Arupärimine kultuuritöötajate palkade kohta (nr 781)

Oleme jõudnud neljanda [arupärimise] juurde: Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Aleksandr Tšaplõgini 19. mail 2025. aastal esitatud arupärimine kultuuritöötajate palkade kohta. Arupärimise number on 781. Palun ettekandeks arupärijate nimel siia Riigikogu liikme, hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Oleme jõudnud neljanda juurde: Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Aleksandr Tšaplõgini 19. mail 2025. aastal esitatud arupärimine kultuuritöötajate palkade kohta. Arupärimise number 781. Palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu liikme, hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult on meil tegu haruldase juhtumiga, sest veel kevadel ehk enne Riigikogu suvevaheaega sisse antud arupärimine ei ole absoluutselt oma aktuaalsust kaotanud, vaid pigem, ma arvan, on isegi aktuaalsem just nüüd. Jutt käib kultuuritöötajate palkadest. Me võime öelda, et need palgad on ajale jalgu jäänud. Probleem aina süveneb, kuna valitsus pole neid juba mitu aastat järjest tõstnud. Peab kahjuks konstateerima, et alates aastast 2023 on Reformierakonna juhitud valitsused näidanud üles pigem vaenulikkust meie riigiteenistujate vastu. Mitme aasta jooksul ei ole tõstetud politseinike, päästjate, piirivalvurite, õpetajate ega kultuuritöötajate palga alammäära. Me pöördume ministri poole ja ütleme, et septembris 2023 andis ta kultuuriministrina teada, et aastal 2025 kultuuritöötajate palga alammäär taas ei tõuse. Tuletan meelde, et viimane kultuuritöötajate palga tõus toimus 2023. aasta alguses. Kokku on kultuuritöötajatel olnud kuue aasta jooksul kolm palgatõusu: aastatel 2019, 2021 ja 2023, kokku 35% võrra. Aga samal perioodil on inflatsioon olnud üle 40%. Aastatel 2023 ja 2024 läksid näiteks toidukaubad 40% võrra kallimaks. Kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär on aga praegu 1600 eurot kuus bruto. Kardan, et meie kultuuritöötajad ei ole enam nõus ennast lohutama mõttega, et riigi majanduslik olukord on jätkuvalt keeruline. Seda näitas ilmekalt eelmise aasta september, kui Eesti teatrirahvas kogunes Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötajate põhipalga mitmeaastase külmutamise vastu. Eeltoodust tulenevalt palume ministril vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kas tema arvates on praegused Eestis kehtivad kultuuritöötajate palgatingimused kooskõlas Eesti elatustasemega? Kas tema hinnangul on normaalne ja vastuvõetav olukord, kus Eesti kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär on 2023. aastast 1600 eurot? Bruto, tuletan meelde. Kas Eesti kultuuritöötajad saavad arvestada sellega, et nende palga alammäär tõuseb järgmisel aastal ehk aastal 2026? Mis on tema sõnum Eesti kultuuritöötajatele? Kas sama, mille käis välja nüüdseks juba endine siseminister Lauri Läänemets politseinike ja päästjate palga alammäära kohta: "Olge rahul sellega, et teie [töökohti] ja teie palkasid ei kärbita"? Juba rohkem kui aasta tagasi tegi Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO riigile ettepaneku alustada läbirääkimisi, et tõsta töötasu alammäära järgmisel aastal seniselt 1600 eurolt 2036 eurole. Aastaga on hinnad ainult kerkinud ja inflatsioon kasvanud. Kas ministri arvates on selline ettepanek realistlik ja kas ta on valmis sellega järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistele minema? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult on meil siin tegu haruldase juhtumiga, kus veel kevadel ehk enne Riigikogu suvevaheaega sisse antud arupärimine ei kaotanud absoluutselt oma aktuaalsust, vaid pigem, ma arvan, on isegi rohkem aktuaalne just nüüd, sest jutt käib kultuuritöötajate palkadest. Me võime öelda, et need palgad on ajale jalgu jäänud. Probleem aina süveneb, kuna valitsus pole tõstnud neid juba mitu aastat järjest. Ja peab kahjuks konstateerima, et alates aastast 2023 on Reformierakonna poolt juhitud valitsused näidanud pigem vaenulikkust meie riigiteenistujate vastu. Mitme aasta jooksul ei ole tõstetud politseinike, päästjate, piirivalvurite, õpetajate ega kultuuritöötajate palkade alammäärasid. Ja siin me pöördume ministri poole ja ütleme, et septembris 2023 andsite teie kultuuriministrina teada, et aastal 2025 kultuuritöötajate palga alammäär taas ei tõuse. Tuletan meelde, et viimane kultuuritöötajate palga tõus toimus 2023. aasta alguses. Kokku on kultuuritöötajatel olnud kuue aasta jooksul kolm palgatõusu: aastatel 2019, 2021 ja 2023, kokku 35% võrra. Aga samal perioodil on inflatsioon olnud üle 40%. Aastatel 2023 ja 2024 läksid näiteks toidukaubad 40% võrra kallimaks. Kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär on aga praegu, ja seni on, 1600 eurot kuus bruto. Kardan, et meie kultuuritöötajad ei ole enam nõus ennast lohutama mõttega, et riigi majanduslik olukord on jätkuvalt keeruline. Seda näitas ilmekalt eelmise aasta september, kui Eesti teatrirahvas kogunes Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötajate põhipalga mitmeaastase külmutamise vastu. Eeltoodust tulenevalt palume ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kas teie arvates on praegused Eestis kehtivad kultuuritöötajate palgatingimused kooskõlas Eesti elatustasemega? Kas teie hinnangul on normaalne ja vastuvõetav olukord, kus Eesti kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär on 2023. aastast 1600 eurot – bruto, tuletan meelde? Kas Eesti kultuuritöötajad saavad arvestada sellega, et nende palga alammäär tõuseb järgmisel aastal ehk aastal 2026? Mis on teie sõnum Eesti kultuuritöötajatele? Kas sama, mille käis välja nüüdseks juba endine siseminister Lauri Läänemets politseinike ja päästjate palkade alammäärade kohta: olge rahul sellega, et teid ja teie palkasid ei kärbita? Juba rohkem kui aasta tagasi tegi Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, TALO riigile ettepaneku alustada läbirääkimisi, et tõsta töötasu alammäära järgmisel aastal seniselt 1600 eurolt 2036-le. Aastaga on hinnad ainult kerkinud ja inflatsioon kasvanud. Kas teie arvates on selline ettepanek realistlik ja kas olete valmis sellega järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistele minema? Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd on mul suur heameel paluda Riigikogu kõnetooli teie küsimustele vastama auväärt kultuuriministri Heidy Purga.

Suur tänu teile! Nüüd on mul suur heameel paluda Riigikogu kõnetooli teie küsimustele vastama auväärt kultuuriministri Heidy Purga.

Tere! Tänan teid selle küsimuse eest, nagu siin armastatakse öelda puldis olles. Ma selle jutu kokkuvõtteks võin öelda, et mul on hea meel, et me oleme teiega ühes paadis. Ma olen aasta jooksul – tagasihoidlikult küll, aga siiski – pööranud korduvalt tähelepanu sellele, et see, mille eest ma käesoleval riigieelarve läbirääkimistel seisan, on kultuuritöötajate palgad. Ma vaatasin lihtsalt ajalukku, et tausta tuua. Alates koroonakriisist ja sellele eelnevatest valitsuskombinatsioonidest on olnud meie riigieelarve väga keerulises seisus. Ka teie erakonna kunagine juht Jüri Ratas on eelarvet juhtinud väga suure defitsiidi kursis või defitsiidi kursil olles. Tänaseks on sellele lisandunud kaitsekulude kasv ja nii edasi. Nii et eelarvet koostades ongi see ülesanne väga-väga väljakutseterikas, leida erinevate sektorite palgatõusuks vahendeid. Aga nii nagu ütlesin: kultuuritöötajate palgad on minu jaoks väga oluline teema olnud. Ma tuletan meelde, et ka president Alar Karis, mul on väga hea meel, sõnas taasiseseisvumise aastapäeval peetud kõnes, et haridus ja kultuur on meie vaimse tugevuse vundament ja need peavad teemadena ka ühiskondlikes aruteludes ja riigieelarves tähtsustuma. Ma arvan, et selleks võib-olla on nüüd õige aeg. Ma palun pisut lihtsalt kannatust, kuni valitsus nende ettepanekutega välja tuleb, mis on meil õnnestunud riigieelarve kõnelustel omavahel kokku leppida. Aga ma nõustun nii presidendi kui ka teiega, et kultuuritöötajate palgad peavad tõusma ja mitte ainult, et ei tõuseks alammäär, vaid kokkuvõttes kultuuritöötajate keskmine. Selgitan, et me oleme siin riigis aastate jooksul läbi viinud kultuurivaldkonnas reformi, millega me oleme muutnud enamiku meie allasutusi, eelkõige teatreid ja muuseume, riigiasutustest sihtasutusteks ja see sihtasutuse vorm on ennast väga hästi tõestanud. Juriidiline toimimismudel, mis on võimaldanud pea kõikidel selle reformi läbi teinud asutustel tõsta oma eelarves oma tulu mahtu. See on küll üks osa, aga see on siiski olnud võimalus. Need sammud võimaldavad lisaks riigi või kohaliku omavalitsuse toetusele asutuste juhtidel suurendada ka heade töötajate palkasid või nende töötajate palkasid, kellel nad seda ise heaks peavad tõsta. Ja seda on meie kultuurivaldkonna juhid suutnud ka praktikas üsna edukalt ellu viia, nii et kultuurivaldkonnas kõrgharidusega töötajale väljamakstav keskmine palk on tõusnud koos riigi panuse ja erinevate muude tulude abil juba üle 2000 euro piiri. Loomulikult ma olen teiega nõus, et see võiks olla kindlasti suurem. Tulen jälle selle juurde tagasi, et nendel eelarveläbirääkimistel, mis meil käesoleval aastal siin lõpusirgel on, ma selle eest seisan. Minu eesmärk on tõsta nii alammäära, kuid kuna valdkonna asutuste juhid on väljendanud väga tugevat ootust tõsta enam ka palgafondi, siis tõusma peab ka palgafond. Mida ma veel saan teile siin öelda, on see, et valitsus käitub koalitsioonilepingus kokku lepitult. Meie sõnastasime seal, et väärtustame kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevaid inimesi ning seetõttu kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide ja treenerite palgafondid kasvavad. Täpsem info saabub nädala pärast. Aitäh teile!

Tere! Tänan teid nende küsimuste eest, nagu siin puldis olles armastatakse öelda. Ma selle jutu kokkuvõtteks võin öelda, et mul on hea meel, et me oleme teiega ühes paadis. Ma olen aasta jooksul – tagasihoidlikult küll, aga siiski – pööranud korduvalt tähelepanu sellele, et see, mille eest ma käesoleval aastal riigieelarve läbirääkimistel seisan, on kultuuritöötajate palgad. Ma vaatan lihtsalt ajalukku, et teile tausta [selgitada]. Alates koroonakriisist ja sellele eelneva [aja] valitsuskombinatsioonidest on meie riigieelarve olnud väga keerulises seisus. Ka teie erakonna kunagine juht Jüri Ratas juhtis eelarvet väga suure defitsiidi kursil olles. Tänaseks on sellele lisandunud kaitsekulude kasv ja nii edasi. Nii et eelarvet koostades ongi väga-väga väljakutseterikas ülesanne, leida vahendeid erinevate sektorite palgatõusuks. Aga nii nagu ma ütlesin: kultuuritöötajate palgad on minu jaoks olnud väga oluline teema. Ma tuletan meelde, et ka president Alar Karis – mul on selle üle väga hea meel – sõnas taasiseseisvumise aastapäeval peetud kõnes, et haridus ja kultuur on meie vaimse tugevuse vundament ja need peavad teemadena ka ühiskondlikes aruteludes ja riigieelarves tähtsustuma. Ma arvan, et selleks võib nüüd olla õige aeg. Ma palun lihtsalt pisut kannatust, kuni valitsus tuleb välja nende ettepanekutega, mis meil on õnnestunud riigieelarvekõnelustel omavahel kokku leppida. Aga ma nõustun nii presidendi kui ka teiega, et kultuuritöötajate palgad peavad tõusma ja tõusma ei pea mitte ainult alammäär, vaid kokkuvõttes kultuuritöötajate keskmine [palk]. Selgitan, et me oleme aastate jooksul viinud kultuurivaldkonnas läbi reformi, mille käigus me oleme muutnud enamiku meie allasutusi, eelkõige teatreid ja muuseume, riigiasutustest sihtasutusteks. See sihtasutuse vorm on ennast väga hästi tõestanud. Selline juriidiline toimimismudel on võimaldanud pea kõikidel selle reformi läbiteinud asutustel tõsta eelarves omatulu mahtu. See on küll vaid üks osa, aga see on siiski olnud võimalus. See samm, mis lisandub riigi või kohaliku omavalitsuse toetusele, võimaldab asutusejuhtidel suurendada heade töötajate palka või nende töötajate palka, kellel nad ise peavad heaks seda tõsta. Seda on meie kultuurivaldkonna juhid suutnud praktikas üsna edukalt ellu viia. Kultuurivaldkonnas on kõrgharidusega töötajale väljamakstav keskmine palk koos riigi panusega ja erinevate muude tulude abil tõusnud juba üle 2000 euro piiri. Loomulikult olen ma teiega nõus, et see võiks olla kindlasti suurem. Tulen jälle selle juurde tagasi, et nendel eelarveläbirääkimistel, mis meil käesoleval aastal lõpusirgel on, ma selle eest seisan. Minu eesmärk on tõsta alammäära, kuid kuna valdkonna asutuste juhid on väljendanud väga tugevat ootust, et tõuseks ka palgafond, siis peab tõusma ka palgafond. Ma saan teile öelda veel seda, et valitsus käitub nii, nagu koalitsioonilepingus on kokku lepitud. Meie sõnastasime seal, et väärtustame kultuuri‑ ja spordivaldkonnas tegutsevaid inimesi ning seetõttu kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide ja treenerite palgafondid kasvavad. Täpsem info saabub nädala pärast. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Alustab Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Probleem ei ole ainult ühe aasta eelarves, vaid süsteemses ja pikaajalises alarahastamises. Kas teie hinnangul on vajalik töötada välja pikaajaline riiklik kultuuritöötajate palga kasvu strateegia, mis tagaks palkade kasvu vähemalt samas tempos miinimumpalga ja avaliku sektori teiste ametigruppide palga kasvuga, et vältida kultuurivaldkonna töötajate [palkade] mahajäämust?

Aitäh, lugupeetud juhataja ja lugupeetud minister! Probleem ei ole ainult ühe aasta eelarves, vaid süsteemses ja pikaajalises alarahastamises. Kas teie hinnangul on vajalik töötada välja pikaajaline riiklik palga kasvustrateegia kultuuritöötajatele, mis tagaks palkade kasvu vähemalt samas tempos miinimumpalga ja avaliku sektori teiste ametigruppidega, et vältida kultuurivaldkonna töötajate järjestikust mahajäämust?

Mul on siin 2020. aastast väljavõte ja tabel selle kohta, milline on olnud Kultuuriministeeriumi haldusalas [töötavate] kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk, võrreldes Eesti keskmisega. Siin on aasta kaupa seda sammu vaadeldud, alates 2020. aastast, kui keskmine brutokuupalk oli 1661 eurot. See tõusis 2024. aastaks 2065 euroni. Eesti keskmine on sellest ikkagi pisut maha jäänud. Tulen tagasi teie esimese küsimuse vastuse juurde, kus ma kirjeldasin sihtasutuste toimimismudelit. Loomulikult peab vaatama, et palk mingi perioodi tagant tõuseks. Kuna need inimesed loovad väärtust ja loovad väärtust ka majandusele meie riigis, siis on seda sektorit ja seda valdkonda kokkuvõttes väga oluline silmas pidada. Aga lihtsalt faktid ja statistika räägivad enda eest: see tõus on keskmise brutokuupalga ulatuses siiski ülespoole liikunud.

Mul on siin 2020. aastast väljavõtte ja tabel selle kohta, milline on olnud Kultuuriministeeriumi haldusala kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk, võrreldes Eesti keskmisega. Siin on aasta kaupa seda sammu vaadeldud, aasta kaupa alates 2020. aastast, kui see keskmine brutokuupalk oli 1661, on ta tõusnud 2024. aastaks 2065 euroni. Eesti keskmine on sellest ikkagi pisut mahajäänud. See tähendab seda, et tulen tagasi oma esimese teie poolt esitatud küsimuse vastuse juurde, kus ma kirjeldasin sihtasutuste toimimismudelit. Loomulikult peab vaatama seda, et palk tõuseks mingi perioodi tagant, kuna need inimesed loovad väärtust ja loovad väärtust ka majandusele meie riigis, siis on seda sektorit ja seda valdkonda kokkuvõttes väga oluline silmas pidada. Aga lihtsalt faktid ja statistika räägivad enda eest, et see tõus keskmise brutokuupalga ulatuses on siiski ülespoole liikunud.

Aitäh teile vastuste eest! Mul on kaks küsimust ühes, aga nad on omavahel seotud. Üks on selline. Vaatamata sellele, et üks teie kolleegidest siin ütles, et raha on praegu riigieelarves – parafraseerides natuke – väga palju, siis igasuguseid probleeme on ka väga palju. Ja loomulikult nii politseinikud kui päästjad ja piirivalvurid ja õpetajad, kõik ootavad seda palgatõusu, sellepärast et nemad ei ole seda ka saanud aastast 2024 jaanuar. Aga küsimus on selles, et kas teil õnnestub selles olukorras ikkagi kultuuritöötajatele palgatõusu saada. Ja teiseks: milline see olla võiks? Sellepärast et praeguses olukorras ma arvan, et 10%-st, isegi 15%-st protsendist kindlasti enam ei piisa.

Aitäh teile vastuste eest! Mul on kaks küsimust ühes, aga nad on omavahel seotud. Üks on selline. Vaatamata sellele, et üks teie kolleegidest ütles, et raha on praegu riigieelarves – natuke parafraseerin – väga palju, siis igasuguseid probleeme on ka väga palju. Loomulikult, politseinikud, päästjad, piirivalvurid ja õpetajad – kõik ootavad palgatõusu, sest nad ei ole seda saanud 2024. aasta jaanuarist peale. Aga küsimus on selles, kas teil õnnestub selles olukorras ikkagi kultuuritöötajatele palgatõusu saada. Teiseks, milline see olla võiks? Praeguses olukorras, ma arvan, 10%‑st, isegi 15%‑st kindlasti enam ei piisa.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Seda te saate teada siis, kui eelarve on Riigikogule üle antud. Aga nagu ütlesin, silmas pidades riigieelarve olukorda ja neid ambitsioone, neid kohustusi, mida on tarvis kõiki täita, on hetkeolukorras selge, et kõik ei saa seda, mida nad on ette kujutanud või soovinud. Neid soovijaid [on palju] ja soove on väga palju ka valitsusele tulnud, eelarvekõnelustele on saadetud ettepanekuid erinevateks tõsteteks erinevatel ridadel, eelarve mahust rääkides. Neid soove on väga palju. Aga nagu ma ütlesin, me oleme suutnud jääda koalitsioonilepingus kokku lepitud asjade juurde. Ma loodan, et sellest ettepanekust, mis valitsus Riigikogule üle annab, palkadest rääkides, on sellele valdkonnale ikka ka kasu.

Eks seda saate teada siis, kui eelarve on Riigikogule üle antud. Aga nagu ütlesin, see hetkeolukord riigieelarve olukorda silmas pidades ja neid ambitsioone, neid kohustusi, mida on tarvis kõike täita, selge on see, et kõik ei saa ehk seda, mida nad ette kujutavad või on soovinud. Neid soovijaid ja soove on väga palju, ka valitsusele tulnud, eelarvekõnelustele saadetud ettepanekuid erinevateks tõsteteks erinevatel ridadel, eelarve mahust rääkides. Neid soove oli väga palju. Aga nagu ütlesin, oleme koalitsioonilepingus kokku lepitud asjade juurde suutnud jääda. Ja ma loodan, et sellest ettepanekust, mis valitsus Riigikogule üle annab, palkadest rääkides, on sellele valdkonnale ikka kasu.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kas teil on ülevaade sellest, mis on kohalike omavalitsuste palgal olevate kultuuritöötajate keskmine palk, kuidas see üle Eesti jaotub, millised nende palgad üldse on? Võib ette kujutada, et need on väga madalad, kaugelt väiksemad kui riigi nii-öelda miinimumpalk. Mida te olete mõelnud selle murega ette võtta ja kas te olete mõelnud selle probleemi lahendamiseks omavalitsustele abikätt ulatada?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kas teil on ülevaade sellest, mis on kohalike omavalitsuste palgal olevate kultuuritöötajate keskmine palk, kuidas see üle Eesti jaotub, millised need palgad on? Võib juba ette kujutada, et tegelikult on need väga madalad, kaugelt väiksemad kui riigi nii-öelda miinimumpalk. Mida te olete mõelnud selle murega seoses ette võtta ja kas te olete mõelnud omavalitsustele abikäsi ulatada selle probleemi lahendamiseks?

Vaat see on väga keerukas küsimus. Loomulikult, me oleme suhelnud ja olnud pidevas kontaktis Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Riik kohaliku omavalitsuse autonoomiasse ja seal tehtavatesse otsustesse ei saa sekkuda, küll aga saame me omalt poolt julgustada, et kultuurisektor ei jääks nagu alati selleks nii-öelda viimaseks rea peal olevaks sõnaks, kust eelarvest saaks [midagi] maha tõmmata. Tihtipeale on päriselus ja praktikas juhtunud tõesti nõnda, et millegipärast seda [tööd] ka kohalikes omavalitsustes ei väärtustata ehk nii palju. Mulle on antud edasi ka sõnum kohalike omavalitsuste poolt, et ärge tõstke palun nii palju, sest meie jääme muidu oma kohaliku omavalitsuse kultuuritöötajate palgaga hätta. Aga on ka rikkaid kohalikke omavalitsusi, Eesti mastaabist rääkides. Me räägime näiteks Tallinnast, eks ole, kus tehakse kohaliku omavalitsuse valimiste eel juba kõvasti kampaaniat, ka seda gruppi silmas pidades, et nende keskmine palk ja miinimumpalk võiksid olla suuremad, ja ka Tartust, kus on haridust rohkem arvestatud. Eks kohalike omavalitsuste võimekus ja ilmselt ka eesmärgid, mis nad on endale seadnud enda prioriteete silmas pidades, ole väga erinevad. Aga jah, omalt poolt olen tõesti teinud seda, et erinevatel kokkusaamistel, mis meil on linnade ja valdade liidu ning muude kohalike omavalitsuste esindajatega olnud, olen südamele pannud seda, et neid töötajaid ei tohiks kohalikes omavalitsustes samuti unustada.

Vaat see on väga keerukas küsimus. Loomulikult me oleme suhelnud ja olnud pidevas kontaktis ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Riik kohaliku omavalitsuse autonoomiasse ja tehtavatesse otsustesse ei saa sekkuda, küll aga saame me anda omalt poolt julgustust kaasa selleks, et kultuurisektor ei jääks nagu alati selleks viimaseks rea peal olevaks sõnaks nii-öelda, kus saaks eelarvet maha tõmmata. Tihtipeale on tõesti juhtunud nõnda päriselus ja praktikas. Millegipärast seda ka kohalikes omavalitsustes ei väärtustata ehk nii palju ja mulle on antud ka sõnum edasi kohalike omavalitsuste poolt, et ärge tõstke, palun, nii palju, sest meie jääme muidu oma kohaliku omavalitsuse kultuuritöötajate palgaga hätta. Aga siin on ka rikkaid kohalikke omavalitsusi Eesti mastaabist rääkides. Kui me räägime näiteks Tallinnast, eks ole, kes siin kohaliku omavalitsuse valimiste eel juba kõvasti kampaaniat teeb, ka seda gruppi silmas pidades, et nende keskmine palk ja miinimumpalk võiksid olla suuremad, ja ka Tartust, kus on haridust rohkem arvestatud. Eks see kohalike omavalitsuste võimekus ja ilmselt ka eesmärgid, mida nad on endale seadnud enda kohaliku omavalitsuse prioriteete silmas pidades, on väga erinevad. Aga jah, omalt poolt olen tõesti teinud seda, et erinevatel kokkusaamistel, mis meil on linnade ja valdade liidu ja muude kohalike omavalitsustega olnud, olen neile südamele pannud seda, et neid töötajaid kohalikes omavalitsustes ei tohiks samuti unustada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me oleme väga lahke käega, ühe kõige lahkema käega andnud oma raha Ukrainale ja Ukraina inimestele ning ka arenguabina Aafrikasse ja mitmele poole mujale. Mu küsimus teile on see: mis te arvate, kumb on olulisem Eesti riigile ja tema säilimisele, kas kultuuritöötajate palga tõstmine või lahke käega raha jagamine laias maailmas?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me oleme väga lahke käega, ühe kõige lahkema käega andnud oma raha Ukrainale ja Ukraina inimestele ja ka arenguabina Aafrikasse ja mitmele poole mujale. Ja mu küsimus on teile: mis te arvate, kumb on olulisem Eesti riigile ja tema säilimisele, kas kultuuritöötajate palga tõstmine või lahke käega raha jagamine laias maailmas?

Aitäh! Ma ei tea, millises maailmas te elate, härra Ernits. See on päris vastutustundetu vastandamine: kultuuritöötajad ja Ukraina. Selge on see, et ukrainlased sõdivad praegu ka meie riigi heaks justkui. Aga meie proovime siin anda endast parima, et väärtustada kõiki neid inimesi, kes meil kultuurivaldkonnas töötavad.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Esiteks, ma tahaksin tänada ministrit. Mulle meeldib see stiil, kui minister ikka niimoodi ratsionaalselt vastab küsimustele üldkokkuvõttes, mitte lihtsalt ei loe ette seda, mis on talle mõne nõuniku poolt kirja pandud. Sellest, ma arvan, on rohkem tolku, sest me saame teada just seda, mida me tahame teada. Samas loomulikult tahaksin teda kiita selle eest, et ta tõepoolest võitleb kultuuritöötajate palkade eest. Vaatame, kuidas see võitlus lõppeb. Ma lihtsalt mainin, et kuna tema juba läks ajalukku nii-öelda oma jutuga ja tuletas meelde, et Jüri Ratase valitsuste ajal läks eelarve defitsiiti. Noh, ma ei oska seda kommenteerida, aga ma oskan kommenteerida nii palju, et samal ajal, aastatel 2019. ja 2021 kultuuritöötajate palgad kasvasid, ja kasvasid korralikult. Nii et see on kindlasti nendel inimestel meeles. Aga praegu on tõepoolest olukord selline, nagu ma oma küsimuses põhimõtteliselt juba ütlesin: see alammäär on 1600 eurot kuus ja on selline juba aastast 2023. Seega see palgatõus, alammäära tõus peab olema väga konkreetne ja väga märgatav. Kui räägitakse, ma ei tea, 5%-st, 7%-st, isegi 10%-st, siis antud olukorras see absoluutselt ei muuda asja. See tõus peab olema umbes 20% ja me kõik küllap saame sellest aru. See oleks loomulikult suur, aga teisest küljest vaatame, see oleks 320 eurot kuus juurde ja see palk ikka oleks väiksem kui 2000 eurot bruto. Ja tuletan meelde, et tõepoolest TALO tegi ettepaneku nüüd juba, ma arvan, kuskil poolteist aastat tagasi, et alustada läbirääkimisi ja nende ettepanek oli 2036 eurot. See on loomulikult see reaalsus, kus me täna oleme, kus inflatsioon on 40%. Me oleme inflatsiooni järgi kahjuks Euroopas esikohal ja meie majanduslangus on kestnud rohkem kui kaks ja pool aastat, võib-olla juba kolm aastat. Nii et selles olukorras ma ühest küljest soovin ministrile jõudu nendel eelarve läbirääkimistel. Nagu ma ütlesin, see meie arupärimine on väga aktuaalne praegu, vaatamata sellele, et see oli tehtud juba maikuus. Ja loomulikult on ka opositsioonil oma roll selles, et see olukord, vähemalt paistab nii, hakkab muutuma ja minister läheb tõepoolest eelarve läbirääkimistele konkreetsete ettepanekutega, mis puudutavad kultuuritöötajate palkasid. Ja loomulikult kultuuritöötajad, näiteks needsamad teatriinimesed, avaldasid meelt ka Stenbocki maja ees ja on kõikjal rääkinud sellest, et olukord on hästi keeruline ja nemad arvestavad sellega, et riik suhtub nendesse lugupidavalt ja oskab hinnata seda tööd, mida nad teevad iga päev. Ehk see kajastub ka selles numbris, millega loodetavasti kultuuriminister tuleb läbirääkimistelt. Ja see on nende jaoks selline hea uudis. Aga see tõus peab olema tõepoolest arvestatav, märgatav. Noh, ma ütleksin omalt poolt, vähemalt 20%. Aitäh!

Aitäh! Esiteks tahan ma tänada ministrit. Mulle meeldib see stiil, kui minister niimoodi üldkokkuvõttes ratsionaalselt küsimustele vastab, mitte lihtsalt ei loe ette seda, mis mõni nõunik on talle kirja pannud. Sellest, ma arvan, on rohkem tolku, sest me saame teada just seda, mida me tahame teada. Samas tahaksin teda loomulikult kiita selle eest, et ta tõepoolest võitleb kultuuritöötajate palkade eest. Vaatame, kuidas see võitlus lõpeb. Ma lihtsalt mainin seda, et ta juba läks nii-öelda ajalukku oma jutuga, tuletades meelde, et Jüri Ratase valitsuste ajal läks eelarve defitsiiti. Noh, ma ei oska seda kommenteerida. Ma oskan kommenteerida niipalju, et samal ajal, aastatel 2019 ja 2021, kultuuritöötajate palgad kasvasid, ja kasvasid korralikult. See on kindlasti nendel inimestel meeles. Aga praegu on olukord tõepoolest selline, nagu ma oma küsimuses juba ütlesin: see alammäär on 1600 eurot kuus ja see on selline juba aastast 2023. Seega, see palgatõus, see alammäära tõus peab olema väga konkreetne ja väga märgatav. Kui räägitakse, ma ei tea, 5%‑st, 7%‑st, isegi 10%‑st, siis antud olukorras see absoluutselt ei muuda asja. See tõus peab olema umbes 20%, küllap me kõik saame sellest aru. See kõlab loomulikult nagu suur [tõus], aga teisest küljest vaatame, et see oleks 320 eurot kuus juurde ja see palk oleks siis ikka väiksem kui 2000 eurot bruto. Tuletan meelde, et TALO tegi ettepaneku juba, ma arvan, poolteist aastat tagasi, et alustada läbirääkimisi. Nende ettepanek oli 2036 eurot. See on loomulikult see reaalsus, kus me täna oleme, kus inflatsioon on 40%. Me oleme inflatsiooni poolest kahjuks Euroopas esikohal. Meie majanduslangus on kestnud rohkem kui kaks ja pool aastat, võib-olla juba kolm aastat. Selles olukorras ma ühest küljest soovin ministrile jõudu nendel eelarveläbirääkimistel. Nagu ma ütlesin, meie arupärimine on praegu väga aktuaalne, vaatamata sellele, et see oli tehtud juba maikuus. Loomulikult on ka opositsioonil oma roll selles, et see olukord, vähemalt paistab nii, hakkab muutuma ja minister läheb eelarveläbirääkimistele konkreetsete ettepanekutega, mis puudutavad kultuuritöötajate palka. Kultuuritöötajad, needsamad teatriinimesed, avaldasid meelt ka Stenbocki maja ees ja on kõikjal rääkinud sellest, et olukord on hästi keeruline ja nemad arvestavad sellega, et riik suhtub nendesse lugupidavalt ja oskab hinnata seda tööd, mida nad iga päev teevad. Ehk see kajastub siis ka selles numbris, millega kultuuriminister loodetavasti läbirääkimistelt tuleb. See on nende jaoks hea uudis. Aga see tõus peab olema tõepoolest arvestatav, märgatav. Ma ütleksin, et vähemalt 20%. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.