Regioonide toetamine

Nii! Me läheme neljanda küsimuse juurde, mis on regionaalminister Madis Kallasele. Selle küsimuse esitab Vadim Belobrovtsev ning teema on regioonide toetamine. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Juba eelmise aasta suvel vaidlesime me siin Riigikogu suures saalis tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Selle seaduse eesmärk oli võtta ära raha nendelt omavalitsustelt, kes saavad oma tegevustega paremini hakkama, ja jagada see siis nende omavalitsuste vahel, kel nii hästi ei lähe, kusjuures jutt käib päris suurest summast, 8,3 miljonit eurost. Näiteks Tallinna linn jäi selle valitsuse otsuse pärast 4,5 miljonist eurost ilma. Lisaks sai sellest otsusest kahju veel 13 tublit omavalitsust. Detsembris te võtsite meedias sõna ja andsite mõista, et selline samm oli alles algus ja tublimatelt omavalitsustelt tulebki veel rohkem raha ära võtta. Kõige suurem kärbe teie sõnul oleks Tallinnas, selle lähiümbruses ning vähemal määral Tartus ja Tartu lähiümbruses. Ja aastal 2027 kaotas Tallinn tänu teie muudatustele umbes 20 miljonit eurot, Saku vald umbes miljoni, Saue vald kaks miljonit. Saue vallavanem oli selle suhtes väga kriitiline, seda mõtet ei toetanud ta kindlasti. Ma julgen oletada, et ka Tallinna linn seda mõtet ei toeta, sest 20 miljonit on ikkagi väga suur raha, selle eest saab näiteks täielikult renoveerida kaks kooli või siis ehitada valmis kaks või isegi kolm uut lasteaeda. Nii et minu küsimus on selline: kas teie arvates selline regionaalpoliitika, kus omavalitsusi karistatakse selle eest, et nad on oma rahaasjadega tublid olnud, on jätkusuutlik, õige ja õiglane?

Härra minister, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsimuse esitaja! Kõigepealt, ma kindlasti ei taha kuidagi Eesti omavalitsusi omavahel vastandada ja öelda, et meil on tublimad ja mitte nii tublid. Me räägime ikkagi olukorrast, kus meil on 79 omavalitsust ja neist umbes 60 puhul on elanikkond, ennekõike tööealine elanikkond liikunud viimase 15–20 aasta jooksul Tallinnasse ja Tallinna lähiümbrusesse või Tartusse ja Tartu lähiümbrusesse. Ehk väga raske on neid 60 kohalikku omavalitsust süüdistada selles, et nad on teinud valesid juhtimisotsuseid või et nad ei ole saanud oma tööga hakkama. Lihtsalt tulumaks on liikunud nendesse kümmekonda kohalikku omavalitsusse, kellele on sellega loodud teistsugune eelarvebaas investeeringuteks ja erinevateks tegevusteks. Olen viimasel ajal kohtunud ka päris paljude kohalike omavalitsuste juhtidega, veel eile rääkisin päris pikalt Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimehega ja Tallinna linnapeaga, ja minul on küll see tunnetus juba olemas, et tegelikult Eesti kohalike omavalitsuste juhid ka Tallinnas ja Harjumaal mõistavad, et ei saa olla kaks Eestit, nii et Tallinnas ja Harjumaal ja ka Tartus ja Tartumaal on kogu aeg tulumaksu väga kiire kasv, suudetakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid investeerida, suudetakse muid investeeringuid teha, aga ülejäänud Eesti peab üha rohkem ja rohkem ütlema nendest projektidest ära, üha rohkem inimesi ei saa enam samal tasemel teenuseid, nagu seda suudab pakkuda näiteks Tallinn või teie mainitud teised kohalikud omavalitsused. Nii et mingid sammud tuleb astuda. Kui me vaatame, missugune on Eestis olukord eri regioonide toetamisega, siis näeme, et need sammud, mis me oleme teinud varasema 20 aasta jooksul piirkondade toetamiseks, ei ole loonud piisavaid eeldusi, et maapiirkondade, sageli ka maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused saaksid teha piisavalt investeeringuid või tagada jätkuvalt oma piirkonna inimestele piisavaid teenuseid. Seetõttu on selline mudel välja pakutud. See ei ole kuidagi vastandumine, see ei ole kuidagi nende piirkondade vahendite äravõtmine, vaid see on lihtsalt tegeliku olukorraga arvestamine. Maapiirkondades on rohkem pensioniealisi ja linnapiirkondades on rohkem tööealisi elanikke. Me proovime tulumaksu[summade jagamisel] sellega rohkem arvestada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma arvan, et tõepoolest me kõik, kaasa arvatud omavalitsuste juhid, oleme nõus sellega, et meil kahte Eestit vaja ei ole. Küll ei ole nad nõus selle poliitikaga, mida te pakute lahenduseks. Ma siin juba rääkisin Saue vallavanemast, kes alles detsembrikuus ehk põhimõtteliselt poolteist kuud tagasi või isegi vähem oli väga kriitiline selle sammu suhtes. [Meedias] tsiteeritakse isegi Mulgi vallavanemat Imre Jugomäed, kes küll tervitab mõtet regionaalse ebavõrdsuse vähendamisest, aga on samamoodi hästi kriitiline selle suhtes, et seda peab tegema teiste omavalitsuste arvel. Nii et ma hästi ei usu, et väga paljud just niisuguseid meetmeid toetavad. Aga mul on selline küsimus. Eile ilmus veel üks artikkel, mille autor olete teie, ja seal on selline tsitaat: "Üks selline võimalus on näiteks juriidilise isiku tulumaksu osaline laekumine omavalitsuse tulubaasi. See tähendaks muudatust, millega hakkaks omavalitsus raha saama nende töökohtade pealt, mis füüsiliselt asuvad nende territooriumil. Omavalitsused oleks nii ka veel enam huvitatud leidma uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks oma piirkonnas." See mõte ei ole väga uus, et maksustada mitte elukoha järgi, vaid töökoha järgi, sellest on räägitud hästi ammu. Aga kas te saaksite natuke lahti seletada, kuidas teie seda näeksite, kuidas selline süsteem võiks tööle hakata?

Aitäh! Kõigepealt, vastuseks teie küsimuse esimesele poolele, mis puudutab kriitikat sellele plaanile, ma veel kord ütlen, et kui riigi rahaline seis oleks oluliselt teine, siis me arvatavasti suudaksime nii kaitsekuludesse, õpetajate palkadesse kui ka kohalike omavalitsuste üldbaasi panna rohkem vahendeid juurde. Praegu me oleme seisus, kus me saame valikuid teha nendes raamides, mis meil on, ja sellest lähtuvalt oleme me esitanud praegu sellise muudatuse kohalike omavalitsuste olukorra parendamiseks. Kahjuks on valikud sellised. Ja ma aktsepteerin seda. Mul ei ole mõtet käia kohalikes omavalitsustes ja öelda, et riik peab andma 50 või 100 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele juurde, sest siis ma peaks kohe ka ütlema, kustkohast see tuleb, milliste maksude abil või milliste teenuste ärajätmise hinnaga see tuleb. Seda ma teha ei saa, see oleks vastutustundetu. Nüüd, kuidas on mõeldud juriidilise isiku tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele. Tõesti, hetkel sõltub kohalike omavalitsuste tulubaas sisuliselt ainult sellest, kui palju on nende territooriumile sisse kirjutatud tööealisi elanikke, ja alates 1. jaanuarist sõltub see mingil määral ka pensioniealistest inimestest. Aga see, kui su territooriumil on näiteks tööstusettevõtted, tehased, kauplused, mis iganes, ja seal töötavad naabervalla inimesed, siis kahjuks, nagu me mõlemad teame, kohalik omavalitsus saab sellest sisuliselt 0 eurot. Nüüd, see uus muudatus olekski selline, et kõigist nendest maksudest, mida juriidilised isikud maksavad tulumaksuna Eesti riigi keskeelarvesse – see summa on umbes 700 miljonit eurot aastas –, 5% jaotatakse ära kõigi kohalike omavalitsuste vahel vastavalt sellele, kui palju on mingis kohalikus omavalitsuses töökohti. Mulle tundub, et see lahendus on saanud ka kohalikelt omavalitsustelt positiivse tagasiside. Jah, me teame, et suurimad kasusaajad sellest on need kohalikud omavalitsused, kus on palju töökohti, ennekõike näiteks Tallinn, Tartu, Rae vald ja ka maakonnakeskuste linnad. Aga kõik on öelnud, et tegelikult see on õige suund, selles suunas tuleb liikuda ja see annab kohalike omavalitsuste juhtidele ja volikogudele selge signaali: iga töökoht nende territooriumil on väga väärtuslik, sõltumata sellest, kes seal konkreetselt töötab, kas ta käib tööle naabervallast või veel kaugemalt. See on see loogika. Eks seda tuleb kindlasti veel arutada just selle koha pealt, et kas töötajate register, millel see põhineb, ikkagi on nii täpne. Aga need ongi sellised arutelud, mida saaks tulevikus teha, sest tegelikult me kõik soovime, et töötajate register oleks täpne ja annaks tegeliku ülevaate sellest, kuskohas keegi töötab. See oleks ka veel teine boonus selle asja juures.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud regionaalminister! Me oleme sel teemal siin Riigikogus juba mitu korda arutlenud ja te olete mitu korda öelnud, et tõesti mitmed kohalikud omavalitsused olid lausa raskustes oma eelarve kokkupanemisega. Linnade ja valdade liit on tegelikult teinud ka ühe arvutuse ja analüüsi ning leidnud, et suur ja kiire hinnatõus, laenuintresside kasv ja seesama palgatõus, mis oli enne valimisi, on tegelikult kohalike omavalitsuste eelarvetest viinud ära suurusjärgus 150 miljonit eurot. Nüüd on mitmed omavalitsused järjest kõikide nende maksutõusude ja hooldereformi tõttu pidanud oma kulusid optimeerima, isegi asutusi sulgema, et nende kriisidega toime tulla. Minu jaoks ongi see uus regionaalpoliitika ja selline ümberjagamispoliitika natuke arusaamatu. Me anname ümberjagamise teel ühele omavalitsusele raha juurde, aga siis võtame reformide ja maksutõusudega neilt sellesama raha jälle ära ja veel pealekaubagi, veel rohkemgi. See, et riik jagab vaesust ümber, kahjuks ei tee ühtegi omavalitsust rikkamaks. Ma olen seda küsimust küsinud juba mitu korda, aga ma küsin veel. On teil olemas kindel näide, kui palju nüüd tänu sellele ümberjagamispoliitikale on mõni omavalitsus saanud lisaks investeerida? Kas on näiteks mõni kindel projekt, millele on saanud taotleda lisarahastust, Euroopa rahastust? Ma saan aru, et just selle jaoks oli see välja mõeldud. On teil konkreetseid näiteid? Ja teine: on teil olemas ka analüüs ja prognoos, kui palju need maksutõusud ja reformid omakorda viivad sellel aastal omavalitsustest raha välja?

Aitäh! Ma alustan küsimuse teisest poolest. Kas on konkreetsed numbrid, kui palju need maksumuudatused mõjutavad konkreetseid kohalikke omavalitsusi? Loomulikult, 10. jaanuaril meil ei saa veel olla täit ülevaadet sellest, milline on käitumuslik mõju, kuidas see konkreetselt mõjub kohalikele omavalitsustele sõltuvalt sellest, milliseid teenuseid nad pakuvad, kui me räägime näiteks käibemaksutõusust. Samas, me kõik teame ju väga hästi, milline on olnud hindade tõusu mõju kulutuste kasvule. Võtame kas või euribori, mis on väga suure kuluga kohalikele omavalitsustele, kuna enamikul kohalikel omavalitsustel on arvestatavas mahus laenukoormust ja euribor on seda väga palju mõjutanud. Samas, teistpidi jälle, nagu ka peaminister viitas, on mitmed kulud õnneks oluliselt langenud. See puudutab näiteks energiahindade stabiliseerumist ja paljudel juhtudel ka vähenemist. Vastukaaluks kindlasti see, et varasema 30 aasta jooksul on kohalike omavalitsuste tulubaas tulumaksu kasvu mõjul ka alati kasvanud. Siin ei olnud erand ka eelmine aasta, ka eelmine aasta oli selles mõttes positiivne. Ehk tegelikult on päris palju kattekohti, kust kohalikud omavalitsused saavad vahendeid juurde. Samas, ma ei eita, et minu eelistus ja soov on see, et need võiksid olla oluliselt suuremad summad, mida kohalikud omavalitsused saaksid kasutada nii hinnatõusu kui ka euribori kasvu tõttu tekkinud lisakulude katteks. Kas on mõni konkreetne näide selle kohta, et kohalik omavalitsus on saanud kasvu ümberjagamisest kasu? Reaalsus on see, et mitte ühelegi kohalikule omavalitsusele ei ole ju seda raha tänaseks veel laekunud, sest see kord hakkas kehtima 1. jaanuaril, sellest 2,5%-st see osa, mis puudutab pensioni tulumaksu, oli ainult 0,7%, kuna teine osa olid hoolekandereformi vahendid. Praeguseks ma tean küll näiteid sellest, et kohalikud omavalitsused, ennekõike näiteks Ida‑Virumaal, on saanud oma eelarvestrateegia tasakaalu, kuna nad said arvestada tuleviku vaates oluliselt teiste numbritega ja eelarvestrateegias on juba sees konkreetsed objektid, mida nad said sinna jätta. Aga kahjuks me räägime praegu tulekahju kustutamisest, mitte lisavõimaluste loomisest, sest Eestis on umbes 60 kohaliku omavalitsuse olukord äärmiselt keeruline. Sellega me peame arvestama.

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.