Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) esimene lugemine

Liigume edasi 11. punkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Ettekandjaks on Riigikogu liige Lauri Laats. Palun!

Liigume edasi 11. [päevakorrapunkti] juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Ettekandjaks Riigikogu liige Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna olen Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel siin puldis väga olulise teemaga. Nimelt, me teame väga hästi, et eluase on meil kallimaks läinud ja selle kättesaadavusega on kalliduse tõttu probleeme. Me teame ka, et väga palju on kinni meie pankade laenuintressides. [Tekitab küsimusi], miks meil on nii suured intressid ja miks pangad teenivad nii palju kasumit. Võrdleme Eesti kommertspankade omakapitali tootlust [välismaiste pankade omaga]. Meil on see 15–20%, aga teiste Euroopa riikide kommertspankade keskmine kapitali tootlust on kuskil 8%. Sellele probleemile on juhtinud tähelepanu nii Eesti Pank kui ka Finantsinspektsioon. Tegelikult on nad välja käinud ka meetmed, kuidas suurendada pankade konkurentsi, ja meetmed, mis tuleks ette võtta selleks, et inimestele oleks laenu saamine ja [tagasimaksmine] soodsam. Ühe ettepanekuna on välja pakutud, et [võiks] kaotada võlaõigusseaduses sätestatud krediidiandja õiguse nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Meie ettepanek siinsamas seaduseelnõus, mis me oleme teie ette toonud, on asendada see kolme kuu [tingimus] sellisel viisil, et panga vahetuse korral – kui inimene tahab panka vahetada, saab kuskilt soodsamad laenutingimused ja läheb ühest pangast teise – ei peaks kodupangale, kust oma laenuga [lahkutakse], kinni maksma seda kolme kuu intressitasu. Ma kordan üle, et see on Eesti Panga ja ka Finantsinspektsiooni ettepanek, mida me kuulda võtsime ja vastavalt oma ettepanekusse lisasime, kui töötasime välja seaduseelnõu. Neil on ka ridamisi teisi ettepanekuid, aga me tuleme kindlasti nende ettepanekutega eraldi välja. Nii et kordan üle. Meie eelnõu on tegelikult väga lihtne: see teeb laenu [võtmise] ja panga vahetamise odavamaks. Toon ühe näite veel. Kui mul on praegu kuskil pangas kodulaen, aga ma saan kuskilt teisest pangast odavama laenuintressi [pakkumise] ning tahan teise panka minna ja olemasoleva lepingu kodupangaga katkestada, siis ma ei maksa sellele pangale mitte mingisugust "kahjuhüvitist". See on seadusesse kirja pandud, et pangal on õigus nõuda kolme kuu intressi, saamata tulu, see on sätestatud võlaõigusseaduses. See säte kaoks ära. Ehk siis sellist nõuet edaspidi ei saaks tekkida ja kodulaenu [võtnud inimesed] saaks panka vahetada ning see panga vahetus muutuks kergemaks. See tegelikult soodustaks ka intressi alanemist. See on põhieesmärk, et me saaksime laenuintressi allapoole. Ma loodan, et te toetate seda mõtet, sellepärast et see on oluline. Nii nagu ma ütlesin juba eessõnas, kinnisvara on muutunud kallimaks, kodu soetamine on muutunud kallimaks. Ja kõiki neid tegevusi, mis vähegi leevendavad seda protsessi ja [aitavad] kulusid kokku hoida, peab rakendama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meie interneti vahendusel! Täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt oleme siinsamas puldis väga olulise teemaga. Nimelt, me teame väga hästi, kuidas meil eluase on kallimaks läinud. Kättesaadavusega on probleeme seoses kallidusega. Me teame ka, et väga palju on kinni meie pankade laenuintressides. Ja see on, miks nii suured intressid meil on ja miks pangad teenivad nii palju kasumit. Ehk siis, kui me võrdleme näiteks Eesti kommertspankade omakapitali tootlust, see on kuskil 15–20%, ja kui me vaatame teiste Euroopa riikide kommertspankade keskmine kapitali tootlust, siis see on kuskil 8%. Ja sellele probleemile juhtisid tähelepanu nii Eesti Pank kui ka Finantsinspektsioon. Tegelikult on nad välja käinud ka meetmed, kuidas suurendada pankade konkurentsi ja mis meetmed tuleks ette võtta selleks, et inimestel see laenu saamine ja pidamine oleks soodsam. Ja üheks ettepanekuks ongi välja pakutud, et kaotada võlaõigusseaduses sätestatud krediidiandja õigus nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Ja meie ettepanek siinsamas seaduseelnõus, mis me oleme teie ette toonud, on asendada see kolm kuud sellisel viisil, et seda kolme kuud lihtsalt pangavahetuse korral, kui inimene tahab panka vahetada, saab kuskilt soodsamad laenutingimused ja läheb näiteks ühest pangast teise, siis ta ei peaks kinni maksma selle kolme kuu intressitasu kodupangale, praegusele, kus ta asub oma laenuga. Ja ma kordan üle, et need on Eesti Panga ja ka Finantsinspektsiooni ettepanekud, mida me ka kuulda võtsime ja vastavalt siis meie ettepanekusse lisasime, kui töötasime välja seaduseelnõu. Siin on ridamisi ka teisi ettepanekuid, aga me kindlasti tuleme nende ettepanekutega eraldi välja. Nii et kordan üle. Meie eelnõu on tegelikult väga lihtne: see teeb laenu pidamise ja vahetamise, pankade vahetamise odavamaks. Toon ühe näite veel. Kui mul on praegu kuskil pangas kodulaen, ma saan kuskilt teisest pangast odavama laenuintressi ja tahan teise panka minna ja selle olemasoleva lepingu kodupangaga katkestada, siis ma ei maksa sellele pangale mitte mingisugust "kahjuhüvitist", mis on seadusesse kirja pandud, et pangal on õigus nõuda kolme kuu intressi saamata tulu, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. See säte kaoks ära. Ehk siis sellist nõuet edaspidi ei saaks tekkida ja kodulaenuhoidjad saaks panku vahetada, vastavalt muutuks see pangavahetus kergemaks, mis tegelikult soodustaks ka intressi alanemist. See on põhieesmärk, et me saaksime intressi allapoole, laenuintressi. Ja ma loodan, et te toetate seda mõtet, sellepärast et see on oluline. Nii nagu ma ütlesin juba eessõnas, kinnisvara on muutunud kallimaks, kodu soetamine on muutunud kallimaks. Ja kõik need tegevused, mis vähegi leevendavad seda protsessi ja hoiavad kulusid kokku, peavad saama rakendatud. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teame, et kodulaene võtavad ju enamasti noored pered ja enamiku perede finantskohustus ongi laenud. Ja kas te näete, et eelnõu aitab kaasa ka noorte perede eluaseme kättesaadavusele ja stabiilse elukeskkonna loomisele?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teame, et kodulaenu võtavad ju enamasti noored pered ja enamiku perede finantskohustuste [hulgas] ongi laenud. Kas te näete, et eelnõu aitab kaasa ka sellele, et eluase oleks noortele peredele kättesaadav, ja stabiilse elukeskkonna loomisele?

Aitäh! Hea küsimus, hea kolleeg! See on kindlasti üks meede paljudest ja loomulikult see küsimus on palju laiem kui see üks seadusepügal võlaõigusseaduses. Kui me tahame, et meie noortele oleks eluase kättesaadav, [peame võtma] kindlasti ka teisi meetmeid. Ma loen siin ette, näiteks Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud veel ettepanekuid. Me teame väga hästi, et kui me kodulaenu võtame, siis seatakse hüpoteek ja hüpoteegiga kaasnevad notari tasud. Nüüd on sellesama näite puhul, et panga vahetusega muutub lepingu [üks osaline], nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek, et hüpoteegi üleminek ei vajaks enam notariaalset kinnitust. See tähendab seda, et ei peaks seda notari tasu maksma. Kinnisvara on alati tagatiseks ja kinnisvara tuleb hinnata. Aga piisab ju sellest, kui seda hinnatakse üks kord, kui toimub panga vahetus. Tegelikult on ju ka pankadel olemas täiesti pädevad analüütikud ja hindajad, kes suudavad seda tööd teha. Kui me räägime kogu sellest meetmete paketist, siis me peaksime tegelikult rakendama kõiki neid ettepanekuid, et saada laenu saamine ja [tagasimaksmine] võimalikult soodsaks. Loomulikult me peaksime riigi poolt välja mõtlema ka suuremaid toetusmeetmeid, kuidas me saame tagada noorele perele [eluaseme], eriti sellises olukorras, kus meil on demograafiline kriis, et pered mõtleks laste saamise peale ja sündimus kasvaks. Tihtipeale jääb see praegu kindlustunde [puudumise] taha, sellepärast et on toimetulekuprobleemid. Kui sul ikkagi kodu ei ole, siis ei sünni ka lapsi. Tegelikult me peame riigi poolt lisaks nendele meetmetele, mis ma olen siin välja käinud, ja sellele meetmele, mis on meie seaduseelnõusse kirja pandud, ka teisi meetmeid rakendama selleks, et soodustada eluaseme soetamist noorperede poolt.

Aitäh! Hea küsimus, hea kolleeg! See on kindlasti üks meede paljudest ja loomulikult see küsimus on palju laiem kui see üks seadusepügal võlaõigusseaduses. Kui me tahame, et meie noortele oleks eluase kättesaadav, on selleks kindlasti ka teisi meetmeid. Ma loen siin ette, näiteks Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud veel ettepanekuid. Me teame väga hästi, et kui me kodulaenu võtame, siis seatakse hüpoteek ja hüpoteegiga kaasnevad notari tasud. Nüüd on sellesama näite puhul, et panga vahetusega muutub lepingu [üks osaline], nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek, et hüpoteegi üleminek ei vajaks enam notariaalset kinnitust. See tähendab seda, et ei peaks seda notari tasu maksma. Kinnisvara on alati tagatiseks ja kinnisvara tuleb hinnata. Aga piisab ju sellest, kui seda hinnatakse üks kord, kui toimub panga vahetus. Tegelikult on ju ka pankadel olemas täiesti pädevad analüütikud ja hindajad, kes suudavad seda tööd teha. Kui me räägime kogu sellest meetmete paketist, siis me peaksime tegelikult rakendama kõiki neid ettepanekuid, et saada laenu saamine ja [tagasimaksmine] võimalikult soodsaks. Loomulikult me peaksime riigi poolt välja mõtlema ka suuremaid toetusmeetmeid, kuidas me saame tagada noorele perele [eluaseme], eriti sellises olukorras, kus meil on demograafiline kriis, et pered mõtleks laste saamise peale ja sündimus kasvaks. Tihtipeale jääb see praegu kindlustunde [puudumise] taha, sellepärast et on toimetulekuprobleemid. Kui sul ikkagi kodu ei ole, siis ei sünni ka lapsi. Tegelikult me peame riigi poolt lisaks nendele meetmetele, mis ma olen siin välja käinud, ja sellele meetmele, mis on meie seaduseelnõusse kirja pandud, ka teisi meetmeid rakendama selleks, et soodustada eluaseme soetamist noorperede poolt.

Aitäh! Hea küsimus, hea kolleeg! Eks see on kindlasti üks meede paljudest ja loomulikult see küsimus on ju palju laiem kui see üks seadusepügal võlaõigusseaduses. Kui me tahame, meie noortel oleks eluase kättesaadav, on kindlasti ka teisi meetmeid. Ma võib-olla loen siin ette, et näiteks sama Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud ju veel ettepanekuid. Me teame väga hästi, et kui me kodulaenu võtame, siis seatakse hüpoteek, hüpoteegiga kaasnevad notari tasud. Nüüd siis seesama näide, kus pangavahetusega muutub lepingupidaja. Tegelikult nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek, et see hüpoteegi üleminek ei vajaks rohkem materiaalselt kinnitust, see tähendab seda, et ei peaks seda notariaalset tasu maksma. Kinnisvara on alati tagatiseks. Siis kinnisvara tuleb hinnata. Ja piisab ju sellest, kui seda hinnatakse üks kord, kui toimub pangavahetus, või siis tegelikult on ju olemas ka pankadel täiesti pädevad analüütikud ja hindajad, kes suudavad seda tööd teha. Kui me räägime kogu selle pakettide meetmest, siis me peaksime ju tegelikult rakendama neid kõiki, neid ettepanekuid, et saada võimalikult soodsamaks selle laenu pidamise ja laenu saamise. Loomulikult me peaksime välja mõtlema ka riigi poolt ka võib-olla suuremaid toetusmeetmeid, kuidas me saame tagadagi selle noorele perele, eriti sellises olukorras, kus meil on demograafiline kriis, et sündimus kasvaks, et pered mõtleks laste saamise peale. Aga tihtipeale jääb see praegu kindlustunde taha, sellepärast on toimetulekuprobleemid. Ja kui sul ikkagi kodu ei ole, siis ei sünni ka lapsi. Ehk siis tegelikult me peame ka riigi poolt lisaks nendele meetmetele, mis ma olen siin välja käinud, ja sellele meetmele, mis on meie poolt seaduseelnõusse kirja pandud, ka teisi meetmeid rakendama ja siis tooma selleks, et soodustada eluaseme soetamist noorperede poolt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuna mul oli au komisjonis kaitsta seda eelnõu, siis mind ühel hetkel ausalt öeldes natuke isegi hämmastas mõne Reformierakonna liikme käitumine, kus põhimõtteliselt nad viskusid suurte pankade kaitsele. Põhimõtteliselt oli see umbes niimoodi, et pangad peavad ikka raha teenima ja meie eelnõu põhimõtteliselt võtab neilt selle võimaluse ära. Nii et me ei pea üldse sekkuma, ….. eelnõu ….., siis ma hakkasin mõtlema ja see on minu küsimus teile ka, et äkki me tõepoolest teeme midagi valesti, äkki me, üritades teha lihtsate inimeste elu lihtsamaks, kuidagi ahistame suuri pankasid.

Aitäh! Mul oli au komisjonis kaitsta seda eelnõu ja mind ühel hetkel ausalt öeldes natuke hämmastas mõne Reformierakonna liikme käitumine, kui nad põhimõtteliselt viskusid suurte pankade kaitsele. [Öeldi] umbes niimoodi, et pangad peavad ikka raha teenima ja meie eelnõu põhimõtteliselt võtab neilt selle võimaluse ära, nii et me ei pea üldse sekkuma. Selle pärast see eelnõu ei sobi. Siis ma hakkasin mõtlema ja see on minu küsimus teile ka, et äkki me tõepoolest teeme midagi valesti. Äkki me tõepoolest, üritades teha lihtsate inimeste elu lihtsamaks, kuidagi ahistame suuri pankasid?

Aitäh! Väga hea küsimus. Minu sõnum on reformierakondlastele, ärge muretsege pankade pärast, nad saavad väga hästi ilma teieta ka hakkama, kasumid ei ole neil väiksed. Nii nagu ma ütlesin, omakapitali tootlus on tunduvalt suurem, võrreldes teiste vanemate Euroopa riikidega. Nüüd ma võin teile saladuskatte all öelda, isegi kommertspangad on kõigi nende ettepanekutega, mis Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud, on isegi päri. Nii et kui teie praegu ütlete, et te ei ole sellega päri, siis tegelikult turuosalised on juba nõus sellega. Ja arvestage sellega, et juhtub selline asi, et kui te praegu seda vastu ei võta, siis natukese aja pärast te kirjutate sellele alla ja see tuleb valitsuse poolt. Sellepärast, et kui turuosalised ütlevad, me oleme nõus, siis ei ole mõtet sellele vastu olla. Aga noh, eks te saate käituda täpselt nii, nagu soovite praegu.

Aitäh! Väga hea küsimus! Minu sõnum on reformierakondlastele, et ärge muretsege pankade pärast, nad saavad ilma teieta ka väga hästi hakkama, kasumid ei ole neil väiksed. Nii nagu ma ütlesin, omakapitali tootlus on neil tunduvalt suurem, võrreldes teiste vanemate Euroopa riikide [pankade omaga]. Ma võin teile saladuskatte all öelda, et isegi kommertspangad on päri kõigi nende ettepanekutega, mis Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud. Nii et kui teie praegu ütlete, et te ei ole sellega päri, siis [teadke, et] tegelikult turuosalised on sellega juba nõus. Ja arvestage sellega, et juhtub selline asi, et kui te praegu seda vastu ei võta, siis natukese aja pärast te kirjutate sellele alla, sest see tuleb valitsuse poolt. Sellepärast, et kui turuosalised ütlevad, et nad on sellega nõus, siis ei ole mõtet sellele vastu olla. Aga noh, eks te saate käituda täpselt nii, nagu praegu soovite.

Aitäh! Hea ettekandja, hea kolleeg! Sa tõid välja palju plusse, mida eelnõu endaga kaasa toob. Aga miks sinu arvates hääletasid õiguskomisjoni liikmed Anti Haugas, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson ja Vilja Toomast selle eelnõu tagasilükkamise poolt?

Aitäh, hea ettekandja! Hea kolleeg! Sina tõid välja palju plusse, mida antud eelnõu endaga kaasa toob. Aga miks sinu arvates õiguskomisjoni liikmed Anti Haugas, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson ja Vilja Toomast selle eelnõu tagasilükkamise poolt hääletasid?

Aleksei Jevgrafov, palun!

No vot, see on hea küsimus, mida tuleb neilt küsida. Aga võib-olla nendel puudub see info, mis mul on. Võib-olla nad ei suhtle pankadega. Võib-olla nad ei suhtle Finantsinspektsiooniga, võib-olla nad ei suhtle Eesti Pangaga. Mina olen Eesti Panga Nõukogu liige. Oman seda infot natukene rohkem kui teised. Aga probleem ongi selles, et ei ole ju mõtet lihtsalt olla vastu mõistlikule asjale, kui tegelikult turuosalised on selle poolt. Millest te lähtute ja miks te olete vastu – ma kahjuks ei oska öelda, ma ei oska vastata sellele küsimusele, ju siis on informatsiooni puudus. Ja kui seda lihtsalt tehakse pimesi niimoodi, siis seal on kaks põhjust. See on tulnud opositsiooni poolt, järelikult me seda ikkagi ei saa toetada, mis siis, et paljud pered saavad leevendust laenu näol. Või siis tõesti mõtlevad – mis on veel hullem tegelikult –, et aga me peame ikkagi neid pankasid kaitsma, mis siis, et eelmise aasta kasum oli 1,1 miljardit – kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Teisi põhjusi ma ei näe. Aitäh!

No vot, see on hea küsimus, mida tuleb neilt küsida. Aga võib-olla neil puudub see info, mis mul on. Võib-olla nad ei suhtle pankadega, võib-olla nad ei suhtle Finantsinspektsiooniga, võib-olla nad ei suhtle Eesti Pangaga. Mina olen Eesti Panga nõukogu liige, oman natukene rohkem infot kui teised. Aga probleem ongi selles, et ei ole mõtet olla vastu mõistlikule asjale, kui tegelikult turuosalised on selle poolt. Millest te lähtute ja miks te olete vastu? Ma kahjuks ei oska öelda, ma ei oska sellele küsimusele vastata, ju siis on informatsiooni puudus. Aga kui seda tehakse lihtsalt pimesi, siis on kaks põhjust. Kuna see on tulnud opositsioonilt, siis järelikult nad ei saa seda ikkagi toetada, mis siis, et paljud pered saavad laenu puhul leevendust. Või siis tõesti nad mõtlevad – see oleks veel hullem tegelikult –, et me peame ikkagi pankasid kaitsma, mis siis, et eelmisel aastal oli kasum neil 1,1 miljardit ehk kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Teisi põhjusi ma ei näe.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see on see praegune eelnõu, aga mis takistab…Tegelikult see peaks olema, sa natuke kirjeldasid seda paketti tervikuna. Ma küsin, mis takistab selle vastuvõtmist. Minu kogemuse järgi reformierakondlased ei ole sugugi idioodid, vähemalt nende seas on arukaid inimesi ja Eesti 200-s ka. Ja Eesti rahva tulevik ja pered peaks olema kõigil. Erakondlikud lipud peavad lehvima, aga mis see takistab? Iseenesest mõistlik, loomulikult annab siin kobiseda ja timmida, selles ei ole küsimus.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see on see praegune eelnõu, aga tegelikult see peaks olema [pakett]. Sa natuke kirjeldasid seda paketti tervikuna. Ma küsin, mis takistab selle vastuvõtmist. Minu kogemuse järgi reformierakondlased ei ole sugugi idioodid, vähemalt on nende seas arukaid inimesi ja Eesti 200-s ka. Ja Eesti rahva tulevik ja pered peaks olema kõigile [tähtsad]. Erakondlikud lipud peavad lehvima. Aga mis see takistab siis? Iseenesest [on see] mõistlik, kuigi loomulikult annab siin kobiseda ja timmida, selles ei ole küsimus.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see on see praegune eelnõu, aga tegelikult see peaks olema [pakett]. Sa natuke kirjeldasid seda paketti tervikuna. Ma küsin, mis takistab selle vastuvõtmist. Minu kogemuse järgi reformierakondlased ei ole sugugi idioodid, vähemalt on nende seas arukaid inimesi ja Eesti 200-s ka. Ja Eesti rahva tulevik ja pered peaks olema kõigile [tähtsad]. Erakondlikud lipud peavad lehvima. Aga mis see takistab siis? Iseenesest [on see] mõistlik, kuigi loomulikult annab siin kohmitseda ja timmida, selles ei ole küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! See seaduseelnõu on minu arust väga lihtne, see peaks olema väga arusaadav. Tegelikult see muudatus, mis sinna võlaõigusseadusesse sisse viidaks, on kergesti teostatav, ütleme nii. Ja sellisel kujul, nagu see praegu on meie poolt esitatud, võib selle täiesti rahumeeli vastu võtta. Ma arvan, et meie kõigi ülesanne praeguses olukorras on teha kõik selleks, et leevendada demograafilist kriisi. (Saalist öeldakse midagi.) Ausalt öeldes, mis puudutab valitsuse sõnumit või tegemisi, siis ma ei näe kaugeltki, et nad tegelikult tegeleks meie põhiprobleemiga ja meie rahvaarvu kasvatamisega. Meie rahvaarv kogu aeg langeb. Ja selles valguses hääletada selle eelnõu vastu on pehmelt öeldes halb. Ma ei hakka teisi sõnu kasutama. Ma ikkagi kutsun kõiki häid Riigikogu liikmeid nii opositsioonist kui koalitsioonist toetama just nimelt seda eelnõu, et see jõuaks teisele lugemisele. Võib-olla, ja ma loodan, selle esimese ja teise lugemise vahel ka Reformierakonna liikmed, kes komisjonis hääletasid vastu, saavad rohkem informatsiooni selle mõtte kohta ning otsustavad ümber ja, vastupidi, hääletavad selle muudatuse poolt, mis meil sisse viidaks võlaõigusseadusse.

Aitäh, hea kolleeg! Selle seaduseelnõuga on minu arust väga lihtne, ta peaks olema väga arusaadav ja tegelikult see muudatus, mis sinna võlaõigusseadusesse on sisse viidud, oli kergesti teostatav, ütleme nii. Ja sellisel kujul, nagu ta praegu on meie poolt esitatud, teda võib täiesti rahumeeli ka vastu võtta. Nüüd, ma arvan, et meie kõigi ülesanne praeguses olukorras on teha kõik selleks, et leevendada demograafilist kriisi. Ja ausalt öeldes, mis puudutab valitsuse sõnumit või tegemisi, ma ei näe kaugeltki seda, et nad tegelikult selle meie põhiprobleemiga tegeleks: meie rahvaarvu kasvatamisega. Meie rahvaarv kogu aeg langeb. Ja selles valguses hääletada selle eelnõu vastu on pehmelt öeldes halb. Ma ei hakka teisi sõnu kasutama. Ja ma ikkagi kutsun kõiki häid Riigikogu liikmeid nii opositsioonist kui koalitsioonist just nimelt toetama seda eelnõu, et see eelnõu jõuaks teisele lugemisele. Ja ma loodan, et selle esimese ja teise lugemise vahel ka Reformierakonna liikmed, kes ka komisjonis hääletasid vastu, saavad rohkem informatsiooni selle mõtte osas ja teevad otsused ümber ja vastupidi, hääletavad selle muudatuse poolt, mis on meil sisse viidud võlaõigusseadusse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh selle eelnõu eest! Ma vaatan, et selle eelnõu kohta on oma arvamuse andnud ka Jürgen Ligi, tema kirjutas alla Vabariigi Valitsuse arvamusele. Ja nagu kombeks on saanud, ka siin seisab lause, et Vabariigi Valitsus peab oluliseks analüüsida muudatustega kaasnevaid potentsiaalseid mõjusid, positiivseid, aga ka negatiivseid, nii tarbijatele kui ka elamukinnisvara turule. Ehk siis siin on jälle etteheide, justkui ei ole me korralikku mõjuanalüüsi teinud. Vabariigi Valitsus ammugi selliseid analüüse ei tee. Ja mul on teile selline küsimus, mis mul oli ka eelmise eelnõu ettekandjale. Kui palju teie mäletate, kui mitme eelnõu puhul on üldse valitsus teinud selliseid suuremaid mõjuanalüüse, kas või erinevate maksutõusude kohta?

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Ma vaatan, et sellele eelnõule on oma arvamuse andnud ka Jürgen Ligi, tema siis kirjutas alla Vabariigi Valitsuse arvamusele. Ja nagu kombeks on saanud ka siin seisab selline lause, et Vabariigi Valitsus peab oluliseks analüüsida muudatustega kaasnevat potentsiaalseid mõjusid, nii positiivseid, aga ka negatiivseid, nii tarbijatele kui ka elamu-, kinnisvaraturule. Ehk siis siin on jälle etteheide, justkui ei ole meil seda mõjuanalüüsi korraliku teinud. Vabariigi Valitsus ammugi selliseid analüüse ei tee. Ja mul on jällegi teile selline küsimus, mis mul oli ka eelmise eelnõu puhul eelmisele ettekandjale. Kui palju teie mäletate, kui mitme eelnõu puhul on üldse valitsus teinud selliseid suuremaid mõjuanalüüsi, kas või erinevate maksutõusude osas?

Aitäh! Kurb on see, et kõik need seaduseelnõud ja maksutõusud on siinsamas kiiruga vastu võetud ilma igasuguse analüüsita. See tõsiasi on välja tulnud seeläbi, et Rahandusministeerium kuulutas augustikuus, kui mu mälu ei peta, siis 19. augustil, välja hanke. Mis selle hankega tahetakse sisse osta? Teadmisi, analüüsi nende tegevuste, nende maksutõusude kohta, mis vahepeal siin olid. [Saadikud] nimetavad neid erinevalt, [näiteks] maksufestival, keegi nimetab maksupõrguks. Ma tean, et meie hea kolleeg Andrei Korobeinik nimetas seda, mis puudutab maksude tõusu, veel värvikamalt. Aga selle hanke [tegemine näitab] selgelt, et tegelikult ministeeriumil ja ministril ei ole õrna aimugi, kuidas kõik need kobarmaksutõusud mõjutavad meie majanduskeskkonda, meie inimeste toimetulekut. Ja niimoodi on seal hankes välja kirjutatud. Ma juhin tähelepanu, head ajakirjanikud, lugege selle hanke seletus läbi. Täpselt niimoodi on sinna kirjutatud: et kuna on niivõrd suur mõju, aga me ei tea, kuidas see täpselt mõjub, siis [ostetakse] teenus sisse, et keegi hakkaks seda analüüsima. Loomulikult tekib küsimus, et kus te siis enne olite. Olid väited, et teil on mingisugused analüüsid. Te samas petsite ka lugupeetud rahanduskomisjoni liikmeid, kaasa arvatud komisjoni esinaist. [Komisjonis] ütles valitsuse minister, et jah, meil on kõik analüüsid tehtud, ja nüüd tuleb välja, et tegelikult ei ole ja tellitakse need eraldi. Mis puudutab Jürgen Ligi ja tema allkirju, siis täna oli mul au kaitsta siin enne ka ühte teist, otsuse eelnõu, mis rääkis meie noorte tööhõivest. Me tahtsime pakkuda selles küsimuses tööandjatele leevendust ja alandada [noorte pealt makstavat] sotsiaalmaksu ravikindlustuse [määra võrra], mis on 13%. Rahandusministeeriumi ametnik, ma ei mäleta, mis ta nimi oli – tavaliselt ametnikud koostavad arvamusi ja kirju ja siis minister kirjutab alla –, oli pannud ainult ühe põhjuse, miks seda ei tohi teha: sellepärast et ettevõtjad võivad seda olukorda halvasti ära kasutada ja hakata riiki petma. Võivad! See loomulikult näitab üldist halba suhtumist ettevõtjatesse, kes tegelikult toidavad Eesti riiki, maksavad makse. Tööandjad peavad riiki üleval. Ja siis rahandusminister kirjutab sellele paberile alla. Ma loodan, et ta isegi ei lugenud seda paberit, sellepärast et mina ministrina sellisele paberile kindlasti alla ei kirjutaks. Ja nüüd te küsite selle eelnõu puhul arvamuse kohta, mille ametnik [koostas ja] millele minister on alla kirjutanud. Ma ei tea, kas Jürgen Ligi loeb neid pabereid või mitte, aga [kui mitte, siis] ta võiks hakata lugema.

Aitäh! No kurb asi on ju see, et kõik need seaduseelnõud ja maksutõusud on ju siinsamas kiiruga vastu võetud ilma igasuguse analüüsita. Ja see tõsiasi on ju välja tulnud läbi selle, et Rahandusministeerium augustikuus, kui mu mälu ei peta, 19. augustil kuulutas välja hanke. Ja mis selle hankega taheti sisse osta? Teadmisi, analüüsi selle osas, et kas need tegevused, need maksutõusud, mis vahepeal siin olid selle, ministrid nimetavad neid erinevalt, kas maksufestival, keegi nimetab maksupõrguks, ma tean, et meie hea kolleeg Andrei Korobeinik nimetas seda veel värvikamalt, mis puudutas seda kogu maksude tõusu, tuleb selgus läbi selle hanke. Tegelikult ministeeriumil ja ministril ei ole õrna aimugi, kuidas kõik need kobarmaksutõusud mõjutavad meie majanduskeskkonda, meie inimeste toimetulekut. Ja niimoodi on tegelikult seal hankes välja kirjutatud. Ma juhiks tähelepanu, head ajakirjanikud, lugege see hanke seletus läbi. Täpselt niimoodi see on kirjutatud sinna. Et kuna on niivõrd suur mõju ja me ei tea, kuidas see täpselt mõjub, siis tellitaksegi selle osas teenust sisse, et keegi hakkaks seda analüüsima. Ja loomulikult tekib küsimus, et aga kus te siis enne olite. Ja need väited, et teil on mingisugused analüüsid või ……….. ka lugupeetud rahanduskomisjoni liikmeid, kaasa arvatud komisjoni esinaise, kus valitsuse poolt, ministri poolt öeldi, et jah, meil on kõik analüüsid, asjad kõik tehtud. Ja nüüd tegelikult tuleb välja, et ei ole, ja tellitakse eraldi. Ja mis puudutab Jürgen Ligi ja tema allkirju, täna oli mul ju au ka enne ühte teist otsuse eelnõu kaitsta siin, mis rääkis meie noorte tööhõivest, kus me tahtsime tuua ka selle küsimuse osas leevendusi, tööandjatele alandada sotsiaalmaksu selle ravikindlustuse osas, mis on 13% 33%-st. Sellesama Rahandusministeeriumi ametnik, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, aga tavaliselt ametnikud koostavad arvamusi ja kirju ja siis minister kirjutab alla, oli ainult üheks põhjuseks pandud, et miks seda ei tohi teha: sellepärast et ettevõtjad võivad seda olukorda halvasti ära kasutada ja hakata riiki petma. Võivad! Ja see loomulikult ju näitab üldist halba suhtumist ettevõtjate osas, kes tegelikult toidavad Eesti riiki, makse maksavad. Tööandjad peavad riiki üleval ja siis rahandusminister kirjutab sellele paberile alla. Ma loodan, et ta isegi ei lugenud seda paberit, sellepärast et mina ministrina sellisele paberile kindlasti alla ei kirjutaks. Ja nüüd te küsite, et ka selle eelnõu osas, millele minister on ametniku arvamusele alla kirjutanud, ma ei tea, kas Jürgen Ligi loeb neid pabereid või mitte, aga ta võiks hakata lugema.

Aitäh! Kurb on see, et kõik need seaduseelnõud ja maksutõusud on siinsamas kiiruga vastu võetud ilma igasuguse analüüsita. See tõsiasi on välja tulnud seeläbi, et Rahandusministeerium kuulutas augustikuus, kui mu mälu ei peta, siis 19. augustil, välja hanke. Mis selle hankega tahetakse sisse osta? Teadmisi, analüüsi nende tegevuste, nende maksutõusude kohta, mis vahepeal siin olid. [Saadikud] nimetavad neid erinevalt, [näiteks] maksufestival, keegi nimetab maksupõrguks. Ma tean, et meie hea kolleeg Andrei Korobeinik nimetas seda, mis puudutab maksude tõusu, veel värvikamalt. Aga selgus tuleb selle hanke abil. Tegelikult ministeeriumil ja ministril ei ole õrna aimugi, kuidas kõik need kobarmaksutõusud mõjutavad meie majanduskeskkonda, meie inimeste toimetulekut. Ja niimoodi on seal hankes välja kirjutatud. Ma juhin tähelepanu, head ajakirjanikud, lugege selle hanke seletus läbi. Täpselt niimoodi on sinna kirjutatud: et kuna on niivõrd suur mõju, aga me ei tea, kuidas see täpselt mõjub, siis [ostetakse] teenus sisse, et keegi hakkaks seda analüüsima. Loomulikult tekib küsimus, et kus te siis enne olite. Olid väited, et teil on mingisugused analüüsid. Te samas petsite ka lugupeetud rahanduskomisjoni liikmeid, kaasa arvatud komisjoni esinaist. [Komisjonis] ütles valitsuse minister, et jah, meil on kõik analüüsid tehtud, ja nüüd tuleb välja, et tegelikult ei ole ja tellitakse need eraldi. Mis puudutab Jürgen Ligi ja tema allkirju, siis täna oli mul au kaitsta siin enne ka ühte teist otsuse eelnõu, mis rääkis meie noorte tööhõivest. Me tahtsime tuua selle küsimuse osas leevendust ja alandada tööandjatele 33%-st sotsiaalmaksu ravikindlustuse [määra võrra], mis on 13%. Rahandusministeeriumi ametnik, ma ei mäleta, mis ta nimi oli – tavaliselt ametnikud koostavad arvamusi ja kirju ja siis minister kirjutab alla –, oli pannud ainult ühe põhjuse, miks seda ei tohi teha: sellepärast et ettevõtjad võivad seda olukorda halvasti ära kasutada ja hakata riiki petma. Võivad! See loomulikult näitab üldist halba suhtumist ettevõtjatesse, kes tegelikult toidavad Eesti riiki, maksavad makse. Tööandjad peavad riiki üleval. Ja siis rahandusminister kirjutab sellele paberile alla. Ma loodan, et ta isegi ei lugenud seda paberit, sellepärast et mina ministrina sellisele paberile kindlasti alla ei kirjutaks. Ja nüüd te küsite selle eelnõu puhul arvamuse kohta, mille ametnik [koostas ja] millele minister on alla kirjutanud. Ma ei tea, kas Jürgen Ligi loeb neid pabereid või mitte, aga [kui mitte, siis] ta võiks hakata lugema.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Meil on endiselt eelnõu 621 esimene lugemine, võlaõigusseadus – ma täpsustan konteksti. Ja nüüd läheme juhtivkomisjoni arutelu juurde. Ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Meil on endiselt menetluses eelnõu 621 esimene lugemine, võlaõigusseadus. Ma täpsustan selle konteksti. Ja nüüd läheme juhtivkomisjoni arutelu juurde, kus ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi. Palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud saal! Lugupeetud vaatajad, kes te meid ja härra Laatsi vaatate internetist! Tõepoolest, õiguskomisjoni istungil seda küsimust arutati. Toona, 2. juunil oli õnneks härra Vadim Belobrovtsev, kes tegi väga konkreetselt ja selgelt komisjonile oma mõtted ja Keskerakonna mõtted teatavaks. Sellest ma enam pikemalt ei räägi, mis selle eelnõu eesmärk on. Aga tõepoolest, meil oli valitsuse esindajana Mirjam Rannula, kes Vabariigi Valitsuse seisukohta esindas. Ja suures plaanis toodi tõepoolest, nii nagu siin ennist küsimustest välja tuli, kaks asja. Milline see mõju saab olema, ehk analüüsi puudumine sellest eelnõust. Ja teiseks oli see viide, et tegelikult see seadus tuleneb direktiivist ja see direktiiv ütleb, et krediidiandjale on õigus selline õiglane ja objektiivne kompensatsioon saada. Ja siis oli ka arutelu selle üle, mis see õiglane ja objektiivne kompensatsioon on, kas see peab olema kolm kuud või ei pea. Me leidsime komisjonis siin arutelude käigus ja ka valitsuse esindaja ütles, et see on tegelikult ikkagi liikmesriikide enda otsustada, kas see peab olema kolm või kaks kuud või üks kuu. Siis arutati ka seda, et tegelikult ju pangad, kui sa teed sellise lepingu, et see põhimõtteliselt vaid ka hetkel sellise lepingu teha, et on üks kuu, mitte kolm kuud, aga iseküsimus on tõesti see, kui paljud pangad seda teevad ja kui palju nad oskavad küsida. Ja tõesti, nii nagu ka ennist oli siin juttu, ka ideoloogiline vaidlus, et kas ikkagi sellist muudatust on vaja teha või mitte. Ja ütleme, see valimistulemus või hääletustulemus ka seda peegeldab. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli viis inimest, vastu oli neli inimest. Nii et tagasilükkamise ettepaneku õiguskomisjon tegi. Otsustati võtta see eelnõu täiskogu päevakorda – see on täna päevakorras – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud saal! Lugupeetud vaatajad, kes te meid ja härra Laatsi vaatate internetist! Tõepoolest, õiguskomisjoni istungil seda küsimust arutati. Toona, 2. juunil oli kohal õnneks härra Vadim Belobrovtsev, kes tegi komisjonile väga konkreetselt ja selgelt oma mõtted ja Keskerakonna mõtted teatavaks. Sellest ma enam pikemalt ei räägi, mis selle eelnõu eesmärk on. Meil oli valitsuse esindajana kohal Mirjam Rannula, kes [edastas] Vabariigi Valitsuse seisukoha. Suures plaanis toodi seal tõepoolest, nagu siin ennist küsimustest välja tuli, esile kaks asja. [Esiteks küsimus], milline saab olema mõju, ehk analüüsi puudumine selle eelnõu mõju kohta. Ja teiseks oli viide, et tegelikult see seadus tuleneb direktiivist ja see direktiiv ütleb, et krediidiandjal on õigus selline õiglane ja objektiivne kompensatsioon saada. Siis oli arutelu selle üle, mis see õiglane ja objektiivne kompensatsioon on, kas see peab olema kolme kuu [intress] või ei pea. Me leidsime komisjonis arutelude käigus ja ka valitsuse esindaja ütles, et see on tegelikult ikkagi liikmesriikide enda otsustada, kas see peab olema kolm või kaks kuud või üks kuu. Arutati ka seda, et kui pank teeb [laenu]lepingu, siis põhimõtteliselt võib ka praegu sellise lepingu teha, et on üks kuu, mitte kolm kuud, aga iseküsimus on tõesti see, kui paljud pangad seda teevad ja kui paljud [kliendid] oskavad seda küsida. Tõesti, nii nagu ka ennist oli siin juttu, oli ka ideoloogiline vaidlus, kas ikkagi on vaja sellist muudatust teha või mitte. Ja hääletustulemus seda ka peegeldab. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 5 inimest, vastu oli 4 inimest. Nii et tagasilükkamise ettepaneku õiguskomisjon tegi. [Tehti ka ettepanek] võtta see eelnõu täiskogu päevakorda – see on täna päevakorras – ja määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud saal! Lugupeetud vaatajad, kes te meid ja härra Laatsi vaatate internetist! Tõepoolest, õiguskomisjoni istungil seda küsimust arutati. Toona, 2. juunil oli kohal õnneks härra Vadim Belobrovtsev, kes tegi komisjonile väga konkreetselt ja selgelt oma mõtted ja Keskerakonna mõtted teatavaks. Sellest ma enam pikemalt ei räägi, mis selle eelnõu eesmärk on. Meil oli valitsuse esindajana kohal Mirjam Rannula, kes [edastas] Vabariigi Valitsuse seisukoha. Suures plaanis toodi seal tõepoolest, nagu siin ennist küsimustest välja tuli, esile kaks asja. [Esiteks küsimus], milline saab olema mõju, ehk analüüsi puudumine selle eelnõu kohta. Ja teiseks oli viide, et tegelikult see seadus tuleneb direktiivist ja see direktiiv ütleb, et krediidiandjal on õigus selline õiglane ja objektiivne kompensatsioon saada. Siis oli arutelu selle üle, mis see õiglane ja objektiivne kompensatsioon on, kas see peab olema kolme kuu [intress] või ei pea. Me leidsime komisjonis arutelude käigus ja ka valitsuse esindaja ütles, et see on tegelikult ikkagi liikmesriikide enda otsustada, kas see peab olema kolm või kaks kuud või üks kuu. Arutati ka seda, et kui pank teeb [laenu]lepingu, siis põhimõtteliselt võib ka praegu sellise lepingu teha, et on üks kuu, mitte kolm kuud, aga iseküsimus on tõesti see, kui paljud pangad seda teevad ja kui paljud [kliendid] oskavad seda küsida. Tõesti, nii nagu ka ennist oli siin juttu, oli ka ideoloogiline vaidlus, kas ikkagi on vaja sellist muudatust teha või mitte. Ja hääletustulemus seda ka peegeldab. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 5 inimest, vastu oli 4 inimest. Nii et tagasilükkamise ettepaneku õiguskomisjon tegi. [Tehti ka ettepanek] võtta see eelnõu täiskogu päevakorda – see on täna päevakorras – ja määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Milles see ideoloogiline erinevus seisnes, et Eesti rahva tulevik peaks olema nagu, lipp peaks olema ühesugune. Natuke valgusta, mis olid need ideoloogilised motiivid, selle 5 : 4 oli jaotus.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Milles see ideoloogiline erinevus seisnes? Eesti rahva tulevik peaks olema nagu … Lipp peaks olema ühesugune. Valgusta natuke, mis olid need ideoloogilised motiivid selle 5 : 4 jaotuse puhul.

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla ma liialdasin ideoloogilisuse [sõna kasutasin]. Aga oli seesama arutelu, et kas me peaksime sellise muudatuse tegema või tegelikult on ikkagi pangal nii-öelda õigustatud või objektiivne ootus, et ta võib kolme kuu [intressi] küsida. Seepeale siis arutleti, et pankadest ikkagi kahju ei ole, kui nad [ainult] ühe kuu intressi saaksid. Ehk siis jah, küsimus oli lõpuks selles, et pangad on ühelt poolt justkui Eesti riigi ja kodanike partnerid ja ei ole vaja sellist muudatust, aga teiselt poolt oli kaalukausil see, et äkki pangad ei ole need, kes sellest rahast niivõrd palju puudust tunnevad, vaid need on ikkagi laenuvõtjad.

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla ma liialdasin ideoloogilises mõttes, aga seesama arutelu, et kas me peaksime sellist muudatust tegema või tegelikult on ikkagi pangal ka nii-öelda see õigustatud ootus või objektiivne ootus, et sa võid ka kolm kuud küsida, mille peale siis ka arutleti, et pankadest ikkagi nii kahju ei ole, kui nad ka ühe kuu intressi saaksid. Ehk siis jah, küsimus oli lõpuks selles, ühelt poolt, et pangad on justkui nagu Eesti riigi ja kodanike partnerid, et ei ole vaja sellist muudatust, ja teiselt poolt oli kaalukausil see, et äkki ikkagi pangad ei ole need, kes sellest rahast niivõrd palju puudust tunnevad, vaid need on ikkagi laenuvõtjad.

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla ma liialdasin ideoloogilisuse [sõnaga]. Aga oli seesama arutelu, et kas me peaksime sellise muudatuse tegema või tegelikult on ikkagi pangal nii-öelda õigustatud või objektiivne ootus, et ta võib kolme kuu [intressi] küsida. Seepeale siis arutleti, et pankadest ikkagi kahju ei ole, kui nad [ainult] ühe kuu intressi saaksid. Ehk siis jah, küsimus oli lõpuks selles, et pangad on ühelt poolt justkui Eesti riigi ja kodanike partnerid ja ei ole vaja sellist muudatust, aga teiselt poolt oli kaalukausil see, et äkki pangad ei ole need, kes sellest rahast niivõrd palju puudust tunnevad, vaid need on ikkagi laenuvõtjad.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Õiguskomisjoni istungi käigus Madis Timpson uuris, kui kaugel on notarite murekohti puudutavad lahendused, ja Rahandusministeeriumi finantsteenustepoliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula vastas, et jääb selles osas vastuse võlgu. Küsimus on lihtne: kas lugupeetud õiguskomisjoni liige sai vastuse oma küsimusele?

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Õiguskomisjoni istungi käigus Madis Timpson uuris, kui kaugel on notarite murekohti [puudutavad] lahendused, ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula vastas, et jääb vastuse võlgu. Küsimus on lihtne: kas lugupeetud õiguskomisjoni liige sai vastuse oma küsimusele?

Pean võtma selle koha [protokollis] lahti. Mina loen siit komisjoni protokollist täpselt sedasama asja, et ta jäi vastuse võlgu. Aga ma kasutan teie küsimust selleks, et tuua välja see, mis mul ennist jäi ütlemata mõjuanalüüsi kohta. Tegelikult ka mõjuanalüüsi üle oli meil komisjonis kerge vaidlus või arutelu. Ühelt poolt öeldi, et analüüs puudub. Aga tõepoolest, ka mina ütlesin seda, et ei ole eeldatav, et Riigikogu fraktsioon või Riigikogu liige saaks teha niivõrd põhjaliku analüüsi. Selleks on ministeeriumides ikkagi palju rohkem tööjõudu, kui on fraktsioonides või Riigikogu liikmel võimalusi. Ja ma küsisin, kas valitsusel endal on plaan sellist mõjuanalüüsi teha, kui probleem on selles, et sellel [muudatusel] on äkki halb mõju meie finantsstabiilsusele ja pankadele. Vastus oli, et sellist teadmist ei ole, et valitsus sellise mõjuanalüüsi tellib.

Pean võtma selle koha lahti. Nii palju, kui mina loen siit komisjoni protokollist, ma loen täpselt sedasama asja, et jäi vastuse võlgu. Aga ma kasutan teie küsimust ka selleks, et tuua välja seesama, mis mul ennist jäi ütlemata, see mõjuanalüüsi asi. Tegelikult ka mõjuanalüüsi osas oli meil komisjonis selline kerge vaidlus või arutelu. Ühelt poolt öeldi, et analüüs puudub, aga tõepoolest ka mina ütlesin seda, et ei ole eeldatav, et Riigikogu fraktsioon või Riigikogu liige saaks teha niivõrd põhjaliku analüüsi. Selleks on ikkagi ministeeriumides palju rohkem tööjõudu, kui on fraktsioonides või Riigikogu liikmel võimalus. Ja ma küsisin, kas valitsusel endal on plaan sellist mõjuanalüüsi teha. No kui on probleem selles, et see on äkki halva mõjuga meie finantsstabiilsusele ja pankadele. Vastuseks oli, et sellist teadmist ei ole, et valitsus sellise mõjuanalüüsi tellib.

Pean võtma selle koha [protokollis] lahti. Mina loen siit komisjoni protokollist täpselt sedasama asja, et ta jäi vastuse võlgu. Aga ma kasutan teie küsimust selleks, et tuua välja see, mis mul ennist jäi ütlemata mõjuanalüüsi kohta. Tegelikult ka mõjuanalüüsi üle oli meil komisjonis kerge vaidlus või arutelu. Ühelt poolt öeldi, et analüüs puudub. Aga tõepoolest, ka mina ütlesin seda, et ei ole eeldatav, et Riigikogu fraktsioon või Riigikogu liige saaks teha niivõrd põhjaliku analüüsi. Selleks on ministeeriumides ikkagi palju rohkem tööjõudu, kui on fraktsioonides või Riigikogu liikmel võimalusi. Ja ma küsisin, kas valitsusel endal on plaan sellist mõjuanalüüsi teha, kui probleem on selles, et sellel on äkki halb mõju meie finantsstabiilsusele ja pankadele. Vastus oli, et sellist teadmist ei ole, et valitsus sellise mõjuanalüüsi tellib.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma pean teid tänama väga hea ettekande eest. Kahjuks ei saa öelda täna mõningate kolleegide kohta, et nad oleks nii head ja konstruktiivsed, nagu teie praegu meile seda sõnumit edastades olite. Ma arvan, et te olete teadlikud – tõenäoliselt olete ka ise käinud pangas ja kodulaenu võtnud –, et ega väga suurt valikuvõimalust ei ole. Mida on võimalik kindlasti vaadata, on see, millist intressi milline pank pakub, aga kõik ülejäänu on peenes kirjas ja tavaliselt selles peenes kirjas tüüptingimustes ongi seesama kolme kuu intressi nõue sees. Ma lugesin ka protokolli, kus on kirjas vaba turu kohta ja nii edasi, et võib-olla tegelikult saab kaubelda. No ei saa kaubelda. Ma arvan, et igal juhul peab riik sekkuma sellesama ettepanekuga, mis me tegime. Lisaks sellele on see nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek …

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma pean teid tänama väga hea ettekande eest. Kahjuks ei saa öelda tänaste mõningate kolleegide osas, et nad oleks nii head ja konstruktiivsed, nagu teie praegu meile selle sõnumi edastasite. Ma arvan, et te olete teadlikud ja tõenäoliselt olete ka ise käinud pangas ja laenu võtnud, kodulaenu, ega seal väga suurt valikuvõimalust ei ole. Esiteks, mis on võimalik kindlasti vaadata, on see, millist intressi milline pank pakub, ja kõik ülejäänud on peenes kirjas ja tavaliselt selles peenes kirjas …. tüüptingimustel ongi seesama, et kolme kuu intressinõue on sees. Ma lugesin ka protokolli, kus oli kirjas, et vaba turg ja nii edasi, võib-olla tegelikult saab kaubelda. No ei saa kaubelda. Ma arvan, et igal juhul riik peab sekkuma läbi sellesama ettepaneku, mis me tegime. Ja lisaks sellele on see Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek ja ma saan aru, et turuosalised on ka sellega nõus. Kuidas teie sellesse suhtute?

Teie aeg!

… ja ma saan aru, et turuosalised on ka sellega nõus. Kuidas teie sellesse suhtute?

See natukene läheb kokku sellesama esimese küsimusega, mille härra Ernits küsis: et kus see võib-olla ideoloogiline vahe oli. Ühelt poolt, tõepoolest oligi see väide, et tegemist on panga ja laenuvõtja omavahelise lepinguga, eks ole. Lepinguid tuleb austada ja riik ei peaks sinna sekkuma. Nii on, nagu ta on seaduses kirjas. Aga teiselt poolt tõesti, nagu meil ka komisjoni hääletusest ilmnes ja ma ka isiklikult arvan, et elus on asju, mille puhul me ei eelda või ei peaks eeldama, et turumajandus kõik paika paneb ja inimesed ise võiksid ja peaksid teadma seda peent kirja ja oskama küsida. Ma arvan, et ka Riigikogul siin saalis on see kohustus seista Eesti inimeste eest ja teha neid otsuseid, mis on neile parimad.

See läheb natukene kokku selle esimese küsimusega, mille härra Ernits küsis: kus see ideoloogiline vahe oli. Ühelt poolt, tõepoolest, oligi see väide, et tegemist on panga ja laenuvõtja omavahelise lepinguga, lepinguid tuleb austada ja riik ei peaks sinna sekkuma. Nii on, nagu on seaduses kirjas. Aga teiselt poolt tõesti, nagu meil ka komisjoni hääletusest ilmnes ja ma ka isiklikult arvan, et elus on asju, mille puhul me ei eelda või ei peaks eeldama, et turumajandus kõik paika paneb ja et inimesed ise võiksid teada ja peaksid seda peent kirja [lõpuni mõistma] ja oskama küsida. Ma arvan, et ka Riigikogul siin saalis on kohustus seista Eesti inimeste eest ja teha otsuseid, mis on neile parimad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Läheme edasi tänase 12. päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 626 esimene lugemine. Ettekandjaks palun, Riigikogu liige Andrei Korobeinik. (Hääl saalist.) Nii, aga fraktsiooni esindajaid siin ... Härra Ernits ei ole fraktsiooni liige. Kuna ettekandjat kohal ei ole, siis on menetluse võimatus ja lükkub edasi. Seega on meie päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Rahulikku kojusõitu!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Läheme edasi tänase 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 626 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. (Saalis räägitakse.) Nii, aga fraktsiooni esindajaid siin … Härra Ernits ei ole fraktsiooni liige. Kuna ettekandjat kohal ei ole, siis on menetluse võimatus ja see lükkub edasi. Meie päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Rahulikku kojusõitu!