seda võimalust erinevatele dokumentidele ligipääsu piirata kasutavad ohtralt ka kohalikud omavalitsused. Te viitasite õigesti, et Justiitsministeerium on hakanud [analüüsi] välja töötama. Minu küsimus on siiski praktika kohta. Selline [käitumine] on muutunud valdavamaks. Ma saan aru, et viide, mis teie haldusalas oli, oli sellesama nii-öelda töödokumendi kohta, et nii eelnõud kui ka eelarved või ettepanekud, mida ministeeriumist saadetakse, lihtsalt muudetakse mingil põhjusel ja ilma sisulise põhjuseta ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumentideks]. See oli ka ametniku esialgne väide meediale, miks see [dokument] justkui ametkondlikuks pöörati. Mul on küsimus: kas te ka tajute seda, et praktikas on probleem, ja kas enne, kui seadus muutub, me suudame seda probleemi pisendada?

Aitäh! Oma vastuses ma korduvalt ütlesin, et jah, ma arvan, et meil on ka sisuline probleem. Selleks vaatab Justiitsministeerium seadused üle ja ka iga asutus peaks oma praktika üle vaatama. Aga tõsi, tulebki jälle tõmmata piir. Teie näide, seesama Kultuuriministeeriumi kiri – minu hinnangul ei oleks seal pidanud piirangut olema. Aga kui eelarveprotsessis valitsus arutab nii-öelda eelarveteemasid, siis tal peab olema õigus ikkagi asju enne arutada, kui kõik avalikuks saab. Ma saan aru, et ka selle Kultuuriministeeriumi kirja puhul tekkis debatt või murekoht just selle põhjal, kas need asjad on enne omavahel läbi räägitud või hakatakse neid kohe avalikult arutama. Valitsusel peab olema võimalik asju omavahel arutada ja siis tulevad need nagunii avalikuks.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tänan ministrit vastuste eest. Tundub, et me saame sellest probleemist ühtviisi aru, aga siiski on siin ilmselgelt kuritarvitamist. Ka seesama Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni saadetud kiri ja ennekõike see vastus, mis saadi – minister luges õigesti ette maksukorralduse seaduse §‑st 26, kui ma peast õigesti mäletan, need põhjused, ja ka avaliku teenistuse seaduse kas §‑le 12 või § 35 lõikele 19 tuleks viidata. Aga häda on selles, et Maksu‑ ja Tolliameti kirjas ei olnud mitte ühtegi maksusaladust. Kui Kaja Kallase nimi on kuidagi salastatud või seda on vaja avalikkuse eest peita, siis see on kurb ja müstiline. Probleem on nimelt seesama, et kui te selle kirja sisu vaatate, siis näete, et seda, millele nendes seaduste paragrahvides viidatakse, ei olnud seal kirjades olemas, mitte ühtegi maksusaladust seal vastuses ei olnud, isikuandmeid seal ei olnud. Meil ongi valdav probleem, miks ma selle küsimuse ka tõstatasin: need andmed, mida on vaja avalikkuse eest kaitsta, paraku lekivad, aga nendele, mis võiks olla avalikkusele vabalt kättesaadavad, kehtestatakse juurdepääsupiirangud. Nii et ma soovin Justiitsministeeriumile palju jõudu ja kiiret tegutsemist, et selle probleemi lahendamisega tegeleda. Aga siiski on üleskutse kõikidele ametkondadele, et kui vähegi võimalik, kaaluge ja jätke see piirang panemata. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Koos sellega oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.