Arupärimine omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta (nr 675)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipovi 12. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Jällegi väga oluline teema. Mis siis, et see arupärimine anti sisse eelmise aasta detsembri keskpaigas. See teema on hästi aktuaalne ka praegu ja tõenäoliselt tulevikuski, arvestades väga suurt võimalust, et praegune valitsus kestab veel kahjuks kaks aastat. Me räägime loomulikult omavalitsuste tuludest, nende tulude vähenemisest ja lõhe süvenemisest kohalike omavalitsuste vahel. Arenguseire Keskuse värskes raportis ongi välja toodud need asjaolud, need arvud. Lihtsalt näiteks võin tuua selle, mida ka raport välja toob, et suurenes suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe, arvestades tulu elaniku kohta: 2021. aasta 2,5‑kordne tase on tänaseks muutunud 4,6‑kordseks. See on seesama lõhe, mis meil on ühiskonnas. Vaeseid on iga päevaga rohkem, rikkamaid tuleb samamoodi juurde. Lõhe on probleem, millega tegelikult tuleb tegeleda. See viitab puudulikule regionaalpoliitikale. Sellest lähtuvalt on esitatud kolm küsimust, millele sooviks peaministrilt vastust. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Nii! Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! Vastan küsimustele omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta. Loen ette küsimuse ja siis vastuse. Esimene küsimus: "Milliseid pikaajalisi strateegiaid näeb valitsus ette piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks, et tagada ühtlasem majanduslik ja sotsiaalne areng üle Eesti?" Vastus. Majanduse elavdamiseks piirkondades on erinevaid meetmeid. Meie eelistame uute tööstusettevõtete rajamist väljapoole suuri tõmbekeskusi. Soodsa ja puhta elektrienergia tagamine üle Eesti on kindlasti üks osa sellest. Euroopa Liidu struktuurivahendite jagamisel on samuti kehtestatud regionaalset tasakaalu loovad tingimused, näiteks ettevõtlusmeetme puhul läheb vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartut. See poliitika on hakanud ka vilja kandma. Tänases Delfis on hea ülevaade: kui 2023. aastal läks välisinvesteeringutest väljapoole Tallinna ja Tartut 48,8%, siis 2024. aastal läks piirkondadesse juba 63% välisinvesteeringutest. Teine märksõna on kvaliteetse hariduse tagamine. Ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on vähendada hariduse halvemast kvaliteedist tingitud mahajäämust. Haridus‑ ja Teadusministeerium on koostamas analüüsi, kuidas minna gümnaasiumiharidusega edasi aastast 2035. Analüüs peaks valmima selle aasta mais. Haridus‑ ja Teadusministeerium valmistab ette kutsehariduse reformi, mille eesmärk on tagada, et kutseharidus oleks atraktiivne valik põhikoolilõpetajatele ja pakuks kvaliteetset keskharidust. Kolmas märksõna on kohalike omavalitsuste suurem finantsautonoomia. Aastatel 2025–2027 suureneb omavalitsuste elanike pensionitulult laekuv tulumaksu osa ja väheneb palgatulult laekuv tulumaksu osa. Muudatuse tulemusel kasvab nende kohalike omavalitsuste tulu, kus eakate osakaal on suur. Oluliselt on suurendatud kohalike omavalitsuste otsustusõigust maamaksu määramisel. Lähiajal ootavad valitsuses ees arutelud, kuidas motiveerida omavalitsusi huvituma piirkondlikust ettevõtlustegevusest. Teine küsimus: "Kuidas kavatsetakse tulevikus parandada haldusreformi jätkusuutlikkust ja vähendada majanduslikult aktiivsemate piirkondade eelist olukorras, kus ühinemistoetused on lõppenud?" Vastus. Vabatahtliku ühinemise menetluse algatavad ja seda ühinemist korraldavad kohalike omavalitsuste volikogud. Viimane positiivne näide on Jõhvi vallast ja Toila vallast. Mõlemad vallavolikogud otsustasid, et 2025. aasta valimistele minnakse ühe omavalitsusena. See otsus tehti, ilma et riik oleks andnud eelnevalt ühinemistoetuse saamiseks garantiid. Valitsuskabinet arutas teemat 6. veebruaril ning otsustas ühinemisi põhimõtteliselt toetada ja omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist soodustada. Regionaal‑ ja põllumajandusministril tuleb teha riigi eelarvestrateegia 2026–2029 koostamisel ettepanek ühinemiste soodustamise kohta, sealhulgas käimasolevate ühinemisprotsesside kohta. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium sai ülesande töötada välja seaduste muutmise eelnõud. Kolmas küsimus: "Arvud erinevate omavalitsuste vahel räägivad iseenda eest. Ebavõrdsus erinevates omavalitsuste vahel on väga suur. Inimestel on õigus saada erinevates omavalitsustes sarnast teenust, ei tohiks olla vahet millises omavalitsuses elatakse. Millise hinnangu annate tänasele regionaalpoliitikale ja milliseid lahendusi näete tekkinud olukorrale?" Vastus. Valitsus pingutab selle nimel, et vähendada erinevusi piirkondade vahel. Nagu juba viidatud, tänases Delfi loos on välja toodud, et kui 2023. aastal läks väljapoole Tallinna ja Tartut 49% investeeringutest, siis 2024. aastal juba 63% välisinvesteeringutest. Astume samme, et tagada soodsa ja puhta taastuvenergia olemasolu tulevikus, ning lisaks astume samme, et turule saaks tulla juhitav soodne elektrienergia. Nädalavahetusel toimus edukalt Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimine ning me investeerime jätkuvalt ühendustesse ehk Rail Balticu rajamisse. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt küsib kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Väga oluline teema on see tegelikult. Tahaks teie suuremat nägemust kuulda, mida siis peaks nende kohalike omavalitsustega tegema, et tagada sellised teenused, mis inimeste äravoolu takistaks. Praegu on ju selge, et suuremad kohalikud omavalitsused, Tallinn, Tartu ja teised suurlinnad, võtavad [mujalt] elanikke ära sellepärast, et nad suudavad rohkem teenuseid pakkuda. Teiselt poolt väikesed kohalikud omavalitsused lihtsalt ei suuda teenuseid pakkuda ja inimesed lähevadki ära. Riik peaks sekkuma. Nüüd on see küsimus, kas see käib meile üle jõu. Kas äkki on kohalikke omavalitsusi liiga palju? Kas riik peaks kuidagi jõulisemalt sekkuma, jällegi haldusreformi poole pealt vaadatuna? Mis on teie arvamus?

Aitäh! Jäi veidi segaseks, kuhu see riik peaks jõulisemalt sekkuma, aga üldine faabula oli arusaadav. Oluline selles pildis on see, et kui vaadata SKP‑d elaniku kohta, siis pealinnaregioonis, Harjumaal, on see näiteks 132%, ja kui ma võrdlen seda meie naabrite olukorraga, siis näen, et Lätis Riia rajoonis on see 144%, Rootsis Stockholmi läänis 136% ehk veidi kõrgem, Leedus Vilniuse maakonnas 152% ja nii edasi. Ühesõnaga, on selge, et pealinnaregioonid on üsna suured tõmbekeskused. Paratamatult on see nii. Eesti olukord ei ole kuidagi halvem, võib-olla on isegi veidi parem kui naabrite juures. Seda esiteks. Teiseks, mulle väga meeldis, kui te meenutasite seda, et suured linnad suudavad pakkuda teenuseid, mis toovadki inimesi kokku. Mulle väga meeldib, et te võitlete selle eest, justkui ei peaks seda tegema. Minu meelest üks võimsamaid projekte selles küsimuses oli seesama silt, mis Tallinnas pandi bussidele, trammidele ja trollidele, kuni trollid olid olemas, vahepeal trollid ju kadusid ära, aga nad tulevad tagasi. See [silt] oli "Tasuta". Tegelikult ei olnud [ühistransport] tasuta, selle eest oli ju tasutud. Eesmärk oli korjata selliste teenuste abil maksumaksjaid igalt poolt mujalt Tallinnasse kokku. Nii et eks te peate ikka veidi ajalugu lugema ja korra mõtlema, kumba poliitikat te ajate: kas ajate sellist poliitikat, et kõik tulevad selliste sammude ja teenuste tõttu Tallinnasse kokku, või tahate, et üle Eesti oleks mõistlik elukorraldus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh, [härra peaminister,] et te kinnitasite üle, et Reformierakond ei soovi pealinnas tasuta ühistransporti. Aga ma korra liigun hooldereformi küsimuse juurde, kuna alles hiljuti tuli üks hästi oluline Riigikontrolli raport sellel teemal. Riigikontroll tõi välja, et on päris murettekitav, kuidas ikkagi need kulutused ja hinnad on põhimõtteliselt täiesti kontrollimatult kasvanud ja neid riske pole maandatud. Samuti seda, et tõesti, omavalitsused said reformiga lisaraha, kuid selle jaotus kohalike omavalitsuste vahel ja reformi eesmärke arvestades on ebaühtlane. See on see järeldus, millele Riigikontroll jõudis. Kas te ise olete tutvunud selle Riigikontrolli [raportiga] ja kas on juba ka valitsuses analüüsitud, kas tuleks kogu see süsteem ümber vaadata?

Aitäh! Kõigepealt ma ütleks selle tasutud transpordi kohta, et mulle väga meeldib, kuidas te nimetate seda tasuta transpordiks. Ei ole olemas maksumaksja raha, mis oleks tasuta. See suhtumine on minu meelest üdini väär. See on tasutud transport. Keskerakond armastas väga panna bussidele silte ja öelda, et see on tasuta. Ei ole tasuta, tasutud on. Keegi on selle kõik kinni maksnud, Tallinnas oli selleks [makstud] ühel hetkel juba üle 200 euro iga pensionäri ja ka imiku kohta. See ei olnud tasuta, see oli väga kallis eksperiment. Kvaliteet ei tulnud ju järele. See, mida inimesed Tallinnas tahtsid, oli kvaliteetsem transport, mitte Keskerakonna kampaania. See kõik kokku ilmselt tõi kaasa selle kollapsi, mis Keskerakonda nüüd tabanud on. Sotsiaalvaldkonna raportiga tutvume valitsuses kindlasti, sotsiaalminister teeb sellest ülevaate. Kui on ettepanekuid sotsiaalkomisjonile, siis saab neid täiendavalt arutada.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! See oli praegu tõepoolest väga inspireeriv sõnavõtt. Samas, Reformierakond on võimul ju nii Tallinnas kui ka riigis. Kui kõik on nii halvasti, siis kas nüüd kaob tasuta ühistransport Tallinnas ära ja äkki tuleb see siis hoopis regioonidesse? Näiteks saaks kusagil Pärnumaal tasuta bussiga sõita, et Tallinna inimesed koliksid Pärnumaale ja lõpuks ometi toimiks mingisugune regionaalpoliitika. Või on Reformierakond ja peaminister isiklikult arvamusel, et Keskerakond on teinud kõik õigesti, Tallinnasse peab tasuta ühistransport jääma ja Reformierakond seda siiski ei kaota?

Mul on väga raske olla arvamusel – ma loodan, et te kuidagi ei pahanda selle pärast –, et Keskerakond on kõik õigesti teinud. Ma ei täpsusta seda viidet. Küllalt hiljutised uudised selle kohta on andnud hinnangu, mida kõike Keskerakond õigesti ei ole teinud. Pieteeditundest jätan selle hetkel mainimata. Mis puudutab regionaalpoliitikat ja elu üle Eesti, siis mina isiklikult olen veendunud – ja selle nimel see valitsus ka töötab –, et uue, moodsa tööstuse ning korralike ühenduste olemasolu ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus loob inimestele head tingimused, nii et igaüks saaks vaba kodanikuna vabal maal luua jõukust ükskõik kus Eestis. Seda ei tee silt "Tasuta", kui tegelikult on kasutatud maksumaksja raha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna tahab peaminister väga paljudele küsimustele vastata kuidagi läbi huumoriprisma. Teema on ju oluline ja ikkagi sellise olulise teema puhul võiks jääda tõsiseks. Minu arust on väga hea, et ta tõi Tallinna ühistranspordi [teema] siiasamasse Riigikogu saali. Sellest me võiksime kindlasti rääkida ja peamegi rääkima. 2013 oli see aasta, kui Tallinnas muutus ühistransport Tallinna elanikele tasu poolest priiks. Reformierakond võitles jõuliselt enne seda otsust ja ka peale seda otsust selle vastu. Aga seda, et ühistranspordi kvaliteet Tallinnas ei ole tõusnud, päris tõsiselt ei saa võtta. Ma arvan, et Tallinna elanikud ja ka meie külalised tunnevad iga päev, kui nad ühistransporti kasutavad, [et kvaliteet on paranenud]. Aga kindlasti on muutunud see, et kui praegune valitsus tuli võimule ja tegi oma otsused, mis puudutasid maakondlikku ühistransporti, siis pärast seda on maakondlikku ühistransporti [kasutades vaja osta] pilet. Kas ka kvaliteet on tõusnud? Ei ole. Kas sõitjate arv on tõusnud? Ei ole. Kas bussigraafik on tihedamaks muutunud? Ei ole. Kas ühistranspordile on riik raha juurde andnud? Ei ole. See on üks põhjus, miks meil lonkab regionaalpoliitika, miks inimesed lähevad väikestest asulatest, linnadest ja valdadest ära. Loomulikult, sellised magnetid nagu Tallinn ja Tartu meelitavad neid. See on alati toimunud sellisel viisil ja see ongi probleem, millega tuleb tegeleda. Meil on riik pannud paika sellise süsteemi, et kohalikud omavalitsused võistlevad omavahel. Ongi võistlus, et kus on suuremad toetused ja kus on väiksemad toetused ja kus on teenused, millega meelitatakse elanikke juurde. See on ju seetõttu nii, et maksusüsteem on pandud selliselt paika: mida rohkem elanikke, seda rohkem tulumaksu laekub kohalikule omavalitsusele. Riiklikult tuleb reguleerida seda väga olulist küsimust, et inimesed ei läheks väikestest kohtadest ära. Aga selle asemel kehtestatakse meil automaks. Elate metsas, ühiskondlikku transporti niikuinii ei ole, ja kui te liiklete autoga, siis see tuleb teile võimalikult ebamugavaks teha. Siis me saame Arenguseire Keskuse raporti, mis selgelt näitab, et väga suured käärid on sees. On olemas kohalikud omavalitsused, mis elavad hästi, ja on olemas väga halvas olukorras, ma mõtlen finantsiliselt, [olevad omavalitsused]. Ja selle üle tehakse veel nalja siinsamas puldis, peaministri poolt. No andke andeks, niimoodi ikkagi asjad ei käi, nii need ei tohiks olla. Mina kutsun küll praegu valitsust üles sellesse väga tõsiselt suhtuma. Vaatan praegu regionaalministrit. Kui ta tuleb meie ette siia, siis ta räägib jällegi väga headest mõtetest, mis pärinevad väga paljuski Keskerakonna valimisprogrammist. Aga kuidas neid realiseerida? Vaat seda poolt ministril nagu ei ole. Mina küll kutsun peaministrit üles, et lööge kord majja, andke konkreetsed juhised ministrile, kes vastutab selle valdkonna eest, et ta hakkaks tööle, mitte lihtsalt ei käiks mööda kohalikke omavalitsusi ega räägiks ilusat juttu, kuidas tehakse ja kuidas teeks ka, aga Reformierakond ikka segab. Niimoodi need asjad ei käi. Minister võiks ikkagi vastutada oma töö eest ja oma head mõtted, mida ta on ka siin esitanud, realiseerida, et ei oleks selliseid probleeme, nagu on toonud välja Arenguseire Keskus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Ei soovi. Lõpetan tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.