Arupärimine sotsiaalhoolekande reformi kohta (nr 720)

Neljas [päevakorrapunkt]: Riigikogu liikmete Riina Solmani, Mart Maastiku ja Helir-Valdor Seedri 13. veebruaril 2025. aastal esitatud arupärimine sotsiaalhoolekande reformi kohta numbriga 720. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Riina Solmani.

Vabandust, kas te saate veel korra öelda? Mul on neid mitu tükki.

Jaa, see ei ole üldse probleem, täna on tõesti palju arupärimisi. Arupärimine numbriga 720, mis puudutab sotsiaalhoolekande reformi.

Ahaa!

Sotsiaalhoolekande reform, arupärimine numbriga 720.

Sotsiaalhoolekande reform …

Esitajad Riina Solman …

Ma olen sellega täitsa kursis, ma selle esitasin ja tegin selle teksti. See oli mul laua peal, aga millegipärast, kuna neid on siin mitu tükki …

Ega see väga hull ei ole. Ma arvan, et ministril on …

… vastuseks sõna. Aga ma ütleksin paar sõna siin puldis selle kohta, millega ma rahul ei ole. Sotsiaalhoolekande reformi plaan aastal 2022, kui Isamaa oli valitsuses, nägi ette, et riik toetab sotsiaalhoolekandeasutusi teatava summaga, et parandada keskmise pensioni eest sotsiaalhoolekandeasutuste kättesaadavust. Me toetasime tol hetkel – mälu järgi [ütlen] – 40 000 euroga seda. Ja samal ajal tegi Sotsiaalministeerium kampaania, kus kuulutati välja, et keskmise pensioni eest on võimalik saada sotsiaalhoolekandeasutuses endale koht. See oli küsitav loosung, sest oli ka ette näha, et nii see minna ei pruugi. Ja tõepoolest, kui riik selle abi andis, tõusid hoopis hooldekodukohtade hinnad. Ja see oli ka arusaadav, sellepärast et sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate palgad olid juba ajale jalgu jäänud. Neid tuligi tõsta. Kuid me oleme tagasiulatuvalt vaadanud, et kohe kerkisid ka sotsiaalhoolekandeasutuste omanike kasumid. Ja siin ei saa rahul olla. Me hiljutistest meediakajastustest nägime, et sotsiaalhoolekandeasutuste värbamispoliitika jätab väga palju soovida. Teisisõnu öeldes puudub selle üle kontroll. Meile ei ole ka teada, kes selle eest vastutab: kas Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium või nad kombinatsioonis? Keegi ei võta vastutust selle eest, mis hiljuti juhtus Pihlakodu hooldekodus. Kurjategija pani seal toime vägistamise, ja mitte ainult ühe vanainimese vägistamise, vaid väidetavalt kaheksa [vägistamist]. Ja selle tuvastamiseks läks väga pikk aeg ning inimese vastutusele võtmine kuriteo eest viidi ka läbi küsitava meetodiga. Meil ei ole täna tegelikult selgust, kas meie vanurid on hooldekodudes kaitstud. Mulje jääb, et kui keegi selle järele ei valva ja palgad on ikka veel alla igasugust arvestust, siis värbamisprotsess toimubki küllaltki suvalisel meetodil. Ja tekib mure, mis olukord on meie hooldekodudes. Kas töötajad seal on spetsiaalse koolituse saanud, kas neid võetakse mingisuguste kindlate reeglite alusel tööle või piisab sellest, et meesterahvas, kes avaldab soovi sinna tööle tulla, on tugev, aitab teisi ja on abivalmis, nagu konkreetselt kirjeldati seda isikut, kes kohutavad teod toime pani? Sellega seonduvalt on mul esitatud väga suur hulk küsimusi endisele sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole. Aga kuna tema on vahepeal asendunud Karmen Jolleriga, siis ma saan aru, et Karmen vastab täna tema eest nendele küsimustele. Mul on küllalt pikad kirjeldused sealse olustiku kohta, mis jätab väga palju soovida ja tekitab muret. Kui Karmen on hea ja tal see arupärimise tekst on käepärast, siis ta ehk vastab kõikidele mu küsimustele siit puldist. Ma lähen toon tagant omale uue paberi, et saan ka jälgida ja võib-olla täiendavalt küsida. Aitäh!

Aitäh teile! Ja nüüd ongi sotsiaalminister Karmen Jolleri kord. Ja üldjuhul ma ei pea küsimuste ettelugemist vastaja poolt väga ratsionaalseks, aga antud juhul on see igati kohane, kui need küsimused on teil käepärast. Siis saame täpselt teada, mida küsiti, ja saame ka täpsed vastused. Aga see on teie valik loomulikult.

Tere! Ma vastan nii palju, kui ma saan ja oskan. Loen ette küsimuse. Muidugi unustasin teid kõiki viisakalt tervitada. Siin saalis on endiselt väga kodune tunne olla. Aga loen ette küsimused ja vastan nii hästi, kui ma oskan. "Mille poolest jätab sotsiaalhoolekandereformi elluviimine Teie hinnangul soovida, millest kõneleb lõppeesmärgi pidev kaugenemine?" Aitäh küsimuse eest! Tunnustan eelmist sotsiaalkaitseministrit Signe Riisalot, ta tegelikult on teinud ära väga suure töö koos oma töötajatega. Minu arvates on see reform väga oluline ja see on olnud tõesti suur töö. Kuigi sotsiaalhoolekandereform on alles noor, on juba näha selle positiivset mõju. Eesmärgid on täidetud või me liigume selles suunas. Ma lihtsalt toon mõned arvud. Esimene eesmärk oli vähendada inimeste kulude osakaalu ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel. Inimeste kulu üldhooldusteenusele on langenud varasemalt 81%-lt 51%-le. See on oluline rahaline leevendus eakatele ja nende peredele. Enne reformi tuli inimestel tasuda kuni 100% hooldekodu kohatasust, kuid nüüd jaguneb see kohaliku omavalitsuse ja teenuse saaja vahel. Keskmine pension, milleks on 817 eurot, katab nüüd suure osa hooldekodu kohatasust, mis teeb teenusele pääsemise reaalselt võimalikuks ka väiksema sissetulekuga inimestele. Teine eesmärk oli pakkuda kvaliteetsemat teenust. Siin oli suureks murekohaks hooldajate ebapiisavus. Sellele viitas ka kolleeg Solman. Tänaseks on hoolduspersonali juurde tulnud umbes 400 töötaja võrra, ja see on enam kui kümnendiku võrra. Hooldustöötajate palk on ka kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk. Hooldustöötaja brutopalk on praegu keskmiselt 1623 eurot ja abihooldustöötajal 1293 eurot. Töökoormuse vähendamiseks on seatud töötajate suhtarvu nõuded. Kolmas eesmärk oli laiendada kodus elamist toetavaid teenuseid. Koduteenuse arendamiseks on suunatud 33 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Taotlusvoorud on avatud kohalikele omavalitsustele ja juba rahastatud on 24 projekti, menetluses on veel kolm projekti. Sel aastal avame ka täiendava taotlusvooru just Kagu-Eesti piirkonnale. Lisaks toetame 14 omavalitsuses kogukonnapõhise elamise projekte. Reformi tulemusena on teenusele pääsejate arv oluliselt kasvanud. See näitab, et see on nüüd inimestele jõukohasem. 2023. ja 2024. aasta võrdluses saab üldhooldusteenust ligi 1000 inimest rohkem. Teenusekohti lisandus 768. Nii, siis on teine küsimus. Siin on viidatud Signe Riisalole. Ahah, siin Riina Solman viitab Signe Riisalole, et ta Postimehes ütles: "Hooldekodu on eeskätt äriettevõte. Ta võib hindu tõsta, aga kui tal ei ole ostjat, hakkavad hinnad langema." "See on kena turumajanduslik loosung, kuid esiteks on riik andnud osalise garantii ja suur osa Eesti erahooldekodusid on Reformierakonna prominentsete liikmete omanduses. Seega lõppeesmärgist kaugenemisele lisaks on reformi tulemuseks ühtlasi ka Reformierakonna hallide kardinalide rikastumine. Kas oskate tuua välja Reformierakonna liikmete omanduses olevate sotsiaalhoolekande asutuste kasumi ja neile makstud dividendid? Kas sotsiaalhoolekandeasutuste omanikud on toetanud Reformierakonda rahaliselt ja kui suures summas?" Ja minu vastus on lühike. Hooldekodude kasumit või majanduslikku seisu saab vaadata avalikust äriregistrist hooldekodude majandusaasta aruannetest. See on läbipaistev teave, millele on juurdepääs kõigil huvilistel. Kolmas küsimus: "Linnade ja valdade liit on kurtnud, et sotsiaalhoolekandereformiga veeretas riik vastutuse kohalike omavalitsuste kaela. Kuidas te sellele süüdistusele vastate? Hooldekodusid on Eestis kolme liiki, nimelt munitsipaal-, riiklikud ja erahooldekodud. Riik on kehtestanud kõigile teatud ühtsed nõuded, aga pole kehtestanud kõiki vajalikke õigusakte ja on jätnud probleemid omavalitsuste õlgadele. Kui riik kehtestab standardi, peab ta tagama ka vahendid nende järgimiseks ja nägema ette vajaminevad õigusaktid. Kas teie näete seda kuidagi teisiti?" Vastus. Üldhooldusteenus on juba aastast 1995 kohalike omavalitsuste ülesanne. See on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Ka Riigikohus on leidnud, et üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse olemuslik kohustus. Mis puudutab väidet, et riik ei ole kehtestanud vajalikke õigusakte, siis see ei vasta tõele. Näiteks 2023. aastal kehtestati sotsiaalkaitseministri määrusega uued nõuded üldhooldusteenusele ja koduteenusele. Neljas küsimus: "Koduhooldusest ja perekonna rollist – Isamaa leiab, et väärikas vananemine on see, kui eakas saab olla oma kodus ja oma perekonnaringis, kuni tervis seda vähegi võimaldab. Selle saavutamiseks on vajalikud riiklikud tugisüsteemid ja õigusraamistik. Samas tuleb tagada väärikas hoolitsus neile, kelle perekond seda pakkuda ei saa või kel ei ole perekonda. See tähendab, et riik peab läbimõeldult rohkem õlga alla panema, kuid ka rohkem koduhooldust korraldada aitama. Praeguse mudeli põhjal näeme, et raha ei ole süsteemis piisavalt ega ole ka piisavalt tulemas. Kui suur rõhk on riigipoolsel omavalitsuste rahastamisel sihitatud koduteenuse arendamisele? Kas see on riigi prioriteet?" Vastus. Ka Reformierakond peab koduteenuse arendamist hooldereformi üheks oluliseks sambaks. Ja tegelikult mitte ainult erakond, vaid ka kogu Sotsiaalministeeriumi personal. Inimesed peaksid võimalikult kaua saama elada oma kodus. Riik panustab sihipäraselt koduteenuste arendamisse. 2024. ja 2025. aastal suunati kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks 33,3 miljonit eurot Euroopa Liidu fondidest. Need on koduhooldus, tugiisikuteenus, päevahoiuteenus, ennetavad teenused. Taotlusvoorud on avatud kohalikele omavalitsustele ja juba on rahastatud 24 projekti. Menetluses on veel kolm projekti. Me avame sel aastal ka täiendava taotlusvooru Kagu-Eesti piirkonnale, nagu juba mainisin, kuna seal võib vajadus olla suurem. Tuleb arvestada ka piirkondlike eripäradega. Sarnane piirkondlik arenguprogramm tehti mõned aastad tagasi, 2021–2023, Ida-Virumaal. Ja nagu mainitud, lisaks toetame 14 omavalitsuses kogukonnapõhise elamise projekti. Minu poolt on praegu kõik. Siin on küsimusi, ma näen.

Aitäh teile! Küsimusi on. Alustab Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalminister! Minu küsimus on natuke laiem, selle kohta, mida te käsitlesite oma vastuses. Viimasel ajal on olnud päris palju neid muret tekitavaid juhtumeid hooldekodudes, mis on avalikkuse huviorbiiti tulnud, mis on välja tulnud. Ühest küljest on väga positiivne, et sellised juhtumid tulevad välja ega jää varju, aga teisest küljest heidab see ikkagi väga tõsise varju kogu sellele valdkonnale, kogu sellele sektorile. Ja ma olen ka seda meelt, et valdav osa sotsiaaltöötajatest täpselt nagu tervishoiutöötajad on pühendunud, tublid, asjalikud, heatahtlikud inimesed. Aga sellised [negatiivsed] juhtumid peavad saama tegelikult riigi poolt väga selgelt mitte ainult hukka mõistetud, vaid ka eos välistatud. Mu küsimus ongi teile, mida olete teie sotsiaalministrina teinud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Kas olete järelevalve algatanud, samme astunud, vaadanud üle õigusliku regulatsiooni, et tegelikkuses tagada meie eakatele, üldse nõrgematele – ka lastele erinevates hoidudes – erinevates hooldekodudes vajalik kindlustunne, vajalik turvatunne, mida nad väärivad?

No need välja toodud juhtumid on loodetavasti harukordsed ja need on ikkagi kuriteod. Need on täiesti selgelt kuriteod ja siin ei ole mitte mingit küsimust, sellega peab tegelema meie õigussüsteem. SKA teeb järelevalvet hooldekodude üle regulaarselt ja ka kaebustepõhiselt. Pihlakodus on käidud ja teine oli vist Südamekodu, jah. Ühesõnaga järelevalvet teostatakse. Ja kui on [toime pandud] kuritegu, siis seda peab ikkagi lahendama meie õigussüsteem. Siin ei saa sotsiaalminister [midagi teha] paraku. Võib-olla on see ka hea, sest ma ei ole selle ala ekspert, see jääb õigusorganite teha.

Riina Solman, palun!

Aitäh teile, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma tänan, et vastused olid põhjalikud. Ja mulle meeldib see, et te ei ole ära õppinud silmamoondust. Päris ausalt loete küsimuse ette ja ei ilusta. Vastuste koha pealt ma ütleksin veel seda, et see reform nägi ette, et hooldekodukoht peab olema inimesele keskmise pensioni eest kättesaadav. Seda ka Sotsiaalministeerium lubas. Kui nüüd otsida, siis on kodulehel veel ka vastav pressiteade, mis ikka veel lubab seda. Tegelikult te olete kaugenenud [sellest lubadusest], nagu Riigikontroll ütles. Äkki kommenteerite veel seda eesmärki ja seda, kuidas me selleni jõuame. See jääb järjest kaugemaks. Aga tegelikult ma tahaks teise osa [küsimusest] pühendada hooldekodude turvalisusele. Nimelt, mida te arvate ka mitte selle ala inimesena, kuidas me peaksime ministeeriumi poolt vaatama sotsiaalhoolekande kvaliteedile ja kontrollile just nimelt tõhustamise nurga alt? Tegelikult see ei ole ju rahuldav, kui me tunneme, et meie vanuritel ei ole seal turvaline. Täna ühiskond nii tunneb.

Vabandan, mul läks küsimuse lõpp kaduma. (Riina Solman vastab saalist.) Kuidas tagada turvalisus ja kvaliteet? Okei, aitäh! Jah, ma arvan, et päris keskmise pensioni eest ei pruugita hooldekodukohta saada. Siin on mõeldud ikkagi kohatasu. Aga me oleme sinna väga tugevalt suundumas. Nagu ma ennist mainisin, enne oli inimese omaosalus keskmiselt 81%, nüüd on 51%. See on päris suur vahe. See on üks [osa vastusest]. Paljudes kohtades see keskmise pensioni osa kehtib juba. Turvalisus, kvaliteet ja järelevalve. Mina arvan ka, nagu kolleeg Tanel Kiik tõi välja, et see, et sellised sündmused, sellised kuriteod välja tulid, näitab iseenesest, et järelevalve on olemas ja toimib. Väga kahetsusväärne oleks, kui selline asi oleks jäänud varju. Ja nagu ma enne ütlesin, SKA on selle järelevalve teostaja, aga kuritegude puhul – ja kuriteod ei ole meil ju tegelikult alati ennustatavad – me vaatame ikkagi õigussüsteemi poole.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Sotsiaalhoolekande reform annab võimaluse täna üldhooldusteenust pakkuvates asutustes maksta inimväärset palka, oluliselt paremat, kui see oli varem. Selles osas on asi läinud paremaks. Aga minu küsimus on: kas te jagate minu muret, et just erihoolekandeasutustes on võimalused palgaga konkurentsi pakkuda jäänud oluliselt kesisemaks? Ja mis siis sellega võiks teha, mis teie arvamus on?

Aitäh küsimuse eest! Ma nõustun sellega. Erihoolekanne vajab kindlasti tähelepanu. See on üks teemasid, millega ma kindlasti tahan tegeleda. Kui hästi see mul õnnestub, näitab aeg. Aga ma teen kõik, mis ma suudan, et esiteks erihoolekandes oleks teenus inimestele, kes abi vajavad, paremini sihitud, sest seal on väga erinevad teenused, ja teiseks, et see oleks kättesaadav. Tõepoolest, see hooldereform tekitas erihoolekandes probleeme, ma olen nõus.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma olen teiega täiesti sama meelt, et hooldereform on täitnud esialgsed eesmärgid. Aga kahtlemata sellise suure reformi puhul ei saagi koheselt öelda, et see on jõustunud ja rakendunud nii, nagu ootused olid. Meil on ka Riigikontrolli audit, mis on seda analüüsinud. 2026. aasta sügisel on plaan teha järeldused ja vajadusel ka seaduste muudatused. Minu küsimus puudutab seda, et väga suur hulk omastehooldajaid on saanud tööle. Me kõik teame, et hooldekodukohtade puudus on väga suur. 40% [kohtadest] pakutakse omavalitsuste poolt, 60% erahoolekandeasutuste või erateenust pakkuvate [asutuste] poolt. Aga mitte see ei ole probleem. Aitäh erategijatele, kes on appi tulnud! Küsimus on, kuidas te seda siiski plaanite. Ma mõistan, et eraettevõtluses ei saa hinda kõrvalt reguleerida, aga tegelikult see hinnaralli toimub selle tõttu, et kohalikud omavalitsused ei korralda ise hankeid. Kuidas te plaanite sellega minna edasi?

Aitäh küsimuse eest! See on väga hea küsimus. Meil oli see isegi arutlusel ministeeriumis. Minu soovitus tegelikult kohalikele omavalitsustele, kes on ka osalised nende hinnaläbirääkimiste juures, [on see, et] nad peaksid rohkem küsimusi esitama. Selles osas lubasid meie ministeeriumi ametnikud olla abiks. Kui tõesti on kohalikke omavalitsusi, kus tundub hind liiga kõrge olevat, siis [saab] aidata kas või küsimusi koostada või tähelepanekuid välja tuua, kas või seda [saab teha], et küsida, mida see teenus sisaldab, miks just sellised hinnakomponendid, kuidas see hind kujuneb. Tegelikult on olemas hinnamudelid, mille järgi on arvutatud soovituslikud hinnad. Küsimus on see, miks erahooldekodu ei järgi seda hinnamudelit. See on läbirääkimiste küsimus. Meie ametnikud on valmis toetama kohalikke omavalitsusi selles osas.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Kahjuks mina ei saa seda sotsiaalhoolekande reformi mingiks suureks edulooks siin nimetada. Pigem nõustun linnade ja valdade liidu seisukohaga, kus öeldakse, et tegelikult riik lükkas vastutuse kohalike omavalitsuste kaela. Ma ei tea, kas te olete [praegu] või olete olnud mõne volikogu liige või ei ole. Aga omavalitsuse vaates on olukord läinud oluliselt keerulisemaks, rahalisi vahendeid on puudu, riik ei taga puuduvaid vahendeid. Ma küsingi, kuidas teile tundub, kas riigi rahastus täna kohalikele omavalitsustele hooldekodude ülalpidamiseks ja rahastamiseks on piisav. Ja mida te ette võtate juhul, kui see ei peaks olema teie arvates piisav?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, sellist hinnatõusu nii suurel määral ei osatud ette näha. Me teame, et on mõned kohalikud omavalitsused, kes on läinud ka kohtusse selle teemaga. Ja Riigikohus on öelnud, et raha leidmine on siiski kohaliku omavalitsuse kohustus, või, ütleme niimoodi, teenuse pakkumine või selle tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Küll aga, nagu ka kolleeg Helmen Kütt tõi välja, on 2026. aasta lõpuks plaanis teha analüüs, vaadata üle selle reformi plussid ja miinused ning kindlasti teha vajalikud muudatused. Kui me vähegi saame aidata kohalikel omavalitsustel teenust paremini pakkuda, siis me need muudatused ellu viime.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Veel eelmine valitsus võttis vastu seaduse, mille kohaselt üksi elavad pensionärid, kui nad peaksid sattuma hooldekodusse, ei saa enam üksi elava pensionäri toetust. Seda kritiseeris väga palju ka linnade ja valdade liit, öeldes, et tegelikult suurendab see üksi elavate pensionäride vaesusriski. Arvestades praegust majanduslikku olukorda, linnade [ja valdade] liit nägi suurt [probleemi], et tegelikult see kõik lõpuks langeb omavalitsuste õlule. Ja muidugi Keskerakond toetas seda linnade ja valdade liidu seisukohta ja me hääletasime selle eelnõu vastu. Meie kurvastuseks on see nüüd vastu võetud. Kuidas olukord täna on? Arvestades tõesti majanduslikku olukorda, hindade kasvu, aina suuremat riski pensionäridele, eriti üksi elavatele pensionäridele, et nad võivad sattuda vaesusesse, kas te ei näe võimalust seda tagasi pöörata ja tagada uuesti üksi elava pensionäri toetus?

Aitäh! Üksi elava pensionäri toetus on praegu 200 eurot aastas. Kui inimene elab hooldekodus ja tema eest hoolitseb kohalik omavalitsus, kes kompenseerib osaliselt hooldekodukoha maksumuse, siis tema kulud on väiksemad kui inimesel, kes elab üksi hooldekodust väljas. Ja seetõttu on see tegelikult ka nende [kodus] elavate pensionäride suhtes õiglane, kui me ei maksa lisatoetusi neile, kellel on tugi juba olemas, vaid kulutame sedasama summat teistmoodi aitamiseks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Sõna "analüüs" ajab harja punaseks ausalt öeldes. Siin me hiljuti kuulsime umbes samal teemal, sotsiaalhoolekandega seotult, [kuidas ka räägiti]: analüüs, analüüs, analüüs. Te ütlesite, et analüüsi teeme aastal 2026 ja see saab valmis kuskil aastal 2027. Mida need vaesed inimesed või need omavalitsused, kes praegu oma õlgadel seda [koormust] kannavad, sel ajal teevad? Ma loen, et see reform on läbi kukkunud, kuna sellest võitsid ainult hooldekodude omanikud. Omavalitsus sai endale rohkem kaela. Inimesed, kes on ka volikogude saadikud, saavad sellest väga hästi aru. Et teha analüüs, on vaja lihtsalt kokku kutsuda, ma ei tea, kümmekond omavalitsust ükskõik mis Eesti kandist ja rääkida nendega. See ongi teie analüüs ja te teete selle kuu ajaga ära. Küsimus on, kas te ikkagi näete, et on mingisugunegi võimalus pidurdada hinnatõusu hooldekodudes.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, analüüs tehakse valmis aasta 2026 lõpuks. Siis me näeme tulemusi. Ja ma arvan, et kui me hakkaksime otsuseid tegema emotsioonide põhjal, siis ka minu kui arsti jaoks on selline olukord vastuvõetamatu. Te ise ka ei tahaks, et arst emotsiooni põhjal otsustab, vaid [ta peaks] enne tegema analüüsid. See on võrreldav. Selleks et midagi muuta, me peame teadma, mida muuta, ja eelkõige seda, mis on valesti. Seda näitabki analüüs. See on üks asi. Teiseks, ma mõistan, et kohalikel omavalitsustel on raske. Sellega me oleme kõik nõus. Raske on tegelikult kõigil. Kui me räägime siin hinnatõusudest, siis inimestel on veelgi raskem. Vaesusriskis ongi eakad inimesed, eriti need, kes elavad üksi. Ja kui neil on veel vaja hooldus[teenust], siis nende vaesusrisk on väga suur. See reform on keskendunud eelkõige sellele, et kõige suuremas riskis olevad inimesed saaksid abi. Ja nagu kolleeg tõi välja, need inimesed, kes hooldasid abi vajavaid inimesi, on saanud tööle ja sellega kohalikule omavalitsusele tulu toonud. Eks sellised protsessid võtavad aega. Kiireid lahendusi ei ole kunagi ühelegi keerulisele protsessile või probleemile. Ja mida hinnatõusu pidurdamiseks teha, seda ma juba ütlesin. Kohalikud omavalitsused saavad esitada hooldekoduteenuse pakkujatele küsimusi, miks just selline hind, miks see niisugune on, millest see koosneb. Ja võib-olla saab sealt ka hinda alla kaubelda.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et raha teenimine on omavalitsuste ülesanne, ja parandasite seepeale, et teenuse pakkumine on omavalitsuste ülesanne. Aga mina küsin, kust ja kuidas peaksid omavalitsused selleks raha leidma, kui teie valitsus loob neile üha enam ja enam kohustusi, kuid sellega piisavaid finantse kaasa ei tule. Kas te ei leia, et sellest on ju vähe, kui te ütlete, et te saate aru, et omavalitsustel on raske, samas ikkagi endiselt panete neile üle jõu käivaid kohustusi ilma finantsideta?

Aitäh küsimuse eest! 2024. aastal laekus kokku 59,5 miljonit eurot, mis läks kohalikele omavalitsustele. Ma ei saaks öelda, et raha kaasa ei antud. Ja nagu ma ütlesin, aasta 2026 lõpus vaadatakse uuesti üle, kuidas seda teenust muuta paremaks. Ma kindlasti ei öelnud, et raha teenimine on KOV-i kohustus või … Ma ütlesin midagi muud. Ma ei tea. Ma kindlasti ei öelnud seda. Võib-olla vaatame pärast stenogrammist üle.

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud minister! Siin hea kolleeg ütles, et see reform on täiesti läbi kukkunud. Ma ei ole küll selle valdkonna ekspert, aga nii palju, kui ma olen lugenud ja olen aru saanud, siis üle Eesti väga paljude inimeste jaoks, väga paljude perede jaoks on see reform teinud elu oluliselt lihtsamaks tänu sellele, et nende kulutused, nende leibkondade kulutused enda kõige lähedasema inimese eest hoolitsemisele, talle abi pakkumisele on vähenenud. Nende leibkondade toimetulek on selle tulemusel paranenud. Öelge mulle, palun – teie teate kindlasti paremini –, kas mul on õige arusaam sellest asjast, et tegelikult ei saa öelda, et see reform on täielik läbikukkumine.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole see reform läbi kukkunud. See on tegelikult täitnud või täitmas oma põhilisi eesmärke. Ja praegusel hetkel on tuhat inimest saanud hooldekodukoha. Me võime ise arvutada, mitu inimest, kes neid enne hooldasid, on saanud minna näiteks tööle või tegeleda rohkem [oma asjadega] ja tegelikult isegi paremini suhelda näiteks sellesama lähedasega. Kui lähedane on meie kodus, me hooldame seda inimest, on olmemuresid väga palju, siis tihti ei jää enam suhtlemiseks aega, ka energiat ei ole. Kui me saame panna inimese hooldekoduteenusele, me usaldame seda hooldekodu ja see on kvaliteetne, siis me näeme tegelikult – ka mina oma peres olen näinud seda –, kuidas inimese tervis paraneb oluliselt. Nii vaimne kui ka füüsiline tervis paraneb, kui ta jõuab hooldekodusse. Ja muide, see oli üks nendest hooldekodudest, kus olid need probleemid. Me ei saa öelda, et see kõik on läbi kukkunud. Kui on energiat ja aega, siis me saame minna sellele inimesele külla, temaga suhelda, adekvaatselt, sisuliselt vestelda. Ma arvan, et kõigi jaoks on olukord oluliselt paranenud. Ma ei räägi siin isegi rahast, vaid emotsionaalsest kasust ja sellest, et inimesed saavad oma elus vabadust juurde.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ega kiire hinnatõus ei meeldi meile kellelegi. Kõik hinnad on selle perioodi jooksul, kui hooldereform kokku lepiti, välja töötati, rakendati – praegu viiakse seda ellu –, umbes kolmandiku võrra kasvanud. Kas teil on infot selle kohta, et üldhooldusteenuse puhul saaksid hinnad liikuda kuidagi vastupidi, muutuda odavamaks, samal ajal kui energiahinnad, toiduhinnad kasvavad ja palgatõus on kiire? Või peavad hooldevaldkonnas ikkagi hinnad sammu teiste sektoritega?

Ei, loomulikult. Mitte kuskil ei saa hinnad langeda, kui ümberringi hinnad tõusevad. See loogika on absoluutselt adekvaatne.

Suur tänu teile, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised ja esmalt palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Riina Solmani. Nüüd pole küsimusi vaja. Sõnavõtt, jah. Tegelikult on teil küll [registreeritud sõnavõtt] kohapealt, aga ma saan aru, et te soovite tulla ikkagi pulti. Oleks küll pidanud vajutama teist nuppu, aga ma arvan, et meie abiline saab siin hakkama, et teile [anda] 5 + 3 minutit soovi korral.

Jaa, ma võtaks selle 5 + 3 minutit. Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Tänan ka ministrit. Minister on meil põhjalik ja vastused olid ette valmistatud kenasti. Kuid mõned kommentaarid. Ministeeriumist öeldakse meile, et kõik on korras, kõik on hästi, kõik ei saagi kohe korraga õnnestuda. Ka mina olen sellega nõus, et eesmärk oli meil üllas. Me soovisime hooldekodukohta keskmise pensioni eest. Aga reformi elluviimisel on tõepoolest vajakajäämisi, see jätab soovida. Ja mõneti riivab võib-olla rahva õiglustunnet selle tulemus – see on Reformierakonna hallide kardinalide rikastumine ning vastutuse veeretamine kohalike omavalitsuste kaela. Isamaa osales Kaja Kallase teise valitsuse koalitsioonileppe läbirääkimistel 2022. aasta juunis ja juulis, kui see hooldusreformi idee "igale soovijale hooldekodukoht pensioni eest" koalitsioonileppesse sisse läks. Ja Helir-Valdor Seeder, kes on siin saalis, oli meie põhiläbirääkija. Selle jaoks eraldati eelarve läbirääkimistel 41 miljonit eurot. Me toetasime seda hooldereformi. Eesmärk oli õiglane ja üllas ja me kõik siin saalis nendime selle vajalikkust. Isamaa eesmärk on küll olnud, et kui inimene soovib, peaks ta saama elada oma kodus võimalikult kaua. Seetõttu tuleb koduhoolduse hind hoida madalamal hooldekodukoha omast. Ja see hetk võib saabuda meil ellu sellistel momentidel, kui me ei oska seda oodata. Hooldekodusse minemise samm võibki olla vältimatu. Ja on kindlasti väga palju perekondi, kellel ei ole võimalik kodus oma vanemaid hooldada, ja kõigil ei ole ka lapsi, kes neid saaksid üleval pidada ja nende eest hoolt kanda. Toetuse kõrval me juhtisime juba algfaasis tähelepanu plaanitava reformi kitsaskohtadele. Riigi reguleerida peab olema, et inimene saaks oma pensioni eest vajadusel hooldekodukoha, ning talle peab järele jääma ka pisku ravimiteks ning tagasihoidlikeks kulutusteks. Me olime toona skeptilised, sest see reform oli läbi mõtlemata ja loosungite tasemel. See loosung, kordan veel kord, "hooldekodukoht keskmise pensioni eest", ei ole täitunud. Ja suurt osa on selles mänginud hooldekodude endi otsus tõsta märgatavalt hinda ehk siis hinnakujundus. Mullu oktoobris teatas sotsiaalkaitseminister Postimehes: "Hooldekodu on eeskätt äriettevõte. Ta võib hindu tõsta, aga kui tal ei ole ostjat, hakkavad hinnad langema." See on kena turumajanduslik loosung, sest riik on andnud osalise garantii ja suur osa Eesti erahooldekodusid on Reformierakonna prominentsete liikmete omanduses. Turumajanduse asemel oleks siin tegelikult kohati sobilikum öelda jokk. Ja mis on selle kõige tulemus? Oma pensioni eest hooldekodukoha saamine on hindade ja elukalliduse tõusu tõttu paljudele osutumas muinasjutuks, nagu omal ajal teise pensionisamba eest vanaduspõlves palmisaarel kokteili joominegi, mida Andrus Veerpalu näoga reklaamiti. Seda nüüd samamoodi heidetakse ette. Inimesed uskusid sellesse, läksid lõksu, liitusid teise sambaga ja nüüd hiljem pettusid, kuna said teada, et pensionilisa tuleb 17–40 eurot kuus, ning lahkusid sealt. Ja siiamaani saadakse Reformierakonna käest pahandada selle eest. Omavalitsused suruti sellega sundseisu. Ja kuna see ei olnud korralikult läbi mõeldud reform, siis ka õigusaktid jäid poolikuks. Selgus näiteks, et abivajavaid vanureid on palju rohkem ehk kohtade nõudlus on palju suurem, kui raha ette nähti. Ning riikliku rahasüsti tulemusena hooldekodude hinnad hoopis tõusid. Plaane tehes ja omavalitsustele kohustusi pannes ei arvestatud kriisidest tuleneva hinnatõusuga ning praegu me olemegi probleemide ees. Riigikontroll on öelnud, et sellisel kujul see jätkuda ei saa. See tuleb üle vaadata, sest hooldekodukoht keskmise pensioni eest ei ole kättesaadav ja see eesmärk liigub järjest kaugemale. Me ei sõua sellega kaugele, kui hooldekodu on eeskätt äriettevõte, nagu on öelnud endine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ja see arvamus, et turg paneb asjad ise paika ja nõudlus reguleerib inimeste elu lõpp-perioodi, ei kõla isegi kapitalistlikult, vaid lausa ebainimlikult. See jätab osa inimesi vanaduspõlves ebaväärikasse olukorda. Hooldekodusid on mitut liiki: munitsipaal‑, riiklikud ja erahooldekodud. Riik on kehtestanud kõigile teatud ühtsed nõuded, aga pole kehtestanud kõiki vajalikke õigusakte ja on jätnud probleemid omavalitsuste [lahendada]. Kui riik kehtestab standardi, peab ta ka tagama selle järgimiseks raha ja nägema ette vastavad õigusaktid. Kõik hooldekodude astutud sammud pole sugugi sündinud isiklikku rikastumist taga ajades. Riiklikule standardile vastamiseks peab hooldekodudel teatud arv spetsialiste iga päev võtta olema, mis tähendas ka automaatset hinnatõusu. Kuid hooldustöötajate palgad on ju seniajani madalad ja vajavad samuti tõstmist, mida me ei saa öelda nende äriettevõtete kasumite kohta, et need oleksid madalad. Me näeme, kuidas poolikute lahenduste tõttu on riik juba kohtusse antud, kuna kõik abivajajad ei saa oma pensionist hooldekodukohta lubada ja vahe tuleb omavalitsusel või perel katta. Ja kui perel ei ole raha või ei ole peret, jääb see omavalitsuse kanda. Ka minu hinnangul on enamik hooldekodu töötajatest südametunnistusega ja tublid inimesed, aga muret tekitab ikkagi endiselt järelevalve küsimus. See, kes täpselt vastutab, ei ole selge. Kas järelevalvet teostatakse korralikult, ei ole selge. On jäänud mulje, et Sotsiaalministeerium näitab justiitsministeeriumi peale või näidatakse Sotsiaalkindlustusameti peale. Aga selline olukord, kus meie vanurid ei taha enam hooldekodusse minna selle pärast, et me ei tea, kes satub neid teenindama, vajab kindlasti luubiga ülevaatamist. Ja mul on palve meie uuele sotsiaalministrile, et ta võtaks seda väga südamest teha. Praeguse mudeli põhjal ei ole muud öelda, kui et raha pole süsteemis piisavalt ega ole ka piisavalt peale tulemas. See tähendab seda, et riik peab läbimõeldult rohkem õlga alla panema ja ka koduhooldust korraldada aitama. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Helmen Kütt, palun! Kas Riina Solman tahtis ka koha pealt sõna võtta? Ei? Sõnavõtt on sisse jäänud. Võtke siis palun maha. Aitäh!

Lugupeetud eesistuja! Sotsiaalminister! Austatud ametikaaslased! Kõigepealt suur-suur tänu arupärijatele selle väga olulise teema siia saali toomise eest. Aga kindlasti ei ole täna see ainus päev, kui sellest rääkida. Teema on väga [oluline], sellega tuleb tegeleda ja on selge, et selline suur reform ei saagi pooleteise aastaga veel täit tulemust anda. Ma usun, et siin saalis ei ole mitte ühtegi inimest, kellele ei läheks korda meie eakate inimeste parem toimetulek, nende käekäik ja üldhoolduseteenuse kättesaadavuse parandamine, kui nende tervislik seisund ja abivajadus muutuvad nii suureks, et nad seda vajavad. Mõistagi on kõige parem koht inimesele elamiseks ja suremiseks oma kodu, seal aitavad isegi koduseinad. Selle reformi korral oleks mõistlik rääkida numbritest. Numbrid räägivad oma keelt. Kui 2025. aastal said omavalitsused tasandusfondist ja tulumaksust üldhoolduse paremaks kättesaadavuseks lisaks oma panusele kokku 66,8 miljonit eurot, siis see oli 12% rohkem kui aastal 2024. Ja kui öelda, et sellest ei ole mitte mingit kasu ja inimeste abivajadus ei ole suurenenud, siis see ei ole tõsi. Veel mõned märksõnad, mida selle reformiga on saavutatud. Inimeste kulud üldhooldusteenusele on märgatavalt vähenenud. Tõesti, nagu ka minister välja tõi, on omaosalus varasemalt 81%-lt langenud 49–51%-ni. Muidugi see sõltub ka kohamaksust. Teenuse kättesaadavus. Möödunud aastal lisandus palju uusi üldhooldusteenuse kohti. Nendest on puudus, arvestades meie demograafilist seisu. Mis eriti oluline, paranenud on ka võimalus omastehooldajatel asuda tööle. 65-aastaseid ja vanemaid [inimesi] hooldavate omastehooldajate arv vähenes 1400 inimese võrra. Need on need, kes hooldasid oma pereliikmeid üle 20 tunni nädalas. Ja muidugi tuleb väga tänada ka Riigikontrolli tähelepanekute ja soovituste eest. Need on väga väärtuslikud suunised hooldereformi järgmisteks sammudeks. Mulle jääb mõnikord mulje sellest teemast rääkides, et selle asemel, et kõik erakonnad erakondadeüleselt mõtleksid, kuidas seda reformi paremaks teha, et me ainult ei räägiks eakate inimeste paremast toimetulekust, vaid see tegelikult ka oleks võimalik, [me seda ei tee]. Omavalitsustel tõepoolest on päris suured kohustused. Juba väga pikki aastaid on pakutud avahooldust, sest sotsiaalhoolekande seadus pani ette avahoolduse või koduhoolduse. [Varem] oli [kohustus] üldhooldusteenust vahendada või pakkuda, aga nüüd on väga konkreetselt ka [vaja] selles osaleda. Need on ju meie enda inimesed, need inimesed, kelle elu ja töö on loonud selle, et meil on iseseisvus, et me oleme taas iseseisev riik. Nende parem toimetulek peaks olema meie asi tagada. Vanadus, vaesus ja omastehooldaja on naise nägu ja sellest tulenevalt me peaksime kõik tegema selleks, et need naised ja ka mehed, kes tõesti on teinekord ka hooldajaks vormistatud, saaksid oma elu elada nii, et nende lähedased oleks hooldatud, neid aidataks, ja tõepoolest eelkõige avahooldusteenuse abil. Aga öelda, et reform on ebaõnnestunud, ja seda nagu mitte rõõmustades, aga kuidagi parastades, ma ei pea õigeks. Veel kord, me räägime väga palju eakate inimeste paremast toimetulekust. Meil on mitmed arupärimised, mis räägivad nende paremast toimetulekust. Aga kui me ükskord tegelikult ka [jõuame] nende paremini toetamiseni, aitamiseni … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… siis tekivad eri pooled siin saalis. See on tõsi, et 40% hooldekodukohtadest üldhoolduses pakuvad kohalikud omavalitsused ja 60% pakuvad eraettevõtted. See ei ole paha, et eraettevõtjad on appi tulnud, aga oleme ausad, see hinnaralli, mis selles süsteemis toimub, on kahetsusväärselt suur. Mujal maailmas, kas või meie naabritel Soomes, omavalitsused selleks, et hinda kontrollida, kas ise pakuvad seda teenust või siis [teevad] hankeid. Sellega löövad nad hinna alla. Ja seda teenust, mida nendele inimestele pakutakse, tegelikult kontrollitakse, kas see, mida hankima mindi, vastab tegelikkusele. Ma tahan väga tunnustada Sotsiaalkindlustusametit, kes oma uues 2024. aasta aastaraamatus on kirjeldanud seda, kui palju on tehtud järelevalvet ja kontrolli. Aga oleme ausad, väga suur roll on siin omavalitsustel endil. Omavalitsused, kes seda teenust kompenseerivad, toetavad ja maksavad, peaksid tõsiselt suhtuma järelevalvesse, kontrolli, lähedastega vestlemisse ja ka nende inimeste arvamuse ärakuulamisse, kes seda teenust saavad. Olukorras, kus meil teenusekohti napib ja teenust vajavate inimeste arv on suur, võib see hinnaralli jätkuda. Ja see ei ole kindlasti lahendus ja see ei ole ka selle hooldereformi põhiline fookuspunkt. Näiteks 2023. ja 2024. aasta kohatasude võrdluse põhjal selgus, et hinnatõus kahjuks jätkus ka seisuga 31. detsember 2024. Kaalutud keskmine kohatasu oli 1479 eurot ja hoolduskulu 692 eurot ehk siis keskmine kohatasu tõus oli 12,8% ja hoolduskulud suurenesid 7%. Ja mul on tõepoolest väga hea meel, et on lõppenud see jutt, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, et pensionitõusu või indekseerimist pidurdada või muuta. Nii kindlasti ei ole võimalik seda teenust pakkuda. Ehk siis loodame, et pensionitõus, mis sai kokku lepitud, indeksi alusel jätkub aastani 2027. Ja siis on juba järgmise valitsuse otsus see, mida langetatakse. Aga ma siiski loodan, et meie eakate inimeste jaoks jätkub indekseerimine, jätkub pensionitõus, sest elukalliduse tõus on kahjuks see, mis selle raha ära sööb, isegi selle tõusu. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib ka sõna? Ei soovi. Läbirääkimised on lõppenud ja antud arupärimisele on vastatud.