Tervisekassa puudujääk

Aga liigume edasi. Ja tänane viies küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on Tervisekassa puudujääk. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aga liigume edasi. Tänane viies küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on Tervisekassa puudujääk. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Räägime Tervisekassast. Tervisekassa eelarveprognoosid näitavad süvenevat defitsiiti. Tervisekassa eelarvepositsioon käesoleval aastal on miinus 167,6 miljonit eurot. Järgmisel, 2026. aastal on miinus 177,6 miljonit eurot, 2027. aastal on miinus 225 miljonit eurot ja 2028. aastal on prognoositav [näitaja] miinus 254,2 miljonit eurot. Jaotamata tulem saab otsa aastaks 2028, seda lihtsalt enam ei ole. Aastal 2028 on jaotamata tulemi ja reservide jääk kokku miinus 148,4 miljonit eurot. Milline on teie kui vastutava valdkonnaministri ja Tervisekassa nõukogu esimehe konkreetne plaan selle kriitilise finantsolukorra lahendamiseks? Kuidas tagada Tervisekassa jätkusuutlik tegutsemisvõime ja Eesti inimestele vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus? Ja milliseid konkreetseid meetmeid ja ajakava näeb ministeerium ette, et tulevikus selliseid defitsiite vältida?

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Räägime Tervisekassast. Tervisekassa eelarveprognoosid näitavad süvenevat defitsiiti. Tervisekassa eelarvepositsioon käesoleval aastal on –167,6 miljonit eurot. Järgmisel, 2026. aastal on miinus 177,6 miljonit eurot, 2027. aastal on miinus 225 miljonit eurot ja 2028. aastal prognoositav tulem on –254,2 miljonit eurot. Jaotamata tulem saab otsa aastaks 2028 ja seda lihtsalt enam ei ole. Aastal 2028 on jaotamata tulemi ja reservide jääk kokku –148,4 miljonit eurot. Milline on teie kui vastutava valdkonnaministri ja Tervisekassa nõukogu esimehe konkreetne plaan selle kriitilise finantsolukorra lahendamiseks? Kuidas tagada Tervisekassa jätkusuutlik tegutsemisvõime ja Eesti inimestele vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus ja milliseid konkreetseid meetmeid ja ajakava näeb ministeerium ette, et tulevikus selliseid defitsiite vältida?

Aitäh küsimuse eest! See on olnud ka minu esmane prioriteet, kui ma olen tegelenud Tervisekassaga. Needsamad eelarvepositsioonid on olnud meile teada juba päris pikka aega. Ja ma küsisin Tervisekassa juhilt juba siis, kui ma olin siin Riigikogu liige, kuidas plaanitakse need probleemid lahendada. Toonase ministri sõnul oli ainus viis lahendada need sellega, et panna lihtsalt raha juurde Tervisekassasse. Arstina ma aga tean, et tervisesüsteemis on väga palju selliseid kulusid, mis ei ole päris põhjendatud. Ja seda tegelikult kogevad ka inimesed, kui nad lähevad näiteks eriarsti juurde. Nagu me oleme nüüd selgeks teinud, umbes kolmandikul juhtudel satutakse vale eriarsti juurde. Aga selle eest ju tegelikult Tervisekassa ikkagi maksab visiiditasu. Ja on veel muidki erinevaid kohti. Näiteks on aastal 2023 tehtud laboriteenuste analüüs, kus on leitud, et umbes 20% laborihindadest ei ole päriselt põhjendatavad. Nii et selliseid kokkuhoiukohti tegelikult on. Lisaks me peame vaatama üle selle, kuidas Eesti tervishoiuvõrk toimib, kas näiteks haiglates peavad olema just need teenused, mida seal praegu pakutakse. Siin ma ei saa haiglaid süüdistada, aga haiglad loomulikult valivad endale osutamiseks sellised teenused, mida nad peavad kasumlikumaks, ja neid osutatakse rohkem. Haiglatel on seaduse järgi kohustus pakkuda kindlaid teenuseid, seda nad teevad, aga kus vähegi võimalik on, nad saavad lisateenustega teenida juurde, et katta näiteks puudujääki kuskil mujal. See rahastamine tegelikult ei ole üldse läbipaistev. Ja kui minust sai ministrina Tervisekassa nõukogu esimees, siis see oli üks esimesi asju, mis ma ütlesin ka Tervisekassale, et see olukord peab muutuma. Esiteks, rahastamine peab läbipaistev olema, kulud peavad olema põhjendatud, tervishoiusüsteem tuleb korrastada. Sellega me olemegi hakanud tegelema. Tervisekassa eelarvepositsioonid on nüüd muutunud, eelarve me avalikustame vist järgmine nädal, eks ole. Siis on kõik täpsemalt näha, aga praeguste hinnangute järgi aastal 2029 on nende prognooside järgi üle 200 miljoni euro ikkagi veel reservis alles. Kas see on ka realistlik ellu viia? Tervisekassa ütles jah, aga täpsemalt, mida see sisaldab, saame me teada nõukogu oktoobrikoosolekul.

Aitäh küsimuse eest! See on olnud ka minu esmane prioriteet, kui ma olen tegelenud Tervisekassaga, ja needsamad eelarvepositsioonid on olnud meile teada juba päris pikka aega. Ja seda ma küsisin Tervisekassa juhilt juba siis, kui ma olin siin Riigikogu liige, et kuidas plaanitakse need lahendada. Toonase ministri sõnul oli ainus viis lahendada need sellega, et panna lihtsalt raha juurde Tervisekassasse. Arstina ma aga tean, et tervisesüsteemis on väga palju selliseid kulusid, mis ei ole päris põhjendatud. Ja seda tegelikult kogevad ka inimesed, kes näiteks, kui nad lähevad eriarsti juurde, siis nad on, oleme nüüd selgeks teinud, et umbes kolmandikul juhtudel satuvad nad vale eriarsti juurde, ja selle eest ju tegelikult Tervisekassa ka maksab ju visiiditasu. Ja on veel erinevaid, erinevaid kohti. Näiteks on ka leitud, tehtud aastal 2023 laboriteenuste analüüs, kus on leitud, et umbes 20% nendest laborihindadest ei ole päriselt põhjendatavad. Selliseid kokkuhoiukohti tegelikult on. Lisaks me peame vaatama üle selle, kuidas Eesti tervishoiuvõrk toimib, kas näiteks haiglates peavad olema just need teenused, mida seal praegu pakutakse. Sest siin ma ei saa ka haiglaid süüdistada, aga haiglad loomulikult valivad endale osutamiseks sellised teenused, mida nad peavad kasumlikumaks, ja neid osutatakse rohkem. Haiglatel on seaduse järgi kohustus pakkuda kindlaid teenuseid, seda nad teevad, aga sealt kus vähegi võimalik, nad saavad lisateenustega teenida juurde, et katta näiteks puudujääki kuskilt mujalt jälle, kus on puudu. See rahastamine tegelikult ei ole üldse läbipaistev. Ja kui minust sai Tervisekassa nõukogu esimees ministrina, siis see oli üks esimesi asju, mida ma ütlesin ka Tervisekassale, et see olukord peab muutuma. Esiteks, rahastamine peab läbipaistev olema, kulud peavad olema põhjendatud, tervishoiusüsteem tuleb korrastada. Sellega me olemegi hakanud tegutsema. Tervisekassa eelarvepositsioonid on nüüd muutunud, need me avalikustame vist kas järgmine nädal, eks ole, eelarve, jah, siis on need täpsemalt näha, aga praeguste hinnangute järgi aastal 2029 on nende prognooside järgi üle 200 miljoni euro ikkagi veel reservis alles. Kas see on ka realistlik ellu viia? Tervisekassa ütles jah, aga täpsemalt, mida see sisaldab, saame me teada nõukogu oktoobri koosolekul.

Suur tänu! Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eriarstiabi järjekord on hea teema ja natuke on sellest juba räägitud. Eestis on OECD võrdluses ühed pikimad eriarstiabi järjekorrad. Samuti on mitmel pool Eestis puudu perearstidest. Samal ajal Tervisekassa eelarve on järjest sügavamal miinuses. See tekitab küsimuse, miks raha kulub, kuid patsiendid ei pääse arsti vastuvõtule. Prognoos lähiaastateks järjest halveneb ja varsti on ligi 1000 arsti tänasega võrreldes vähem. Arvestades, et Tervisekassa kulud kasvavad, kuid inimeste ligipääs arstiabile ei parane, milliseid konkreetseid meetmeid on plaanis rakendada ravijärjekordade lühendamiseks, et tervisemuredega inimene ei tunneks vaevusi mitmeid-mitmeid aastaid, enne kui arsti uksest sisse lastakse? Ja kuidas tagatakse, et lisaraha ei lähe üksnes süsteemi aukude lappimiseks, vaid reaalselt patsientideni jõudvate teenuste parandamiseks?

Aitäh! Lugupeetud minister! Eriarstiabi järjekord on hea teema ja natuke sellest juba on räägitud. Eestis on OECD võrdluses ühed pikimad eriarstiabi järjekorrad. Samuti on mitmel pool Eestis puudu perearstidest. Samal ajal Tervisekassa eelarve on järjest sügavamal miinuses. See tekitab küsimuse, miks raha kulub, kuid patsiendid ei pääse arsti vastuvõtule. Prognoos lähiaastatel järjest halveneb ja varsti on ligi 1000 arsti tänasega võrreldes vähem. Arvestades, et Tervisekassa kulud kasvavad, kuid inimeste ligipääs arstiabile ei parane, milliseid konkreetseid meetmeid on plaanis rakendada ravijärjekordade lühendamiseks, et tervisemuredega inimene ei tunneks vaevusi mitmeid-mitmeid aastaid, enne kui arsti uksest sisse lastakse? Ja kuidas tagatakse, et lisaraha ei lähe üksnes süsteemiaukude lappimiseks, vaid ka reaalselt patsentideni jõudvate teenuste parandamiseks?

Aitäh teile! Väga hea küsimus, mida olen ka mina esitanud siinsamas Riigikogu liikmena mitu aastat, nagu ma juba mainisin. Ja ma esitasin selle ka esimeste seas, kui ma jõudsin Tervisekassa nõukokku. Mis siis plaanis on? Esiteks, järjekord perearsti juurde. Ma arvan, et te mõtlete pigem üleüldisi arstiabi järjekordi. Tavaliselt rahvusvahelises mõõtmes ei mõõdeta eraldi perearstijärjekordi, kuna tervishoiusüsteemid on väga erinevad. Järjekorra pikkus on tegelikult üks kvaliteedi näitaja. Järjekord ei peaks olema [ainus], mille järgi me otsustame, kas arstiabi on kättesaadav või ei ole. Tõin enne näite vale arsti juurde sattunud patsiendist. Isegi kui see järjekord oli väga lühike, see inimene abi ei saanud. Seetõttu me ei saa öelda, et järjekord on ainus oluline faktor. Olulised faktorid on ka kvaliteet ja kõik muu. Mida on plaanis teha? Jah, Tervisekassa [eelarve]defitsiidi suurenemise foonil on seda olulisem keskenduda just perearstiabi tugevdamisele. Sellele keskendub ka Tervisekassa järgmiste aastate arengukava. Seda ei ole veel avalikustatud, see saab aasta lõpuks valmis. Perearstiabi tugevdamine on üks selle eesmärke. Ja miks just see on vajalik: kui me suudame pakkuda võimalikult palju abi perearsti tasandil, siis tegelikult nii inimese enda jaoks tervise mõttes kui ka riigi jaoks rahalises mõttes, maksumaksja jaoks rahalises mõttes tuleb kokku võttes see palju odavam. See aitab tegelikult ka defitsiiti vähendada. Loomulikult see lahendus ei ole kiire ja ei saa ellu viidud homme, aga tendents on selline. Ja teine osa on see, et kui me integreerime omavahel sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi, siis väga paljude riikide kogemused on näidanud väga olulist kulude vähenemist ja inimeste tervise paranemist. Me üritame või no õigemini ei ürita, vaid oleme juba viimas läbi reformi. Praegu see on väljatöötamiskavatsuse tasandil. Kuulame ära inimeste tagasiside ja vastavalt sellele kohandame oma tegevusi. Jaa, see on minu mure ka ja selle rahastusprobleemiga me tegeleme aktiivselt.

Aitäh teile! Väga-väga hea küsimus, mida olen ka mina esitanud siinsamas Riigikogu liikmena mitu aastat, nagu ma juba mainisin, ja mille ma esitasin ka esimeste seas, kui ma jõudsin Tervisekassa nõukokku. Mis siis plaanis on? Esiteks järjekord perearsti juurde. Ma arvan, et te mõtlete pigem üleüldisi arstiabi järjekordi. Tavaliselt ei mõõdeta eraldi perearstijärjekordi rahvusvahelises mõõtmes, kuna tervishoiusüsteemid on väga erinevad. Järjekorra pikkus on tegelikult üks kvaliteedi näitaja. Järjekord ei peaks olema see, mille järgi me otsustame, kas arstiabi on kättesaadav või ei ole. Tõin enne näite vale arsti juurde sattunud patsiendist. Isegi kui see järjekord on väga lühike, see inimene abi ei saanud. Seetõttu me ei saa öelda, et järjekord on ainus oluline faktor. Olulised faktorid on ka kvaliteet ja kõik muu. Mida on plaanis teha? Jah, Tervisekassa defitsiidi suurenemise foonil on veel seda olulisem meil keskenduda just perearstiabi tugevdamisele. Sellele keskendub ka Tervisekassa järgmiste aastate arengukava. Seda ei ole veel avalikustatud, see saab aasta lõpuks valmis. Perearstiabi tugevdamine on üks selle eesmärke. Ja miks just see on vajalik, on see, et kui me suudame pakkuda võimalikult palju abi perearsti tasandil, siis tegelikult nii inimese enda jaoks tervise mõttes kui ka riigi jaoks rahalises mõttes, maksumaksja jaoks rahalises mõttes tuleb kokku võttes see palju odavam. See aitab tegelikult ka defitsiiti vähendada. Loomulikult see lahendus ei ole kiire ja ei saa ellu viidud homme, aga tendents on selline. Ja teine osa on see, et kui me integreerime omavahel sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi, siis ka seal väga paljude riikide kogemused on näidanud väga olulist kulude vähenemist ja inimeste tervise paranemist. Üritame, no mitte me ei ürita, vaid me oleme viimas läbi reformi, praegu see on väljatöötamiskavatsuse tasandil. Kuulame ära inimeste tagasiside ja vastavalt sellele kohandame ka oma tegevusi. Jaa, see on minu mure ka ja selle rahastusprobleemiga me tegeleme aktiivselt.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand. Palun!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, riigi eelarvestrateegia läbirääkimised teil aktiivselt käivad. Mõne nädala eest olid sellised väga joviaalsed meeleolud, kuidas on järsku leitud rahapada ja sajad miljonid üle. Tänaseks vist on ikka see selgus kõikidele jõudnud, et tegemist oli ühekordse erakorralise tuluga riigieelarve protsessis. Aga mul on väga konkreetne küsimus. Kas te olete riigi eelarvestrateegia kõnelustel viinud ettepaneku eraldada Tervisekassale täiendavaid vahendeid selleks, et arstid pääseks kiiremini arsti juurde? Te räägite süsteemisisesest kokkuhoiust. Väga nõus, et ka seal on võimalusi. Ma teen igaks juhuks pausi, siis te kuulete, mis ma küsin ka. Ka selles süsteemis kindlasti on veel võimalusi asju paremini teha, aga ma julgen väita, et te räägite suurusjärkudest kümnetest miljonitest heal juhul, mitte sadadest miljonitest, mis täna on puudu ja mis takistavad inimeste kiiremat ja paremat arstiabi juurdepääsu.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, riigi eelarvestrateegia läbirääkimised teil aktiivselt käivad. Mõne nädala eest olid sellised väga joviaalsed meeleolud, et järsku on leitud rahapada ja sajad miljonid on üle. Tänaseks vist on ikka kõikideni jõudnud selgus, et tegemist oli ühekordse erakorralise tuluga riigieelarve protsessis. Aga mul on väga konkreetne küsimus. Kas te olete riigi eelarvestrateegia kõnelustel teinud ettepaneku eraldada Tervisekassale täiendavaid vahendeid selleks, et inimesed pääseks kiiremini arsti juurde? Te räägite süsteemisisesest kokkuhoiust. Väga nõus, et ka seal on võimalusi. Ma teen igaks juhuks pausi, siis te kuulete, mis ma küsin ka. Ka selles süsteemis kindlasti on veel võimalusi asju paremini teha, aga ma julgen väita, et te räägite suurusjärkudes kümnetest miljonitest heal juhul, mitte sadadest miljonitest, mis täna on puudu ja mis takistavad inimeste kiiremat ja paremat juurdepääsu arstiabile.

Aitäh küsimuse eest! See rahapaja jutt on natuke ennatlik. Valitsuse liikmed on siin ka seda juba eelnevalt selgitanud. Ja ma ei ütleks, et need meeleolud on olnud joviaalsed, pigem on olnud need meeleolud väga töised, kus me oleme väga vaadanud, kui palju Eesti riik saab endale lubada ja kust raha tuleb. Mitte nii, et me lihtsalt, nagu ütles kolleeg Jevgrafov, valame raha aukude täitmiseks. Kui me räägime sõelast, läbi mille voolab liiv näiteks … Ma võrdleksingi Tervisekassa eelarvet kohati sellise aukliku mingisuguse potiga. Kui me valame sinna juurde liiva, siis sealt ju me ei saa seda potti kunagi täis. Meil on vaja need augud enne kinni lappida. Minu eesmärk ongi need augud enne kinni lappida. Ja siis kindlasti ma olen nõus, raha on juurde vaja tervishoidu. Aga kust see raha täpselt tuleb, on teil pakkuda lahendusi? Hetkel Arenguseire Keskuses on käimas uuring. Jaa, teil on lahendused seina seest, riigieelarvest, ma saan aru. Maksutõusudest, pakute? Sotsid, ma tean, vähemalt eelmine minister pakkus, et tuleb tõsta makse selleks, et tervisesse raha juurde saada. Aga Arenguseire Keskuses on praegu käimas analüüs, põhjalik analüüs, mis võimaldab hinnata, kas eraraha Eestis, just Eesti kontekstis aitaks meid Tervisekassa eelarve täitmisel ja kas see parandaks arstiabi. Miks inimesed täna arsti juurde ei saa, on sellepärast, et arste on vähe ja õdesid on vähe, aga me ei ole suutelised ostma arste juurde, me peame neid koolitama juurde ja võib-olla tooma süsteemi tagasi need, kes on ära läinud. See ei ole päris nii lihtne, et raha juurde ja kohe on arstiabi kättesaadavam. Ei ole nii! Kahjuks need süsteemid ei tööta. Seda on näidanud näiteks OECD raport. Seda on näidanud OSKA uuring ja nii edasi. Ministeeriumis on käimas praegu HEROES programm, mille käigus hinnatakse, kuidas tervishoidu inimesi juurde tuua, kui palju me saame koolitades, kui palju me saame ümberõpet soodustades, kui palju inimesi meditsiinisüsteemi tagasi kutsudes. Perearsti koolitamiseks kulub 6 + 4 aastat, see on kümme aastat. Ja me võtame aastas residentuuri, see aasta võeti 42 inimest. Ja meil on puudu palju rohkem. Meil on vaja mõelda välja, kuidas me ikkagi arstiabi saame. Praegu on arutusel ka see, kuidas üldarste paremini ära kasutada perearstikeskustes. Lahendusi on, aga lahendus selles kontekstis kindlasti ei ole "raha juurde". Ja kui on vaja raha juurde, siis me peame täpselt teadma, kuhu. Arstiabi järjekordi lisaraha üldse ei pruugi lühendada.

Aitäh küsimuse eest! See rahapaja jutt on natuke ennatlik. Valitsuse liikmed on siin seda ka juba selgitanud. Ja ma ei ütleks, et need meeleolud on olnud joviaalsed, pigem on meeleolud olnud väga töised. Me oleme väga hoolega vaadanud, kui palju Eesti riik saab endale lubada ja kust raha tuleb. Mitte nii, et me lihtsalt, nagu ütles kolleeg Jevgrafov, valame raha aukude täitmiseks. Kui me räägime sõelast, läbi mille voolab liiv näiteks … Ma võrdleksingi Tervisekassa eelarvet mingisuguse aukliku potiga. Kui me valame sinna liiva juurde, siis me ei saa seda potti kunagi täis. Meil on vaja need augud enne kinni lappida. Minu eesmärk ongi need augud enne kinni lappida. Ja siis ma olen kindlasti nõus, et raha on tervishoidu juurde vaja. Aga kust see raha täpselt tuleb? On teil pakkuda lahendusi? Hetkel on Arenguseire Keskuses käimas uuring. Jaa, teil on lahendus, et seina seest ehk riigieelarvest, ma saan aru. Maksutõusudest, pakute? Sotsid arvavad – ma tean, et vähemalt eelmine minister pakkus seda –, et tuleb tõsta makse, et tervisesse raha juurde saada. Aga Arenguseire Keskuses on praegu käimas põhjalik analüüs, mis võimaldab hinnata, kas eraraha just Eesti kontekstis aitaks meid Tervisekassa eelarve täitmisel ja kas see parandaks arstiabi. Miks inimesed täna arsti juurde ei saa, on sellepärast, et arste on vähe ja õdesid on vähe. Me ei ole suutelised arste juurde ostma, me peame neid juurde koolitama ja võib-olla tooma süsteemi tagasi need, kes on ära läinud. See ei ole päris nii lihtne, et raha juurde, ja kohe on arstiabi kättesaadavam. Ei ole nii! Kahjuks need süsteemid ei tööta. Seda on näidanud näiteks OECD raport. Seda on näidanud OSKA uuring ja nii edasi. Ministeeriumis on käimas praegu programm HEROES, mille käigus hinnatakse, kuidas tervishoidu inimesi juurde tuua, kui palju me saame koolitades, kui palju me saame ümberõpet soodustades, kui palju inimesi meditsiinisüsteemi tagasi kutsudes. Perearsti koolitamiseks kulub 6 + 4 aastat, see on kümme aastat. Ja see aasta võeti residentuuri 42 inimest. Meil on puudu palju rohkem. Meil on vaja välja mõelda, kuidas me ikkagi arstiabi [edendame]. Praegu on arutusel ka see, kuidas üldarste paremini ära kasutada perearstikeskustes. Lahendusi on, aga lahendus selles kontekstis kindlasti ei ole "raha juurde". Ja kui on vaja raha juurde, siis me peame täpselt teadma, kuhu. Arstiabi järjekordi lisaraha üldse ei pruugi lühendada.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.