Välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE) kolmas lugemine

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu 603 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Isamaa fraktsiooni nimel, ma saan aru, ja volitusega Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu, mis muudab viisade väljastamist või õigemini annab võimalus sellest keeldumise vaidlustamiseks kohtus, on üks omamoodi põnev ja huvitav eelnõu, mis koalitsiooni poolt on meile siia lauale tulnud. Sellepärast et sisuliselt on tegemist umbusalduse avaldamisega PPA-le ning ka meie Sise- ja Välisministeeriumile. Teatavasti on viisaotsuste tegemine PPA pärusmaa. Juhul kui keegi keelduvat viisaotsust vaidlustab, siis vaatab PPA selle üle ja vajadusel tegelevad sellega ka nii Siseministeerium kui Välisministeerium. Tänaseni on see süsteem tõrgeteta töötanud. Meie viisaotsuste kohta ei ole pretensioone tulnud mitte kuskilt, kaasa arvatud Schengeni viisasüsteemiga liitunud riikidelt. Ja põhjust selle muutmiseks tegelikult ei ole. Aga ometigi tahetakse nüüd siis lihtsustada Eestisse pääsemist kontingendile, kes on täiesti selgelt kahtlane, võib-olla otseselt Eesti-vaenulik ja kellel ei olegi mingisugust õigust Eestisse saada. Välismaalaste seadus, mida me nüüd muudame, sätestab väga kaalukad põhjused, mille alusel viisa andmisest keeldutakse: kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument, kui see on võltsitud, kui väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikkusele, kui puuduvad elatus- ja naasmiseks vajalikud vahendid, kui talle kehtib Eesti või Schengeni sissesõidukeeld, kui ta võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele, kui on alust kahelda tema avalduste usaldusväärsuses ja kavatsuses lahkuda Eestist, kui on alus kahelda nende usaldusväärsuses, kelle juurde ta tuleb, või kui vähemalt üks nõutav tingimus ei ole täidetud. See on ju täiesti selge, et need inimesed ei tohigi Eestisse pääseda. Aga ometigi tahetakse seda süsteemi muuta ja anda nendele õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine ja vaidlustada seda kohtus. Täiesti selgelt, nagu ma ütlesin, on see umbusalduse avaldamine meie PPA-le ning Sise- ja Välisministeeriumile. Aga lisaks sellele on igal riigil õigus määrata, ja see on suveräänne õigus, kellel on lubatud siin viibida ja kellele seda luba ei anta. Ühelgi teisel riigil ega rahvusvahelisel organisatsioonil ei ole õigust siin mingisuguseid ettekirjutusi teha. Ja kui iga keeldumine peaks olema vaidlustatav kohtus, kahjustab see riigi võimekust kontrollida oma piire ja tagada ka julgeolekut. Eriti oluline on see tänasel päeval, kui käib sõda Ukrainas ja Venemaa peab täiesti varjamatult hübriidsõda ka ülejäänud maailma, Euroopa, NATO, meie ja meie liitlaste vastu. Kui aga kohtus hakatakse igat viisataotlust, mis on tagasi lükatud, menetlema, siis lisaks kõigele ummistab see meie kohtusüsteemi, sest igat otsust on ju võimalik veel omakorda vaidlustada. See teeb riigile kogu selle menetlusprotsessi oluliselt keerulisemaks. Nagu ütlesin, ummistab see meie kohtusüsteemi, asjalikud teemad ei [jõua] kohtus arutusele, ja teeb kõik oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks, sest kavandatav vaide esitamise riigilõiv, mis on määratud 280 eurot, ei kata …

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu, mis muudab viisade väljastamist või õigemini annab võimaluse sellest keeldumise vaidlustamiseks kohtus, on üks omamoodi põnev ja huvitav eelnõu, mis koalitsiooni poolt on meile siia lauale tulnud. Sellepärast et sisuliselt on tegemist umbusalduse avaldamisega PPA-le ning ka meie Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile. Teatavasti on viisaotsuste tegemine PPA pärusmaa. Juhul kui keegi keelduvat viisaotsust vaidlustab, siis vaatab PPA selle üle ja vajadusel tegelevad sellega ka nii Siseministeerium kui Välisministeerium. Tänaseni on see süsteem tõrgeteta töötanud. Meie viisaotsuste kohta ei ole pretensioone tulnud mitte kuskilt, kaasa arvatud Schengeni viisasüsteemiga liitunud riikidelt. Ja põhjust selle muutmiseks tegelikult ei ole. Aga ometigi tahetakse nüüd siis lihtsustada Eestisse pääsemist kontingendile, kes on täiesti selgelt kahtlane, võib-olla otseselt Eesti-vaenulik ja kellel ei olegi mingisugust õigust Eestisse saada. Välismaalaste seadus, mida me nüüd muudame, sätestab väga kaalukad põhjused, mille alusel viisa andmisest keeldutakse: kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument, kui see on võltsitud, kui väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikkusele, kui puuduvad elatus- ja naasmiseks vajalikud vahendid, kui talle kehtib Eesti või Schengeni sissesõidukeeld, kui ta võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele, kui on alust kahelda tema avalduste usaldusväärsuses ja kavatsuses lahkuda Eestist, kui on alus kahelda nende usaldusväärsuses, kelle juurde ta tuleb, või kui vähemalt üks nõutav tingimus ei ole täidetud. See on ju täiesti selge, et need inimesed ei tohigi Eestisse pääseda. Aga ometigi tahetakse seda süsteemi muuta ja anda nendele õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine ja vaidlustada seda kohtus. Täiesti selgelt, nagu ma ütlesin, on see umbusalduse avaldamine meie PPA-le ning Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile. Aga lisaks sellele on igal riigil õigus määrata, ja see on suveräänne õigus, kellel on lubatud siin viibida ja kellele seda luba ei anta. Ühelgi teisel riigil ega rahvusvahelisel organisatsioonil ei ole õigust siin mingisuguseid ettekirjutusi teha. Ja kui iga keeldumine peaks olema vaidlustatav kohtus, kahjustab see riigi võimekust kontrollida oma piire ja tagada ka julgeolekut. Eriti oluline on see tänasel päeval, kui käib sõda Ukrainas ja Venemaa peab täiesti varjamatult hübriidsõda ka ülejäänud maailma, Euroopa, NATO, meie ja meie liitlaste vastu. Kui aga kohtus hakatakse igat viisataotlust, mis on tagasi lükatud, menetlema, siis lisaks kõigele ummistab see meie kohtusüsteemi, sest igat otsust on ju võimalik veel omakorda vaidlustada. See teeb riigile kogu selle menetlusprotsessi oluliselt keerulisemaks. Nagu ütlesin, ummistab see meie kohtusüsteemi, asjalikud teemad ei [jõua] kohtus arutusele, ja teeb kõik oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks, sest kavandatav vaide esitamise riigilõiv, mis on määratud 280 eurot, ei kata …

Soovite lisaaega?

… halduskohtu menetluskulusid. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Paljudes riikides, nii nagu ka meil oli, ei ole viisa andmisest keeldumise otsust võimalik halduskohtus vaidlustada. See põhineb rahvusvahelisel praktikal, millele oleme tuginenud ka meie siiamaani. Eestis on menetlus kiire, tasakaalus ja ma väidan, et ka õiglane. Sellega ei ole probleeme olnud. Kokkuvõtteks ütleksin, et viisa andmisest keeldumise otsuse kaebamine halduskohtusse ei ole õigustatud, kuna see seaks ohtu riigi sisejulgeoleku, riigi suveräänsuse, kohtusüsteemi efektiivsuse ja ka välispoliitika paindlikkuse. Eestis on olemas viisataotlejatele seadusega sätestatud, põhiseadusele vastav ja toimiv õiguskaitsemehhanism, mis tagab igakülgselt protsessi õiguspärasuse. Isamaa ei toeta selle muutmist, seda enam, et peale seaduse vastuvõtmist võib ilmselt oodata ja eeldada massilisi Vene ja Valgevene kodanike kohtuhagisid Eesti vastu. Ja selle värava avamine on sõna otseses mõttes täiesti arulage. Viisa saamine või selle pikendamine ei ole mitte kellegi õigus, vaid vastutulek riigi poolt. See on meie vastutulek, see on meie valik, keda me siia laseme ja keda mitte. Ja nagu ma ütlesin, mitte ühelgi riigil, sealhulgas Eestil, ei ole kohustust mitte kellelegi viisat anda. Ma küsin, et huvitav, miks peetakse, head kolleegid, ebasoovitavaid ja kahtlasi tegelasi olulisemaks kui Eesti riigi suveräänset otsustusõigust. Otsustame ise oma asjade üle, otsustame ise, keda me siia laseme. See on iga suveräänse riigi, kaasa arvatud Eesti õigus ja ka kohustus. Seega, head kolleegid, ma loodan südamest, et see eelnõu lükatakse tagasi. Näidakem oma selgroogu! Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja kõik head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet interneti vahendusel! Ma siiski võtsin selle hetke, [et kõnet pidada, kuigi see] ei olnud plaanis. Kuuldes nii palju – kuidas nüüd öelda? –, huvitavat ja tõele mittevastavat informatsiooni, leidsin ma, et on vajalik teha siiski mõned täpsustused ja meie kõigi tähelepanu nendele juhtida. Vaatamata sellele, et Eesti on Euroopa Liidus viimane riik, kus viisaotsustest ja elamisloa pikendamisest keeldumise peale kohtule vaidlustust ei saa esitada, juhin tähelepanu, et on ka kaks Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendit, mis viitavad sellele puudusele. See on põhiseadusega vastuolus olev puudus, et ei ole võimalik viisaotsusest keeldumist kohtus vaidlustada. See on üks. Siin oli väide selle kohta, et Eesti riik annab oma suveräänsust ära. Iga viisaotsuse tegemine ja elamisloa andmine on riigi suveräänne õigus. Õige, muidugi on, absoluutselt! Seda õigust ei võta mitte keegi Eesti Vabariigilt selle seaduse jõustumisega ära. Juhin tähelepanu, et see seadus annab õiguse vaidlustada üksnes menetluse käigus tehtud vigu, mitte sisulist põhjendust. Ei ole võimalik, ma ei tea, sõjakurjategijal või mingil muul moel Eesti ühiskonnale või kodanikkonnale ohtlikku isikut kohtu kaudu Eestisse lubada. Seda võimalust see seaduseelnõu ette ei näe. Nii et ei ole mõtet tonti maalida sinna, kus isegi tondi lõhna ei ole. Minu ettepanek on küll, et teeme selle asja korda. Eesti säilitab oma suveräänsuse ja ametnikud teevad edasi tublit tööd, aga anname ka siiski ühe olulise õiguse, mis igale tsiviliseeritud riigile on kohane ja elame edasi veel paremini korrastatud õigusruumis. Aitäh!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja kõik head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet interneti vahendusel! Ma siiski võtsin selle hetke, [et kõnet pidada, kuigi see] ei olnud plaanis. Kuuldes nii palju – kuidas nüüd öelda? – huvitavat ja tõele mittevastavat informatsiooni, leidsin ma, et on vajalik teha siiski mõned täpsustused ja meie kõigi tähelepanu nendele juhtida. Vaatamata sellele, et Eesti on Euroopa Liidus viimane riik, kus viisaotsustest ja elamisloa pikendamisest keeldumise peale kohtule vaidlustust ei saa esitada, juhin tähelepanu, et on ka kaks Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendit, mis viitavad sellele puudusele. See on põhiseadusega vastuolus olev puudus, et ei ole võimalik viisaotsusest keeldumist kohtus vaidlustada. See on üks. Siin oli väide selle kohta, et Eesti riik annab oma suveräänsust ära. Iga viisaotsuse tegemine ja elamisloa andmine on riigi suveräänne õigus. Õige, muidugi on, absoluutselt! Seda õigust ei võta mitte keegi Eesti Vabariigilt selle seaduse jõustumisega ära. Juhin tähelepanu, et see seadus annab õiguse vaidlustada üksnes menetluse käigus tehtud vigu, mitte sisulist põhjendust. Ei ole võimalik, ma ei tea, sõjakurjategijal või mingil muul moel Eesti ühiskonnale või kodanikkonnale ohtlikku isikut kohtu kaudu Eestisse lubada. Seda võimalust see seaduseelnõu ette ei näe. Nii et ei ole mõtet tonti maalida sinna, kus isegi tondi lõhna ei ole. Minu ettepanek on küll, et teeme selle asja korda. Eesti säilitab oma suveräänsuse ja ametnikud teevad edasi tublit tööd, aga anname ka siiski ühe olulise õiguse, mis igale tsiviliseeritud riigile on kohane, ja elame edasi veel paremini korrastatud õigusruumis. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, ma ei kuulnud, et teie nime oleks nimetatud. (Saalist öeldakse midagi.) Selge, Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu vastusõnavõtt.

Eelmise kõneleja seisukoht oli veidi vastuokslik. Ta ütles ühelt poolt, et me anname ühe olulise õiguse, mis on kõigis tsiviliseeritud riikides – Eesti otsekui kehtiva õigusega oleks mittetsiviliseeritud riik –, ja teiselt poolt, et tegemist on pisiasjaga, mis puudutab menetlusnormide vaidlustamist. Selle üle on aastaid vaieldud ja selle suhtes on kõige veenvamalt skeptitsismi ilmutanud meie julgeolekuasutused. Seda ei ole mõistlik teha. Praegu selle eelnõuga me muudame väga põhimõttelist loogikat ja see tähendab seda, et üle maakera on kõigil inimestel, kelle Eestisse lubamise viisa [taotluse] Eesti Vabariik [tagasi lükkab], võimalik pöörduda kohtusse ja käivitada kohtumenetlus. Ja see enesestmõistetavalt toob kaasa selle, et riigi subjektiivse õiguse ulatus, antud juhul siis nende [otsuste] kohtus vaidlustamise puhul, tegelikkuses kitseneb. See ei ole sugugi mõistlik. Seetõttu hääletab Isamaa selle vastu, nagu härra Põlluaas viitas. Nüüd, küsimus sellest, mis puudutab üksnes menetlusküsimusi. Me näeme tegelikult, et selles teisele lugemisele esitatud lõpptekstis [olevad] kohtus vaidlustamise võimalused annavad sisuliselt loa otsus kohtulikus menetluses tühistada. See ei ole sugugi mitte nii, et otsekui vorminõuded on valed, aga otsus ise jääb jõusse. Kohus saab, kui kohtu pädevusse on antud selle subjektiivse õiguse läbivaatamine, revideerimine …

Eelmise kõneleja seisukoht oli veidi vastuokslik. Ta ütles ühelt poolt, et me anname ühe olulise õiguse, mis on kõigis tsiviliseeritud riikides – Eesti otsekui kehtiva õigusega oleks mittetsiviliseeritud riik –, ja teiselt poolt, et tegemist on pisiasjaga, mis puudutab menetlusnormide vaidlustamist. Selle üle on aastaid vaieldud ja selle suhtes on kõige veenvamalt skeptitsismi ilmutanud meie julgeolekuasutus. Seda ei ole mõistlik teha. Praegu selle eelnõuga me muudame väga põhimõttelist loogikat ja see tähendab seda, et üle maakera on kõigil inimestel, kelle Eestisse lubamise viisa [taotluse] Eesti Vabariik [tagasi lükkab], võimalik pöörduda kohtusse ja käivitada kohtumenetlus. Ja see enesestmõistetavalt toob kaasa selle, et riigi subjektiivse õiguse ulatus, antud juhul siis nende [otsuste] kohtus vaidlustamise puhul, tegelikkuses kitseneb. See ei ole sugugi mõistlik. Seetõttu hääletab Isamaa selle vastu, nagu härra Põlluaas viitas. Nüüd, küsimus sellest, mis puudutab üksnes menetlusküsimusi. Me näeme tegelikult, et selles teisele lugemisele esitatud lõpptekstis [olevad] kohtus vaidlustamise võimalused annavad sisuliselt loa otsus kohtulikus menetluses tühistada. See ei ole sugugi mitte nii, et otsekui vorminõuded on valed, aga otsus ise jääb jõusse. Kohus saab, kui kohtu pädevusse on antud selle subjektiivse õiguse läbivaatamine, revideerimine …

Aitäh! Teie aeg! Kaks minutit vastusõnavõtuks sai läbi. [Rohkem] kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 603 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, kõigepealt juhin tähelepanu, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu 603. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid oli 0. Eelnõu 603 on seadusena vastu võetud.