Arupärimine Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734)

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsi 26. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine Via Baltica väljaehitamise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Tere päevast! Hea peaminister! See arupärimine oli esitatud mõni kuu tagasi, kui Pärnut ja tervet Eestit tabas rõõmusõnum, et Pärnu linnapea ühines Reformierakonnaga. Ja see rõõm ei olnud mitte selle konkreetse erakonna valimise tõttu, vaid selle tõttu, et Romek Kosenkranius ütles, et ta liitus Reformierakonnaga selle pärast, et ta seisab Via Baltica väljaehitamise eest, et see maantee oleks neljarealine. Miks see nii positiivne on? Eeskätt sellepärast, et just Reformierakond oli see erakond, kes lubas kindlalt, et aastaks 2050 seda ei juhtu ehk Via Baltica neljarealiseks ei muutu. Tühistati Keskerakonna valitsuse plaan ehitada neljarealine maantee aastaks 2030 koos paljude teiste projektidega, näiteks Haapsalu raudtee, Tallinna Haigla ja nii edasi. Nüüd, kui Pärnu linnapea on saanud oma lobitööd teha mitu kuud, on arupärimine veelgi aktuaalsem. Sest mind tabas paar päeva tagasi väga suur üllatus, kui ma lugesin, et Reformierakond siiski ei plaani välja ehitada neljarealist maanteed, vaid vastupidi, taotleb lausa Euroopa Liidult erandit selleks, et seda mitte teha. Võib-olla nende küsimuste vastustest me saame rohkem infot selle kohta, kas plaanid Via Baltica väljaehitamiseks on ikka olemas. Ka riigikaitse seisukohalt on see väga oluline. Rail Baltic ei tule nii pea, aga muu Euroopaga ühendatud infrastruktuur oleks meile väga oluline. Kas Pärnu linnapea sai petta, kui ta Reformierakonnaga liitus? Võib-olla oli tegemist kommunikatsiooni probleemiga ja tegelikult Reformierakond ei plaani siiski neljarealist Via Balticat ja nii edasi. Arupärimises on neli küsimust. Ma annan nüüd sõna peaministrile. Aitäh!

Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Täna on kõik kuidagi lahked, annavad muudkui sõna. See on kena. Ja ma kohe alguses ütlen, et Rail Baltic tuleb ka, ikka. Ei maksa arvata, et seda ei tule. Aga nüüd küsimused ja vastused ja küll ma siis saan vastata jõudumööda kõigele muule ka. Esiteks küsimus: "Milline on Via Baltica arendamise reaalne ajakava ja kas Reformierakonna valitsus kavatseb taastada investeeringud neljarealise tee väljaehitamiseks?" Vastus. Aastatel 2014–2024 on Eesti investeerinud Via Baltica trassi arendamisse, liiklusohutuse parandamisse ja liikluse läbilaskevõime suurendamisse kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Hetkel on Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 2 + 2 teelõike 26,7 kilomeetrit ning 2 + 1 teelõike 16 kilomeetrit. 2025. aastal valmib Sauga–Pärnu neljarealine teelõik pikkusega 3 kilomeetrit ja maksumusega 13,3 miljonit eurot. 2025. aastal alustatakse Libatse–Nurme teelõigu, mille pikkus on 22 kilomeetrit ja maksumus 96 miljonit eurot, ehitust ning Päädeva–Konuvere teelõigu, mille pikkus on 16,6 kilomeetrit ja maksumus 82 miljonit eurot, neljarealiseks ümberehitust. Need plaanitakse liiklusele avada 2027. aastal. Via Baltica arendamiseks ette nähtud vahendid on kavandatud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Riigi eelarvestrateegias ehk RES-is ei ole arvestatud veel Euroopa Liidu eelarveperioodi 2028–2034 vahenditega, kuna uue eelarveperioodi võimalused selguvad Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessi tulemusena. Kaks: "Milline on valitsuse seisukoht Euroopa Liidu kaasrahastuse kasutamise võimaluste kohta Via Baltica arendamiseks?" Vastus. Via Baltica arendamiseks on saadud kasutada ühtekuuluvusfondi ja Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF-i vahendeid. Ühtekuuluvusfondist eraldatava toetuse abil ehitati 2024. aastal neljarealiseks Pärnu–Uulu teelõik ning ehitamisel on Libatse–Nurme ja Sauga–Pärnu teelõik kogueelarvega 169 miljonit eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 143,7 miljonit. CEF-i meetme raames rahastatakse Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimist 2024.–2025. aastal 5 miljoni euro ulatuses, millele lisandub samuti riigi kaasfinantseering koos mitteabikõlbliku käibemaksuga 7 miljonit. Arvestades tänast julgeolekuolukorda, kaardistab Euroopa Komisjon liikmesriikide sõjalise liikuvuse taristuobjektide arendamise rahastamise vajadusi, mille järel otsustatakse CEF-i sõjalise liikuvuse meetme maht ja taotlemise tingimused. Taotlusvoorude avanemisel on Eesti kohe valmis esitama rahastustaotlused, kuna projektid on juba ette valmistatud. Positiivsete rahastusotsuste korral tagatakse ka riigipoolne kaasfinantseering. Kolmas küsimus: "Kas Romek Kosenkraniusele anti Reformierakonda astumise eel mingeid lubadusi Via Baltica arendamise osas ning kui jah, siis millised?" Vastus. Reformierakonna poliitiline kultuur erineb oluliselt Keskerakonna poliitilisest kultuurist ja sellisel kujul lubadusi liitumisel ei anta. Neljas küsimus: "Kas Reformierakond plaanib Via Baltica osas oma varasemaid otsuseid muuta, või on hr Kosenkranius langenud pettuse ohvriks?" Vastus. Reformierakonnaga soovitakse liituda, et edendada parempoolset liberaalset väärtuspõhist poliitikat. Romek Kosenkranius on ise erakonnaga liitumist kommenteerinud nii. Tsiteerin: "Ainult kõigele vastu olles ei saa Eestis elu edendada – sestap valisin Reformierakonna, kellega koos Eestit ja Pärnut edasi viia." Tsitaadi lõpp. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Peab tunnistama, et ei lähe meil kuidagi liiga kergelt nende Balticatega. Rail Balticuga on nüüd tükk probleeme ja Via Baltica ei saa kuidagi valmis. Äkki me peaksime rohkem keskenduma nagu ühe asja peale? Näiteks ehk seesama Via Baltica ehitada lõpuni, sest teatud mõttes on see kindlasti meie julgeoleku pant, ja siis juba hakata selliseid projekte nagu Rail Baltic edasi arendama?

Aitäh, hea küsija! Mina jälle ütleks, et vastupidi, meil läheb ikkagi paremini, kui näiteks meie naabritel on läinud. Rail Balticu ehituses me oleme Baltimaade kõige tublimad. Me ei pea seda kuidagi häbenema. Eesti Rail Balticu meeskond ja naiskond, kes seal toimetavad, ettevõtjad, kes on sellega seotud, ka ametnikud ja poliitikud on minu meelest päris kenasti toimetanud. Üks pikem ajanihe tuli, ma mäletan, tollal ma olin vist parlamendi majanduskomisjonis, kui majandusminister oli vist Taavi Aas. Ta tuli komisjoni ja ühtäkki andis teada, et nihkus neli aastat edasi see valmimise tähtaeg. Muul ajal on ta ikkagi päris tempokalt liikunud. Ja olenemata sellest tähtaja muutusest tollal, ma julgeks praegu isegi objektiivselt [lähenedes] öelda, et Eesti on Rail Balticu rajamisel Baltimaadest kõige tublim. Nii et ma ütleks, et Rail Balticuga läheb siiski päris kenasti. Seda esiteks. Air Balticuga [seotu] kohta ma ütleks nii, et jah, meil ei ole osalust, aga klientidena – ma olen seda ka varem öelnud valitsuse pressikonverentsil – on meil põhjust olla lätlastele väga tänulikud, et neil nii kvaliteetne lennukompanii on. See hoiab meie jaoks väga olulisi ühendusi ja vähim, mis me teha saame, on öelda aitäh lätlastele, et nad sellise kompanii on valmis teinud ja nende [lennukid] kenasti lendavad. Mida kauem ja kvaliteetsemalt see lendab, mida rohkematesse sihtkohtadesse, seda rohkem on meil põhjust olla tänulik. See on meie inimeste jaoks kindlasti oluline ühendus. Nüüd, Via Balticast. Ma mäletan, et kui ma olin 2015–2016 majandus- ja taristuminister, siis tollal sai käima pandud Eesti ajaloo, tuletan veel kord teile meelde, vaba Eesti ajaloo suurim teedeehitus, Kose–Mäo [lõik]. Ja tollal ma tegin ka valitsusele soovituse, et kõik suuremad ehk kõik põhimaanteed me ehitame neljarealiseks välja. Valitsus tollal kukkus, uus valitsus seda soovitust ei pidanud, mis on ka loogiline. Võib-olla poliitilised vaated olid veidi teised. Ja kui te küsite minu isiklikku eelistust ja arvamust, siis kui Romek Kosenkranius ütleb, et Via Baltica eest tuleb seista ja see tuleb neljarajaliseks ehitada või, ütleme, kas või alguses mõned lõigud 2 + 1 reaga, siis ma olen temaga väga nõus. Seda tulebki teha. Meie põhilised rahaprioriteedid praegusel hetkel, nagu on teada, on kaitsekulutused. Aga lisaks on võimalik panustada ka militaarse mobiilsuse programmide kaudu, nagu ma mainisin, ja kui selleks avanevad võimalused ja meil on võimalik [sellesse teedeehitusse] raha juurde saada ja panna, siis me seda kindlasti teeme.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et Rail Baltic on tähtis militaarobjekt, aga samas iga sõjaväelane ja raudteelane ütleb, kui kergesti haavatav see on. Lendab siin mingisugune raketikene, ja polegi mingit ühendust. Kas ei oleks …

Vabandust! Saate äkki mikrofoni rääkida? Seal taga sumisetakse kangesti.

Võin jätkata?

Jajaa, rääkige kõvemini, seal taga sumiseb.

Aa, kõvemini lihtsalt. Rail Baltic on, nagu te ütlesite, militaarobjekt, aga tegelikult ju kõik sõjaväelased ja raudteelased teavad, kui kergesti haavatav see on. Võib-olla oleks mõistlikum ikkagi Via Balticale tõesti rohkem tähelepanu suunata? Siis oleks vähemalt ka paralleelne ühendus Euroopaga just sellest vaatevinklist.

Aitäh! Me ju tegelikult panustame jõukohaselt ja võimet mööda mõlemasse. Rail Baltic, ma meenutan, on kindlasti Pärnumaa inimestele sama tähtis nagu kogu Eestile. Keskkonna vaatest on see hea ühendus, samuti julgeoleku vaatest, ning ka reisimiseks ja kaupade veoks on see hea ühendus. Ja juba Lennart Meri ajast on Eestil olnud üks suur unistus, et meil oleks kiire rongiühendus ka Euroopa südamega. Seda on igal juhul vaja. See avab ka kaupade transiidiks ehk majanduse arenguks uusi võimalusi. Kui vaadata ka Soome huvi kaupade veoks põhjast lõunasse ja nii edasi, siis on see tohutu võimalus. Sellesse me panime eelmisel aastal, kuigi meil olid eelarvel päris keerulised ajad, pea paarsada miljonit juurde. Selleks me raha leidsime ja kui vaja, leiame ilmselt veel. Igal juhul valmis ta saab, ja õigeks ajaks. Via Baltica jaoks täpselt samamoodi, nagu ma kirjeldasin, me otsime erinevaid rahastusvõimalusi. Hulk lõike on juba ehituses. Ja kui avaneb uusi võimalusi, näiteks seoses sellesama militaarse mobiilsuse programmiga, millest me ju taotlesime raha, et edasi minna, või mingitel muudel viisidel, ka eelarvest näiteks on võimalik selleks raha juurde panna, siis mina isiklikult arvan küll, et Eesti põhimaanteed peaksid olema 2 + 2, mõne lõigu peal võib-olla tõesti, kus liikluskoormus on väiksem, 2 + 1. Aga vähemalt suured teed võiksid sellised olla, sest see vähendab aegruumilist vahemaad, liiklusstressi, õnnetusi ja aitab majandusel kasvada.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Loodame, et see Euroopa süda ei piirdu Iklaga ja Rail Balticul tõesti saab liikuda Euroopa südamesse. Loodame, et seal läheb kõik hästi. Aga ma pigem keskenduks praegu liiklusohutusele. Kui lugeda erinevaid raporteid, siis Via Baltica on üks Eesti ohtlikumaid maanteid, kus toimub iga aasta õnnetusi. Teiselt poolt on olemas Eesti liiklusohutuse programm, mis tegelikult näeb ette, millised tegevused tuleks ette võtta. Kui vaadata kogu seda tegevust, mis oli planeeritud 2024.–2025. aastaks, siis esialgne eelarve oli 12,3 miljonit, aga praegu on meie liiklusohutuse parandamiseks eraldatud 1,5 miljonit. Mis me sellises situatsioonis teeme? Meil on liiklusohutuse tagamisel selged probleemid, aga teiselt poolt ei ole raha – kärbe on lausa kaheksakordne.

Aitäh! Hea uudis on see, et uus liiklusohutusprogramm on ju tulemas. Seal saab kirjeldada neid võimalusi, mis on. Aga eks liiklusohutus on kogum paljudest asjaoludest: liikluskultuurist, teede ohutusest, maanteede, aga ka linnades ohtlike kohtade ümberehitusest ja erinevatest järelevalvemeetmetest. Kui oleks üks imevits, mis muudaks liikluse üksiti ohutumaks, siis küllap kõik riigid seda kasutaksid. Aga kvaliteetne teedevõrk – jah, ma ei vaidle vastu – kindlasti on selle osa. See on ka üks põhjus, miks sellised põhimaanteed tasub välja ehitada nii, et seal oleks võimalik liikuda ilma liigselt stressi ja riski sattumata. Aga samamoodi tuleb ka omavalitsustes, linnades panustada erinevate ohtlike kohtade ümberehitamisse ja ka järelevalvesse, veel olulisemana aga liikluskultuuri. Lõppkokkuvõttes eks ikka need, kes rooli taga on, otsustavad, kuidas kõik lõpeb.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, aitäh! Sa alguses tsiteerisid siin Romekit. Ma guugeldasin, leidsin selle pressiteate, mille Reformierakonna spinnidoktorid on valmis küpsetanud. Ma arvan, et neil ei ole hea meel selle üle, et peaminister luges ainult esimest lauset. Nad tegid tööd ja kirjutasid pika teksti, aga kõige olulisem lause jäi sul kahe silma vahele. Ma tsiteerin, kui tohib: "Kuid Via Baltica on Eesti kõige olulisem kaubandustee ning selle neljarealiseks ehitamine peab saama nii Pärnu kui valitsuse suureks eesmärgiks." Aga sinu vastustest seda küll kuidagi välja ei kooru. Kas tõepoolest Pärnu linnapea eksis ja sellest ei saagi valitsuse suurt eesmärki? Ja kui nii on, siis miks?

Aitäh! Ma loodan, et see inimene, kes selle pressiteate koostas, ei kurvasta. Aga mina olen Pärnu linnapeaga absoluutselt nõus, et Via Baltica peab saama võimalikult tempokalt valmis. Oleme ausad, kui meil oleks parem naaber, siis selle raha, mille me kaitsesse paneme, võiksime ju praegu teedesse panna ja me ei peaks seda arutelu pidama. Või kui oleks järgitud 2016. aastal majandus- ja taristuminister olnud inimese soovitusi ehitada need teed neljarajaliseks, siis oleks nad ammu valmis, neljarajaliseks ehitatud. Tollal järgmine valitsus neid ei järginud. Nii et jah, ma üldiselt olen Romekiga nõus, et igal juhul tuleb pingutada. Kui meil on vähegi rahalisi vahendeid, võimalusi, tasub [jõud] suunata teede kvaliteetsemaks tegemiseks, et oleks võimalik kiiremini ja ohutumalt, väiksema stressiga suuri teid läbida.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Riigikogu liige Andrei Korobeinik, palun!

Tõepoolest, hea Kristen Michal luges ette päris mitu numbrit ja tõi välja ka selle, et teatud lõigud sellel maanteel tõepoolest ehitatakse ümber. Reaalsus on paraku see, et need lõigud on pärit veel mitte isegi Keskerakonna koalitsiooniajast, vaid Keskerakonna peaministriajast, kui see plaan oli kinnitatud aastani 2030. Ja praegu viiakse ellu need projektid, mis toona said alguse. Midagi uut paraku see valitsus ei plaani Via Baltica osas. Ja vähe sellest, nad taotlevad Euroopa Liidult erandit selleks, et seda neljarajaliseks mitte ehitada. Ja praegu ei piisa raha eelarves isegi selleks, et seda teed hoida korras. Ka Reformierakonna saadikud on juhtinud tähelepanu sellele, et liiklusohutus on tegelikult langenud. Iga riigieelarve, mis küll väga loetav ei ole, sisaldab igasuguseid meetrikaid ja liiklusohutuse puhul on vaatepilt väga nukker. Kui Kristen ütleb, et neljarajaline Via Baltica peab saama tõepoolest prioriteediks ja võiks olla kiiresti valmis, siis ta unustab lisada, kuidas see täpsemalt juhtub, kui praegune valitsus loobub selle projekti arendamisest. Jah, võimalik, et Rail Baltic tuleb kunagi, aga väga selgelt ei juhtu seda sellel kümnendil. Lisaks see väide, nagu Jürgen Ligi ütles, et Vladimir Putin teeb Eesti eelarvet. Seda narratiivi jätkab ka peaminister: et just tema pärast, Putini pärast ei tohi Via Balticat ehitada. Ma juhin tähelepanu sellele, et ainuüksi [jättes ära] rikaste soodustuse, mis rakendub järgmise aasta 1. jaanuarist, saaks seda ehitust alustada. Iga Riigikogu saadik saab iga aasta 500 eurot juurde. Selle asemel, et soodustada ühiskonnas lõhe suurenemist, võiks investeerida taristuprojektidesse, mis raskel ajal paneb majanduse käima. See ei ole Putini valik, see on Kristen Michali valik. Kahjuks sellises Eestis me praegu elame. Aitäh!

Aitäh! Soovib peaminister sõna? Jah, palun, peaminister!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! See lõpp – ma ütleks, et ma saan aru, et Keskerakond ei tunnista, et kaitsekulutusi tuleb teha selle pärast, et meie naaber on agressiivne, aga ma siiski soovitan vaadata tõele näkku. Me ei tee seda ilu ega edevuse pärast, vaid selle pärast, et me tahame, et Eesti püsiks vabana. Seda esiteks. Ja teiseks, ma just rääkisin teile – küllap te samal ajal sosistasite naabriga, mis ei ole mingi patt, aga te lihtsalt ei kuulnud seda vastust –, et taristu rahastamisse, muu hulgas Rail Balticusse me panime eelmine aasta 200 miljonit ja veidi peale juurde raskel ajal. Nii et te olete ka numbritega täitsa valel teel. Aitäh!

Vastusõnavõtt, Andrei Korobeinik, palun! Kaks minutit.

Kahjuks hea peaminister jälle, nagu ka selle pressiteate puhul, ei kuulnud päris seda täisteksti. Jutt ei olnud kaitsekuludest, jutt oli rikaste soodustusest, mis on aastases eelarves üle poole miljardi. Üle poole miljardi jagatakse rikkamatele inimestele Eestis, selle asemel et investeerida taristuobjektidesse, mis paneks majanduse kasvama ja parandaks tegelikult meie kaitsevõimet. Kui sõda algab, siis Via Baltica on väga oluline, väga oluline tee. Ja mul on väga kahju, et Reformierakond teeb sellise valiku, mis on kahjulik nii Eesti elanikkonnale kui ka Eesti kaitsevõimele. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi oleme läbinud tänase kolmanda päevakorrapunkti.