Rail Baltic

Tänane seitsmes küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on Rail Baltic. Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Kas Rail Balticu raudteed mööda saab 2030. aastal sõita rongiga Tallinnast Varssavisse?

Mina teen kõik selleks, et saaks.

Nüüd ma pean tegema Rain Eplerile komplimendi. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõige 4 ütleb väga selgelt, et küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Nii küsimus kui ka vastus – tunnustus ka härra peaministrile! – olid tõepoolest meie kodu- ja töökorra seaduse kohased. Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, kõigepealt aitäh komplimendi eest! Kuigi pean teile tegema vastu märkuse. Ma kasutan aega, mu järgmine küsimus on ka lühike. Te mulle protseduuriliseks sõna ei andnud, aga näete, jälle kasutate enda võimupositsiooni, et ise protseduuriliselt sõna võtta. Aga nüüd lähen asja sisu juurde. Peaminister, küsimus otseselt ei olnud selle kohta, mida teie teete. Küsimus oli sootuks veel lihtsam: kas saab sõita Varssavisse või ei saa? Seda täpsustuseks. Riigikogus käis hiljaaegu külas kolleeg Läti parlamendist, kes väga kindlalt väitis, et see ei ole võimalik, sest Läti lõigul on maid omandamata, projekteerimist ei ole tehtud paljudel lõikudel ja nii edasi. Aga see ei olnud veel küsimus. Nüüd tuleb lihtne küsimus: kas see Läti parlamendiliige valetas meile, et Läti lõik ei saa valmis?

Suur tänu! Enne, kui te vastate, härra peaminister, Rain Eplerile lihtsalt kommentaariks: me astume siin kõik koos samme parlamentaarse kultuuri parandamiseks. Aga palun, härra peaminister!

Aitäh, hea parlamendi esimees! Aitäh, hea küsija! Minagi tunnustan kõiki, kes parlamentaarset kultuuri muudkui parandavad. Kohe tuleb suvi ja sügisel paraneb see jälle kindlasti edasi. Mis puudutab Rail Balticut, siis kuna te küsisite pikemalt, ma vastan nüüd ka veidi pikemalt. Rail Baltic on ülioluline taristuühendus, Eestil on olnud juba Lennart Mere ajast unistus, et meil oleks kvaliteetne ühendus Euroopa südamesse. Ka kuuluvus ruumilises mõttes on ülioluline – et meie kaubavahetus ei oleks mitte itta, vaid põhjast lõunasse, see on soomlastele oluline ja ka poolakatele oluline. Nii Euroopa riigijuhid kui ka, võin kinnitada, Eesti valitsus, peaminister, taristuminister ja kõik ministrid, kelle valdkonda see puudutab, ning Rail Balticu eest vastutavad inimesed teevad kõike selleks, unustamata ka erasektorit, [teevad oma parima], sest Eestis, oleme siiski ausad, meil ei ole kombeks ennast kiita, aga me oleme Rail Balticu ehitamisel küll kõige tublimad. Kolmandik trassist on juba ehituses. 2026. aasta lõpuks on peaaegu kogu trass erinevate töödega kaetud. Hiljuti toimus meil kolme Balti riigi peaministrite kohtumine. Seal Leedu kinnitas, et nemad jõuavad õigeks ajaks valmis, ja Läti peaminister kinnitas nii minule kui Leedu peaministrile: ta teeb kõik selleks, et põhitrass saaks õigeks ajaks valmis. Ta möönab, et see on raske, see on keeruline, see on väga suur objekt, mis nõuab palju raha. Meie aitame kaasa sellega, millega suudame. Ja naljaga pooleks, aga võib-olla ka mitte tingimata naljaga pooleks, ma pakkusin, et kuna Eesti poolel me suudame seda ehitada pea kaks korda odavamalt ja oluliselt kiiremini, siis kui nad peaksid meie abi vajama, ma olen kindel, et meie Rail Balticu ettevõtted, eraettevõtjad, on nõus seda andma – loomulikult nende kulude ja kirjadega. Nii et veel kord kinnitan: kõik, kes asjasse puutuvad, teevad selleks kõik, et see valmis saaks. Ja meie Eestimaal teeme selle, mille eest me saame vastutada, ehk Eesti trassi kindlasti ära.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ministrid! Ilusat Eesti lipu päeva kõigepealt! Ja tõepoolest, tükk aega Eesti liputeemaks on olnud Rail Baltic. Loodame, et see tõepoolest õnnestub ja saab lõpuks saab valmis ning et inimesed näevad selles tulevikus mobiilsuses suurt võitu, ja mitte ainult inimesed, vaid ka ettevõtted. Samal ajal me teame, et sõjalise mobiilsuse raha on tulemas Euroopast, ka riigieelarvesse, et meie taristuid parandada, ka selleks, kui peaks olema hädavajadus sõjaväge liigutada, evakuatsiooni korraldada. See on reaalsus, millega me peame tegelema. Ma saan aru, et üks objekt, mis läheb plaanipäraselt töösse, on Papiniidu sild. Samal ajal seal kõrval on ära projekteeritud ka Rail Balticu sild kahe eraldi sillana. Ma mäletan, et omal ajal see oli üsna suur teema Pärnu linna sees, sellepärast et seal on kõrguste vahe, ja kui Rail Balticu silda planeeriti, siis see tekitas eraldi väga kõrge mulde ühe Raeküla ristmiku peale, mis omakorda tekitas järjekordse probleemi. Alles hiljuti kohtusime. Võib-olla see on ka üks koht, kus uuesti sõlmena vaadata üle ja projekteerida maanteesild ja raudteesild koos. Võib-olla see on ka üks kokkuhoiukoht, kus Rail Balticus on võimalik saada säästu, sest eraldi tegemine tegelikult [ei ole mõistlik]. Papiniidu silla vajadust toona ei nähtud, eks ole, ja ka rahalisi vahendeid ette ei nähtud maantee silla kontekstis. Äkki valitsus võiks selle korra ette võtta ja vaadata selge pilguga üle?

Jah, aitäh, hea küsija! Ma võtan selle mõttekäigu kaasa ning edastan asjaomastele, kes tegelevad maanteede ja sildade projekteerimisega. Valitsus, nagu te teate, teeb suuri otsuseid, mis puudutavad ajakava, rahastust ja kõike muud. Konkreetsete üksikobjektide üle otsustavad eeskätt taristu valdajad näiteks kas Transpordiametis või Rail Balticus. Ma annan neile kindlasti selle mõtte edasi. Kui on hea idee, siis loodan, et nad kasutavad seda. Aga nad ise otsustavad.

Suur tänu! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.