Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teine lugemine

Head kolleegid, neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 223 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Lubage mul teisel lugemisel ette kanda seaduseelnõu 223. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja algatamine tehti 5. juunil 2023. aastal. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiv. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu Euroopa Liidus, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri riikidele. Eelnõu esimene lugemine toimus 13. septembril 2023. aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks laekus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt 100 muudatusettepanekut, Eesti 200 fraktsioonilt neli ja sotsiaalkomisjon tegi kaks muudatusettepanekut. Pärast esimese lugemise lõpetamist on sotsiaalkomisjon peaaegu kahe aasta jooksul arutanud seaduseelnõu kuuel korral. Protokollis on need kuupäevad olemas, ma ei hakka neid ette lugema. Nüüd, 17. oktoobri istungil toimus kaasamise arutelu ja istungil osalesid lisaks riigiametnikele ka mitmed huvigruppide esindajad. Jällegi, need on protokollis üles loetud. 2024. aasta 22. oktoobri istungil osales Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna [keskkonnatervishoiu] poliitika juht Aive Telling. Selle istungi teemaks oli, komisjon arutas Philip Morris Eesti OÜ saadetud kirja. Philip Morris Eesti OÜ arvamuse kohaselt peaks Eesti direktiivi oma õigusesse üle võtma peale seda, kui Iirimaa kohtu otsus on jõustunud. Sotsiaalkomisjoni esindaja selgitas, et selle Iirimaa kohtu otsuse jõustumine ei ole vajalik. Ma siia juurde märgin ka, et see Iirimaa kohtu otsus meie parima teadmise kohaselt ei ole tänaseks päevaks veel jõustunud. Järgmine arutelu toimus 17. märtsil, siis hääletati läbi muudatusettepanekud ja tehti menetlusotsused. Sellel istungil komisjon konsensuslikult otsustas, et EKRE fraktsiooni liikmete esitatud obstruktsioonilised muudatusettepanekud seotakse vastavalt esitajatele kimpudesse. Järgmine istung toimus 24. märtsil käesoleval aastal, kus Philip Morrise esindaja tegi ettepaneku lükata seaduse jõustumine edasi ja jõustada seadus alates 31. jaanuarist 2026. aastal. Sellega nõustus sotsiaalkomisjon konsensuslikult. Järgmine istung oli 16. aprillil, kus seoses sotsiaalkomisjoni koosseisu muutumisega määrati juhtivkomisjoni esindajaks Karmen Jolleri asemel teie ees kõneleja. Ma tutvustan teile natukene ka neid muudatusettepanekuid. Eesti 200-lt olid muudatusettepanekud nr 1, 2, 3 ja 5. Komisjon nõustus Eesti 200 fraktsiooni muudatusettepanekuga nr 1 sisuliselt, sest tehnilisel kujul seda toetada ei saanud. Sellest tulenevalt otsustas komisjon esitada lisaks omapoolse muudatusettepaneku, mis on sotsiaalkomisjoni muudatusettepanek nr 4. Komisjon ei toetanud Eesti 200 fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut nr 2 , Eesti 200 fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid nr 3 ja 5 me aga toetasime. Nüüd, sotsiaalkomisjoni esitatud muudatusettepanekud nr 4 ja 16. Number 4 tuleneb Eesti 200 fraktsiooni sisuliselt arvestatud muudatusettepanekust ja nr 16 käsitleb seaduse jõustumist, millest ma mõni minut tagasi rääkisin. EKRE fraktsiooni liikmed olid esitanud muudatusettepanekud nr 6–15. EKRE fraktsiooni liikmed sotsiaalkomisjonis ka ise nõustusid, et tegemist on obstruktsiooniliste ettepanekutega, sisuliselt on muudatusettepanekute tekst korduv, muudetakse ainult tekstis olevaid numbreid. Komisjon otsustas konsensuslikult EKRE fraktsiooni liikmete esitatud muudatusettepanekud nr 6–15 siduda esitajate kaupa, nii nagu eelnevalt öeldud, ja jätta need arvestamata. Selle [vastu] olid Kalle Grünthal ja Kert Kingo ning poolt 5 liiget, erapooletuid ei olnud. Nii. Juhtivkomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused ja ettepanekud. Käesoleva aasta 17. märtsi istungil otsustati võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 23. märtsil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kuid komisjoni 24. märtsi istungil otsustati teha ettepanek see täiskogu [23. märtsi] päevakorrast välja jätta ja võtta teiseks lugemiseks [päevakorda] 16. aprillil ehk täna. Selle ettepaneku poolt olid konsensuslikult kõik kohal olnud sotsiaalkomisjoni liikmed. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati teie ees kõneleja. Komisjoni 8. aprilli istungil tehti konsensuslikult otsus, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 23. aprillil ja viia läbi lõpphääletus. Mina tänan teid!

Suur tänu! Teile on ka mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea ettekandja! Varem [esines] siin kolleeg Kojamees kogu aeg, kui suitsust juttu oli, nüüd on ta [välja] vahetunud. Aga minu küsimus on see. See direktiiv tähendab seda – kas ma sain õigesti aru? –, et atraktiivsuse vähendamiseks soovitakse igasugused maitsed ära koristada. Tänu sellele tahetakse nagu vähem osta. On see mõte? Ma vaatasin, et Poola parlament on veebruaris sama asjaga juba hakkama saanud. Sain ma õigesti aru selle asja mõttest?

No üldiselt on [eesmärk] ikkagi ühtlustada Euroopa Liidus seda [direktiivist lähtuvat korda]. Aga laias plaanis on teil õigus, ennekõike on soov muuta suitsetamine vähem atraktiivseks. Ma usun, et te kõik olete teadlikud sellest, et Eesti noored suitsetavad aktiivselt. Ma ei julge protsente peast öelda, aga kindlasti, just ennekõike noorte ja laste seas tuleb suitsetamine muuta nii väheatraktiivseks, kui võimalik.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa mainisid, et tuli ettepanek, mida komisjon toetas, et 31. detsembril 2026 hakkaks see seadus kehtima. Kas sa oskad öelda, milline on Euroopast tulnud direktiivis see lõppkuupäev? Kas see ongi lõppkuupäev või me ennetame järjekordselt teisi riike?

Minu parima arusaamise järgi me oleme hiljaks jäänud, mitte ei enneta. Ja see põhjus, miks lükati jõustumine kuu võrra edasi, oli, nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, Philip Morrise palve. Nad suudavad siis kõik oma produktid, mis neil on, vastavalt markeerida. Neil peab olema piisavalt aega varasema markeeringuga produktid ära turult võtta ja uued asemele panna.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Euroopa Liidu õigus ütleb seda, et kui mõni liikmesriik tahab mingisuguseid kaubandustõkkeid kehtestada, siis peab sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjon arutab seda omavahel ja ütleb, mis on nende arvamus selle kohta. Saan ma õigesti aru, et siin ei ole seda vaja, sellepärast et see initsiatiiv ei tule Eestist, vaid tegu on nii-öelda Euroopa Liidu direktiivi implementeerimisega?

Jah, ma arvan, et sa saad täiesti õieti aru.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et me räägime sellisest suitsust nagu veip. Nii ta noorte kõnepruugis on. Mõni ütleb "elektrooniline [sigarett]". Aga see on selline [sigarett], mis koosneb kahest osast. Üks osa on see, mis tekitab põlemist, ja põletatakse siis seda vedelikku. Ent tegelikult asja üks pool on see legaalne turg, mida me siin reguleerime, et see toode oleks vähem atraktiivne, oleks vähem maitseid ja nii edasi. Aga päris suure osa moodustab ka illegaalne turg. Me näeme seda kaupa turul päris suures koguses ja eriti puudutab see meie lapsi, kes seda tarbivad. Kas te komisjonis arutasite küsimust, kuidas sellest mustast turust lahti saada, ja ka seda, et olgu legaalne või illegaalne, lasteni see kaup ei jõuaks?

Aitäh! Ma tunnistan siinjuures, et ma ei ole kunagi suitsetanud ja ma ei ole ise neid kuumutatud produkte kasutanud. Ilmselt keegi oskab minust palju paremini neid detaile [kommenteerida]. Aga minu arust [e-sigaret] koosneb kolmest osast. Üks on see pulk, mis sisse pannakse, teine on see seade ja kolmas osa on see, mis seda vedelikku, mis pulga sees on, kuumutab. Me räägime, jah, kuumutatud tubakaproduktidest, ilmselt neid elektroonilisi sigarette [tuntakse] ka mõne teise mõiste all. Aga ma ei mäleta, et meil komisjonis oleks olnud väga intensiivne arutelu teemal, kuidas vältida neid illegaalseid produkte. Ma olen sinuga väga nõus, et see on suur probleem, aga see ilmselt käib mõne teise arutelu alla.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Vabandust, ma kõike varasemat ei tea, aga kuulsin, et 100 parandusettepanekut oli EKRE poolt. Mis maitseid nad tahtsid eranditena lubada või keelata? Oli seal mingisugune mentooli- või maasika- või vaarika- või kanepimaitse või mida need ettepanekud sisult sisaldasid?

Ma pean nüüd küll teie ees vabandama, sest see oli nii ammu ja ma tõesti ei mäleta, mis olid EKRE 100 muudatusettepanekut. Nad maitseid ei soovinud muuta, aga võib-olla ... (Lappab pabereid.) Jaa, trahviühikuid tahtis EKRE euro kaupa muuta. Ma kõike ei hakka teile ette lugema, aga näiteks siin on muudatusettepanek, kus on 205 trahviühikut, järgmises muudatusettepanekus on 204 trahviühikut, siis 203 ja nii edasi, ja nii edasi.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. (Saalist öeldakse midagi.) Hiljaks jäid, ettekandja oli juba läinud. No nii. Aga avan läbirääkimised. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Komisjoni esindaja andis tegelikult väga hea ülevaate sellest pikast protsessist. Algatati see seadusemuudatus juba 5. juunil 2023 ja kahetsusväärselt on nii mõistliku muudatuse ülevõtmine kestnud Riigikogus varsti juba kaks aastat ja jõustumine lükkub veel edasi. Aga ma selgitan, miks on direktiivi ülevõtmine mõistlik. Tubakapoliitikat me oleme Euroopa Liidus üldiselt väga ühtselt reguleerinud. Need kaubad on kerged, liiguvad üle piiride. Kui ühes riigis on ühtmoodi regulatsioon, teises teistmoodi, siis hakatakse neid maitseid sõidutama siia-sinna ja lõpuks seda tervisekasu ja sõltuvuse vähenemist me kätte ei saa. Nii et nagu seni [olnud on], et tubakapoliitikas on ühtsed Euroopa Liidu reeglid, mitte riiklikud ja erinevad, on ainuõige viis seda turgu reguleerida. Teiseks, tervisekasu eesmärgil tuleb liikuda ka uudsete tubakatoodete poole – on need siis kuumutatud tubakatooted, mingid [muud] nikotiinitooted, padjakesed. Sõltuvust tekitavad nad kõik, sõltumata sellest, mis on paki peal kirjas: kas see on sigaret, sigarillo, kuumutatav tubakatoode või padjake. [Peab olema] võrdne kohtlemine. Kui meil on teatud tubakatootel, näiteks klassikalisel sigaretil väga palju piiranguid ja me näeme, et tarbimine liigub mujale, siis võrdse kohtlemise korral tuleb liikuda sarnase regulatsiooni poole kõigi toodete puhul, mida tarbija näeb alternatiividena. Tegemist oli eelnõuga, mis langes ligi kaks aastat tagasi obstruktsiooni alla. Praeguseks on ta teisele lugemisele jõudnud ja arutelu sotsiaalkomisjonis on olnud pikk ja põhjalik. Samas on selle kahe aasta jooksul toimunud väga suured muutused. Nüüd me teeme sammu kuumutatud tubakatoodete maitsete kaotamise suunas. Samas on meil vahepeal turule tulnud ka sellised tooted, mida me tegelikult justkui ei luba. See, kuidas on noorte tarbimine kasvanud, on ikkagi ehmatav. Me oleme OECD riikide tipus igasuguste nikotiinitoodete tarvitamise poolest noorte seas. 67% noortest lähtub Eesti uuringu andmetel tubakatoodete valikul maitsest. Ja tõesti, noored ei taha tubakamaitset või suitsumaitset või suitsulõhna, nad tahavad häid maitseid: nätsud, kommid, maasikad, vaarikad. Ja seetõttu on oluline selle peamise atraktiivse elemendi äravõtmine toodete puhul, mis on väga suure nikotiinisisaldusega ja [mis] tekitavad sõltuvust. See seadusemuudatus nihutab regulatsiooni klassikalistelt tubakatoodetelt kuumutatud tubakatoodetele. Aga selle vahepealse kahe aasta jooksul on Euroopa Liidu terviseministrid, kelle mure on väga sarnane meie omaga, ja Eesti mure on veel üks suurimaid, kirjutanud uuele volinikule, et tubakadirektiiv tuleks kaasajastada ja sellest tuleks teha nikotiinidirektiiv. Sõltuvus tekib erinevate nikotiinitoodete kasutamisel ja ühtset regulatsiooni, mis ei luba magusaid ja lastele atraktiivseid maitseid ja pakendeid, on vaja tulevikus laiendada. Nii et hea, et me siin saalis seda arutelu peame, ja ma loodan, et see on alles vahesamm ja järgmiseks me saame rääkida laiema ringi nikotiinitoodete reguleerimisest. Olgem ausad, meie tervishoiusüsteemis ei ole praegu ressurssi, et tulla toime tuhandete 13-aastaste nikotiinisõltlastega. See on täiesti eraldi teenus, mida neile on vaja pakkuma hakata. See peaks muide suuresti jääma esmatasandi, perearstide õlgadele. Meil ei ole seda ressurssi. Seepärast me peaksime tegema ennetust ja seda saab teha Euroopas ühtseid reegleid kehtestades. Lõpetuseks: miks neid Euroopa Liidu ühiseid reegleid vaja on? Nikotiinitoodete piiriülene kaugmüük on Eestis keelatud, aga me tegelikult ei saa seda jõustada. Nii kaua, kui Lätis või mujal on see lubatud, ei ole võimalik ühe liikmesriigi kaupa neid piiranguid teha. Ja päris lõpetuseks. Elu ei ole ideaalne ja tõesti, kahetsusväärselt selle seadusemuudatuse jõustumine nihkub järgmise aasta jaanuari lõppu. Aga tõesti, kolleegid, palun toetage vähemalt sellises tempos selle muudatuse vastuvõtmist ja jõustumist. See on meie kõigi tervise huvides, aga eelkõige meie laste tervise huvides. Aitäh!

Aitäh! Ja järgmine registreeritud kõne. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Kuna mul iseenda süü tõttu jäi küsimus küsimata, siis ma tulen kõnepulti, et saaks komisjonis seda arutada. Ma alustan sellest, et ma olen sada protsenti igasuguse suitsetamise vastane ja meil kodus ei tohi isegi koduõues keegi suitsu teha. Lihtsalt et keegi ei arvaks, et ma suitsetamist või e-sigarette või midagi säärast kaitseks. Aga selle eelnõu puhul üks pool on nagu väga hea – me keelustame kõike –, aga me oleme unustanud teise poole. Ma soovitan teil tulla, läheme Tallinnas mõne kooli juurde ja vaatame, kuidas noored seda piipu tõmbavad. Ja küsime neilt, mis seal sees on, kas see on turu pealt ostetud [e-sigarett] või on selle pealt ametlikult maksu makstud, kas see on kõrvalpoest ostetud lõhn [ja nii edasi]. Kas komisjonis mõni ministeeriumi ametnik ütles, kui suure protsendi [hõlmab] tegelikult must turg? Ja kuidas me võitleme selle musta turu vastu? Me võitleme praegu väga õige asja poolt, et noored ei kasutaks [e-sigarette] või kuidas keegi neid erinevaid kuumutatud variante nimetab. Aga tegelikkus on see, et ettevõtted, kes neid ametlikult müüvad, maksavad makse, aga turu peal väidetakse, et umbes 60% nende müügist toimub mustal turul. Ehk siis neid müüakse nii, et selle pealt ei maksta mitte ühtegi maksu. Ja nii nagu ettekandja ütles, kui ma temast õigesti aru sain, et pea 60% noortest vähemalt proovib selle ära. Eks lapsepõlves on kõik [midagi] proovinud ja kui ainult üks kord proovida, ei juhtu midagi. Aga kui see külge jääb, siis on halvasti. Nii et ma soovin jõudu ja jaksu komisjonile. Aga enne kolmandat lugemist võiks vaadata selle pilguga, mida tuleks teha, et seda musta turgu ei oleks. Me võime ju panna igasugused keelud peale. On olnud aegu, kui on viinakeeld ja kõik muud keelud. Tulemus on tavaliselt olnud, et seda rohkem tarbima hakatakse. Jõudu ja jaksu komisjonile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud ja suurde saali toodud 16 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt, kusjuures tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 4. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 3 on teinud Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Siim Pohlak ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Jaak Valge ja Martin Helme, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 8, esitajateks on Kert Kingo ja Alar Laneman, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9, esitajad Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 10, esitajateks Leo Kunnas ja Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 11, esitajad Evelin Poolamets ja Mart Helme, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 12, esitajateks Ants Frosch ja Kalle Grünthal, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 13, esitajateks Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 14, esitajateks Siim Pohlak ja Rene Kokk, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15, esitajateks Martin Helme ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Ja muudatusettepanek nr 16, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 223 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt läbitud.