Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) esimene lugemine

Me läheme tänase päevakorraga edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 [esimene lugemine]. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vajadus selle eelnõu järele tuleneb praktilisest elust. Ühelt poolt peavad pangad rahapesuriske maandama, teatud kahtlasi kliente tõrjudes. Teiselt poolt ei ole tänapäeval ühiskonnas ilma pangakontota lihtne hakkama saada. Sellepärast on olemas selline regulatsioon nagu põhimaksekonto regulatsioon. See põhineb Euroopa Liidu direktiivil 2014. aastast ja see peab tagama igale Euroopa Liidus seaduslikult elavale füüsilisele isikule juurdepääsu põhimaksekontole, mille kaudu saab raha üle kanda ja välja võtta ning teha kaardimakseid. Eesti on selle direktiivi üle võtnud, kuid Riigikohus leidis 2023. aastal, et me ei ole neid ülesütlemise aluseid ammendavalt reguleerinud. Samale asjale on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon. Ka õiguskantsler on teada andnud, et temale on laekunud mitmeid selliseid kaebusi, et pangad on liiga kergekäeliselt kliente tõrjunud või nende kontosid sulgenud. Lisaks on probleemne olnud selle otsuse vaidlustamine. Kui ei ole kontot, siis on keeruline ülekandega lõivu maksta. Probleemi mahtu näitab see, et eraisikute põhimaksekontode avamisest keeldumisi on olnud 1681, sealhulgas 365 mitteresidendi puhul. Mida see regulatsioon või eelnõu ette näeb? See sätestab kõigepealt, et krediidiasutus ei või keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest isiku kõrgema rahapesuriski tõttu lihtsalt [asutuse] enda hinnangu järgi. See tähendab, et pank ei saa üldtingimustes sätestada, et ta keeldub näiteks teatud kolmandate riikide kodanike teenindamisest. Eelnõu näeb pangale ette õiguse rakendada riskide maandamiseks meetmeid: määrata ühes kuus tehtavate maksete maksimumsumma, määrata ühe tehingu maksimumsumma, määrata kontol oleva raha maksimumsumma ja keelata sularaha väljavõtmist või piirata seda väljaspool Euroopa Liitu. Samuti näeb eelnõu ette, millised pangad peavad põhimakseteenust osutama. Siin on lähtutud olemasolevast olukorrast. Seitse panka: LHV, SEB, Coop, Luminor, Swedbank, Citadele Eesti filiaal ja TBB. Viimane on oma tegevust lõpetamas, tema nimi oli enne Tallinna Äripank. Kolm panka – Inbank, Bigbank ja Holm – ei paku põhimakseteenuseid üldse ja nendele seda kohustust seadusega ei panda. Finantsinspektsioonile antakse õigus edaspidi määrata, millised pangad peavad seda teenust osutama. Inspektsioon võib panga sellest kohustusest ka vabastada, näiteks kui panga turuosa on väga väike või ta ärimudel muutub, aga inspektsioon võib tunnistada vabastusi ka kehtetuks, kui turuolukord seda nõuab. Eesmärk on, et see vabastus ei halvendaks põhimakseteenuse üldist kättesaadavust üle Eesti. Edasi muudatustest seoses põhimakseteenuse lõpetamisega. Pank saab lepingu üles öelda üksnes erakorraliselt, see tähendab mõjuval põhjusel. Pank peab lepingu üles ütlema, kui ei suudeta täita vajalikke hooldusmeetmeid, kui on kahtlus, et tegu on rahapesu või terrorismi rahastamisega, või kui maksja konto sulgemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Pangal on õigus kaaluda, kas sulgeda [konto], juhul kui maksekontot kasutatakse ebaseaduslikul eesmärgil, kui maksekonto avamisel esitatakse ebaõiget teavet, kui tarbija ei ela enam Euroopa Liidus seaduslikult, kui maksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud ja kui kontol ei ole vähemalt 6 järjestikuse kuu jooksul olnud rahalisi vahendeid teenustasude maksmiseks. Edasi, riigilõivu sularahas tasumine. Senine regulatsioon on leidnud sellist tõlgendust, justkui see oleks keelatud. Nüüd täpsustatakse seda sõnastust. Sularaha on kohustatud vastu võtma vähemalt kuni 10 eurot ehk praegusesse regulatsiooni lisatakse sõna "vähemalt". Edasi. Selle eelnõu järgi läheb täpsustamisele järelevalvepädevus. Praegu on Finantsinspektsioonil ja tarbijakaitseametil – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuleb öelda – makseteenuste ja tarbijakrediidi valdkonna väärteo‑ ja järelevalvemenetlustes kattuvaid pädevusi. Sellest võib tekkida segadusi. Näiteks erinevad seisukohad, erinev menetlus ja karistamine ning üldine järelevalvepoliitika tekitab segadusi. Nüüd antakse need pädevused Finantsinspektsioonile. FI‑l on neid tööriistu praktikas rohkem. Veel sätestatakse eelnõus võrguühenduseta kaardimaksete tegemine hädaolukorras. See [vajadus] võib reaalses elus tekkida, eriti selles geopoliitilises olukorras, mis on praegu. Sideühendus võib katkeda. Elutähtsa teenuse osutajatel ehk suurematel pankadel tekib kohustus seada kliendipõhiselt võrguühenduseta limiidid pangakaardikiibile ning nad peavad tagama makseterminalide võrguühenduseta kaardimakse võimekuse. Nii et inimesed saavad ilma võrguühenduseta siiski oma maksed ära teha, kui nad sisestavad PIN‑koodi. Muudatused peaksid jõustuma tänavu 1. juulil. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Tundub, et see on väga mõistlik ja oluline eelnõu. Mul on lihtsalt küsimus, mis puudutab makseid siis, kui kanalid ei toimi, ühesõnaga kaardimakseid. Näiteks meie naaberriigis Soomes on lausa kriisivarude soovituste seas teatud [summas] sularaha olemasolu kodus. Mis ajast see [muudatus] rakendub ja millal on seda vajaduse korral võimalik kasutada? Kas see nõuab mingisuguseid, ma ei tea, tehnilisi ümberehitusi, mingeid arvutiprogrammide seadistamisi, või on igal pool, kus on täna kaardimakseterminal, see võimalus, et kui sularaha ei ole, siis saab ka kaardiga makset teostada?

Selle võimaluse peavad tagama pangad. Iseenesest on ka meie kriisisoovitustes sularaha olemasolu olemas, see ei ole tingimata midagi ainult Soome-pärast. Iseasi on, et inimesed ei kipu seda soovitust väga täitma. Aga pangad peavad seadma võrguühenduseta limiidi kliendipõhiselt pangakaardikiibile ja tagama terminalide võrguühenduseta kaardimakse võimekuse. See ei tohiks olla liiga ka kallis. Jah.

Suur tänu! Kolleeg Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Võlaõigusseadust täiendatakse § 7101 lõikega 21 järgmises sõnastuses: "Põhjendatud huvi tõendamine ei tohi tarbija jaoks olla ebamõistlikult koormav." Ma soovin nüüd teada, kuna siin eelnõus ei ole seda kirjas, milline on see ebamõistlik koormus või koormus, mis jääb nii-öelda selle koormuse alla või ületab seda koormuse piiri. Kas see on lahti seletatud selles seaduses ka, mis on need kriteeriumid, mille järgi saab siis otsustada?

Aitäh! See ongi kaalutlusõigus ja seda saab ka kohtus vaidlustada. Kõiki detaile põhimõtteliselt seadusesse kirjutada ei saa.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Jah, ma saan aru, et te lähete väga libedale teele. See kaalutlusõigus annab siia-sinna seda nii-öelda varieerumisvõimalust. Kui on vaja kedagi, ütleme, koormata tõendamise huvides, põhjendatud huvi tõendamise huvides, siis on võimalus seda mitte teha. Kui see juhtub olema ebameeldiv isik, siis sellisel juhul on võimalik seda tõendamist jälle teostada. Minu hinnangul ei tohiks praegu sellist kaalutlusõigust sellisel kujul rakendada, sest see loob võimaluse selle seaduse rakendamisel isikuid erinevalt kohelda.

Aitäh selle arvamuse eest! Oleks küll väga libe tee lähtuda teie hinnangutest selles vallas. Selline kaalutlusvõimalus on paljudes seadustes ja paljudes olukordades.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu 15. aprillil. Rahandusminister Jürgen Ligi andis ülevaate, nii nagu ka praegu. Põhiliselt arutati järgmisi teemasid. Põhimaksekonto regulatsioon. Kehtiv võlaõigusseaduses sisalduv regulatsioon sätestatakse eelnõu kohaselt detailsemalt, vähendades pankade kaalutlusõigust, ja enam hakatakse lähtuma direktiivi sõnastusest. Ettevõtete mured pangakontode avamise ja sulgemisega olid samamoodi teemaks. Euroopa Komisjon alles tegeleb ettevõtete põhimaksekonto regulatsiooni sätestamise võimaluste uurimisega. Jõudsime arutelu tulemusel ka selleni, et see [teema] on mõnevõrra keerulisem kui eraisikute puhul ja eeldab veel põhjalikku tööd, antud eelnõuga seda ei lahendata. Võrguühenduseta kaardimaksed on ka täna võimalikud, kuid küsimus reguleeritakse täpsemini seaduse tasemel, sealhulgas elutähtsa teenusena. Seda minister siin juba hetk tagasi selgitas. Eelnõus pakutud jõustumise tähtaeg. Kuigi pangad on muudatusteks valmis, on ilmselt 1. juunini liiga napp aeg, siin tuleb muudatus teha, sest me ilmselt ei jõua seda Riigikogus [nii ruttu] ära menetleda. Aga eks vaatame seda töö käigus. Juhtivkomisjon tegi konsensuslikult ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kuna oluliseks osaks on siin ka õiguskomisjoni valdkonda kuuluva võlaõigusseaduse muudatused, palusime arvamust selle eelnõu kohta õiguskomisjonilt. Rahanduskomisjon palus eelnõu ettevalmistamisse kaasata turuosalised, huvirühmad, institutsioonid, kelle märkusi ootame hiljemalt 7. maiks. Menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. aprillil ehk täna, see oli konsensuslik otsus, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, siin oli konsensus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, seda komisjon toetas konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 613 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. mai kell 17.15. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.