Lennundus

Ja läheme edasi kolmanda küsimuse juurde, mis on taristuminister Vladimir Svetile. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on lennundus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, pean rääkima ühest kurvast teemast ehk lennundusest. Ja miks see kurb on? Sellepärast et viimasel ajal on kahjuks juhtunud nii, et firmad panevad aina rohkem kinni oma liine ja sihtkohti ja hinnad lähevad aina kallimaks. Hiljuti saime teada, et lennufirma Ryanair sulgeb kohe aprillist kuus Tallinnast väljuvat liini. Ettevõtte kinnitusel on ainsaks põhjuseks lennujaamatasude tõstmine Tallinna Lennujaama poolt. Ma arvan, et selline samm on suur probleem, kuna see puudutab otseselt kuni 80 000 Eesti inimest, kes tahtsid selle firma lennukitega lennata. Ja Ryanairi teatel ei ole tõenäoline, et need liinid avatakse peatselt uuesti. Vastupidi, firma kommertsjuht Jason McGuinness kommenteeris seda päris reljeefselt, öeldes, et pigem pannakse veel rohkem liine kinni. Tema ütles ka, et lõppkokkuvõttes peaks Eesti valitsus sellesse sekkuma, sest lennujaama juhatus on näidanud, et nad ei saa oma tööga hakkama. 70%-line tasude tõus on paralleeluniversumist. Selline tasude tõus on täpselt vastupidine sellele, mis toimub praegu Euroopas. Lisaks sellele on oma plaanidest kärpida lende Tallinnast teavitanud Wizz Air, kes loobus Khuthaisi ja Milano liinist, ja Aegean Airlines, kes loobus Tallinna–Ateena liinist. AirBaltic hiljuti loobus Horvaatia suunast ja vähendas lende Kopenhaagenisse, kuigi lubatakse lendude arvu hoopis suurendada. Ja pikalt reklaamitud liin Tallinn–Dubai on siiamaani kahjuks paberi peale jäänud. Me muutume lennunduse valdkonnas aina rohkem Euroopa perifeeriaks. Ja minu küsimus on see: kas Eesti riigile see teie arvates sobibki? Kas te näete, et meid ootab lennunduses pilvitu tulevik? Ja kas siit saabki edaspidi lennata väga piiratud arvu sihtkohtadesse ja seda enamasti kõrgete hindadega?

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud härra Belobrovtsev! Lubage mul siiski parandada mõned faktiväited, mida te olete paraku valesti esitanud. Esiteks, meie lennujaamatasude tõus ei ole kaugeltki 70%. See on selge valeväide. Teiseks, AirBaltic lisab sellel aastal Tallinnasse kolm uut suunda: Barcelona, mida on hakatud opereerima alates vist eelmisest nädalast, ja tulevad ka Reykjavik ja Tirana. Ja kolmel suunal plaanitakse lende tihendada. Ühtlasi on AirBaltic teada andnud, et ta plaanib aastaks 2030 suurendada Tallinnas nii-öelda ööbivate lennukite arvu umbes poole võrra. See on oluline aspekt, sest just sellest sõltub, kui palju lende stardib Tallinnast varahommikul. Millele see kõik viitab? See kõik viitab tegelikult sellele, et lennunduses meil toimib ikka turg, toimib ettevõtete konkurents. Ja Tallinna Lennujaam on konkurentsis teiste lennujaamadega päris tugeval positsioonil. Seda kinnitavad kas või need reisijate arvu numbrid, mida me nägime eelmisel aastal, kui Tallinna Lennujaam lõi kõigi aegade reisijate arvu rekordi. Nüüd, kui me vaatame neid konkreetseid valeväiteid, mida te olete täna siin [esitanud], siis need sisaldasid ka ühte väga spetsiifilist üleskutset, et Eesti valitsus sekkuks Tallinna Lennujaama ja ühe konkreetse lennufirma omavahelistesse läbirääkimistesse. Mina olen seisukohal, et see oleks üks põhimõtteliselt vale asi, kui poliitikud hakkaksid ronima äriläbirääkimistele, mis toimuvad turutingimustel, ja oma poliitiliste punktide võitmise nimel segama päris asjatundjatel nende tööd tegemast. Me oleme näinud, et Tallinna Lennujaama strateegia töötab. Me oleme näinud, et nad suudavad tuua siia liine, et nad suudavad meelitada rohkem reisijaid. Ja kõige halvem asi, mida meie poliitikutena võime teha, on sekkuda nende töösse, segades neil oma tööd teha.

Suur tänu, härra minister! Ja Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Ma tsiteerisin Ryanairi esindajat, need ei olnud minu välja mõeldud numbrid ja faktid. Võib-olla siis teie tahate öelda, et Ryanair valetab. Mina ei oska öelda. Aga põhimõtteliselt me räägime siin AirBalticust ja sellest, kuidas nemad hakkavad siin midagi suurendama. No esiteks ma arvan, et on väga positiivne, et AirBaltic tahab siin midagi lisaks avada. Aga praegu on see lihtsalt plaan, mitte reaalsus. Ja me teame, et AirBalticul on plaan minna börsile ja hakata IPO-t kasutama. See pidi toimuma eelmise aasta teisel poolel. Seda ei toimunud, sellel aastal ei toimu arvatavasti ka. Nii et mitte kõik, mida AirBaltic plaanib, ei saa reaalsuseks. Seega ma oleks natuke ettevaatlik nende prognoosidega ja nende väidetega, et meil kõik läheb väga ilusti tänu sellele, et AirBaltic avab siin veel kolm-neli liini. Kui avatakse, siis loomulikult me saame sellest rääkida. Aga küsimus pole mitte selles, mida teeb AirBaltic tulevikus, vaid mida teeb Eesti valitsus selle nimel, et me lennunduse valdkonnas ei jääks nagu perifeeriasse, et liinid oleksid olemas ja oleks võimalik lennata ka odavamalt. Praegu me näeme, et odavlennufirmad pigem loobuvad reisidest. Ryanair on ehe näide sellest. Ma siis küsin üle, kas teie arvates on meil lennunduse valdkonnas kõik hästi. Kas me jätkame samas vaimus ja kas valitsus ei plaani üldse midagi ette võtma hakata? Kas kõik läheb sujuvalt ja meie eesmärgid on täidetud?

Aitäh, härra Belobrovtsev! Ma siiski julgen juhtida teie tähelepanu sellele, et need uued sihtkohad, mida AirBaltic on avamas Tallinnast – see ei ole lihtsalt plaan, vaid üks nendest saigi avatud eelmisel nädalal. Veel üks tuleb mais ja veel üks tuleb juunis. Ma saan aru, et teile poliitiliselt ei ole mugav uskuda sellesse, aga ma soovitan teil minna veebilehele airbaltic.com ja kontrollida, kas on võimalik need piletid osta. Kindlasti on võimalik. Nüüd, kui te küsite, mis on meie plaan ja mis on meie järgmised sammud, siis need sammud on ammu välja öeldud. Tegelikult praegu me tegeleme sellega, et müüa need lennukid, mis praegu kuuluvad ettevõttele Transpordi Varahaldus ja millega on lennanud Nordica. Kui see müük on edukas ja kui me suudame leida õiged mudelid, siis minu lootus on see, et meil õnnestub vähemalt osa sellest teenitud rahast suunata meie lennuühenduste parandamiseks, investeerida lennujaama. Tuletan teile meelde, et vaatamata sellele, et EKREIKE valitsus andis Nordicale 2020. aastal 20 miljonit eurot dotatsiooni ja 8 miljonit eurot laenu, ei toetanud see umbes sellest ajast kuidagi meie ühenduste kvaliteeti. Just seetõttu on see lugu meie jaoks lõppenud ja me keskendume just sellele, et toetada Tallinna Lennujaama, mille strateegia on olnud õige. Ja ma igaks juhuks tulen veel tagasi teie väidete ja selle juurde, mida te siin tsiteerisite. Võib-olla tuleb siiski teile meelde tuletada, et Ryanair ei ole ainult odavlennufirma, vaid on üks väga tõhus ettevõte, mis oskab väga agressiivselt oma partneritega läbi rääkida. See on nende tavapärane taktika: karistada erinevaid riike, survestada erinevaid riike, lennujaamu, igasuguseid riiklikke regulaatoreid. Ma julgen väita, et tegelikult meie riigi huvides ei ole sellele survestamisele kaasa aidata, vaid tuleb lasta lennujaama professionaalsel meeskonnal rahulikult oma tööd teha. See meie poliitiline debatt ei anna tegelikult lennujaamale kuidagi juurde võimalusi, et Eestist saaks kusagile täiendavalt lennata. Küll aga annab see, kui me saame Nordica lennukid maha müüdud ja osa rahast lennujaamale suuname.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Hea minister! Mulle tegelikult jääb natukene arusaamatuks, mille üle te rõõmustate, kui meil odavad lennuliinid asenduvad kallimatega. Inimeste jaoks on ikkagi päris suur vahe, kas nad lendavad 50 euroga või 150-ga. Viimasel ajal ongi kõigi maksutõusude valguses inimeste jaoks reisimine muutumas luksuseks. Aga võib-olla ka see on teie ideoloogia, et reisida võiksidki ainult jõukamad inimesed. Kui nii, siis selle võiks ka otse välja öelda. Ma korra ütlen märkusena, et näiteks julgestustasud Riia ja Vilniuse lennujaamas on madalamad. See on fakt. Pärast seda, kui järjekordne riiklik lennufirma läks pankrotti, te rääkisite, et on vaja kõige rohkem panustada Tallinna Lennujaama, investeerida sinna, ehitada suuremad terminalid. Praegu te ka just ütlesite, et aitate lennujaama, panustate sinna. No vaatame, kuidas see strateegia praegu tegelikult välja näeb. Te vähendasite Tallinna Lennujaamas sihtfinantseeringuid ja nüüd nõuate ka dividende. Aastal 2025 te soovite, et Tallinna Lennujaam maksaks 5,6 miljonit eurot dividendidena välja, 2026. aastal 7,2 miljonit eurot, ja nii edasi. Lennujaama juhid on otse välja öelnud – see on nende tsitaat –, et just selle tõttu, kuna see sööb kogu nende kasumi ära, on nemad sunnitud julgestustasu tõstma, rääkimata sellest, et kuidas nad saaksid veel lisainvesteeringuid teha. See järjekordne näide näitab, milline on riiklik strateegia. Täpselt samamoodi on muidugi ka Eesti Energiaga: omaniku ootustena nõuti dividende, uusi investeeringuid, rohepööret, CO2 uute normide järgimist. Sõnagi polnud tarbija lõpphinna kohta. Ja see omanikupoliitika viiski selleni, et energia hinnad olid laes. Ja täpselt samasugune omanikupoliitika ka Tallinna Lennujaama puhul viib selleni, et meilgi piletihinnad hakkavad kasvama. Te ütlete, et poliitikud ei peaks sekkuma, aga ma näen, et teie olete alati valmis sekkuma ja ka praegune valitsus, kui on vaja mõnest riigiettevõttest täiendavalt raha eelarvesse saada. Öelge palun, kas te plaanite omanikupoliitikat muuta. Kas te jätkuvalt nõuate dividende? Kuidas te plaanite ikkagi tagada, et me suudame hoida ka odavamatest lennufirmadest partnereid ja tagada reisimisvõimaluse kõigile, sõltumata sissetulekust?

Suur tänu! Härra minister, palun!

Tänan selle küsimuse eest, proua Kovalenko! Ma pean siiski teid parandama. Vähemalt minu informatsiooni järgi on Riia Lennujaama julgestustasu väljuva reisija kohta praegu 7,55 eurot ja Tallinnas 2,87 eurot. Nii et ei pea paika see väide, et meil on julgestustasu kuidagi oluliselt kõrgem. Ma tuletan teile meelde, et kui me räägime lennundusest, siis ükski lennuk ei lenda tasuta. Lõppkokkuvõttes see on teenus, mille eest tuleb maksta. Ja me nägime, et lõppkokkuvõttes see hind, mis on tekkinud, nagu teie ütlete, lõpptarbijale … Ma saan aru, et teid vist minu vastus ei huvita, te ei kuula mind. Aga kui huvitaks, siis te saaksite teada, et eelmisel aastal on meie lennujaama kaudu lennanud rekordpalju inimesi, kes siin Eestis elavad ja kes ongi needsamad lõpptarbijad, kellest te räägite. Ja nad on lennanud mitte seetõttu, et EKREIKE valitsus pani omal ajal Nordicasse täiendavalt 20 miljonit, vaid seetõttu, et Tallinna Lennujaama juhtkond on teinud oma tööd hästi. Mina arvan, et meie poliitikutena peame arutama strateegilisi küsimusi, aga me ei pea olema need, kes hakkavad kaasa minema ühe teises riigis baseeruva ettevõtte müügistrateegiaga ja müügikommunikatsiooniga. Laskem spetsialistidel nende tööd teha. Ja nüüd ma lihtsalt toon ühe väikese näite selle kohta, kui tõesed on ühed või teised argumendid. Te korduvalt viitasite, et Ryanair on sulgenud näiteks Tallinna–Billundi liini seetõttu, et meil on kõrged lennujaamatasud. Aga kui te avate korraks rahvusvahelise meedia [uudised], siis te avastate, et kogu Ryanairi lennubaas Billundis pandi kinni. Ja pandi kinni, sest Ryanair tahtis karistada Taani valitsust seetõttu, et Taani valitsus julges samuti mingit tasu või mingit maksu tõsta. Mis ma tahan öelda: Ryanair on väga tubli ettevõte. See on ettevõte, mis pakub päris soodsat hinda teatud reisidel, aga millel on väga agressiivne müügistrateegia. Ja nendega läbirääkimine on selleks spetsiaalselt palgatud inimeste töö. Need inimesed töötavad lennujaamas. Ma saan aru, proua Kovalenko, teie jaoks, nagu te kunagi ütlesite, on lennujaam nagu bussipeatus. Aga paraku reaalsuses see nii lihtne ei ole.

Suur tänu, härra minister! Sellega ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me saame neljanda küsimuse juurde minna, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Täpsustuseks, et minu perekonnanimi on Kovalenko-Kõlvart. Ja lihtsalt protokolli mõttes: ma ajasin sassi: mitte julgestustasu, vaid lennujaamatasu. Lennujaamatasud on Tallinnas kõrgemad kui Riias ja Vilniuses. Ja minul oli küsimus siiski dividendipoliitika, omanikupoliitika kohta. Kahjuks selle osas ei tulnud mitte mingit vastust.

Aitäh, aga see ei olnud küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Tõsi, stenogrammi on nüüd see teie täpsustus kirja läinud.