Arupärimine Saaremaa elektrivarustuse kohta (nr 68)

Head kolleegid, tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani ja Helir-Valdor Seedri 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine Saaremaa elektrivarustuse kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mart Maastiku.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kliimaminister! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahan tänada valitsust sellise operatiivse, kiire töö eest: 8. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine on jõudnud lõpuks siia pulti. Arupärimine on Saaremaa elektrivarustuse kohta. Kuigi kaheksa kuud on mööda läinud ja üht-teist on muutunud, siis selge on see, et Saaremaal ja ka Hiiumaal on elektrivarustus tegelikult väga halvas seisus. Ka praegu mul kodus elektrit ei ole ja homme-ülehomme on jälle plaanilised katkestused. Ütleme nii, et osa raha, 100 miljonit, sooviti vahepeal panna elektrivarustuse parandamisse. Umbes kaks aastat tagasi tehti selline otsus. Vahepeal [voolas] jälle hulk vett merre, kuigi natukene meil neid liine seal puhastati. Samas võeti see raha uuesti ära. Minul on kolm küsimust. Üks küsimus – kas Saaremaa saab 330-kilovoldise elektriliini elektrivarustuskindluse tagamiseks? – on tegelikult saanud osaliselt juba vastuse. Ma tean, et praegu on plaanis teha läbi Saaremaa Lätti neljas liin. Võib-olla see lahendab selle küsimuse. Järgmine küsimus on: milliseid konkreetseid samme kavatsete te ministrina astuda Eesti suursaarte elektrivarustuse tagamiseks ekstreemsete ilmastikuolude puhul? Lisaks ma tegelikult küsiks veel ühe küsimuse, kui minister on lahkelt nõus vastama. Kas CO2 raha poleks mõistlik suunata osa võrkude parandamisse, sest see on otseselt seotud ka praeguse rohepöördega ja taastuvenergia kasutuselevõtuga? Teatavasti praegu on saartel nii-öelda torud täiesti umbes, ühtegi päikeseenergiaparki või tuuleparki ei ole võimalik enam võrku suunata. Aitäh!

Aitäh! Stenogrammi huvides pean tegema ühe täpsustuse: kuna 8. mail eelmisel aastal esitati niivõrd palju arupärimisi, siis lihtsalt see määratlus "aasta", sõnastus "käesolev aasta" on juba nii lihastes, et nüüd tuleb harjutada, et öelda "eelmisel aastal". Arupärimine on esitatud 8. mail 2023. aastal ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Vastan sellele arupärimisele. Arupärimises siiski on kaks küsimust, kolmas lisandus töö käigus, aga püüame sellelegi jõudumööda vastata. Nagu ikka, mainin küsimuse ära ja siis kirjeldan ka vastust. Esimene küsimus puudutas samme Eesti suursaarte elektrivarustuse tagamiseks ekstreemsete ilmastikuolude puhul. Vastus. Käimas on võrgu tugevdamine ja ilmastikukindlamaks muutmine suursaarte elektrisüsteemides nii põhivõrgus kui ka jaotusvõrgus. Elektrilevi hooldab suursaartel 2024. aastal kokku ligi 375 kilomeetri ulatuses kesk- ja kõrgepingeliine, liinikoridore. Lähiaastatel laiendatakse kokku 400 kilomeetrit liinikoridore. Lisaks on Elektrilevil kavas aastatel 2023–2025 teostada suursaartel investeeringuid kogumahus ligi 35 miljoni euro eest, millega asendatakse umbes 450 kilomeetrit paljasjuhtmelisi õhuliine kas kaetud juhtmetega õhuliini või maakaabliga. Eesti elektri- ja gaasisüsteemi haldur Elering teostab Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu, RRF-i kaudu projekte tuulele avatud paikades, nagu näiteks Väikeses väinas, kus viiakse õhuliinid kaablisse. Muhu saarel on seni ühtedel mastidel olnud 110-kilovoldised õhuliinid viidud nüüdseks eraldi mastidele, mis tagavad tarbijate varustuskindluse mitmekümneks aastaks. Ka Saaremaal viiakse õhuliine mitmel pool eraldi mastidele ning tugevdatakse olemasolevaid liine, et tagada parem läbilaskevõime. Aastatel 2023–2028 on töös järgmised investeeringud, mis kõik panustavad Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamisse. 110-kilovoldiste õhuliinide läbilaskevõime suurendamine. Sikassaare–Valjala vahel tööd valmivad 09.2025. Valjala–Orissaare vahel tööd valmivad 06.2026. Orissaare–Leisi vahel tööd valmivad 12.2025. Leisi–Sikassaare õhuliini eraldi mastidele rajamine Sikassaare–Valjala 110-kilovoldisest õhuliinist, tööd valmis 06.2026. Lihula–Rõuste–Virtsu 110-kilovoldise täiendava õhuliini ehitus, tööd valmis 12.2025. Väikesesse väina paigaldatakse teine, 110-kilovoldine merekaabel, mille käigus laiendatakse Orissaare 110-kilovoldist alajaama, tööd peaksid valmima 12.2024. Lihula 330-kilovoldise alajaama ehitustööd valmis 06.2026. Sikassaare alajaama renoveerimine peaks valmima juba käesoleva aasta lõpuks. 2028. aastal on kavas Valjala 110-kilovoldise alajaama rekonstrueerimine. Enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad. Eelmisel aastal olid Saaremaa vallas pea pooled rikked just sellel põhjusel. Elektrilevi on 2023. aastal käivitanud suursaartest alates ja üle Eesti laieneva suuremahulise liinikoridoride laiendamise projekti, see tähendab, on ette võtnud liinikoridoride puhastamise puudest, võsast ja okstest. Laiendamine puudutab kesk- ja kõrgepingeliine, paljasjuhtmelisi õhuliine, mille haavatavus raskete ilmastikuolude korral on kõige suurem. Samuti just selliste liinide toitel olevate klientide hulk on suurim. Liinikoridori laiendust tehakse kogu kaitsevööndi ulatuses. See tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi poole liini telge 10 meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit. Lähiaastatel laiendatakse liinikoridore kokku 400 kilomeetri ulatuses. Lisaks laiendamisele toimub ka tavapärane plaaniline liinikoridori hooldus seal, kus laiendamine ei ole otseselt vajalik. Plaaniliste töödega hooldatakse suursaartel ainuüksi tänavu kokku 375 kilomeetrit kesk- ja kõrgepingeliine. Teine küsimus on see, kas Saaremaa saab 330-kilovoldise elektriliini elektrivarustuskindluse tagamiseks. Vastus. Saaremaa ja Hiiumaa tänase tarbimise katmiseks on olemasolev Eleringi 110-kilovoldine põhivõrk piisava läbilaskevõimsuse ja töökindlusega, seda mitmekümneks aastaks. Täiendavate tootmisvõimsuste ühendamiseks võib olla lisavõimsust juurde vaja, eriti just meretuuleparkide lisandudes. 330-kilovoldise elektriliini ehitamise vajadus tekib, kui Eesti ja Läti vahel neljanda ühendusliini ehitamise kõige optimaalsem marsruut osutub koosmõjus Saaremaast läänes asuvate perspektiivsete meretuulealade elektri tootmiseks kasutusele võtmise võimalusega olema just Saaremaa kaudu. Paralleelselt on käimas Eesti ja Läti ühisprojekt ELWIND perspektiivse meretuuleala arenduseks, mis samuti näeb ette Eesti ja Läti neljanda ühenduse rajamist läbi Saaremaa. Samas on antud ühenduse rajamiseks esimese sammuna tarvis algatada riiklik eriplaneering, et leida parim trass Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriliini jaoks, mille kavandatavaks võimsuseks on 1000 megavatti. Eeluuringute faasis on tuvastatud neli võimalikku trassikoridori sellele 330-kilovoldisele liinile, kuid eriplaneering selgitab välja tegelikud võimalused. Lõplik otsus, kas ning kuhu see liin rajatakse, saab toimuma peale eriplaneeringu teostamist, eeldatavasti 2027. aastal, kui on selgunud võimalik trass, tehnilised lahendused, maksumus ja sotsiaal-majanduslik tasuvus. Kui arvutuste põhjal on projekti puhul näha suurt sotsiaal-majanduslikku mõju ja regionaalset kasu, on võimalik põhivõrguettevõtjal vastava projektiga edasi minna. Tänaste teadmiste järgi on Eesti riigil seatud taastuvenergia eesmärkide täitmiseks aastaks 2030 mõistlik kasutada maismaal arendatava taastuvelektri tootmist, tulevikus ka meretuult. Mandril paiknev elektrivõrk vajab üsna vähe lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks. Juba mainitud pikemas perspektiivis on tõenäoliselt mõistlik ehitada tuulepark ka lisaks Läänemerre ja sel juhul on ratsionaalne Liivi lahe aladel ühendada tuulepargid mandril asuva 330-kilovoldise võrguga ning Saaremaast läänes asuvate alade ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa ehitatavat Eesti–Läti ühendust. Ja nii on küsimused vastatud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister, tänan selle ülevaate eest, mis puudutab Saaremaad ja Saaremaa elektrivarustuskindlust! Vaatame kogu Eesti elektrivarustuskindlust. Kui aasta aega tagasi juhtus Saaremaal suur elektrikatkestus, siis käesoleval aastal oli sama põhjarannikul ja Kagu-Eestis. Mis puudutab elektrivarustuskindlust, siis äkki oskate mõne sõnaga rääkida, mis need üldised plaanid on. Me tootmisvõimsuste kõrval [peaksime] ka elektrivarustuskindlusesse investeerima piisavalt, sest näha on, et 8 miljonist aastas jääb väheks. Eelmisel aastal, vähemalt Elektrilevi andmetel, pidi tulema 100 miljonit võrgu tugevdamiseks või nii-öelda varustuskindluse parandamiseks, aga vahepeal valitsus suunas selle kusagile gaasijaama, siis tõsteti see kuhugi tagasi. Kuidas täpselt selle üleüldise varustuskindluse parandamisega on?

Aitäh! Sama teemat me põgusalt täna käsitlesime ka Riigikogu majanduskomisjonis debati sees, kui see teema üles tuli. Jah, võrkude puhul on kõigil osapooltel seadusest tulenevalt sihuke kümne aasta plaan, mille järgi nad võrkude arendusega tegelevad. See viimase aja elektrikatkestuste osakaalu kasv on päris palju tingitud sellest, millele ka vist Konkurentsiamet osutas, et elektrivõrkude puhul on koridoride hooldamine tegemata. See on see töö, mida nüüd [tagant]järele tehakse. Ma ka viitasin Saaremaa näitel, mida siin küsiti, et pooled rikked olid tegelikult tingitud just sellest, et liinidele kukkusid puud ja oksad. Ütleme nii, et võrgud lähiaastatel ja lähikümnenditel vajavad suuri investeeringuid, selles pole kahtlust. Elektrilevi investeerib võrkudesse üle 100 miljoni aastas. Sinna läheb raha sellest taaste- ja vastupidavusrahastust ja ka igalt poolt mujalt. Nii et investeeringud võrkudesse on päris massiivsed. Ainukene asi, mis neid piirab, on tegelikult see, mis … Ütleme nii, et võrkude investeeringute teine pool on see, et inimestel tuleb see tariifist katta. Tariifi kasv on lõpuks see, mis piirab. Täna on niimoodi, et võrku investeerijad, võrguoperaatorid peavad neid läbirääkimisi Konkurentsiametiga.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kordan veel kord oma küsimust. Teatavasti üks asi on tore: kui tuleks 330 kilovolti Saaremaale, siis see tagaks natukene elektrivarustuskindlust. Samas need kohalikud võrgud praegu ju ei kannata mingit kriitikat. Sinna ei ole võimalik ühendada ühtegi päikeseparki ega tuuleparki, sellepärast et need ei kannataks [seda välja], võimsused ei anna välja. Ja sellepärast küsimus. Kas oleks võimalik kasutada seda CO2 raha, mis tegelikult laekub riigieelarvesse, just nimelt roheenergia ja rohelise mõttelaadi [arendamiseks]? Kas seda oleks mõistlik [kasutada] võrkude arendamiseks? Ilma nendeta ei ole võimalik ühtegi tuuleparki ega päikeseparki rajada.

Aitäh! Ma saan aru, ütleme, sellise esialgse teadmise baasilt, ma võin seda hiljem kontrollida, et Rahandusministeerium on hinnanud, et CO2 raha saaks võrkudesse tehniliselt panna. Aga riigieelarve rahaga on üldiselt nii, et raha, mida sa paned ühte kohta, ei ole enam teises kohas investeeringu tegemiseks. Näiteks sellestsamast taaste- ja vastupidavusrahastust ehk RRF-ist paneme võrkudesse 72 miljonit ja riigieelarvest 15 miljonit. Nii et lõppkokkuvõttes võrkudesse juurdepanemine on alati arutluse [koht]. Kust sa selle raha võtad, on üks küsimus, ja teine on see, mis see alternatiiv on, mis jääb tegemata. Teine variant on see, et kui sa investeerid võrkudesse ja küsid raha tariifi näol tagasi, siis kui palju see mõjutab tariifi ning kas võrguoperaator ja Konkurentsiamet saavad omavahel mingile mõistlikule kokkuleppele. Seal, ma arvan, see võti on.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma tahan tänada ministrit väga heade vastuste eest. Mul oleks ka üks ettepanek. Sa mainisid, et põhiprobleem oli see, et puud langesid liinidele. Selle peale peaks ütlema seda, et need koridorid on liiga kitsad. Koridorid tuleks teha tunduvalt laiemad, et puud ei langeks liinidele. Aga seal on järgmine konks: nende liinialuste maade omanike tulu on praktiliselt olematu. Võib-olla selle asemel, et sadu miljoneid panna ei tea kuhu kohta, võiks läbi rääkida selles, kui palju oleks taluvusmaks ja et liinialused koridorid oleksid laiemad. Ma arvan, et niiviisi [jääks olemata] mitukümmend protsenti katkestusi, kui on lumised ja sulailmad.

Aitäh! Võime seda enda ministeeriumis hinnata või meie valdkonnas hinnata, küsida, kas sellele on tagasisidet. Ütleme nii, et täna, nagu seesama Konkurentsiameti osundus on, piisaks vast ka olemasolevate koridoride korrashoiust. Aga võib-olla investeerimine võrkudesse ja koridoride mingites alades laiendamine võiks anda samamoodi parema tulemuse. Me kindlasti võtame selle küsimuse kaasa ja me hindame seda.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Eelmise aasta lõpus me jõustasime siin saalis raadamistasu. Ei läinud kaua aega mööda, kui meie ettevõtte juht, Elektrilevi juht tuli ja ütles, et 6000 kilomeetrit sellel aastal tuleks liinikoridore puhtaks raiuda. Kas on nüüd selge, kas sellega kaasneb ka täiendav tasu ehk raadamistasu 4000 eurot hektari kohta nende koridoride laiemaks raiumise kontekstis? Me ju räägime tegelikult, et me raiume metsa maha ja me ei lasegi sellel sinna tagasi kasvada, mis on algselt olnud nagu raadamistasu põhimõte. Kas see nüüd rakendub ja kui rakendub, siis mis summast me võiks rääkida?

Aitäh! Mälu järgi, ma pean selle järele vaatama – minu meelest me selle üle teiega debateerisime komisjonis –, erinevatele trassidele tegime erandi. Kui see rakendub, siis kindlasti on see planeeritud juba kuludesse. See peab nii olema.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Peaks [minema] nende teemade algusesse: mis on need põhjused, miks mingid tööd on tegemata, ja kuhu on kadunud raha. Põhjuseid on väga lihtne vaadata. Elering on teinud mingil ajal selliseid rumalaid otsuseid, mis on võtnud sõna otseses mõttes Eesti ettevõtjate ja inimeste taskust ära – kui me räägime kõrgepingeliinidest – miljardi. Teiselt poolt on nii, kaks aastat tagasi võisime öelda, et iga kuu – rõhutan: iga kuu – maksis Eesti Energia CO2 [tasu] Eesti riigieelarvesse 50 miljonit. See on 600 miljonit [aastas]. Kui need kaks numbrit kokku panna – 1,6 miljardit –, siis peaaegu saame kokku selle numbri, mida meil oleks vaja elektrilevivõrkude renoveerimiseks. Teine pool on kindlasti seesama raadamine ehk võrkude all olevate koridoride teema. Ma pean oma kogemusest ütlema, et sügisel ootamatult märkasin, et minu metsas on võrkude alt võsa ilusti maha võetud, aga omanikuga läbirääkimised jäid pidamata. Võib-olla oleks omanik ehk mina ise selle maha võtnud. Samas, samade võrkude all oleks võimalik kasvatada näiteks jõulukuuski, erinevaid madalamaid vorme, et ka sealt tulu saada. Tänane olukord on see, et põhimõtteliselt ei lubata seal midagi kasvatada. Maaomanik sealt praktiliselt mingit raha ei teeni, aga maamaksu peab maksma. Kui räägitakse, et lõpptarbijat oleks võimalik veel koormata võrgutasu kaudu mingi summaga, siis see ei ole loogiline. Täna on võrgutasude protsent, kui vaadata elektri lõpphinda, mis arve peale tuleb, niivõrd suur, et kui sinna midagi veel juurde panna, siis ma arvan, et enamikul inimestel tekib raskusi nende arvete maksmisega. Praegu, talvisel ajal on need hinnad selle tõttu, et elektri hind kõigub, [juba väga kõrged]. Kes ei ole fikseerinud oma hinda, see ei tea kunagi, mis börsihind võib homme teha, aga samas ka fikseeritud hind on ju üle kahe korra kõrgem, kui me räägime kolme aasta tagusest hinnast. Ja see on just see olukord, mille puhul tuleks vaadata, kus on vaja liine uuendada, kus on võimalik koridore laiemaks teha. Aga ma rõhutan, et kindlasti on vaja läbi rääkida ka omanikega, et omanikud ei saaks nii-öelda vastu pükse, kui nad maksavad maamaksu, aga koridori puhtana hoidmise eest ei saa nad praktiliselt mitte ühtegi senti. See väike sent, mis taluvustasuna makstakse, on lihtsalt niivõrd vähe. Ja lõpetuseks. Täna ikkagi on suur mure ka selle pärast, mis saab 2027. aastal, kuna meil soovitakse Narvas neli katelt kinni panna. Ma siin kõva ja selge häälega ütlen [välja] selle, mida ma korra ka ministrile olen kõrva sosistanud. Meil kardetakse, et põlevkivitolmu ei tohi sinna kateldesse enam sisse lasta, aga meie Eesti Vabariik toodab niivõrd palju pelletit, et sellest jätkuks veel ka välismaale müümiseks. Sellesama pelleti tolmuga oleks võimalik jätkata nendes kateldes elektri tootmist vähemalt tipukoormuste ajal, kui elektri hind hakkab lakke minema. Igal juhul tänase seisuga on võimalik pelletitolmuga toota elektrit täpselt sama hinnaga, kui on põlevkivi ja CO2-ga [tootmine] kokku. Gaasikatlaga ehk gaasiturbiiniga tootmise puhul oleks see hind 80% kallim. Miks me peaks rääkima täna gaasist? Meil on praktiliselt ainult biogaasi ja seda ei jätku. Narvas elektri tootmiseks …

Kas soovite lisaaega?

… on meil pelletit küll. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Aivar rääkis juba päris palju aspekte ära, aga ma lisaksin veel mõned. Just hiljuti oli Juminda poolsaarel ka peaaegu nädal aega elekter ära. Seal oli [asi] ka just nimelt langevates puudes. Isegi kui olemasolevat koridori oleks hoitud korralikult puhtana, siis see koridor on liiga kitsas. Samas ei saa seda koridori laiendada, sellepärast et seda ei lase teha looduskaitse. Ja nüüd, kui minister istub nagu kahe portfelli otsas korraga, siis oleks eriti hea ära lahendada need asjad. Ühest küljest võiks lahendada ära elektrivarustusprobleemid ja teine asi on see, et see oleks ka looduskaitsega kooskõlas. Mis puudutab Saaremaad, siis jah, me võime sinna tõesti teha sellise korraliku 330-kilovoldise liini, mis iseenesest oleks ju hea, meil oleks võimsusi rohkem. Aga need kohalikud liinid, mis praegu on … Kujutame ette, et nüüd me varsti kõik läheme elektriautode peale üle ja need elektriautod hakkavad laadima kodudes. See oleks täiesti võimatu, sest meie võrk ei kannataks seda absoluutselt välja. Sama lugu on, tegelikult ma juba mainisin enne, nendesamade päikeseparkidega. Isegi Hiiumaal on olemas päikesepark, mis saab ainult poole võimsusega lasta elektrit võrku, sellepärast et läbilaskevõime ei võimalda rohkemat. Ma ei saa sellest aru, kui praegu öeldi, et 600 miljonit tuleb ainuüksi CO2 kvooditasust, siis miks ei võiks seda panna [võrkudesse]. Ma ei kujuta ette, kuhu see raha läheb. Mis on see roheline investeering, kuhu see raha praegu läheb? Minu arvates läheb see praegu lihtsalt riigieelarvesse. Kuna minu teada on ka Euroopa Liidu poolt ette nähtud, et vähemalt pool sellest CO2 kvoodirahast peab minema rohepöördesse või nii-öelda roheenergiasse, siis kohalike võrkude korrashoid ja paremaks tegemine oleks täiesti elementaarne. Seda peaks ministeerium kiiremas korras hakkama lahendama, sellepärast et meil ei [jää muud üle]. Ma olen olnud 20 aastat Saaremaal, kogu aeg on sama häda. Vähemalt 50 korda on elekter ära. Ma ütlen, sellel nädalal on olnud kolm päeva järjest: kaks plaanilist [katkestust], täna juba mitteplaaniline. Ma saan aru, et plaanilised on vajalikud selle jaoks, et midagi korda teha, aga sellele vaatamata. Ja kui ma peaksin omale elektriauto ostma, mida ma vahepeal kaalusin, siis seda ei oleks võimalik laadida. Nii et mõtleme roheliselt, aga ka realistlikult, teeme võrgud korda, investeerime tulevikku. See on õige plaan. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Lõpetan tänase ... Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi, selge. Lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.