Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) kolmas lugemine

Aga läheme tänase, kolmapäevase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667. See on kolmas lugemine ja ma avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja. Palun!

Läheme tänase, kolmapäevase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õnneks see tehniline rike ei välista kõnepidamist, aga ega ta seal tablool ilus välja ei näe. Loodame, et saab korda. Ikka juhtub. Selle eelnõuga 667 on ka juhtunud. Ma pean kohe alguses ära ütlema, et selles eelnõus tegeldakse kehva õiguspraktikaga, just nimelt selles võtmes, et pööratakse asju tagasi, tasude mõttes. Ilmselgelt on ka vilets vaade seetõttu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine on ikkagi vildakas ja Eesti ei positsioneeru siin nii, nagu peaks ja võiks. Ja kolmandaks, ettevõtlusvabadust piirav on see lõppkokkuvõttes ka. Isamaa Erakond kindlasti seda eelnõu ei toeta. Meie arvates need muudatused seaduseks ei peaks saama. Miks? Esmalt selle õiguspraktika tõttu. Õiguskantsler tegelikult eile siin viitas ja ka president on juhtinud sellele tähelepanu, et ei ole põhiseadusega kooskõlas tulla seadusega ja siit saalist öelda, et vabandust, aga me teeme teile tagasiulatuva maksekohustuse. Jah, tõsi, seda põlistatakse küll sellise [jutuga], et, ettevõtjad, ärge muretsege, me ju kompenseerime selle kõik. Aga see minu meelest omakorda näitab väga selgelt sellist õigustava, mis siin parlamendisaalis sageli on: me toome siia saali ühe seaduseelnõu, ütleme, et maksutõusud tulevad, see seaduseelnõu ei olegi veel jõustunud, inimestele ei ole maksud kehtima hakanud, ja siis tuleme juba järgmise eelnõuga ja ütleme, et ei, me tegime nalja, tegelikult me hoiame selle maksutõusu ära. See ei ole hea õiguspraktika ega [anna] tegelikult kellelegi õiguskindlust, pigem lükkab see meie majanduspoliitikat kraavi. [Avan] Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise konteksti. Me oleme keskkonnakomisjonis mitu korda seda arutanud ja rääkinud väga selgelt Eesti positsioonist. Keegi ei eita, et dekarboniseerimise ja kogu selle süsinikuteemaga tuleb tegeleda. Inimeste jalajälg peab olema väiksem. Kindlasti peab käituma säästlikult, aga me ei saa olla nõus sellise praktikaga, et me koormame oma ettevõtteid nii, et me surume nad konkurentsist välja, olgu see metsandussektoris, olgu sellesamas turbasektoris läbi kasvusubstraatide. Me ei suuda saavutada edu, kui me ütleme, et tootega läheb kaasa ka see jalajälg. Seal, kus tarbitakse, maksavad selle riigi kodanikud ja elanikud selle ka kinni. Aga meil on nii, et siin, kus toodetakse, [kasvatatakse] tegelikult seda tomatit juba eos kasvuturbas. Me [muudame] selle oma tootja jaoks nii kalliks, et me oleme lõpuks sunnitud selle tomati transpordiga mööda maanteed või mingil muul moel Hollandist siia kohale tooma, selle asemel et seda kasvatada siin. See on ebaõiglane, see moonutab konkurentsi ja lükkab tegelikkuses ka meie ettevõtted konkurentsi kontekstis turult välja. See kahtlemata ei ole kooskõlas meie arusaamaga ega väärtusruumiga. Ja ettevõtlusvabaduse temaatikast. Ettevõtjad alati tegelikult ütlevad kohtumistel ise, et nad ootavad võimalikult vähe dotatsioone ja sekkumist, et kõige parem turg on see, mis reguleerib ennast ise. Aga igal sammul me näeme, kuidas toimub sekkumine. Sekkumine toimub nii, et kõigepealt sätestatakse koormis, öeldakse, et te peate maksma riigikassasse ja siis me loome süsteemi ja anname teile tagasi. Ja seda põlistatakse selle [argumendiga], et üleminekut tuleb toetada. Aga see ei ole õige ja tegelikult ei vii meid eesmärkidele kuidagi lähemale. Lõpuks öeldakse, et me peame seda tegema, et tagada võrdne konkurents teiste riikidega, sest teised riigid teevad nii, ja et me peame seda tegema, sellepärast et muidu läheb näiteks Tallink teise riigi lipu alla. Aga vaadake, siin ongi error. Ta saaks teistest riikidest seda toetust ka ja kui me oma poliitika tõttu konkurentsis ei püsi, siis ta lõpuks läheb niikuinii. Nii et Isamaa ettepanek on seda mitte toetada, ettevõtjatel on nendes küsimustes õigus, ja palun siis mitte toetada seda eelnõu. Aitäh!

Tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õnneks see tehniline rike ei välista kõnepidamist, aga ega ta seal tablool ilus välja ei näe. Loodame, et saab korda. Ikka juhtub. Selle eelnõuga 667 on ka juhtunud. Ma pean kohe alguses ära ütlema, et selles eelnõus tegeldakse kehva õiguspraktikaga, just nimelt selles võtmes, et pööratakse asju tagasi, tasude mõttes. Ilmselgelt on vaade vilets ka seetõttu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine on ikkagi vildakas ja Eesti ei positsioneeru siin nii, nagu peaks ja võiks. Ja kolmandaks, ettevõtlusvabadust piirav on see lõppkokkuvõttes ka. Isamaa Erakond kindlasti seda eelnõu ei toeta. Meie arvates need muudatused seaduseks ei peaks saama. Miks? Esmalt selle õiguspraktika tõttu. Õiguskantsler tegelikult eile siin viitas ja ka president on juhtinud sellele tähelepanu, et ei ole põhiseadusega kooskõlas tulla välja seadusega ja siit saalist öelda, et vabandust, aga me teeme teile tagasiulatuva maksekohustuse. Jah, tõsi, seda põlistatakse küll sellise [jutuga], et, ettevõtjad, ärge muretsege, me ju kompenseerime selle kõik. Aga see minu meelest omakorda näitab väga selgelt sellist õigustava, mis siin parlamendisaalis sageli on: me toome siia saali ühe seaduseelnõu, ütleme, et maksutõusud tulevad, see seaduseelnõu ei olegi veel jõustunud, inimestele ei ole maksud kehtima hakanud, ja siis tuleme juba järgmise eelnõuga ja ütleme, et ei, me tegime nalja, tegelikult me hoiame selle maksutõusu ära. See ei ole hea õiguspraktika ega [anna] tegelikult kellelegi õiguskindlust, pigem lükkab see meie majanduspoliitikat kraavi. [Avan veidi] Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise konteksti. Me oleme keskkonnakomisjonis mitu korda seda arutanud ja rääkinud väga selgelt Eesti positsioonist. Keegi ei eita, et dekarboniseerimise ja kogu selle süsinikuteemaga tuleb tegeleda. Inimeste jalajälg peab olema väiksem. Kindlasti peab käituma säästlikult, aga me ei saa olla nõus sellise praktikaga, et me koormame oma ettevõtteid nii, et me surume nad konkurentsist välja, olgu see metsandussektoris, olgu turbasektoris läbi kasvusubstraatide. Me ei suuda saavutada edu, kui me ütleme, et tootega läheb kaasa ka säärane jalajälg. Seal, kus tarbitakse, maksavad selle riigi kodanikud ja elanikud selle ka kinni. Aga meil on nii, et siin, kus toodetakse, [kasvatatakse] tegelikult seda tomatit juba eos kasvuturbas. Me [muudame] selle oma tootja jaoks nii kalliks, et me oleme lõpuks sunnitud tomati transpordiga mööda maanteed või mingil muul moel Hollandist siia kohale tooma, selle asemel et seda kasvatada siin. See on ebaõiglane, see moonutab konkurentsi ja lükkab tegelikkuses ka meie ettevõtted konkurentsi kontekstis turult välja. See kahtlemata ei ole kooskõlas meie arusaamaga ega väärtusruumiga. Nüüd ettevõtlusvabaduse temaatikast. Ettevõtjad alati tegelikult ütlevad kohtumistel ise, et nad ootavad võimalikult vähe dotatsioone ja sekkumist, et kõige parem turg on see, mis reguleerib ennast ise. Aga igal sammul me näeme, kuidas toimub sekkumine. Sekkumine toimub nii, et kõigepealt sätestatakse koormis, öeldakse, et te peate maksma riigikassasse ja siis me loome süsteemi ja anname teile tagasi. Ja seda põlistatakse [argumendiga], et üleminekut tuleb toetada. Aga see ei ole õige ja tegelikult ei vii meid eesmärkidele kuidagi lähemale. Lõpuks öeldakse, et me peame seda tegema, et tagada võrdne konkurents teiste riikidega, sest teised riigid teevad nii, ja et me peame seda tegema, sellepärast et muidu läheb näiteks Tallink teise riigi lipu alla. Aga vaadake, siin ongi error. Ta saaks teistest riikidest seda toetust ka ja kui me oma poliitika tõttu konkurentsis ei püsi, siis ta lõpuks läheb niikuinii. Nii et Isamaa ettepanek on seda mitte toetada, ettevõtjatel on nendes küsimustes õigus, ja palun siis mitte toetada seda eelnõu. Aitäh!

Tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õnneks see tehniline rike ei välista kõnepidamist, aga ega ta jah seal tablool ilus välja ei näe. Loodame, et saab korda. Ikka juhtub. Selle eelnõuga 667 SE on ka juhtunud. Ma pean kohe alguseks ära ütlema, pean ära ütlema, et selle eelnõuga tegeldakse kehva õiguspraktikaga, just nimelt selles võtmes, et pööratakse asju tagasi, just tasude mõttes. Ilmselgelt on ka kehva see vilets vaade sellest, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine on ikkagi vildakas ja Eesti ei positsioneeru siin nii, nagu peaks ja võiks. Ja kolmandaks, ettevõtlusvabadust piirav on ta lõppkokkuvõttes ka. Isamaa Erakond kindlasti seda eelnõu ei toeta. Meie arvates need muudatused seaduseks ei peaks saama. Ja miks? Esmalt see õiguspraktika pool. Siin õiguskantsler tegelikult ka eile viitas, on president juhtinud sellele tähelepanu, et see ei ole ikkagi nagu põhiseadusega kooskõlas, tulla siis ühel hetkel, öelda seadusega siit saalist, et vabandust, aga me teeme teile tagasiulatuva maksekohustuse. Jah, tõsi seda põlistatakse küll nüüd sellise mudeliga, et, ettevõtjad, ärge muretsege, me ju kõik selle kompenseerime. Aga see minu meelest omakorda näitab väga selgelt sellist õigustava, mis siin parlamendisaalis sageli on, et me toome siia saali ühe seaduseelnõu, ütleme, et maksutõusud tulevad, see seaduseelnõuna ei olegi veel jõustunud inimestele, maksud ei ole hakanud kehtima, ja siis tuleme juba järgmise eelnõuga ja ütleme, et ei, me tegime nalja, tegelikult me hoiame selle maksutõusu ära. See ei ole hea õiguspraktika, see ei sisesta tegelikult kellelegi õiguskindlust ja pigem lükkab meie majanduspoliitikat kraavi. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise kontekst. Me oleme keskkonnakomisjonis tegelikult mitmeid kordi arutanud ja rääkinud väga selgelt sellest Eesti positsioonist, et keegi ei eita, et dekarboniseerimise ja kogu selle süsinikuteemaga tuleb tegeleda. Inimeste jalajälg peab olema väiksem. Kindlasti peab käituma säästlikult, aga me ei saa olla nõus selle praktikaga, et me koormame oma ettevõtteid nii, et me surume nad konkurentsist välja, olgu see metsandussektor, olgu seesama turbasektor läbi kasvusubstraatide. Et me ei suuda saavutada seda nii-öelda edu, et me ütleme, et tootega läheb kaasa ka see jalajälg, seal, kus tarbitakse, selle riigi kodanikud ja elanikud maksavad selle ka kinni. Aga meil on kuidagi nii, et siin, kus toodetakse, luuakse tegelikult seda tomatit juba eos läbi kasvuturba, siis meie tootja kontekstis me koormame selle nii kalliks, et me oleme sunnitud lõpuks veel tooma selle tomati transpordiga mööda maanteed või mingil muul moel Hollandist siia kohale, selle asemel et seda kasvatada siin. See on ebaõiglane, see moonutab tegelikult konkurentsi ja lükkab tegelikkuses ka meie ettevõtted konkurentsi kontekstis turult välja. Ja see ei ole kooskõlas kahtlemata meie arusaamaga ja ei ole kooskõlas väärtusruumiga. Ja ettevõtlusvabaduse temaatika. Ettevõtjad alati tegelikult ütlevad ise nendega kohtudes, et nad ootavad võimalikult vähe dotatsioone ja sekkumist. Et kõige parem turg on see, mis reguleerib ennast ise. Aga igal sammul me näeme, kuidas toimub sekkumine. Ja sekkumine toimub ju tegelikult nii, et kõigepealt sätestatakse koormis, öeldakse, et te peate maksma riigikassasse ja siis me loome süsteemi, et anname teile tagasi. Ja seda põlistatakse selle põhimõttega, et seda üleminekut toetada. Aga see ei ole õige ja tegelikult ei too eesmärke kuidagi lähemale. Lõpuks öeldakse, et aga me peame seda tegema, et tagada võrdne konkurents teiste riikidega, sest teised riigid nii teevad, ja et me peame seda tegema, sellepärast et muidu näiteks läheb Tallink teise riigi lipu alla. Aga vaadake, nüüd ongi error. Et ta saaks teistest riikidest seda toetust ka ja kui konkurentsis me oma poliitikaga ei püsi, siis ta lõpuks läheb niikuinii. Nii et Isamaa ettepanek on mitte toetada, ettevõtjatel on siin küsimustes õigus, ja palun siis mitte toetada seda eelnõu. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti on vaba ja demokraatlik riik, ent me oleme astunud kodanikkonna otsusega Euroopa Liitu ja osaleme aktiivselt kõikides protsessides, mis meie eluolu puudutavad. Puhtam õhk ja vähem saastamist on üks Euroopa Liidu prioriteete, eritim kui seda saab teha koos majandusliku kasuga. Fossiilsetest kütustest loobumine ja suundumine biomajanduse ja puhtama keskkonna poole on nii Eestile kui Euroopa Liidule ka majanduslikult kasulik, sest Euroopal on suhteliselt vähe fossiilseid kütuseid. Lisaks asuvad just CO2 emissiooni tekitavad taastumatud kütused diktatuuririikides, kes ohustavad meie elustiili ja harjumuspärast maailmakorda. Seaduseelnõu 667 reguleerib CO2 heidet Euroopa merelaevanduses ja käsitleb kõiki riike võrdselt. Loodetavasti võetakse see vastu Eestile parimal moel. Opositsiooni väited, et see on kuidagi ettevõtjatele kahjulik ja ebaõiglane, ei vasta õnneks tõele. Olud on selged ja sobivad kõigile suurematele Eesti laevanduses tegutsevatele ettevõtetele. Direktiivi osaline ülevõtmine annab meie ettevõtetele kindluse, et konkurendid ka teistes liikmesriikides järgivad sarnaseid reegleid. Samas on võimalik vähendada makstavat tasu, liikudes väiksemate emissioonide poole, ja seda koos Šveitsi valitsuse ellu kutsutud toetuste abiga. Tegemist on igati mõistliku seaduseelnõuga, mida kutsun üles kõiki toetama. Aitäh!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti on vaba ja demokraatlik riik. Me oleme astunud kodanikkonna otsusega Euroopa Liitu ja osaleme aktiivselt kõikides protsessides, mis meie eluolu puudutavad. Puhtam õhk ja vähem saastamist on üks Euroopa Liidu prioriteete, eriti kui seda saab teha koos majandusliku kasuga. Fossiilsetest kütustest loobumine ja suundumine biomajanduse ja puhtama keskkonna poole on nii Eestile kui Euroopa Liidule ka majanduslikult kasulik, sest Euroopal on suhteliselt vähe fossiilseid kütuseid. Lisaks asuvad just CO2 emissiooni tekitavad taastumatud kütused diktatuuririikides, kes ohustavad meie elustiili ja harjumuspärast maailmakorda. Seaduseelnõu 667 reguleerib CO2 heidet Euroopa merelaevanduses ja käsitleb kõiki riike võrdselt. Loodetavasti võetakse see vastu Eestile parimal moel. Opositsiooni väited, et see on kuidagi ettevõtjatele kahjulik ja ebaõiglane, ei vasta õnneks tõele. Olud on selged ja sobivad kõigile suurematele Eesti laevandus[sektoris] tegutsevatele ettevõtetele. Direktiivi osaline ülevõtmine annab meie ettevõtetele kindluse, et konkurendid ka teistes liikmesriikides järgivad sarnaseid reegleid. Samas on võimalik vähendada makstavat tasu, kui [vähendatakse] emissioone, ja seda koos Eesti valitsuse [pakutavate] toetuste abiga. Tegemist on igati mõistliku seaduseelnõuga ja kutsun kõiki üles seda toetama. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel sõnavõtt koha pealt, Rain Epler, palun!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel sõnavõtt kohapealt, Rain Epler, palun!

Aitäh! Ja EKRE fraktsiooni nimel sõnavõtt koha pealt, Rain Epler, palun!

Ma nüüd pean ütlema, et ma nuppu küll ise teadlikult ei vajutanud. Nii et see pultide jama siin nüüd jätkub. Seaduseelnõu on muidugi halb ja igal juhul tuleb vastu hääletada, kui lühidalt öelda.

Pean ütlema, et ma nuppu küll ise teadlikult ei vajutanud. See pultide jama siin jätkub. Seaduseelnõu on muidugi halb ja igal juhul tuleb vastu hääletada, kui lühidalt öelda.

(Saalis räägitakse.) Ei soovi? Nii. Keskerakonna fraktsiooni nimel sõnavõtt kohapealt, Lauri Laats, palun!

(Saalis räägitakse.) Ei soovi? Nii. Keskerakonna fraktsiooni nimel sõnavõtt koha pealt, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kuna seda teemat on mitu korda siin käsitletud – täna on kolmas lugemine –, siis lihtsalt kordan lühidalt üle meie fraktsiooni mõtted. Me kindlasti ei saa olla seda meelt, et see eelnõu mingil viisil toetab meie ettevõtlust ja tagab selle jätkusuutlikkuse. Ma arvan, et see üleüldine suhtumine … Head sõbrad, ma siin püüan kõnet pidada. Aitäh! Sotsiaaldemokraadid alati segavad siin kõrval. Minu arust see suhtumine tuleks kindlasti tagaplaanile jätta. Me kuidagiviisi võib-olla mõtleme, et me siin ettevõtete … Ja jätkub see jutuajamine. Et meie ettevõtted konkureerivad siin Eesti-siseselt [oma]vahel. Tegelikult nad ammu seda ei tee, üks Kagu-Eesti ettevõte kindlasti konkureerib Hiina ettevõttega, kes on lihtsalt meie jaoks kliki kaugusel. Ehk siis me räägime loomulikult sellest, kuidas kogu see turundus üleüldiselt praegu [toimib]. Ja loomulikult see ei puuduta ju ainult Eestit, vaid kogu Euroopat, kes on endale päitsed pähe pannud kogu selle rohepapluse tõttu, ja see jätkub. See kindlasti globaalses mõttes meile head ei tee ja meie seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Kuna seda teemat on ju mitu korda käsitletud siin – täna on kolmas lugemine –, siis lihtsalt kordan üle lühidalt meie fraktsiooni mõtted. Me kindlasti ei saa olla seda meelt, et see eelnõu mingil viisil toetab meie ettevõtlust ja tagab selle jätkusuutlikkuse. Ma arvan, et see üleüldine suhtumine … Head sõbrad, ma siin püüan kõnet pidada. Aitäh! Sotsiaaldemokraadid alati segavad siin kõrvalt lihtsalt noh. Minu arust see suhtumine tuleks kindlasti tahaplaanile jätta. Me kuidagiviisi võib-olla mõtleme, et me siin ettevõtete … Ja jätkub see jutuajamine. Me nagu konkureerime siin Eesti-siseselt ettevõtete vahel. Tegelikult me ammu seda ei tee ja üks Kagu-Eesti ettevõte kindlasti konkureerib Hiina ettevõttega, kes on lihtsalt meie jaoks kliki kaugusel. Ehk siis me räägime loomulikult üleüldiselt, kuidas kogu see turundus praegu tegeleb. Ja loomulikult see ei puuduta ju ainult Eestit, vaid kogu Euroopat, kes on endale päised peale pannud läbi kogu selle rohepapluse, ja see jätkub. See kindlasti globaalmõttes meile nagu head ei tee ja meie seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Kuna seda teemat on mitu korda siin käsitletud – täna on kolmas lugemine –, siis lihtsalt kordan lühidalt üle meie fraktsiooni mõtted. Me kindlasti ei saa olla seda meelt, et see eelnõu mingil viisil toetab meie ettevõtlust ja tagab selle jätkusuutlikkuse. Ma arvan, et see üleüldine suhtumine … (Saalis räägitakse.) Head sõbrad, ma siin püüan kõnet pidada. Aitäh! Sotsiaaldemokraadid alati segavad siin kõrval. Minu arust see suhtumine tuleks kindlasti tagaplaanile jätta. Me kuidagiviisi võib-olla mõtleme, et meie ettevõtted … Ja jätkub see jutuajamine! Et meie ettevõtted konkureerivad siin Eesti-siseselt [oma]vahel. Tegelikult nad ammu seda ei tee, üks Kagu-Eesti ettevõte kindlasti konkureerib Hiina ettevõttega, kes on meie jaoks lihtsalt kliki kaugusel. Ehk siis me räägime loomulikult sellest, kuidas kogu see turundus üleüldiselt praegu [toimib]. Ja loomulikult see ei puuduta ju ainult Eestit, vaid kogu Euroopat, kes on endale päitsed pähe pannud kogu selle rohepapluse tõttu, ja see jätkub. See kindlasti globaalses mõttes meile head ei tee ja meie seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 667 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 667 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 667 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuse osaline ülevõtmine) eelnõu 667. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduseelnõu poolt oli 49 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.