Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) esimene lugemine

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. See on samuti selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama tagasi rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Nii, Jürgen tuleb. Sa ütlesid eelmine kord, et siin ma seisan – ei-ei, tule-tule! – ja lause teine pool oli: ja teisiti ma ei saa. (Naerab.) Ole hea, Jürgen!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Siia ma tulin, sest teisiti ma ei tohi. Ja seekord olen siin selleks, et esitleda Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Rahapesu teema on meil poliitiliselt väga kuum olnud. Mul on olnud sellega isiklik side, sellepärast ma seda meenutan. Mind on palju süüdistatud, et minu ajal toimus Eestis rahapesu. Ma siiski täpsustan, et rahapesu on üldine paratamatus kogu maailmas, mille vastu tuleb võidelda, nii nagu kuritegevusega üldiselt. Mina saan enda arvele kanda selle, et 2014. aastal oli meil sisuliselt ära kirjeldatud Danske panga risk. Mina ministrina ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena võin olla uhke, et minu inspektsioon tegelikult auditiga Danske panga riskid avastas. Ja see protsess viis juba aasta pärast Danske panga ärasaatmiseni Eestist. See on Eesti rahapesutõrje triumf. Rahapesu Andmebüroo oli toona üsna jõuetu, venelased ei teinud koostööd ja praktika oli ajalooliselt selline, et kahtluste korral tuli tõestada algne kuritegu. Seda aga tõestada ei saa, kui otsad lähevad välismaale ja teine pool ei tee koostööd. Uus rahapesu tõrjumise praktika, mille paar aastat varem oli rahvusvaheliselt heaks kiitnud vastav organisatsioon FATF, lubas läheneda rahapesule riskipõhiselt, hinnata, kas pankade riskiisu ja sisemine järelevalve on kooskõlas. Üldiselt on mind siiamaani süüdistatud umbes kord nädalas: kuidas ikka minister Ligi ei näinud, mis pankades toimus. Endiselt minister Ligi ei näe seda, ka järelevalve siiamaani ei istu pangaülekannete otsas, rääkimata poliitikutest. Aga sellise üldise äripraktika või ärimudeli järgi hinnatakse, kas järelevalve on piisav ja kas pank tunneb oma kliente piisavalt. Danske pank võttis teadlikult väga suuri riske ja oma kliente tunda pigem ei tahtnud. Ja sellega on praeguseks, kui aastast 2018 on möödas [hulk] aastaid, hakkama saanud ka Danske pank ise, et ta on oma ärimudeli suhtes kriitiline olnud. On inimesi lahti lastud, on muudetud äristrateegiat. Aga Eesti oli siin pioneer. Nii et oleme uhked oma riigi üle. See ei ole minu isiklik teene, see on lihtsalt üks kaitsekõne Eesti riigile, mida mul on olnud au teenida vastutavatel ametikohtadel. Nii. Meil oli ka Euroopa pangandusjärelevalve tagantjärele sel teemal ja meie rahapesu tõkestamise süsteemid tegelikult said kõrge hinnangu. Etteheited lükati tagasi. Ka MONEYVAL-i 2023. aasta hinnang meile oli positiivne. Edasi. Rahapesu regulatsioonis on meil alluvuskorda muudetud. Praeguseks on rahandusministri roll mitte ainult nõukogu kaudu juhtida Finantsinspektsiooni – see ei tähenda otsest järelevalvamist –, vaid Rahandusministeeriumi alla on toodud ka Rahapesu Andmebüroo. Sellega on meil järelevalve kvaliteet oluliselt paranenud. Ja nüüd selle seadusega tehtavatest muudatustest. Esiteks reformime rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni tööd. See oli veel üks etteheide mulle, et ma justkui ei osalenud selles töös. Aga selle komisjoni tõhusus on olnud üsna mõõdukas, see on olnud pigem keskastme ametnike kokkusaamise koht ja minister ei olekski tegelikult pidanud seal juhtival kohal olema. Üks harv külaline rahanduskomisjonis teeb mulle regulaarselt seda etteheidet, aga ma küll ei arva, et see komisjon peaks samamoodi edasi töötama, et minister kuulab, kuidas keskastme ametnikud erinevates ministeeriumites töötavad. Aga me muudame seda nüüd selle eelnõuga. Teiseks sätestame täpsemalt, kuidas toimub ettevõtte juhtorganitega seotud isikute sobivuse hindamine. Kolmandaks reguleerime täpsemalt tegelike kasusaajate andmekogu, et tagada andmete õigsus. Neljandaks anname Rahapesu Andmebüroole õiguse andmete masintöötlemiseks, millest räägin natukene pikemalt. Kehtiv seadus annab Rahapesu Andmebüroole õiguse pääseda juurde kõikidele andmekogudele, mida tal on vaja, et rahapesu tõkestada, alustades tema enda andmekogust ja lõpetades Maksu- ja Tolliameti andmekoguga. Nende õigus andmekogudele juurde pääseda peab loomulikult lai olema. Seda näevad ette nii rahvusvahelised standardid kui ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise aktid. Ja olgu üle korratud, et Rahapesu Andmebürool tegelikult ei ole olnud nendele andmetele juurdepääsu, ka nende süüdistamine on olnud ülearune, Eestit asjata määriv. Nad on ikkagi toetunud ainult pankade endi antud andmetele ja selles mõttes nad olid minevikus üsna jõuetud. Nüüd tuleb tegelikult nende võimekust tõsta. Rahapesu on muutunud aina keerulisemaks. Enam ei ole võimalik rahapesijaid tuvastada ühe panga maksetehingute põhjal. Kurjategijad avavad kontosid erinevates pankades, loovad rahvusvaheliselt, piiriüleselt lõputult variettevõtteid ja kasutavad fiktiivseid isikuid. Nii et igal juhul üksikute kaasuste avastamine on teinekord aastatepikkune töö ja mitte tingimata väga tõhus. Seetõttu peame Rahapesu Andmebüroo õigusi suurendama. See annab riigile võimaluse tuvastada juhtumeid, kui need toimuvad, ja aru saada, kui riskid kogunevad. Selle eelnõu kohaselt ei anta Rahapesu Andmebüroole ligipääsu uutele andmetele. Eelnõu annab andmebüroole õiguse töödelda olemasolevaid andmekogusid koosmõjus ja massina. Ka anname andmebüroole õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas tekstitöötlus- ja andmekaeve[meetodeid]. Eelnõus on sätestatud ka tagatised andmete töötlemiseks, need oleme läbi rääkinud näiteks Andmekaitse Inspektsiooniga. Olgu rõhutatud, et andmeid saab töödelda ainult pseudonüümitult. See tähendab, et tegemist on massandmetega, et Rahapesu Andmebüroo kätte jõudes ei ole need isikustatavad. Rahapesu tõkestamiseks ei ole oluline, kes on isik, vaid oluline on isiku tema käitumismuster ja selle tegevuse võimalik vastamine rahapesu tunnustele. Andmeid saab isikustada vaid rahapesu kahtluse olemasolul ning selleks peavad loa andma kaks sõltumatut isikut, sealhulgas andmebüroo andmekaitsespetsialist. Kaalusime ka andmete anonüümimise võimalust. Anonüümimine muudaks andmete isikustamise võimatuks. Selline õigus aga riivaks isikute õigusi rohkem, sest rahapesu kahtluse ilmnemisel peaksime hakkama konkreetset käitumist otsima ka asjasse mittepuutuvate isikute andmeid töödeldes. Veel kord: uusi juurdepääse eelnõu andmebüroole ei anna, erasektorilt lisaandmeid koguma ei hakata ning täiendavat koormust erasektorile ei tule. Me prognoosime, et riigi täiendav võimekus ja abi rahapesu tuvastamisel võiks vähendada erasektori, sealhulgas pangasektori soovi olla klientidelt andmete küsimisel ülikarm, mille kohta on viimastel aastatel nurinat tekkinud. Praegu on vastutus väga suuresti just pankadel ja sellepärast nad on väga mures nii oma mainekahju, pangariskide kui ka pangajuhtide isiklike riskide pärast, juhul kui mingi viga tuleb. Pankadel on hiigelsuured rahapesutõrje osakonnad, mis tegelikult teevad meil üldist elu kallimaks. Aga kui riik saab enda kätte tõhusamad rahvusvahelised, piirideülesed ja institutsioonide- ja pankadeülesed tööriistad, siis saavad pangad selles asjas muutuda saledamaks ja tõhusamaks. Nii et kõik see toimub rahapesu tõkestamise huvides ja tegelikult ka meie elu lihtsustamise huvides. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Rahapesu, nagu teie ka ütlesite, on teatavasti üks raske peitkuritegevuse vorm, mille abil finantseeritakse teisi kuritegevuse vorme. Standardid selle tõkestamisel on maailmas üsna erineval tasemel. Mõneti on need küll ühtlustunud nii Euroopa Liidus kui üldse rahvusvaheliselt. Aga küsimus on hüpoteetiline. Kas on võimalik viia rahapesurisk nulli, kas või siin Balti riikides või Põhjamaades?

Aitäh! Riski kindlasti nulli viia ei saa, aga selle tegevuse riskide realiseerumist saab oluliselt vähendada ja riskeerijate äri lühemaks teha. Aga mingist paarist protsendist tehingutest on rahvusvaheliselt räägitud läbi aastate. Ikka mingi must raha paratamatult pankadest läbi käib. 2% on umbkaudne hinnang, et nii palju on kuritegeliku päritoluga raha. Noh, eks me ole kuritegevuse definitsioone aja jooksul muutnud ja kindlasti hinnangud rahapesule on ka väga muutunud. Teatud propagandistid püüdsid ka teie nähes, kui te olite õiguskomisjonis, kõik Eestis toimuva rahapesuks nimetada, punnitasid kõvasti üle. Loomulikult ainult kuni valimisteni, siis see huvi neil kadus. Praegugi pole neid saalis küsimusi esitamas ega eelnõu teravaid kohti otsimas. Propaganda järgi pestakse Eestis sadu miljardeid kogu aeg, mis on tõestamata väide loomulikult. Aga see läks käibesse, valimistel küll õnneks edu ei toonud. Me oleme selles mõttes viisakad, et meie nõudmised raha puhtusele on kõvasti kasvanud ja suhtumine kuritegevusse [on läinud] kriitilisemaks – ma arvan, et ühiskonnas tervikuna. Aga see ei tähenda, et me saaksime sellest päris lahti.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen siin eelnõu [seletuskirjas] olevaid märkusi. Viimane lõik on, et käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu], millega soovitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise [tõkestamise] seadusse midagi lisada. Siin on § 72 lõige 21. Kas sa oskad öelda, mida siin silmas peetud on?

Aitäh! No üldiselt eks me tuleme välja seadusega, mis puudutab hoiu-laenuühistuid, parandab nende üle järelevalvet ja suurendab neile esitatavaid nõudmisi. Hoiu-laenuühistute turg on olnud üsna, kuidas öelda, kaootiline. Nende tekkele on algusest peale kriitiliselt vaadatud, aga kogu see idee on selles, et kogukonnad panevad oma raha kokku ja kasutavad seda. Võib-olla need [lähtuksid] mingist ametist, näiteks võiks tuua kingseppade hoiu-laenuühistu. Kuidagi see usaldus ja järelevalve tugineks sellele, et kõik tunnevad kõiki. See idee tegelikult ei ole realiseerunud. Hoiu-laenuühistud on ammu muutunud kohalikest ja ametivahelistest ühendustest üleriiklikeks ja anonüümseteks. Tegeletakse väga palju väga riskantse äriga. Mitu väga skandaalset juhtumit on olnud, inimesed on oma raha kaotanud. Riik ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja teha nägu, et tegemist on mingi väga nunnu asjaga. Inimesed, kes ühistuid on juhtinud, on olnud väga erineva moraalse tasemega. Mõni neist on otsapidi ka poliitikas. Eile lugesin üht uudist ja mina ütleks, et sellise inimese kätte, kes ajab nii segast juttu, ei tohiks raha anda. Igal juhul võtame selle asja vaatluse alla. Ta on olnud üks aktivist, kes on selle turu korrastamise vastu. Õnneks ta oma parteilise toe vist eile kaotas. Vähemalt siin saalis ei ole enam kirglikku huvi selle teema vastu.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Küsin veel. Me anname nüüd RAB-ile nagu rohkem õigusi isikuandmete töötlemiseks. Me teame, et igasugune isikuandmete töötlemine tekitab riivet nii perekonnale kui inimestele. Kuidas selle seadusega on garanteeritud, et see riive ei suurene? Praegu on olukord selline, et kui Riigikogu liikme laps või keegi muu soovib, ma ei tea, laenuga osta endale telefoni või arvet avada, siis minimaalselt kolm päeva peab pangast vastust ootama. Ise lähed ja võib öelda, et hetkega avad arve, aga nemad ei saa. Kas riive võib veel suureneda või on [mõeldud] nii, et eraisikute riive ei suureneks? Oluline on kindlasti see, et ei oleks kuidagipidi selliseid probleeme, et rahapesu tehakse või terrorismioht tekib, aga eraisikute, perekondade riive ei tohiks väga palju suureneda.

See on igal juhul üks kriitiline küsimus, mida me peame edasi arutama. Tõenäoliselt on eelnõus vaja neid sätteid veel üle vaadata. Eks me oleme ju asja teadlikult teinud, aga nagu ma aru saan, kahtlusi veel on, ja seda tuleb välistada. Aga kindlasti esimene vastus on see, et kogu andmetöötlus toimub pseudonüümitult ja Rahapesu Andmebüroo ei näe neid nimesid. Ta näeb mustreid, seoseid. Kui need on süsteemselt mitmest allikast kinnitust leidnud ja [on selge], et ei ole tegemist tavapärase tegevusega, siis alles saab algatada mingisuguse menetluse ja mingis etapis saab ka nimed selgeks teha. Aga eelkõige on siin fookus juriidilistel isikutel. Kui palju eraisikutel ja mis hetkel – me peame need paragrahvid üle vaatama. Aga kindlasti ei vaadata siin üksikuid eraisikuid või kliente, nendega ei tegelda, vaadatakse seoseid. Ja nagu ma ütlesin, pseudonüümitult. Rahapesu Andmebüroo ei näe nimesid, ameteid ja ka nende sugulusi ei näe. Aitäh!

Ka mina tänan, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Väike täpsustus ka stenogrammi jaoks. Tsitaat "Siin ma seisan ja teisiti ei saa!" pärineb Martin Lutherilt, kes [ütles selle lause] Wormsi riigipäeval. Olgu see täpsustus stenogrammi sisse viidud. Aga Maris Lauri, palun!

Aitäh! Eks ma ka seisan siin, sest teisiti ei saa. Nii, aga ma teen siin ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ettevalmistatavast arutelust rahanduskomisjonis. See toimus 6. mai istungil. Kohal olid minister Jürgen Ligi, tema nõunik Moonika Oras ja Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker. Minister tegi ülevaate eelnõust ja seejärel toimus arutelu, kus keskenduti eelkõige sellele, et saada täpsemat selgust andmete kasutamisest ja riskidest ning mõista, mismoodi senini on Rahapesu Andmebüroo töötanud ja mis asjad muutuvad. Tuleb kindlasti rõhutada seda, nagu ka minister osutas, et uue seaduse jõustumisel ei teki juurde ühtegi uut õigust saada ligi uutele andmetele. Uus seadus võimaldaks analüüsida andmeid massina, neid eelnevalt pseudonüümida ja tuvastada tugeva analüüsi toel erinevaid hälbeid, et leida võimalikke rahapesu juhtumeid. Ja veel oli diskussioon selle üle, et kuidas siis edasi läheb. Ka neid küsimused selgitati. Pärast diskussiooni langetas komisjon järgmised otsused, mis kõik olid konsensuslikud. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri. Sellega on minu poolt lühike ülevaade tehtud. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et see konsensus peab, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 640 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.