Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (352 SE) esimene lugemine

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 352 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Muudatused puudutavad, esiteks, panga tegevuspiirkonna laiendamist ja teiseks, kapitali kasutamise piirangu otsustamistasandi muutmist. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. EBRD tegevusala laiendamisest. Põhikirja muudatusega tekitatakse panga valmisolek laiendada tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, et võimaldada ka neil riikidel struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks laenu võtta ning panga töös osaleda. EBRD laenudest ja investeeringutest huvitatud riik peaks kõigepealt saama panga liikmeks. Iga soovija liikmelisus otsustatakse eraldi. Meenutuseks, et iga riigi puhul peab vähemalt 60% projektidest olema erasektorist. Kui küsida, miks ikkagi Sahara-taguse Aafrika piirkonna ja Iraagiga tegeleda, siis vastus on nagu varemgi geopoliitiline: nende piirkondade tähtsus Euroopa jaoks on pidevalt kasvanud ja Euroopa majandussidemed nende riikidega on tihenenud. Nii majandussidemete kui ka üldisema poliitilise mõju mõttes ollakse neis riikides tugevas konkurentsis teiste jõududega, eriti Hiinaga. Euroopa Liidus on võetud strateegiline suund ülemaailmset koostööd kolmandate riikidega laiendada ning EBRD on üks selleks koostööks sobiv platvorm. Pangal on mandaat, mis aitab riikidel liikuda turumajanduse poole. Pangal on ka 30 tegutsemisaasta jooksul kogunenud kompetents ja hästi töötav ärimudel – keskendumine eeskätt erasektori arendamisele –, mis sobivad ka uutes riikides tegutsemiseks. Pole ka vähem tähtis, et Aafrika majanduse areng aitaks vähendada rändesurvet Euroopale. Lisan veel selgituseks, et kuigi see põhikirja muudatus lubaks laiendada tegevust paljudesse riikidesse, siis EBRD osanike ringis on kokku lepitud, et aastani 2030 piirdutakse kuni kuue riigiga. Asutamislepingu teise muudatusega soovitakse võtta asutamislepingust välja kapitali piirang. Vastav asutamislepingu artikli 12 lõige 1 asendatakse uue sõnastusega, mille kohaselt usaldatakse kapitali adekvaatsuse parameetrite asjakohaste piirmäärade kehtestamine panga direktorite nõukogule. Teisisõnu, see piirang ei kao kuhugi, muutub lihtsalt otsustustasand. Liikmesriikidel säilib oma esindajate kaudu direktorite nõukogus endiselt kontroll panga finantspoliitiliste otsuste üle. Sarnased protsessid on toimumas ka teistes arengupankades, kes kõik lähtuvad G20 raames kogunenud ekspertrühma soovitustest. Tänan!

Hea minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda asja 18. detsembril ja langetas konsensuslikud otsused: esimene lugemine lõpetada, [saata] päevakorda tänaseks, ettekandja määras mõistagi ka ja muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk siis 24. jaanuari kell 17.15. Konsensus muidugi tuli sellest, et õnneks ei olnud komisjonis neid, kes alati kõige vastu on, kuigi siin oleks ju vaielda ka. Komisjonis tegelikult arutelu oli tänu sellele, et neid polnud, väga konstruktiivne. Küsiti erinevaid küsimusi, näiteks, mis kriteeriumide alusel tehakse valik, milliste riikidega koostööd tehakse. Minister vastas, et pank hindab iga kord projektide riske ja vajadusi ja üritab säilitada kindlasti AAA reitingut. Võib ka lisada, et siin on loomulikult poliitiline valik, milliseid riike aidata. Esimene valikukriteerium on astumine panga liikmeks. Sarnaseid küsimusi oli veel. Küsiti rohepöörde teemal. Vastus oli, et kindlasti see on pank, mis järgib rohe-eesmärke, nagu Euroopa väärtused ette näevad. Aktsiakapitali kohta küsiti. Siis küsiti, kas Eestil on nõukogus esindus. Panga juhtimisstruktuur on selline, et seal on juhatajate nõukogu, kuhu kuuluvad kõigi riikide rahandusministrid, ja teine on direktorite nõukogu. Seal on need valijaskonnad, millest ühte kuulub ka Eesti. Räägiti ka natuke ajaloost, et see laienemine on olnud pikaajaline ambitsioon. Kahtlemata selle Aafrika piirkonna tähendus otseselt Euroopa heaolule on aina kasvanud, nii et varem või hiljem pidi selle otsuse ilmselt langetama. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

Aitäh! Muidugi oli komisjonis hea rahulik, EKRE inimesi ei olnud koosolekul kohal. Aga mis sa seal komisjoni koosolekul kohal oled, kui kodukorda nagunii ei järgita ja seadusloomes osaleda ei saa? Selle eest tuleks siin natukene avada seda juttu, millest siin kaks väga lühikest ja pealiskaudset ja ka ebasiirast ettekannet meile rääkisid. Plaan laiendada panga tegevust Aafrikasse on habemega. Seda plaani on tõuganud eelkõige Prantsusmaa, aga võib-olla mõned teised lõunapoolsed Euroopa riigid veel, kellel on ärihuvid Aafrikas, erinevad korporatiivsed ärihuvid Aafrikas, endised kolooniad. Ja sinna juurde käib selline jutt, et kui meie sinna ei lähe oma rahaga, siis lähevad sinna hiinlased ja venelased. Noh, võin lohutada, hiinlased ja venelased on sinna juba ammu läinud. Ja mitte kuidagi tegelikult ei suudeta ära selgitada, kuidas Euroopa arengu‑ ja rekonstruktsiooniprojektid hakkavad edenema Aafrikas ilma korruptsioonita, ilma et see raha jõuaks kohvriga Šveitsi pangaarvele, kuskile eraarvele tagasi. See tegelikult on kõik täielik jamps. Täielik jamps! Jälle meie rahaga minnakse kuhugi Musta Mandri kasiinosse. Ja see jutt sellest, et meil on olemas valijaskond, kelle [abil] kamba peale kokku me saame sinna direktorite nõukogusse koha, see on ka … Seda võib rääkida inimestele, kes mitte midagi mitte millestki ei tea või sellest konkreetsest pangast mitte midagi ei tea. Jah, see valijaskond on, ütleme, regionaalne, meie puhul Balti ja Põhjala riigid. Ja pole veel juhtunud, et näiteks Eesti saaks selle koha. Ikka tavaliselt rootslane, aga vahel ka mõni teine selline Põhjala riik saab seal oma kohakese ja meile jääb rõõm toetada tema kandidatuuri entusiastlikult. Omal ajal, kui ma olin rahandusminister, käidi ka seda plaani sokutamas. Ma nägin selle plaani loomulikult kohe läbi ja panin kohe kiiresti ka kalevi alla. Aga näe, tuli kehvem valitsus, tulevad kehvemad otsused. Teeme ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen … Ei ole veel sulgenud läbirääkimisi. On [kõnesoove]. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kui ikkagi puldis käib jälle mees, kes teab kõike, aga tegelikult ei midagi, ja lihtsalt kedagi abstraktselt sõimab, siis mõni asi on teinekord praktiline paika panna. Euroopa tegevus Aafrikas ei ole loomulikult nii, ütleme, sihikindel olnud kui Hiinal või Venemaal, aga samas Euroopa mõju Aafrikas on väga suur. Tegemist on ju vanade kolooniatega ja kogu selle kultuuriga. Öelda, et seal hiinlased ja venelased valitsevad, on muidugi jama. Lihtsalt Euroopa eesmärgid on aatelisemad, üldised Euroopa väärtused. Aga mis võiks ka EKRE‑t natukene liigutada, on see tohutu demograafiline pomm, mis seal Aafrikas ju jõudu kogub. Ja Euroopa pingutused Aafrika suunas on aina rohkem selleks, et inimeste heaolu paraneks seal, et nad ei kipuks sealt ära. Äkki see liigutab teid natukene. [Keegi] ei ole suuteline ilmselt kuulipildujatega eemale hoidma aafriklasi, kui neid on miljardeid ja neil kliimamuutuste tõttu ei ole võimalik seal enam elada. Ainus võimalus on muuta natukene nende elustiili, parandada nende heaolu ja anda neile lootust hakkamasaamiseks seal. Euroopa seab tegelikult ka omakasupüüdlikke eesmärke, aga üldjoontes ikkagi hoiab seda Aafrika eluolu parandamise kaudu. See on Aafrika projektide sügavam, selline omakasupüüdlik sisu. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma väga tänan eelnevat ettekandjat sisuka arvamusavalduse eest ja täpselt samamoodi Martin Helmet väga sisuka arvamusavalduse eest. See on see arvamuste pluralism, mis meil siin saalis peabki olema. Väga tasakaalukalt kumbki oma vaateid esitas. Ainuke asi, mis jäi mul natuke kõrva kriipima: äkki te suudaksite ära defineerida sellise sõna nagu "sõim", mida eelnev ettekandja kasutas üle-eelmise ettekandja [sõnavõtu] kohta? Ma tean, et õigekeelsussõnaraamat defineerib sõimu ikkagi kuidagi selliselt, et see on nagu suhteliselt äärmuslik eneseväljenduse viis. Kas teie kuulsite või nägite sellist väga äärmuslikku eneseväljenduse viisi siin Riigikogu puldis üle-eelmise ettekandja puhul?

Suur tänu selle küsimuse eest, aga see ei ole protseduuriline küsimus! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek, mille sisu on lühidalt see, et eelnõu 352 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 352 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 55 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. jaanuar kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.