Arupärimine elektrooniliste sigarettide kasutamise kohta (nr 377)

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Me oleme edasi liikunud kaheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Tõnis Möldri ja Jaak Aabi arupärimine, mis on esitatud 13. mail 2023. aastal. Arupärimine on elektrooniliste sigarettide kasutamise kohta ja kannab numbrit 377. Arupärimisele vastab siseminister Lauri Läänemets. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Tõnis Möldri, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Aeg möödub linnutiivul. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, oleme esitanud kolleeg Jaak Aabiga 13. mail arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale ja teema on elektrooniliste sigarettide kasutamine. Miks just siseministrile? Sest see puudutab konkreetselt antud valdkonna musta turgu, selle reguleerimist ja selle üle ka järelevalve pidamist. Nimelt, me teame ju seda, et e‑sigarettidel, mida kasutavad nii nooremapoolsed kui ka vanemad inimesed, on maitsed ja lõhnad, neid e‑tooteid on nii nikotiiniga kui ka nikotiinita. Ja kindlasti on nendel olemas oma turg, mis on reguleeritud, aga teiselt poolt on olemas ka must turg, mida riik ei ole suutnud piisavalt kontrollida. Mingitel hetkedel, kui me oleme siin seda teemat arutanud ja ka aktsiisiküsimusi tõstatanud, oli teadupärast [e‑vedelike] aktsiis ju peatatud. Nüüd on see aktsiis tagasi tulnud ja see teema on veel teravamalt üles [kerkinud]. Mis on politsei ja Maksu- ja Tolliameti nägemus sellest, kuidas selle teema üle järelevalvet teostatakse? Olgem ausad, reeglid selle konkreetse toote kasutamise kohta, mis on tervisele kahjulik – selle üle me täna ei vaidle –, on olemas. Ühelt poolt on ranged [reeglid], samal ajal on olemas ka must turg, mis vohab. Seda on isegi Maksu- ja Tolliameti esindajad teadvustanud ja tuvastanud. Meie küsimus siseministrile ongi, kuidas just nimelt tema haldusalas suhtutakse sellesse konkreetsesse probleemi, mis minu arvates on terav. Me näeme jätkuvalt linnapildis, et neid tarvitavad noored, alaealised, kelle kätte need seadmed ei tohiks sattuda. Teine pool on see, et maitsed ja lõhnad on Eestis keelatud, ometigi me teame, et väga paljud inimesed, kes neid tooteid tarbivad, toovad neid sisse näiteks üle Läti piiri, ostavad neid just nimelt välismaalt e‑kaubanduse kaudu või saavad neid tooteid mustalt turult. Sellest lähtuvalt esitamegi siseminister Lauri Läänemetsale neli küsimust. Kui suur on Eestis sala‑e‑sigarettide turg? Mida on tehtud selleks, et sala‑e‑sigaretid ei jõuaks Eesti turule ja eelkõige just nimelt alaealiste kätte? Mida on tehtud selleks, et tuvastada koolides konfiskeeritud e‑sigarettide päritolu? Jätkuvalt on see koolides suur probleem, seda on öelnud väga paljud õppeasutuse juhid. Ja neljas küsimus on: kust on koolinoortelt konfiskeeritud e‑sigaretid pärit olnud? Kui palju menetlusi ja kui paljude alaealiste suhtes on e‑sigarettide väärkasutamisega seoses algatatud? Need on küsimused, millele me ootame siseminister Lauri Läänemetsa vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 377. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Austatud parlamendiliikmed! Asun siis kohe asja kallale. Esimene küsimus puudutab seda, kui suur on sala‑e‑sigarettide turg Eestis. Kõigepealt, e‑sigarettide salaturu seiramisega paraku Siseministeerium ise otse ei tegele. Eestis teostab tubakatoodete, sealhulgas e‑sigarettide üle riiklikku järelevalvet Maksu‑ ja Tolliamet vastavalt tubakaseaduse §‑le 32. Maksu‑ ja Tolliamet kontrollib toodetele kehtestatud nõuete, käitlemise korra ja käitlemise erinõuete täitmist ning toodete registreerimisele esitatavatest nõuetest kinnipidamist. Samuti teostab Maksu‑ ja Tolliamet toodete Eestisse toimetamisega seotud keeldudest ja piirangutest kinnipidamise järelevalvet. Teie küsimusele sala‑e‑sigarettide turu mahu kohta Eestis otsest vastust ei ole, küll aga saan teile tulenevalt Maksu‑ ja Tolliameti edastatud teabest tuua välja tegevuste mahud ja avastused e-vedelike kontrolli valdkonnas. Seejuures toon esile, et statistikat küsisime 2023. aasta juunis, sest selle aja kandist on pärit ka teie arupärimine. 2022. aastal viidi läbi 263 e‑vedelike kontrolli ning 2023. aasta esimese viie kuu jooksul 241 kontrolli. Rikkumisi avastati 2022. aastal 244 ning 2023. aastal 159. Sealjuures avastati 2022. aastal kokku 404 391 milliliitrit vedelikku ning 2023. aastal 401 779 milliliitrit vedelikku. 2023. aastal olid Maksu‑ ja Tolliameti kontrollitegevused suunatud ka [mullu] 1. jaanuarist taas kehtima hakanud e‑vedelike maksumärgistamise nõuetele. See on suurendanud kontrollide arvu võrreldes 2022. aastaga. Teine küsimus: mida on tehtud selleks, et sala‑e‑sigaretid ei jõuaks Eesti turule, eriti alaealiste kätte? E‑sigaretid on täiskasvanutele legaalselt kättesaadavad ning jõuavadki tihti sealtkaudu alaealisteni. Vastab tõele. Alaealiste jaoks illegaalsete tubakatoodete tarbimise ja kättesaadavuse ennetamisega tegelevad Eestis mitmed asutused suuresti koostöös. Kandev roll on Tervise Arengu Instituudil, aga oma rolli täidab ka Politsei‑ ja Piirivalveamet. Tervise Arengu Instituudi tegevusvaldkonda kuuluvad paljud ülesanded: rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimine ja hindamine, riikliku tervisestatistika koondamine ja avaldamine, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamine, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamine, tervishoiu‑ ja sotsiaalteenuste ning koolituste korraldamine ning tervisepoliitika tegijate nõustamine ja mõjutamine. E‑sigarettide puhul on tegemist rahvatervisevaldkonna probleemteemaga. Piirkonnapolitseinikud tegelevad igapäevaselt [koos] haridusasutustega probleemi tõkestamisega. Peamine suund on toetada haridusasutusi, ka lapsevanemaid, tarvitamise märkamisel ja juhtumite lahendamisel. PPA on omalt poolt teinud teavitustööd, kontrolltehinguid, osalenud koostööpartneritega ühistegevuses ning koolitanud haridusasutuste töötajaid. Veebis on meil veebipolitseinikud vihjeid kontrollimas. Koostöö on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kellele edastatakse kahtlust äratavaid vihjeid müüjate ning e‑poodide kohta. Kolmas küsimus: mida on tehtud selleks, et tuvastada koolides konfiskeeritud e‑sigarettide päritolu? Läbiviidud vestluste ja menetlustoimingute käigus oleme küsinud, kust noor e‑sigareti on saanud. Tavapäraselt on vastus, et kas tuttava käest või lapse vanemad on selle ise ostnud. Vihjete peale tehakse kontrolltehinguid. Samuti on piirkonnapolitseinikud sekkuja rollis ja võtavad vastavalt probleemi tõsidusele meetmeid kasutusele. Muu seas viiakse vajadusel läbi vestlusi poeomanikega või müüjatega. Korduvalt on kätte saadud ka alaealisi endid, kes ise müüvad [e‑sigarette] edasi oma eakaaslastele. Siis on saadetud juhtumid edasi, kuna tubakaseaduse järgi on politseil järelevalvepädevus vaid alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle. Ehk siis politsei saab eelkõige sekkuda just siis, kui tabatakse alaealine toodet tarbimas. Informatsioon edastatakse seejuures ka valla‑ ja linnavalitsusele, kelle pädevusse see samuti kuulub. Nimelt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muu seas kontrollida oma territooriumil tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete jaemüüginõuete järgimist. Alaealiste poolt edasimüümine on selles osas tähelepanuväärne, et alaealist otseselt vastutusele võtta ei saa. Siis ei ole tegemist rikkumisega ja saab jääda vestluse tasemele. See on muideks arutelu koht, kas omandamine ja omamine peaksid olema taas sanktsioneeritud, kuni 2015. aastani see nii oli. Ja neljas küsimus: kust on koolinoortelt konfiskeeritud e‑sigaretid pärit olnud? Kui palju menetlusi ja kui paljude alaealiste suhtes on seoses e‑sigarettide väärkasutamisega algatatud? Kui palju siis menetlusi [on olnud]? Välisriigist postiteenusega sisse toodud e‑sigarettide puhul teeme koostööd Maksu‑ ja Tolliametiga. Ehk siis omalt poolt kindlasti teavitame, kui saame signaali, et see [toode] on kuskilt välismaalt pakiga tulnud. Politsei [andmeid] selle kohta ei kogu. Eesti puhul edastatakse vihjeid ka veebipolitseinikele. Sellisel juhul püüame esmalt tuvastada, kas me üldse saame konkreetse isiku kasutajakonto taha, sest enamik on anonüümsed kontod. Ehk siis kas me näeme, kellega tegemist on, sest tegemist on anonüümsete kontodega. Kui me saame isiku teada, siis läheb piirkonnavanematele edasi info nende piirkonnas tegutseva müüja kohta ja nad hakkavad omakorda tegutsema. Karistusseadustiku alusel saab politsei tubakatoodete käitlemise korra rikkumist [käsitleva paragrahvi] kohaselt põhiliselt tegeleda suurtes kogustes tubakatoodete müüjatega. Väikeses koguses tubakatoodete müüjatega tehakse põhiliselt mõjutusvestlusi. Nagu eelnevalt mainitud, enamikus vestlustes alaealistega on politsei täheldanud, et e‑sigareti on ostnud lapse vanemad legaalsel moel. Täiendavalt saame välja tuua alaealiste toime pandud väärteod, mille puhul oli tegu tubakaseaduse rikkumisega ning mille juhtumites esineb märksõnu "e‑sigaret" ja "veip". Arvestada tuleb seda, et eraldi andmevälja tubakatoote liigi märkimiseks andmestikus ei ole ja ka sündmuse ülevaates ei pruugi olla tubakatoote liiki alati mainitud. Seetõttu on tegu hinnanguliste arvudega ja registreeritud väärtegusid võib olla mõnevõrra rohkem. E‑sigarettidega seotud väärteomenetlusi alaealiste suhtes oli 2020. aastal 37, 2021. aastal 46, 2022. aastal 43 ning 2023. aastal 32. Ja taas kord: politsei saab alaealisi vastutusele võtta ainult siis, kui nad tarvitavad tubakatoodet või sellesarnast toodet. Nagu mainitud, järelevalvepädevused on ka Maksu‑ ja Tolliametil, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning ka kohalikul omavalitsusel. Nende menetluste kohta Siseministeerium andmeid ei kogu. Aitäh!

Aitäh, hea minister! Teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma oleks muidugi eeldanud, et teil on alates maikuust kuni käesoleva aasta jaanuarini tekkinud ikkagi natuke laiem vaade sellele teemale, ja [oleks oodanud] ka võib-olla natuke detailsemat analüüsi. Ma siiski tuleksin korra selle temaatika juurde tagasi, et tegemist on tervist kahjustavate toodetega ja nende toodete kasutamist me siin saalis ei propageeri, aga ometigi on need tooted olemas ja me tänavapildis näeme, et inimesed kasutavad neid. Me näeme tänavapildis ka seda, et inimesed kasutavad just nimelt illegaalseid tooteid, mis Eesti riigis on keelatud. Nüüd ma keeraksin selle matemaatikatehte teistpidi: võib-olla oleks mõistlik, ma ei tea, teatud tooted, sortimendid, tootegrupid lasta Eesti turule niimoodi, et need oleksid legaalsed ning järelevalve ja kontroll nende üle oleks oluliselt lihtsam. Sest must turg ometigi on olemas ja seda teiegi möönsite.

Aitäh! Ma iseennast selle valdkonna eksperdiks ei pea, kuna ametialaselt pole mul selle teemaga tulnud süvitsi tegeleda, ma pole selle valdkonna kohta kunagi õppinud haridusteel ja ise tarvitaja ka ei ole. Aga minu arvamus – kui isiklikku arvamust küsite – on hoopis vastupidine teie omale. Ma tean, et Isamaa Erakond on alati seisnud selle eest, et võimalikult palju e‑sigarette ja tubakatooteid oleks kättesaadavad, ja see ongi minu arvates probleem. Me näeme, et täna tunduvad igasugused hea maitsega, toredad veibid, mida igal pool müüakse suhteliselt väikese hinnaga, inimestele ohutud. Ja tegelikult minu arvates me näemegi probleemi: mida rohkem me neid kättesaadavaks teeme, seda vähem ohtu seal märgatakse. Nii nagu ma teile ütlesin ka, kahetsusväärselt isegi lapsevanemad ostavad ja jagavad neid oma lastele, rääkimata sellest, et [lapsed] proovivad neid kuidagi ise osta ja tellida veebist. Muidugi esineb ka juhtumeid – kuna tegemist on e‑sigaretiga, tuleb see kuskile hiljem ära viia, nii nagu patareisid kogutakse, kogutakse ka neid –, me teame, kus lapsed käivad ja võtavad neid poest [kogumiskastist] patareide seast. Mina ei teeks [neid seaduslikuks]. Mina kaotaks ära kõik maitsed, kui see oleks minu teha ja [oleks see] võimalus. Kõik maitsed, jah. Ma ei tea, kas meil üldse on e‑sigarette vaja. Ma ka kindlasti maksustaks oluliselt, kordades rohkem kõiki e‑sigarette ja kõiki tubakatooteid, kui vähegi võimalik oleks. Pahed ei ole need, mida peaks kuidagi soosima. Ja loomulikult ei peaks minu arvates ka [neid rohkem müüki lubama]. Teie küsimus oli see, kas me võiksime need kättesaadavaks teha. Vastupidi, nende müük tuleb nii kitsaks tõmmata kui võimalik. Aga probleem on see, millele te viitasite, et need on teistmoodi kättesaadavad: e‑kaubandusest. On ka naaberriigid, kust on võimalik neid tellida. Meie Eestis oleme e‑kaubanduse koha pealt, ma julgen öelda, päris edukad tuvastamaks, mis Eestisse tuleb, aga Euroopas saab inimesega väike kogus [neid tooteid] üle piiri ikka kahjuks kaasa liikuda. Ma arvan, et kogu kompetents asub Sotsiaalministeeriumis ja ka Terviseametis ja teistes ametites. Ma tean, et neil on seal selle teemaga pikalt tegeldud. Seal on ka mingisugused plaanid, kuidas edasi võiks liikuda. Nii et minu arvates on probleem tõsine ja kahjuks vist, nagu ma kirjeldasin teile, ei ole musta turu probleem, vaid eelkõige inimeste suhtumise probleem – tundub, et tegemist on süütu asjaga, aga kahjuks see nii ei ole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Aastal 1920 kehtestati Ameerika Ühendriikides kuiv seadus, mis keelas alkoholimüügi ja impordi, aga vaatamata sellele hakkasid salaviin ja kõik need asjad massiliselt lokkama. Sisuliselt, ütleme, keeluga ei ole võimalik midagi teha. Antud näite põhjal ma tahangi tuua esile selle, et teatavasti on e‑sigarettides selliseid maitsevedelikke. Need keelati Eestis ära. Aga me teame ka seda, et loodus tühja kohta ei armasta. Kodumaised keemikud on asunud neid asendama ja neid asju pakutakse tihtipeale ka parklates. Kas ei oleks mõistlik [teha] ikkagi niimoodi, et need keelatud asjad oleksid [lubatud, sest siis oleksid need] kontrollitud ja täpsed? Ja need ei ole tervisele nii ohtlikud kui põranda all valmistatud asjad. Ühendriikides oli juba väga suur juhtum, kus mustalt toodetud asjad põhjustasid surmasid ja tervisekahjustusi.

Aitäh! Ma arvan ka, et lauskeelamisega, täieliku keelamisega tulemust ei saavuta. Siis läheb teistmoodi see küsimus kreeni. Aga siiski, mina isiklikult ei pea õigeks seda, et me võimalikult palju maitseid ja variatsioone Eesti turule laseme. Pigem peaksime me tegelema sellega, et neid siia ei tuleks. Aga neid tuleb ikka – siis, kui neid tellitakse ja küsitakse. [Üks lahendus võib olla] seesama asi, millele ma viitasin, et võib-olla peame me mõtlema sellele, et tuleks uuesti karistatavaks teha see, kui alaealine omab e-sigaretti. See oleks väga konkreetne sõnum, ma arvan, neile kõigile ja paneks ka lapsevanemad mõtlema, et nad tekitavad oma lapsele probleeme, kui nad seda [talle] ostavad. Aga eelkõige on küsimus ikka mõistmises ja arusaamises, et tegemist pole täiesti ohutu asjaga, sellel on tervisele mõju. Kui lapsevanemad teadvustavad seda, ma arvan, et siis suudaksime juba väga suure osa sellest probleemist lahendada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ühes oma vastuses te ütlesite, et te ei ole antud teema ekspert. Ma vaatasin järele [arupärimise esitamise] kuupäeva, Tõnis ja Jaak andsid selle juba mais sisse. Kas võib nüüd olla see efekt, et teie valmistasite kohusetundlikult [vastused] ette, aga kuna juhatus ei pannud õigel ajal seda päevakorda, siis on jõudnud ununeda? Tõnis ja Jaak on isegi vahepeal jõudnud lahku minna. Aga küsimus on mul tegelikult pigem selle kohta – teie kui ikkagi siseturvalisuse valdkonna asjatundja, ma julgen arvata, [teate] –, kumba pidi asjad paremini on toiminud. Võtame alkoholi näite: see on täiesti legaalselt müügil, aga suudetakse ikkagi kontrollida üsna hästi, ma julgen öelda, selle alaealisteni jõudmist. E‑sigarettide puhul on mindud mingite ainete keelamise teed ja siis tekivad, nagu kolleeg Grünthal mainis, ise [tehtud] ained, ja nii edasi. Kas parem ei oleks see, et on mingi kontrollitud poodide kett või [on kontrollitud], kuidas seda müüakse? See ehk kaotaks ära musta turu.

Aitäh! Kõigepealt, ma sain tegeleda arupärimisega siis, kui see minuni jõudis ja öeldi, et see vastamine tuleb. Ma [hakkasin] valmistuma täpselt sellel hetkel, kui Riigikogu juhatus sellest teada andis. Varasemalt ma sellega tegelenud pole. Nüüd, mis seda küsimust puudutab, siis ma ei pretendeeri siin mingisugusele tõele, sest ma saan aru, et on erinevaid loogikaid ja on erinevaid arvamusi. Ma pole puutunud kokku ei alkoholi, tubaka ega ka teiste [seesuguste] toodetega. Räägitakse väga palju kanepist, ka Eestis on väga palju neid, kes tahaksid kanepit legaliseerida. Nende väide on see, et meil on täna must turg, aga kui me seadustaksime Eestis kanepi müügi, siis läheks kõik justkui paremaks ja korda. Tervisespetsialistid seda toetanud ei ole. Pigem öeldakse, et mida vähem kättesaadavad asjad on – kontrollitult mingisugune liikumine peab olema –, seda parem. Kanepi puhul ma pole veel kuulnud, et keegi tervishoiuspetsialistidest oleks soovitanud seda lihtsalt kasutusele võtta. Minu arvates tubakatoodete puhul on [kättesaadavus] suhteliselt kitsaks tehtud ja piiritletud. Ma lähtun sellest, et kui tervisespetsialistid sellised soovitused on andnud, ju siis nii on kõige õigem. Ma rohkem midagi kahjuks lisada ei oska.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Tõnis Möldri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt, aitäh ministrile vastuste eest, aga oleks oodanud tõesti, veel kord, natukene sisulisemat ja detailsemat ülevaadet eelkõige sellest, mis puudutab just nimelt Maksu- ja Tolliameti poolt. Jätkuvalt, ma saan aru ja möönan, et kui me räägime selles valdkonnas terviseaspektist, mida see kahtlemata puudutab, siis see on just nimelt Sotsiaalministeeriumi rida, Terviseameti rida ja ka TAI ehk Tervise Arengu Instituudi rida. Aga kui me räägime mustast turust, millele see küsimustik eelkõige keskendus, siis see on Maksu- ja Tolliameti [rida] ja see [teema] peaks olema just nimelt Siseministeeriumi ja siseministri vallata. Nüüd tuleme korra selle teema juurde tagasi. Veel kord, keegi ei propageeri tervisele kahjulike toodete kasutamist. See on, ma arvan, üks osa, mida me peaksime siin rõhutama, sest alati, kui sellest teemast keegi julgeb rääkida, siis esimese asjana see silt kleebitakse talle justkui otsa ette. Ei, veel kord, tegemist on tervist kahjustavate toodetega ja nende kasutamist ei soovita ma mitte kellelegi. Aga ometigi me näeme, et väga paljud, eelkõige noored kasutavad neid. Nii nagu ma rõhutasin oma sissejuhatuses, kasutatakse just nimelt erineva maitsega tooteid, kasutatakse võib‑olla erineva värvilahendusega tooteid, erineva kujuga tooteid. Eesti turul ei ole lubatud neid müüa, aga ometigi on need kuidagi jõudnud noorte inimeste kätte. Siin on riigile üks võib‑olla oluline mõttekoht: noored kasutavad neid tooteid, mis on tervisele kahjulikud, need tervisekahjud jäävad piltlikult öeldes meie riiki, aga raha, mida saaks aktsiisiga kokku koguda ja suunata tagasi tervishoidu, [riik ei saa]. Kahjuks ei ole seda tehtud. Maksu- ja Tolliamet võiks veel teravamalt just nimelt selle poole pilgu alla võtta, et vaadata, kuidas seda musta turgu vähendada. Nüüd maksustamine. Tuleme tagasi selle juurde, mis toimus paar aastat tagasi. Paar aastat tagasi oli nende toodete aktsiisiga maksustamine peatatud või ajutiselt lõpetatud. Just nimelt [seetõttu], et nende tarbijate hulk oli niivõrd väike, et riik tervikuna eesotsas Rahandusministeeriumiga pidas mõistlikuks nii väikest tarbimist mitte maksustada. Täna me näeme, et maksustamine toimib, me näeme, et tarbimine on olemas. Nüüd on küsimus see, kuidas seda rangelt reguleerida nii, et jätkuvalt, punkt üks, me ei propageeriks nende kasutamist noortele, ja punkt kaks, et Eesti inimesed, kes neid kasutavad, saaksid legaalse toote ja nad ei läheks neid illegaalselt turult otsima. Me oleme näinud Eesti ajaloos just nimelt sellist musta turu teket. Kõige lihtsam näide lähiajaloost on see, kui maksud sõitsid Lätti. Kui Eesti riik hea eesmärgi, ülla eesmärgi nimel tõstis alkoholiaktsiisi lakke, et alkoholi tarbimine väheneks, mis juhtus? Tekkis vastupidine refleks: alkoholi tarbimine suurenes, maksud liikusid Lätti, tervisekahju jäi Eestisse. Mingil hetkel valitsuserakonnad toona vaatasid aktsiisipoliitika ringi. Küsimus ei olnud ju selles, et aktsiisipoliitika ümbervaatamisega oleks valitsuskoalitsioon või parlament kuidagi tahtnud alkoholi tarbimist propageerida. Ei, kindlasti mitte. Küsimus oli lihtsalt selles, et kuidagi oli vaja, punkt üks, see maksupoliitika ümber vaadata, punkt kaks, must turg likvideerida. Ja selle sammuga maksude liikumine Lätti peatati. Ma võtan kolm minutit lisaaega. Aitäh!

Palun!

Teine konkreetne näide puudutab seda, mis noortekeeles on snus või mokatubakas või kuidas iganes me seda nimetame. Isegi siin saalis – me mäletame sellist ajaloolist hetke – üks minister proovis valitsuse loožist antud toodet. Ei ole midagi ette heita, aga võib-olla see polnud õige hetk ja õige koht. Ometigi tarbijad on olemas, see on ehe näide selle kohta. Eesti riigis on need jätkuvalt keelatud, aga teatud tooted on nüüd Eesti riigis lubatud. Me teame, et põhjariikidest, eelkõige Rootsist toodi neid tooteid Eesti turule massiliselt sisse, ma veel kord rõhutan, massiliselt sisse. Sellel hetkel, kui mitte küll konkreetselt need tooted, vaid nende toodete analoogid said Eestis legaalseks, kukkus must turg kokku. Eesti riigil oli võimalik kokku koguda aktsiisiraha nendelt toodetelt, saada makse. Ja teine pool on see, et meil on võimalik seda legaalset turgu jälgida ja vastavalt sellele kas keerata olukorrale vinti veel tugevamalt peale või lasta sellel turul lihtsalt toimida. Samamoodi on tubakapoliitikaga. Ma tulen e‑sigarettide juurde tagasi. Me peaksime vaatama, mida teevad meie lähiriigid Läti, Leedu ja Soome. Kui seal on see poliitika natukene teistsugune, siis midagi pole teha. Tänane ühiskond on piisavalt mobiilne, et leitakse kiired ja lihtsad lahendused, kuidas must turg tekiks. Praegust internetiajastut arvestades [saab] must turg ruttu tekkida ja siis tekivadki needsamad ohud. Keelatud vili on kõige magusam, noored tahavad neid tooteid katsetada. Ja midagi pole teha, kui on olemas nõudlus, kui on olemas tarbimine ja mustal turul on olemas ka pakkujad ning kui need kolm osapoolt saavad omavahel kokku, siis see on kahtlemata väga suur väljakutse. Nii et siit veel kord üleskutse Siseministeeriumile ja Siseministeeriumi haldusalas olevale Maksu- ja Tolliametile: selle musta turu probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Musta turu likvideerimisega tuleb tegeleda. Ja jätkuvalt [tuleb] vaadata, kuidas seda tervisele kahjulikku toodet Eesti riigis niimoodi ohjata, et see ei satuks, punkt üks, noorte ja alaealiste kätte ja punkt kaks, me ei propageeriks seda, aga kui on olemas inimesed, kes seda tarbivad, siis nad saaksid selle toote legaalseid [teid] pidi, mitte ei kasutaks musta turgu. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.