Konkurentsiseadus

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaak Aab ja teema on konkurentsiseadus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Konkurentsiseaduse ja konkurentsireeglite järelevalve teema on olnud Eestis aktuaalne juba mitu aastat. Selle üks formaalne põhjus on muidugi Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv, mida täiendati, kusjuures selle algatusega saadi hakkama just siis, kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja. Nüüd on sellest kulunud päris mitu aastat. Eesmärk oli tõhustada ja teha läbipaistvamaks konkurentsijärelevalvet, anda seadusega paremad tööriistad ka Konkurentsiametile, et saada võimalikud konkurentsimoonutused turul – vaba turumajanduse jaoks on ju oluline, et konkurents toimiks õiglaselt ja vabalt – või ka reeglite rikkumine kontrolli alla, järelevalvatud ja saada rikkumised ka karistatud. Kui Riigikokku jõudis viimane konkurentsiseaduse muudatus, mis tuli valitsusest eelmise aasta veebruaris, üle aasta aega tagasi, siis kõik koalitsiooni osapooled olid nõus sellise lahendusega, mis seal eelnõus sisuliselt on, nõus olid nii Reformierakond, Eesti 200 kui ka sotsiaaldemokraadid. Lühidalt on sisu seal see, et konkurentsijärelevalve peaks toimuma haldusmenetluse korras. Lisati see, et trahvide määraja, juhul kui rikkumine on, võiks olla halduskohus. Praktikat on olnud erinevat. Enamuses Euroopa riikides on niimoodi, et on lihtsalt haldusmenetlus. Mõnel pool määrab selle trahvi tsiviilkohus või meie mõistes halduskohus. Küll ei ole ma aru saanud, mis on Reformierakonna seisukoht nüüd ja kuidas peaks edasi minema selle eelnõuga, mis Riigikogu menetluses on.

Aitäh! Ma kõigepealt täiendan, et seda debatti ju peeti ja kõigil vist päris ühesugune arusaamine tollal ei olnud. Viitan siin just Eesti 200‑le, kellel tegelikult oli selle kompromissi puhul teistsugune arusaamine, nagu hiljem on selgunud. Ka selle nii-öelda lahenduse või eelnõu puhul, mis seisab nüüd majanduskomisjonis, ei ole erinevad õigusteadlased, ettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid ühesugusel arvamusel, isegi vist kuni õiguskantslerini välja, nagu ütles mulle välisminister. Positsioon selle eelnõu suhtes on olnud üsna kriitiline. Seetõttu me oleme ju ka koalitsioonis seda vestlust pidanud, vabandust, eelmises koalitsioonis me pidasime seda vestlust, et see tuleb lahendada võimalikult kiiresti, sest otsustamatusel on ikkagi lubamatult kõrge hind: me oleme saanud 400 000‑eurose trahvi, lisaks tuleb maksta iga päev 3000 eurot, kui seda [muudatust] ei suudeta vastu võtta. Kaksteist ettevõtlusorganisatsiooni on andnud ühispöördumises majanduskomisjonile ja Justiitsministeeriumile teada, et nad on jätkuvalt kriitilised Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, haldustrahvide eelnõu suhtes. Minu hinnangul on see meie jaoks väga kalliks läinud olukord, mis sümboliseerib seda, et ei ole suudetud seda eelnõu ära parandada. Seda palli on mängitud ja justiitsminister on nüüd pakkunud uued lahendused välja. Kui te küsite, mis on valitsuse plaan, siis plaan on see, et otsustamatus tuleb ära lõpetada. Me teeme uue eelnõu või me eeldame, et justiitsministrilt tuleb uus eelnõu, saadame selle uue eelnõu parlamenti ja otsustamatusest peaksid saama otsused.

Suur tänu! Jaak Aab, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! See on tõsiselt keeruline, nii sisuliselt kui ka juriidiliselt, me teame seda. Me pidasime seda diskussiooni ju eelmises koalitsiooninõukogus. Eks eksperdid ole erinevatel arvamustel. On loodud mulje, nagu kõik õiguseksperdid oleks kriitilised selle eelnõu suhtes, mis just praegu valitsuses on. Tegelikult on ka neid eksperte, kes on öelnud, et nii sisuliselt, Eestis konkurentsijärelevalve tõhustamise mõttes, aga ka ametile paremate tööriistade andmise mõttes on just see eelnõu see, mis sisuliselt on parim. On küsitud ka Euroopa Komisjonilt, kas selline lahendus sellele konkurentsidirektiivile vastaks. On saadud ka esialgsed vastused, et jah, vastaks. Ma kindlasti ei taha rõhutada, et kõige olulisem teema on see konkurentsidirektiiv, kuigi nagu te ise rääkisite, kuna see sisuline ülevõtmine on tegemata, oleme me maksnud rikkumistrahvi alates 2021. aastast. Miks ei ole justiitsministrid, kellest enamus on olnud reformierakondlased, suutnud tulla selle lahendusega Riigikokku, et see probleem nii sisuliselt kui ka formaalselt lahendada, et me ei peaks seda trahvi maksma? Jaanuaris tuli lisaks ühekordne trahv, 400 000 määrati Euroopa Kohtu poolt, kuna Euroopa Komisjon kaebas [meid] kohtusse. Minu hinnangul on siiski kellelgi väga suur huvi tõkestada ja takistada selle eelnõu liikumist ja konkurentsijärelevalve tõhustamist. Esmavaatel tundub nii, et tõhusamast konkurentsijärelevalvest võidavad nii tarbijad, kuna monopoolsetel turgudel tekivad madalamad hinnad, kui ka ettevõtjad. Miks mõne teatud ettevõtte huvides toimub see pidurdamine, sellest mina pole aru saanud.

Aitäh! No mina ütleks nii, et seda eelnõu on tõepoolest menetletud kaua, aga kaua tehtust pole kaunikest saanud. Selleks, et see tehtud saaks, toobki justiitsminister nüüd eelnõu, mille, nagu ma ütlesin, me saadame parlamenti ja parlamendi majanduskomisjonis saate te selle ära menetleda. Mulle kõrvalt välisminister meenutas, et veel selles eelmises, helges koalitsioonis oli ju selline lugu, et kolm-neli nädalat tagasi sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles paljulubavalt, et ta viib ka ennast pärast kõiki neid aastaid selle konkurentsiseaduse probleemistikuga kurssi. Kurssi ta ennast ilmselt ei jõudnudki viia, pärast kõiki neid aastaid, nii et me püüame selle ise ära lahendada. Mulle tundub, et siin on jälle täpselt samasugune lugu, kus, ütleme nii, üks partner on otsustanud mingil põhjusel, mitte just võib-olla pahal põhjusel, aga võib-olla poliitilisel põhjusel, asja seisma jätta ja see ei ole edenenud. Ma arvan, et me saame sellest nüüd üle. Kui tuleb uus eelnõu, saab seda parlamendis kaaluda. Õiguskantsleri seisukohtadesse suhtun mina lugupidavalt, tal on kindlasti [selliseid] hoiakuid nagu ettevõtlusorganisatsioonidel. Kui see valitsus pöörab paremale, nagu öeldud, siis me võtame ettevõtjate seisukohti oluliselt tähelepanelikumalt kuulata ja ka rohkem arvesse erinevate eelnõude tegemisel, kõigi puhul, mis puudutavad konkurentsi ja regulatsiooni. Konkurentsi kohta, muidugi, on minu arvamus sama, nagu teie ütlesite, et mida tõhusam on konkurentsijärelevalve, mida kiiremini see toimub, mida kiiremini see tagajärg saabub ja mida kindlamalt see saabub, seda paremini on meile kõigile tarbijatena tagatud ka parem olukord – võtan täiesti vabalt mõne turu –, näiteks prügiturg ei oleks siis monopoolselt kellegi käes.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mulle on jäänud tegelikult natukene arusaamatuks sotside tahe teha Konkurentsiametist karistusorgan ja halduskohtust trahviorgan. See probleem praegu seisneb selles, kas liikuda nii-öelda väärteomenetlust pidi või haldusmenetlust pidi. Mis see probleem haldusmenetlusega on? Põhimõtteliselt tahetakse luua spetsiaalselt Konkurentsiameti jaoks täiesti uus, eraldi menetlus, et siis lihtsustatud moel saaks sõita mitmest olulisest põhiõigusest üle ja hakata ettevõtetele määrama hiigelsuuri trahve. Ma ütlen kohe, et minu seisukoht on algusest peale olnud, et selle direktiivi ülevõtmisel tuleb liikuda nii-öelda väärteomenetlust pidi. Olen ka vastavaid muudatusettepanekuid esitanud ja kaitsnud. Vastasel juhul on tõesti oht, et me pöörame kogu meie karistusõiguse pea peale. Samal seisukohal on õiguskantsler ja väga paljud õiguseksperdid, karistusõiguse eksperdid. Miks peab Konkurentsiamet saama mingisuguse eelise, miks peaks nende jaoks looma täiesti eraldi menetluse? See oleks päris ohtlik pretsedent, see avaks Pandora laeka. Järgmiseks hakkaks meil Terviseamet samasugust menetlust nõudma, siis hakkaks samasugust menetlust nõudma näiteks Keskkonnaamet. Lõpuks me jõuamegi sellisesse ametnike karistuste riiki. Paneme halduskohtu veel eraldi neid trahve välja kirjutama, mis tähendab, et mitte keegi ei saa isegi kohtusse pöörduda ja seda [otsust] vaidlustada. Ma toon veel ühe hästi olulise aspekti välja. Siin on öeldud argumendina, et väärteomenetlusega ei saa edasi liikuda, sest väärteomenetluses me ei saa määrata suuri trahve. Aga hiljuti – hästi oluline aspekt – tuli Riigikohtu otsus, millega Olerexile määrati trahv 300 000 euro suuruses. Põhimõtteliselt lõi Riigikohus sellega pretsedendi ja tõestas, et meil on võimalik võtta see direktiiv üle, rakendades edaspidi väärteomenetlust, kuna selle raames on võimalik määrata suuri trahve. Ei ole vaja hakata meie karistusõigust pea peale pöörama! Mul ongi küsimus, kas teil on võib-olla mingisugust infot, kas Justiitsministeerium liigub ka sama mõtet pidi, et liikuda tuleks väärteomenetluse suunas.

Teie aeg!

Kas te olete aru saanud, miks sotsiaaldemokraadid soovivad meil sellist karistusriiki luua?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Täna on tõesti tähelepanuväärne päev. Teen komplimendi: te olete teema endale väga hästi selgeks teinud, ma arvan, palju rohkem kui mõned, kes on sellega aastaid tegelenud. Aga mitte sellepärast ei ole tähelepanuväärne päev, et te olete asja endale selgeks teinud, vaid sellepärast, et me oleme ühel nõul. Ma arvan, et õigussüsteem peabki olema võimalikult lihtne. Ma võin kirjeldada seda, kuidas omal ajal, kui õigussüsteemis ja ettevõtluses käis debatt, kas konkurentsiõiguse lihtsustamiseks oleks vaja uut menetlust, mis oleks kiirem ja tõhusam, siis õigussüsteemis seesama taju ju oli, et erinevad konkurentsiväärteod, ‑kuriteod ei saa piisavalt menetletud. See oli juba aastaid tagasi. See debatt käis, siis see rauges, ajas tagasi vaadates on näha, et see jäi seisma. Vahepeal on olnud selline periood, kui ongi erinevad lähenemised olnud. See, mida te kirjeldate õiguskantsleri positsioonina, ettevõtjate positsioonina, ei ole leidnud tõepoolest toetust sotsiaaldemokraatide seas. Võin täitsa öelda, et kuidagi ei ole Jaak Aab selles süüdi. See on sotsiaaldemokraatide positsioon olnud. Niimoodi see kuidagi on kujunenud, et koalitsiooninõukogus on see seisnud paigal, ja mitte ainult koalitsiooninõukogus, täpsemalt öeldes komisjonis, sest koalitsiooninõukogu iseenesest ei ole menetleja. Ja kuhu edasi? Ma arvan ka, et kui justiitsminister toob uue eelnõu, siis nagu te viitasite erinevatele valikutele, ka minu arusaamist mööda selle eelnõu nii-öelda selgroog saab olema väärteomenetlus, eelnõu toob selle lahenduse ja selle lahenduse me valitsusest saadame parlamenti. Parlamendis saate seda debateerida. Aga ma arvan, et oma seisukohtade selguse ja asjatundlikkuse tõttu te kindlasti peaksite Jaagu [abistamiseks] õla alla panema ja selgitama seda, miks see nii on, mis on enesesüüstamise vahekord ja nii edasi, kes mida tõestama peab.

Suur tänu! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.