Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine

Liigume edasi neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662, see on selle teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu, palun! Protseduuriline! Üks protseduuriline, hästi! Ma loodan, et Kalev Stoicescu ei pahanda. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Liigume edasi neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662. See on selle teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Protseduuriline? Üks protseduuriline, hästi! Ma loodan, et Kalev Stoicescu ei pahanda. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma nüüd olen natukene kimbatuses. Küsimus on selles, et see eelnõu on niivõrd mahukas. Lihtsalt selle kvaliteetne läbitöötamine selle aja jooksul, mil see meile teatavaks on saanud, ei ole põhimõtteliselt võimalik. Ja seda ei saa ikkagi lugeda nii, nagu sa võib-olla loed "Kolme musketäri", kus on kogu aeg põnev [tekst]. Seal on vaja analüüse teha. Kas ei oleks mõistlik seda eelnõu täna mitte menetleda? Me ju [hakkame] praegu seda tööd sisuliselt tegema selliselt, et meil puudub detailne ülevaade, mida Selle eelnõuga tahetakse meile öelda.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga ma nüüd olen natukene kimbatuses. Küsimus on selles, et see eelnõu on niivõrd mahukas. Lihtsalt selle läbitöötamine selle aja jooksul, mil see meile teatavaks sai, ei ole põhimõtteliselt kvaliteetselt võimalik. Seda asja ei saa lugeda ikkagi nii, nagu sa võib-olla loed seal "Kolme musketäri", kus on kogu aeg põnev, aga seal on vaja analüüse teha. Kas ei oleks mõistlik seda eelnõu mitte täna menetleda? Me ju, tähendab, läheme praegu seda tööd tegema sisuliselt selliselt, et meil puudub tegelikult detailne ülevaade sellest, mis selle eelnõuga tahetakse meile öelda.

Aitäh! Hea kolleeg! Nüüd ma vaatan, mitu lehekülge meil on. Te ütlesite, et väga mahukas. Üks, kaks, kolm, neli, viis. (Saalist räägitakse.) Hea kolleeg, viis lehekülge on eelnõu pikkus, ei tundu küll väga mahukas eelnõu. Ma ei tea, millest te räägite. Ma saan aru, et te olete kaks eelnõu omavahel segamini ajanud. Jätame selle protseduurika siinkohal rohkem käsitlemata. Kalev Stoicescu, palun! Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh! Hea kolleeg! Ma vaatan, mitu lehekülge meil on. Te ütlesite, et eelnõu on väga mahukas. Üks, kaks, kolm, neli, viis. (Saalist öeldakse midagi.) Hea kolleeg, viis lehekülge on eelnõu pikkus, ei tundu küll väga mahukas eelnõu. Ma ei tea, millest te räägite. Ma saan aru, et te olete kaks eelnõu omavahel segamini ajanud. Jätame selle protseduurika siinkohal rohkem käsitlemata. Kalev Stoicescu, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Suur tänu! Jah, tõepoolest, väga mahuka eelnõuga ei ole tegemist. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 2. juunil. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 16. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. [juulil] kella 16-ks esitati eelnõu kohta väljastpoolt juhtivkomisjoni üks muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et juhtivkomisjon esitas kolm muudatusettepanekut, kuid tegemist on trükitehnilise veaga. Seletuskirjas on edaspidi õigesti kirjas, et kokku on muudatusettepanekute loetelus seitse ettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 9. ja 15. septembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 9. septembri istungil osalesid Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim, nõunik Kadi Luht-Kallas, nõunik Mari Tikan, õigusnõunik Kai Reinhold, Päästeameti varjumisekspert Leho Lemsalu. Lisaks osalesid kaasatutena Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi, Restate kinnisvaraarenduste projektijuht, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Ardi Roosimaa, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg, kaubandus-tööstuskoja jurist Ireen Tarto ja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ning ettevõtja Uku Tuul. Muudatusettepanekud, keelelised ja normitehnilised täpsustused. Nagu ma ettekande alguses mainisin, on kokku muudatusettepanekute loetelus seitse ettepanekut. Muudatusettepanekud ja nende detailsemad selgitused on muudatusettepanekute loetelus. Enamus muudatusettepanekutest on eelnõu täpsustavad ning lähtuvad siseministri 29. augusti 2025 kirjas nr 1-6/3238-1 sisalduvatest ettepanekutest ning riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest ning Riigikogu menetluses olevast tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust 668. Kõige olulisem ja sisulisem muudatus tuleneb muudatusettepanekutest nr 4 ja nr 5. Nimelt, olles ära kuulanud eelnõuga seotud huvigrupid, Siseministeeriumi valitsemisala ja Kaitseministeeriumi ametniku, otsustas riigikaitsekomisjon oma 9. septembri istungil konsensuslikult, et nii avalike kui mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaeg peab olema sama ehk siis 2026. aasta 1. juuli. Eelnõu algtekstis on sätestatud, et mitteavaliku varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. teist juulit. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mitmeid keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi. Eelnõu teksti viidud muudatused, sealhulgas keelelised ja normitehnilised täpsustused, on alla joonitud. Käesoleva aasta 15. septembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti muudatusettepanekute tervikloetelu, millesse olid lisatud keelelised ja normitehnilised täpsustused, ning seletuskirja. Palun kolleegidel toetada riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 9. septembri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 17. septembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 9. septembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Jah, tõepoolest, väga mahuka eelnõuga ei ole tegemist. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 2. juunil. Eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 16. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. juunil kella 16-ks esitati eelnõule väljastpoolt juhtivkomisjoni üks muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõule 6 muudatusettepanekut. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et juhtivkomisjon esitas 3 muudatusettepanekut, kuid tegemist on trükitehnilise veaga. Seletuskirjas on edaspidi õigesti kirjas, et kokku on muudatusettepanekute loetelus 7 muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 9. ja 15. septembril vastavatel istungitel. Riigikaitsekomisjoni 9. septembri istungil osalesid Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim, nõunik Kadi Luht-Kallas, nõunik Mari Tikan, õigusnõunik Kai Reinhold, Päästeameti varjumisekspert Leho Lemsalu. Lisaks osalesid kaasatutena Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi, Restate kinnisvaraarenduste projektijuht, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Ardi Roosimaa, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg, kaubandus-tööstuskoja jurist Ireen Tarto ja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ning ettevõtja Uku Tuul. Muudatusettepanekud, keelelised ja normitehnilised täpsustused. Nagu ma ettekande alguses mainisin, on kokku muudatusettepanekute loetelus 7 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud ja nende detailsemad selgitused on antud muudatusettepanekute loetelus. Enamus muudatusettepanekutest on eelnõu täpsustavad ning lähtuvad siseministri 29. augusti 2025 kirjast nr 1632381 (?) sisalduvatest ettepanekutest ning riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest ning Riigikogu menetluses olevast tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõust 668. Olulisem ja sisulisem muudatus tuleneb muudatusettepanekutest nr 4 ja nr 5. Nimelt, olles ära kuulanud eelnõuga seotud huvigrupid, Siseministeeriumi valitsemisala ja Kaitseministeeriumi ametniku, otsustas riigikaitsekomisjon oma 9. septembri istungil konsensuslikult, et nii avalike kui mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaeg peab olema sama ehk siis 2026. aasta 1. juuli. Eelnõu algtekstis on sätestatud, et mitteavaliku varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. teist juulit. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mitmeid keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi. Eelnõu teksti viidud muudatused, sealhulgas keelelised ja normitehnilised täpsustused, on alla joonitud. Käesoleva aasta 15. septembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti muudatusettepanekute tervikloetelu, milles olid lisatud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning seletuskirja. Palun kolleegidel toetada riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 9. septembri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 17. septembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 9. septembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võrreldes varasemaga see on natukene vist rohkem konti mööda. Aga küsimus on, et kui pikaks selle eelnõu või selle seaduse elupäevad jäävad, kuna ees on ju tema, selle hädaolukorra seaduse kaotamine. Ja ma vaatan siin, need parandusettepanekud, nelja või viie järgi, mis oli alles 2028, mingid varjendite rajamise tähtajad. Miks sellega nii roppkiire, kiirustamine on, kui tegelikult selle seaduse, konkreetse seaduse 622 eluiga jääb ju väga lühikeseks? Või kui pikaks ta jääb?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võrreldes varasemaga see on vist natukene rohkem konti mööda. Aga küsimus on, kui pikaks selle seaduse elu [kujuneb]. Ees on ju hädaolukorra seaduse kaotamine. Ja ma vaatan siin neid parandusettepanekuid nr 4 ja nr 5. Alles oli mingite varjendite rajamise tähtaeg 2028. Miks sellega nüüd nii roppkiire on? Miks see kiirustamine on, kui tegelikult selle konkreetse seaduse eluiga jääb ju väga lühikeseks? Või kui pikaks see jääb?

Aitäh! Teie küsimus on selge ja õigustatud ja seda me oleme muidugi arutanud. Märksõna üldse riigikaitseasjades on tänapäeval "kiirus". Meil ei ole liiga palju aega kaotada ja isegi kui me seaduse jõustumisega võidame mõned kuud, on ka hea. Ja tegelikult see tekst läheb sellisena ja nende muudatustega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse nii ehk naa. Nii et selles mõttes see ei ole kindlasti mitte mõttetu töö.

Aitäh! Teie küsimus on selge ja õigustatud ja seda me oleme muidugi arutanud. Märksõna üldse riigikaitseasjades on tänapäeval kiirus. Meil ei ole liiga palju aega kaotada ja isegi kui me seaduse jõustumisega võidame mõned kuud, siis see on ka hea. Ja tegelikult see tekst läheb sellisena ja nende muudatustega ju tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse nii ehk naa. Nii et selles mõttes see ei ole kindlasti mitte mõttetu tööd.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kristo Enn Vaga, palun.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Lugupeetud kuulajad! See eelnõu määratleb varjendite tähtsuse ja kohustuse Eestis, eriti just selle taustal, kui palju meil on olnud võimalus õppida Ukrainas toimuvast täiemahulisest sõjast. Me oleme näinud, kui oluline on inimeste kiire reageerimise võime, et päästa elusid ja tagada, et kõik saaksid õigel ajal õige info. Meie riigi julgeoleku küsimused ei ole enam pelgalt teadus- või arutusväärsed probleemid, vaid iga inimese elu ja turvalisus sõltub meie valmisolekust tegutseda. Me teame, et kiire info levitamine ja õige käitumine kriisiolukorras võib päästa elusid ning see uus seaduseelnõu toob selgemalt välja, kuidas me saame tagada, et [vajalik info] jõuab inimesteni. Üks suuremaid muudatusi, millest ka riigikaitsekomisjoni esimees pikemalt rääkis, on kohustus rajada varjendeid ja kohandada olemasolevaid ruume varjumiskohtadeks suuremates hoonetes. Me tõime selle tähtaja varasemaks. Alates 2026. aastast peavad kõik uued ehitised, mille pindala on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, sisaldama avalikku varjendit. Need muudatused on osa suuremast eesmärgist, et iga inimene, kes satub kriisiolukorda, teaks täpselt, mida teha. Selleks tuleb tagada, et kõik riigiasutused ja ettevõtted liituksid riikliku ohuteavitussüsteemiga EE-ALARM, mis võimaldab kiiresti ja täpselt teavet levitada. Me ei saa ennustada, millal järgmine kriis meid tabab, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et olla valmis. Ukrainas toimuva sõja valusad õppetunnid on meile kõigile selgeks teinud, kui tähtis on varjendite olemasolu ja kriisiolukorras õigete otsuste langetamine. Kokku võttes tahangi tänada riigikaitsekomisjoni selle eelnõu kiire menetlemise eest. See eelnõu aitab [luua] ühtset arusaama Eesti riigis ja annab kinnisvara arendajatele kindla suunise, kuidas tõsta Eesti inimeste turvalisust. Seega Reformierakonna fraktsioon toetab väga seda eelnõu, et hoida oma Eesti inimesed turvaliselt ja valmistuda igaks võimaluseks. Meie riigi tugevus ei seisne mitte ainult kaitses, vaid ka teadlikkuses ja valmisolekus aidata üksteist. Aitäh!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Lugupeetud kuulajad! See eelnõu määratleb ära varjendite tähtsuse ja kohustuse Eestis, eriti just selle taustal, kuidas meil on olnud võimalus õppida Ukrainas toimuvast täiemahulisest sõjast. Me oleme näinud, kui oluline on inimeste kiire reageerimisvõime, et päästa elusid ja tagada, et kõik saaksid õigel ajal õige info. Meie riigi julgeoleku küsimused ei ole enam pelgalt teadus- või arutusväärsed probleemid, vaid iga inimese elu ja turvalisus on sõltuv meie valmisolekust tegutseda. Me teame, et kiire info levitamine ja õige käitumine kriisiolukorras võib ja päästab elusid ning just see uus seaduseelnõu toob selgemalt välja, kuidas me saame tagada, et õige teadmine jõuab inimesteni. Üks suuremaid muudatusi, millest ka riigikaitsekomisjoni esimees pikemalt rääkis, on kohustus rajada varjendeid ja kohandada olemasolevaid ruume varjumiskohtadeks suuremates hoonetes. Me tõime selle tähtaja varasemaks. Alates 2026. aastast peavad kõik uued ehitised, mille pindala on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, sisaldama avalikku varjendit. Need muudatused on osa suuremast eesmärgist, et iga inimene, kes satub kriisiolukorda, teaks täpselt, mida teha. Selleks tuleb tagada, et kõik riigiasutused ja ettevõtted liituksid riikliku ohuteavitussüsteemiga EE-ALARM, mis võimaldab kiirusel ja täpselt teavet levitada. Me ei saa ennustada, millal järgmine kriis meid tabab, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et olla valmis. Ukrainas toimuva sõja valusad õppetunnid on meile kõigile selgeks teinud, kui tähtis on varjendite olemasolu ja kriisiolukorras õigete otsuste langetamine. Kokku võttes tahangi tänada riigikaitsekomisjoni selle eelnõu kiire menetlemise eest, sest see eelnõu aitab tuua ühtset arusaama Eesti riiki, annab arendajatele, kinnisvara arendajatele kindla suunise, kuidas tõsta Eesti inimeste turvalisust. Seega, Reformierakonna fraktsioon toetab väga seda eelnõu, et hoida oma Eesti inimesed turvaliselt ja valmistuda igaks võimaluseks, sest meie riigi tugevus seisneb mitte ainult kaitses, vaid ka teadlikkuses ja valmisolekus aidata üksteist. Aitäh!

Suur tänu lühikese ja konkreetse seisukoha eest! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, kolleeg Raimond Kaljulaid. Palun!

Suur tänu lühikese ja konkreetse seisukoha eest! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Raimond Kaljulaiu. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud ametikaaslased! Nagu meie noor sõber Kristo Enn ütles, tõepoolest tuleb tänada ja tunnustada selle valdkonna inimesi, kes ka selle seaduseelnõu väljatöötamisega on tegelenud. See eelnõu on tõepoolest väga oluline. Riigikogu on korduvalt oma erinevates otsustes rõhutanud elanikkonnakaitse olulisust ja selle seotust riigikaitse valdkonnaga. Tegemist on tõepoolest elusid päästva eelnõuga. See käsitleb nii elanike ohu eest hoiatamist kui ka nende võimaluste loomist, mis on vajalikud selleks, et inimestel oleks võimalik vajadusel varjuda ning end ja pereliikmete elusid päästa. Selle väljatöötamise nimel on tehtud suur töö. Kindlasti ma tahan tänada ka kolleege riigikaitsekomisjonis, et nad toetasid seda muudatusettepanekut, mille me tegime ja mille põhimõte lühidalt on see, et eluhoonetele ja avalikele hoonetele kehtivad ühesugused tähtajad. Inimene ju viibib väga suure ajast just nimelt oma kodus ja ilmselt väiksema osa oma elust ja ajast näiteks kinos või kaubanduskeskuses. Nii et on väga tähtis, et varjendite rajamine kõigi hoonetüüpide puhul kulgeb samas tempos. Loomulikult, me sotsiaaldemokraatidega mõistame ka seda, et sellel eelnõul on majanduslik mõju ettevõtjatele, kes tegutsevad ehituse valdkonnas, kinnisvaraarenduse valdkonnas. Muidugi see tähendab, et praegu töös olevaid projekte peab hakkama muutma, see toob lisatööd, toob lisakulusid. Aga ma loodan, et see ettevõtluskogukond mõistab, et need riskid ja need ohud, millega me Eestis ja mujal Euroopas silmitsi seisame, tingivad paraku selliseid muutusi. Lõpetuseks ma soovin kindlasti rõhutada ka seda – siin saalis esitati igati õigustatult selle kohta küsimus –, miks me tegeleme täna selle seaduse muutmisega, kui me nagunii teame, et see sulandub laiema sisuga pikemasse eelnõusse. Riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul oli selles mõttes absoluutselt õigus, et isegi mõned kuud mängivad siin suurt rolli. Selle eelnõu menetlemise ajal tõid Päästeameti esindajad välja, kui palju me iga aastaga suudame tõenäoliselt rajada juurde varjumiskohti ja varjendeid ja suudame tänu sellele juhul, kui Eestit peaks ähvardama sõjaoht, päästa rohkem inimesi. Nii et igal juhul on mõistlik selle eelnõu menetlus võimalikult kiiresti siin Riigikogus lõpule viia. Aitäh!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud ametikaaslased! Nagu meie noor sõber Kristo Enn ütles, tõepoolest tuleb tänada ja tunnustada selle valdkonna inimesi, kes ka selle seaduseelnõu väljatöötamisega on tegelenud. Ja see eelnõu on tõepoolest väga oluline. Riigikogu on korduvalt oma erinevates otsustes rõhutanud elanikkonnakaitse valdkonna olulisust ja selle seotust riigikaitse valdkonnaga. Ja tegemist on tõepoolest elusid päästva eelnõuga. Ta käsitleb nii elanike ohu eest hoiatamist kui ka nende võimaluste loomist, mis on vajalikud selleks, et inimestel oleks võimalik tõesti vajadusel varjuda ning end ja pereliikmete elusid päästa. Selle väljatöötamise nimel on tehtud suur töö. Ja kindlasti ma tahan tänada ka kolleege riigikaitsekomisjonis, et nad toetasid ka seda muudatusettepanekut, mille me tegime, mille põhimõte lühidalt on see, et on ühesugused tähtajad nii eluhoonetele kui avalikele hoonetele, sellepärast et inimene ju viibib väga suure ajast just nimelt oma kodus ja väiksema osa ilmselt oma elust ja ajast kinos või kaubanduskeskuses. Nii et on väga tähtis, et see varjendite rajamine kõigi hoonetüüpide puhul kulgeb samas tempos. Loomulikult, me sotsiaaldemokraatidega mõistame ka seda, et sellel eelnõul on majanduslik mõju ettevõtjatele, kes tegutsevad ehituse valdkonnas, kinnisvaraarenduse valdkonnas. Loomulikult, see tähendab, et praegusel hetkel töös olevaid projekte peab hakkama muutma, see toob lisatööd, toob lisakulusid. Aga ma loodan ka, et see ettevõtluskogukond mõistab omalt poolt, et need riskid ja need ohud, millega me Eestis ja Euroopas silmitsi seisame, tingivad paraku selliseid muutusi. Ja loomulikult, lõpetuseks ma soovin kindlasti rõhutada ka seda – ka siin saalis oli igati õigustatult küsimus –, miks me tegeleme täna selle seaduse muutmisega, kui nagunii me teame, et see sulandub laiemasse, pikemasse eelnõusse. Aga kindlasti riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul oli selles mõttes absoluutselt õigus, et isegi mõned kuud mängivad siin suurt rolli. Selle eelnõu menetlemise ajal ka näiteks Päästeameti esindajad tõid välja selle, kui palju me iga aastaga suudame tõenäoliselt rajada juurde varjumiskohti ja varjendeid ja läbi selle tegelikult juhul, kui Eestit peaks ähvardama sõjaoht, suudame päästa rohkem inimesi ja inimelusid. Nii et igal juhul on mõistlik selle eelnõu menetlus võimalikult kiiresti siin Riigikogus lõpule viia. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Me arutame täna eelnõu, mis puudutab hädaolukorra seaduse täiendamist, küsimust, mis on praeguses rahvusvahelises julgeolekupoliitilises olukorras äärmiselt aktuaalne. Eelnõu mõte on õige ja vajalik: tagada, et Eesti elanikel oleks kriisiolukorras võimalik varjuda, et meie omavalitsused oleksid valmis ning hädaolukordade lahendamisel ei jääks me sõltuvusse ainult headest soovidest, vaid et oleks olemas toimivad lahendused. See on oluline samm edasi, sest meie senine varjumiskohtade süsteem on jäänud ajale jalgu ning ausalt öeldes ei vasta enam tänastele ohtudele. Samas ei saa Keskerakonna fraktsioon jätta märkimata ka mõningaid kriitilisi tähelepanekuid. Esiteks, eelnõus seatud nõuded, näiteks 1200 ruutmeetrit ja suuremate hoonete kohustus rajada varjumiskohti, on iseenesest arusaadav, kuid see toob kaasa märkimisväärse lisakulu nii ettevõtetele kui ka omavalitsustele. Küsimus on, kas ja kuidas riik neid kulusid kompenseerib. Kui riik seab kohustuse, peab tal olema ka mehhanism, kuidas seda koormust õiglaselt jagada. Teiseks. oluline on, et me ei looks pelgalt seadust paberil, vaid et selle rakendamine oleks realistlik ja jõukohane. Kui jätame varjumiskohtade rajamise ainult kinnisvaraomanike või kohalike omavalitsuste õlgadele, siis võib osa neist kohustusest jäädagi täitmata. Vajalik on riigi ja omavalitsuste koostöö ning ka selge rahastusmudel. Sellest hoolimata on eelnõu suund õige. Me ei saa lubada endale olukorda, kus kriisi korral peavad inimesed oma kaitset ise improviseerima. Hädaolukordadele mõeldes on parem olla ette valmistanud ja valmis kui hiljem kahetseda. Seetõttu Keskerakond toetab eelnõu vastuvõtmist, kuid rõhutame, et töö ei tohi lõppeda seaduse vastuvõtmisega. Sama tähtis kui normide kehtestamine on nende täitmise tagamine, rahastuse leidmine ja pidev elanikkonna teadlikkuse tõstmine. Ainult nii muutub see seadus päriselt toimivaks ja annab Eesti inimestele kindlustunne, et me oleme valmis ka kõikide raskemateks olukordadeks. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Me arutame täna eelnõu, mis puudutab hädaolukorra seaduse täiendamist – teemat, mis on praeguses rahvusvahelises julgeolekupoliitilises olukorras äärmiselt aktuaalne. Eelnõu on vajalik, selle mõte on õige: tagada, et Eesti elanikel oleks kriisiolukorras võimalik varjuda, et meie omavalitsused oleksid valmis ning hädaolukordade lahendamisel ei jääks me sõltuvusse ainult headest soovidest, vaid et oleks olemas toimivad lahendused. See on oluline samm edasi, sest meie senine varjumiskohtade süsteem on jäänud ajale jalgu ning ausalt öeldes ei vasta enam tänastele ohtudele. Samas ei saa Keskerakonna fraktsioon jätta märkimata ka mõningaid kriitilisi tähelepanekuid. Esiteks, eelnõus seatud nõuded, näiteks kohustus rajada vähemalt 1200 ruutmeetri suurustesse hoonetesse varjumiskoht, on iseenesest arusaadav, kuid see toob kaasa märkimisväärse lisakulu nii ettevõtetele kui ka omavalitsustele. Küsimus on, kas ja [kui, siis] kuidas riik neid kulusid kompenseerib. Kui riik seab kohustuse, peab tal olema ka mehhanism, kuidas seda koormust õiglaselt jagada. Teiseks, oluline on, et me ei looks pelgalt seadust paberil, vaid et selle rakendamine oleks realistlik ja jõukohane. Kui jätame varjumiskohtade rajamise ainult kinnisvaraomanike või kohalike omavalitsuste õlgadele, siis võib osa neist kohustustest jääda täitmata. Vajalik on riigi ja omavalitsuste koostöö ning ka selge rahastusmudel. Kokkuvõttes aga on eelnõu suund õige. Me ei saa lubada endale olukorda, kus kriisi korral peavad inimesed oma kaitset ise improviseerima. Hädaolukordadele mõeldes on parem olla ette valmistatud ja valmis kui hiljem kahetseda. Seetõttu Keskerakond toetab eelnõu vastuvõtmist, kuid rõhutame, et töö ei tohi lõppeda seaduse vastuvõtmisega. Sama tähtis kui normide kehtestamine on nende täitmise tagamine, rahastuse leidmine ja pidev elanikkonna teadlikkuse tõstmine. Ainult nii muutub see seadus päriselt toimivaks ja annab Eesti inimestele kindlustunde, et me oleme valmis ka kõige raskemateks olukordadeks. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernitsa.

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernits!

Hea juhataja! Kolleegid! Midagi konkreetset ja midagi ka head. Aga kui nüüd kolleeg Kalev nagu rääkis, et iga kuu on kulla hinnaga, et peab kiirustama, siis mul tekib küsimus, et täiemahuline sõda hakkas peale juba palju varem, ja kui me nüüd kiirustame enne, kui see hädaolukorra seadus, rõhutan, mis on tõesti hea asi, vastu võetakse … Kus me enne oleme? Kas me molutasime kolm aastat või? Ja nii edasi. Ma vaatasin siin Erkki Koort, kes on ka selline tubli inimene ja räägib julgeolekust, 2014 on Postimees kirjutanud, kui ma leian, mis ta seal ütleb, et 1990. aastal juba otsustas valitsus, 1990. aasta keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele. Kui vaatame tänapäeva ohtusid, näiteks seda, mis toimub Ukrainas, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust. Postimees, 2014, 21. aprill. Ma ei tea, mis Erkki Koort, kindlasti räägib midagi muud praegu. Ja siit tekib küsimus, et mida me oleme nii kaua molutanud. Paljude asjadega oleme molutanud. Ja see, mida me oleme siin Riigikogus … Meie praktika tihti on selline, mis ei tohiks olla, selline lodev ja laisk, sisustamata paragrahvid ja nii edasi. Ja nüüd, mis on tõeliselt oluline asi. Ma ei hakka rääkima Soomest, seal on ju peaaegu kogu elanikkonnal või 80–90%-l tagatud see varjend. Aga meil mõned üksikud on jäänud Nõukogude ajast, nomenklatuuri ja suurte tehaste omad, nüüd mida on võimalik kasutada, kaubanduskeskused ja muud sellised, aga korralikku varjendit ei ole praegu. Ja selle koha pealt suurepärane, et lõpuks ometi midagi. Aga Kalevi jutt on igal juhul väga õõnes selle koha pealt, et iga kuu loeb. Ei ole lugenud. Kolm aastat ei ole lugenud! Kuidas see võimalik on? Ja kui nüüd selle pilguga hakata vaatama laiemalt, mida me oleme teinud siin … Minu meelest väga palju asju on, kus me oleme molutanud mugavusest või ma ei tea millest tulenevalt. Aga seda ei tohiks olla. Tööd tuleb teha ja pidevalt ja esitada reaalseid eelnõusid. See on reaalne ja konkreetne. Ja mulle meeldib see ja ma olen selle poolt. Aga mitte tegelda asendustegevustega, mingisuguse nuhkimise, superandmebaaside, mingisugune peaga vastu seina nii-öelda ja vastu põhiseadust – pole meie asi. Tegeleme selliste asjadega. Varsti me jõuame ka "'Sõja ja rahuni", kaitseminister Pevkuri nii-öelda suurteoseni, mida suvi läbi ma olen aeg-ajalt, mitte iga päev, püüdnud lugeda. Aga ma arvan, et seda ei suuda keegi läbi lugeda. Aga teeme selliseid väikseid asju, väikseid tööampse, mille konsensus, ma arvan, on üsna suur. Ja palju asju on, mis tegelikult, kus partei lipp ei ole nii oluline, mis lehvib. Aga kordategemist vajavaid küsimusi on väga-väga palju, ja mitte ainult sõjanduses ja riigikaitses. Aitäh!

Hea juhataja! Kolleegid! Midagi konkreetset ja midagi ka head! Samas kui kolleeg Kalev rääkis, et iga kuu on kulla hinnaga ja peab kiirustama, siis mul tekkis küsimus, et täiemahuline sõda hakkas peale juba palju varem. Ja nüüd me kiirustame [sellega], et see hädaolukorra seadus, mis, ma rõhutan, on tõesti hea asi, vastu võetaks. Kus me enne olime? Kas me molutasime kolm aastat või? Ja nii edasi. Ma vaatasin, et Erkki Koort, kes on selline tubli inimene ja räägib julgeolekust, on 2014. aastal Postimehele [öelnud] – ma katsun leida, mis ta seal ütleb (Otsib telefonist artiklit.) –, et 1990. aastal, 1990. aasta keskpaigas otsustas valitsus, et riik enam varjenditega ei tegele. "Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust." Postimees, 2014, 21. aprill. Ma ei tea, mis Erkki Koort [nüüd arvab], kindlasti ta räägib midagi muud praegu. Ja siit tekibki küsimus, mida me oleme nii kaua molutanud. Paljude asjadega oleme molutanud! Ja see, mida me oleme siin Riigikogus [teinud] – meie praktika tihti on selline, nagu see ei tohiks olla, selline lodev ja laisk, sisustamata paragrahvid ja nii edasi. Ja nüüd, mis on tõeliselt oluline asi. Ma ei hakka rääkima Soomest, seal on ju peaaegu kogu elanikkonnale või 80–90%-lde tagatud varjend. Aga meil mõned üksikud on jäänud Nõukogude ajast, nomenklatuuri ja suurte tehaste omad. Nüüd on võimalik kasutada kaubanduskeskusi ja muid selliseid paiku, aga korralikke varjendeid ei ole praegu. Ja selle koha pealt on suurepärane, et lõpuks ometi on midagi [otsustatud]. Aga Kalevi jutt, et iga kuu loeb, on igal juhul väga õõnes. Ei ole lugenud! Kolm aastat ei ole lugenud! Kuidas see võimalik on? Ja kui nüüd selle pilguga hakata vaatama laiemalt, mida me oleme siin teinud … Minu meelest väga palju asju on, kus me oleme molutanud mugavusest või ma ei tea millest tulenevalt. Aga seda ei tohiks olla. Tööd tuleb teha pidevalt ja esitada [realistlikke] eelnõusid. See on [realistlik] ja konkreetne. Mulle meeldib see ja ma olen selle poolt. Aga ei maksa tegelda asendustegevustega, mingisuguse nuhkimise ja superandmebaasidega, mingisugune peaga vastu seina ja vastu põhiseadust [jooksmisega] – pole meie asi. Tegeleme selliste asjadega! Varsti me jõuame ka nii-öelda "Sõja ja rahuni", kaitseminister Pevkuri suurteoseni, mida ma suvi läbi olen aeg-ajalt, mitte iga päev, püüdnud lugeda. Tegelikult ma arvan, et seda ei suuda keegi läbi lugeda. Nii et teeme selliseid väikseid asju, väikseid tööampse, mille puhul konsensus, ma arvan, on üsna suur. On palju asju, mille puhul tegelikult partei lipp, mis lehvib, ei ole nii oluline. Aga kordategemist vajavaid küsimusi on väga-väga palju, ja mitte ainult sõjanduses ja riigikaitses. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Tali.

Austatav Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tõhus ja kiire menetlemine on ülioluline, sest julgeolekuolukord on selline, nagu ta on. Jah, riigikaitsekomisjonis on käsil ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, aga see seadus on väga mahukas ja koondab endasse riigikaitse seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse. Ja kuna eelnõu 668 on mahukas, siis arusaadavalt võtab töö selle eelnõu kallal palju aega, aga Riigikogu ja riigikaitsekomisjon peavad nii toimetama nii kiiresti, kui me oleme võimelised seda tegema. Aga selle seaduse loogika on ikkagi, et sa juhid kriisi rahu ja sõja ajal täpselt samamoodi. Ja see on lai kriisijuhtimine, mis hõlmab ja katab tervet ühiskonda. Aga ega siis kriis ei küsi ja jumal hoia, sõda ka küsi. Ja seepärast ongi vaja vana hädaolukorra seadus hädasti ära parandada ja parandada nii, et ohuteated oleks edastatud, EE-ALARM ja et oleks selge plaan varjendite, varjumiskohtade ja varjumisplaanidega täpselt samamoodi. Varjendite ja varjumiskohtade rajamisel on arukas ja mõistlik lähtuda Kaitseväe ohuhinnangust ehk siis ei tohi olla mitte mingit vahet, kas on avalikud varjendid või mitteavalikud varjendid. Kui oht on samasugune, siis neid varjendeid on vaja samal ajal igal pool, nii korterelamutel kui ka ühiskondlikel hoonetel või ärihoonetel. Ja nüüd riigikaitsekomisjoni liikmena mul on hea meel kiita riigikaitsekomisjoni, sest riigikaitsekomisjon on haruldaselt suure konsensusega ja kiirusega seda seaduseelnõu menetlenud. Täna oleme juba teise lugemise juures. Aga ma vaatasin päevakorrast ka, et esimesed lugemised on seaduseelnõudel 620, 631 ja 659. See etteheide, et me oleme kuidagi aeglased olnud, on küll täiesti kohatu ja asjatu. Aga nüüd, tulles varjendite juurde tagasi, see tähtaeg 1. juuli 2026 peab olema ühesugune kõigi ehitiste jaoks. Ja mis on kiire, nagu komisjoni esimees Kalev Stoicescu targalt ütles, et iga päev on tohutult oluline. Meie eesmärk ongi, et see seadus oleks vastu võetud juba järgmisel kuul. Oktoobrikuul, ma loodan, et see tuleb suurde saali kolmandale lugemisele, et kõik ehitajad saavad ja kinnisvara arendajad saavad oma tegevusi planeerida ja samamoodi ohuteadete edastamine läbi EE-ALARM-i ja erinevate süsteemide on selge ja kindel. Meie kõigi siht peab olema, et iga Eesti inimene teab, milline on tema roll igas kriisiolukorras ja ta suudab seda täita. Eesti 200 otse loomulikult toetab selle eelnõu kiiret saamist seaduseks.

Austatav Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tõhus ja kiire menetlemine on ülioluline, sest julgeolekuolukord on selline, nagu ta on. Jah, riigikaitsekomisjonis on käsil ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, aga see on väga mahukas ja koondab endasse riigikaitse seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse. Ja kuna eelnõu 668 on mahukas, siis arusaadavalt võtab töö selle kallal palju aega, aga Riigikogu ja riigikaitsekomisjon peavad nii toimetama nii kiiresti, kui me oleme võimelised seda tegema. Aga selle seaduse loogika on ikkagi see, et sa juhid kriisi rahu ja sõja ajal täpselt samamoodi. Tegu on laia kriisijuhtimisega, mis hõlmab ja katab tervet ühiskonda. Aga ega siis kriis ei küsi ja, jumal hoia, sõda ka küsi. Ja seepärast ongi vaja vana hädaolukorra seadus kiiresti ära parandada, ja parandada nii, et ohuteated oleks edastatud, [oleks] EE-ALARM ja oleks selge plaan varjendite, varjumiskohtade ja varjumisplaanidega täpselt samamoodi. Varjendite ja varjumiskohtade rajamisel on arukas ja mõistlik lähtuda Kaitseväe ohuhinnangust. Ei tohi olla mitte mingit vahet, kas on avalikud varjendid või mitteavalikud varjendid. Kui oht on samasugune, siis varjendeid on vaja samal ajal igal pool, nii korterelamutes kui ka ühiskondlikes hoonetes ja ärihoonetes. Riigikaitsekomisjoni liikmena mul on hea meel kiita riigikaitsekomisjoni, sest riigikaitsekomisjon on haruldaselt suure konsensusega ja kiirusega seda seaduseelnõu menetlenud. Täna oleme juba teise lugemise juures. Ja ma vaatasin päevakorrast ka, et esimesed lugemised on seaduseelnõudel 620, 631 ja 659. See etteheide, et me oleme kuidagi aeglased olnud, on küll täiesti kohatu ja asjatu. Aga nüüd, tulles varjendite juurde tagasi, siis see tähtaeg 1. juuli 2026 peab olema ühesugune kõigi ehitiste jaoks. [Asjaga] on kiire – nagu komisjoni esimees Kalev Stoicescu targalt ütles, iga päev on tohutult oluline. Meie eesmärk ongi, et see seadus oleks vastu võetud juba järgmisel kuul, oktoobrikuul. Ma loodan, et see tuleb siis suurde saali kolmandale lugemisele ja kõik ehitajad ja kinnisvara arendajad saavad oma tegevusi planeerida ja et ohuteadete edastamine EE-ALARM-i ja muude erinevate süsteemide abil on selge ja kindel. Meie kõigi siht peab olema, et iga Eesti inimene teab, milline on tema roll igas kriisiolukorras, ja ta suudab seda täita. Eesti 200 otse loomulikult toetab selle eelnõu kiiret saamist seaduseks.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on esitatud riigikaitsekomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti riigikaitsekomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ka kolmas muudatusettepanek, esitatud riigikaitsekomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt ja seejuures tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 5. Muudatusettepanek nr 5, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Samuti seitsmes muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 662 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 662 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule on esitatud seitse muudatusettepanekut ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on esitatud riigikaitsekomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti riigikaitsekomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Nii ka kolmas muudatusettepanek, esitatud riigikaitsekomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt ja tuleb vaadata seejuures muudatusettepanekut number viis. Muudatusettepanek number viis, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Samuti seitsmes muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja me oleme eelnõu 662 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 662 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.