Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)

Ja liigume edasi tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Riina Sikkuti, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Anti Allase, Heljo Pikhofi, Tiit Marani, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Tanel Kiige poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Head kolleegid! … esitasid sotsiaaldemokraadid juba 19. juunil sel aastal ja nüüd on see jõudnud siis vastamisele saali lõpuks. Valitsuskoalitsioon, praegune, on kinnitanud, et Eesti konkurentsivõime ja majanduskasv on valitsuse jaoks erilised prioriteedid, nii nagu peakski olema. Üldiselt on ka avalikkuses kindlasti olemas toetus suurema lisandväärtuse loomisele ja kõrgema palga maksmisele. Eesti strateegiline siht on tõusta Euroopa Liidu keskmisest kõrgema tootlikkusega riigiks, kuid viimased aastad oleme liikunud kahjuks vastupidises suunas, millel on muidugi erinevaid põhjusi. Praeguse valitsuse esimesed sammud, mis siis olid näha juunikuuks, kui me arupärimise esitasime, on olnud aga vastuolulised. Mõned näited. Võtta tööle 250 inimest Tartu vanglasse Rootsi vange valvama, mille üle me siin ka saalis nüüd oleme arutlenud viimasel ajal, lihtsustada sisserännet siiski suhteliselt keskmisest odavama tööjõu osas ning langetada kolmandiku võrra hasartmängumaksu veebikasiinodele. Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks palju arutatud toiduainete käibemaksu erandit valitsus aga ei toeta, aga samas välismaistele veebikasiinodele maksuerandi rakendamise tähtaeg on koalitsioonileppes juba 2025. aasta kolmas kvartal. Hasartmängusõltuvus on levinud, veebikasiinod ja spordiennustus teevad panustamise lihtsamaks ja agressiivse reklaami tulemusena klientide arv suureneb. Aktiivselt maksuerandiga veebikasiinode Eestisse meelitamise riskid nii inimeste tervisele, võlgnike arvu suurenemisele kui ka riigi mainele on meie hinnates päris tõsised. Mul on hea kommenteerida siin ka täna, kuna majanduskomisjon just seda eelnõu arutas. Majanduskomisjon kui kaasatud komisjon annab siis arvamuse tegelikult rahanduskomisjonile. Ja ka seal küsiti mitmeid küsimusi. Näiteks on segadust tekitanud ka see, et Rahandusministeerium on varasemalt, Rahandusministeeriumi analüütikud on vihjanud sellele, et tegelikult see maksu langetamine veebikasiinodele võib hoopis hasartmängumaksu laekumist langetada, mitte oluliselt tõsta. Aga selle üle siis jätkuvalt vaieldakse. Ma usun, et kui see uuesti ka saali tuleb, see eelnõu, siis kuuleme neid erinevaid komisjonide arvamusi kindlasti. Oli täna ka Rahapesu Andmebüroo esindaja majanduskomisjonis, kes siiski vihjas ka sellele, et taoline maksulangetus võib tuua tõesti juurde neid veebikasiinosid, kelle aga juriidiline keha asub kuskil kolmandates riikides või kaugel ja nad peavad ainult tegevuskohana registreerima siin Eesti. Ja Rahapesu Andmebüroo väidab, et väga keeruline on tegelikult kontrollida seda tegevust just selles mõttes, kas on võimalik rahapesu erinev mitteseaduslik rahastamine ka nende kontorite taga või mitte. Kui nad kohapeal ei ole, siis seda praktiliselt kontrollida ei ole võimalik. Neid küsimärke on. Kindlasti jah, ma saan aru küll algatajate mõttest leida lisaraha kultuurile ja haridusele, aga kas see realiseerub? Ja need küsimärgid, mis õhus on, jäävad endiselt. Nii et tulenevalt eelnevast oleme sõnastanud ka mõned küsimused peaministrile ja palume neile vastata. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Vastan juba mainitud Riigikogu liikmete arupärimisele nr 806. Esimene küsimus on selline. Valitsus plaanib veebikasiinode hasartmängumaksu langetuse otsustada koos eelarvega septembris. Millist tulu ja mitme veebikasiino Eestisse registreerimist te eeldate? Vastus. Juba koalitsioonikõnelustel leppisime kokku, et kaughasartmängude maksumäära langetamise eelnõu ei algata valitsus, vaid eelnõu algatavad Riigikogu liikmed. Riigikogu liikmed andsid eelnõu Riigikogule üle 23. septembril 2025. Eelnõu esimene lugemine, kus algatajate esindaja vastas ka küsimustele, toimus 21. oktoobril 2025. aastal. Eelnõu seletuskirjas on algatajad koostanud ka eelnõu mõjuhinnangud. Teine küsimus: kas ja millised järelevalvemeetmed rakenduvad Eestis registreeritud veebikasiinodele? Vastus. Rahandusministeerium on teinud eelnõu ettevalmistajatele ettepaneku suurendada rahapesuriskide maandamiseks Rahapesu Andmebüroo rolli nii lubade väljastamisel kui ka järelevalves, kehtestada kaughasartmängu teenuse pakkujatele kohustuslik audiitorkontroll ning täiendav aruandlus. Kolmas: 2023. aasta kevadel koalitsiooniläbirääkimistel lepiti kokku kiirlaenude, hasartmängude ja veebiennustuste reklaami karmistamine, kuid vastavaid reklaamiseaduse muudatusi ei ole siiani kokku lepitud. Kas seoses veebikasiinode maksuerandiga on kavas rakendada meetmeid riskide maandamiseks, näiteks reklaamipiirangute karmistamine? Vastus. Nii 2024. aastal moodustatud koalitsioon, kuhu kuulusid ka arupärijad sotsiaaldemokraadid, kui ka 2025. aastal moodustatud koalitsioon ei ole kokku leppinud reklaamiseaduse muudatusi. Neljas küsimus: kas finantsjärelevalve saab ressursse juurde, et täiendavate riskide maandamisega tegeleda? Vastus on jah. Lisaressurssi on planeeritud nii tegevuslubasid väljastavale Maksu- ja Tolliametile kui ka rahapesu järelevalvet teostavale Rahapesu Andmebüroole. Printsiip: siin saavad litsentsi ettevõtted, kelle tausta suudavad asutused järelevalvata. Viies küsimus: kas allhanke korras vangide valvamine ja veebikasiinode maksuerand aitavad Eesti pikaajalisi sihte saavutada? Vastus. Kultuur ja sport vajavad lisaraha. Kaughasartmängumaksu muutmise eesmärk on juba praegu tuua Euroopas internetiteenuseid pakkuvad firmade maksudest tulev tulu Eestisse. Tänu sellele suureneb kultuuri ja spordi rahastamine. Näiteks ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksu reform on vaatamata sellele, et esialgu oli selle muudatuse suhtes palju skepsist ja see pidi vähendama maksulaekumist, hoopis vastupidi suurendanud maksulaekumisi. Ühtlasi on see olnud Eesti eduka maksusüsteemi võti 25 aastat. Rootsi on meile oluline partner julgeoleku tagamisel. Selle koostöö abil säilitame olulise sisejulgeoleku taristu ning tagame jätkuvalt töökohad spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistidele. Liitlased aitavad üksteist. Meie aitame Rootsit, nemad aitavad meid. Rootsi kaitseb oma laevadega näiteks meie kriitilist infrataristut merel. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Vaadates neid viimaseid algatusi, mis on valitsuselt tulnud, ehk välisvangide toomine Eestisse ja hasartmängumaksu langetamine, siis kas see ongi selle valitsuse uus Eesti Nokia? Eestist ongi saamas uus Euroopa vangla- ja kasiinokeskus. Milline on teie seisukoht selle kohta? See kõik on ju ka potentsiaalne julgeolekurisk. Rahapesu Andmebüroo juht on tegelikult olnud väga kriitiline hasartmängumaksu langetamise osas. Aitäh!

Aitäh! Vangide siiatoomist olete siin parlamendis korduvalt käsitlenud. Vange tuuakse vanglasse ja enne vabanemist viiakse tagasi sinna, kuhu nad vabanevad, ehk Rootsi. Nii nagu ei saa jooksu meie vangid, ei saa ka ilmselt jooksu teised. Meie vanglasüsteem töötab hästi. Seda esiteks. Teiseks, maksulangetused selleks, et siia toodaks oma ettevõtte raamatupidamine, mitte mängimine, saavadki toimuda nende klauslitega, mida ma ka mainisin, et Maksu- ja Tolliametil ja Rahapesu Andmebürool on võimalik neid taustu kontrollida. See on olnud ka eelnõu algatajate selgitus ja mõte.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Suur rõõm näha teid siin meie ees vastamas arupärimisele. Olgu või veidi hiljem, kui üldse mitte, sest mitu-mitu nädalat läks mööda selle arupärimise tähtajast. Minu küsimus puudutab just nimelt maksulangetust. Meil oli täna sotsiaalkomisjonis arutelu ja seal tõdesid nii Sotsiaalministeeriumi esindajad kui ka Rahandusministeeriumi esindajad, et selle eelnõu korral oleks vaja leida ka lisavahendeid sõltlastele ja nendega tehtava töö osas. Kas te näete, et seda on võimalik olemasolevasse seadusesse kirjutada? Sellepärast, et aastal 2026 lõpeb tänanegi rahastus ära nendele, kes tegelevad sõltlastega. Otsest seost ei pruugi olla nendel kahel probleemil, aga see on ka selge, et tarbijate ja kasutajate hulk võib suureneda. Tegelikult vahendid nendega tööks puuduvad.

Aitäh! Mul on rõõm teie rõõmu üle mind siin näha. Aitäh selle eest loomulikult! Seda esiteks. Teiseks, me oleme arutanud – seda on küll koalitsiooniringis arutatud, aga see kuidagi ei ole koalitsiooni piiridega seotud – täpselt sedasama küsimust, kuidas rahastada täiendavalt sõltlastega tegelemist. Ma tean, et selleks otsitakse lisavahendeid eelarve teise ja kolmanda lugemise vahel ehk on võimalik selleks ettepanekuid teha. Ja ma ütlen, et jah, teil on õigus küsimuses ka, et need kaks asja ei ole omavahel seotud, sest kui sa tood kuhugi ettevõtte raamatupidamise, mida meie mugav maksusüsteem või ärikeskkond võimaldab, siis see ei tähenda, et sa tood selle mängimise või põhitegevuse siia.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mina tahaks teada, kuidas teie pähe mahuvad asjad selliselt, et ühe maksu langetus siis toob ühiskonnale kaasa edu ja jõukust, aga teise maksu langetus ei too. Kuigi võimalik oleks ikkagi toiduainete käibemaksu langetada, sest see puudutab väga paljusid inimesi, lihtsalt lisaks ka põllumajandussektorit, tegelikult suurendaks sisetarbimist, aitaks tagada seda, et see keskklassi alumine osa ei vaesuks nii palju, see mõjutab Eesti majanduskasvu, Eesti majandusest ju 50%, ligi 50% SKP-st on sisetarbimine, ta annab ju võimekuse ettevõtetele eksporti minna ja kõike muud. Selle koha pealt te olete kuidagi väga negatiivne ja arvate, et seal inimeste toimetuleku ja majandusele samme nii-öelda vastutulelikke ei pea tegema, aga siin te millegipärast sellist analüüsi pole esitanud. Palun kirjeldage, mis teie peas toimub.

(Naerab.) Aitäh! Hea küsimus. Ma arvan, et see võtab palju aega. Aga ma ütleksin nii, et, ütleme nii, kui rahvusvahelises konkurentsis, riikide maksukonkurentsis mõnes riigis on parem maksusüsteem, siis sinna tihtipeale tuuakse oma ettevõte, millest sünnib kasu sellele riigile ja rahvale. Kui meil on maailma parim maksusüsteem juba üle kümne aasta järjest, siis see kindlasti on toonud siia ettevõtted, mis hoiavad oma raamatupidamist ja ettevõtet ennast siin, ja see on toonud kasu meile. Sellestsamast rahast on võimalik ehitada teid, pidada üleval tervishoidu, suurendada pensionide maksmist. Antud juhul on siis küsimus sellest, kas sihtotstarbeliselt õnnestub siia tuua selle valdkonna ettevõtete nii-öelda äritegevus või raamatupidamine, et sellest sünniks kultuurile ja spordile raha. Nii et selle tegevuse eesmärk on ikkagi loodetavasti tuua kultuurile ja spordile seda kasu, et meil on võimalik tulevikus neid kultuuri- ja spordiinvesteeringuid teha, sest me ju näeme kogu aeg, et kui su maksumaksjate baas on väike, sa pead ju otsima kogu aeg, kuhu seda raha panna, sest kui sul läheb väga palju kaitsesse, siis teistele jälle napib. Ega nii see elu on. Nii et see on selle arutluse käik. Jah, ma arvan, et ma kirjeldasin olulise ära.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Seda on huvitav kuulda, et te olete nii veendunud, et kõik riskid on maandatud. Täna oli majanduskomisjonis Rahapesu Andmebüroo ametnik kohal ja ta ütles, et nende veebikasiinode ja hasartmängukorraldajatega, kes on siin Eestis ka juriidilise kehaga, on probleeme. Nad ei ole lihtsalt jõudnud ausalt öelda väga kõvasti süveneda. Nad on olnud siiamaani töös krüptorahaga, kus oli ka palju selliseid turvaauke ja riske. See ametnik väitis, et kui see juriidiline keha on kuskil kolmandates riikides, Kaimanisaartel, Bahama saartel jne, siis tegelikult nad seda raamatupidamist kontrollida ei suuda. Pigem saadakse tegevuslitsents siin, aga kogu selle keha toimimist ja aluseks olevaid dokumente nemad praktiliselt vaadata ei saa. Mida see firma esitab, sellest tulebki ainult lähtuda maksustamisel, aga muud, ka riske rahapesule, nemad hinnata ei oska.

Aitäh! Hea küsimus! Mitte et teised kehvad oleks olnud. Minu arusaamine, kontseptsioon sellest eelnõust ja algatajatest on ikkagi see, et siia saavad tulla need ettevõtted, kelle tausta meil on võimalik kontrollida. See tähendab seda, et me anname ju maksuametile ja Rahapesu Andmebüroole raha juurde, võimekust juurde, ja kui sellest ei piisa või ei õnnestu kontrollida, siis need ettevõtted ei ole siin teretulnud. Lihtne!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, need vangid ja kasiinod – see jah lõhnab pika plaani järgi. Aga kunagi – sa kindlasti mäletad – Jaanus Rahumägi ja teised rääkisid, kuidas peaks Eesti lipu alla tooma kaubalaevu. Jaanus rääkis isegi kuni 3000-st, Kadri Simson mingist 300-st. Aga kõik see, kui palju sellega teeniks, peale selle on meil e-residentsus ja kõik muu selline, on soiku jäänud, kuigi me siin tegutsesime mõnda aega väga aktiivselt. Vist 16 alust on toodud, aga 3000-ni on siit väga-väga pikk tee. Eesti on pealegi vist mereriik, mitte vangla- ja kasiinoriik. Miks see on soiku jäänud? Kas sulle muret ei tee see?

Aitäh! Kõigepealt, vangid ja kasiinod ei saa kokku mujal kui teie küsimuses. Seda esiteks. Teiseks, ei ole soiku jäänud. E-residentsusega läheb väga kenasti, Eestisse tuleb sellest tulu, ettevõtteid juurde, investeeritakse. Aeg-ajalt on ka ülevaated e-residentsuse programmist. Minu meelest on tegemist väga hea algatusega selleks, et Eesti kandepind maailmas oleks laiem. Meie teenuseid kasutatakse, siin investeeritakse, siin tehakse erinevaid ettevõtteid. Sealgi on samad küsimused olnud. Mäletan, teistes ministriametites olen pidanud minagi otsima selleks taustakontrolliks … Muuseas, e-residentsuse puhul pidime Siseministeeriumile ja politseile otsima samamoodi raha täiendavaks taustakontrolliks, et seda saaks läbi viia. Nii et aitäh selle meenutuse eest! Tõepoolest, nii oli. Ja mis puudutab merendust, siis mina arvan, et Jaanus Rahumäe mõte, et siia tuleks rohkem merendusettevõtteid, on väga asjalik. Mina olen seda toetanud. Olen püüdnud teha pingutusi selle nimel – erinevad valitsused on –, et meie merendussektor oleks võimalikult tugev ja konkurentsivõimeline. Nii et mina küll kutsuks üles pigem mõtlema niimoodi, et kui me saame midagi rohkem selleks teha – me oleme tegelikult ka maksusüsteemis erinevaid samme astunud, toetusprogramme teinud, investeerimisprogramme teinud –, et meil oleks sellist ise hakkama saavat sektorit, mis on maailmas konkurentsivõimeline, siis see on ju ainult hea riigile ja majandusele.

Andre Hanimägi, palun!

Hea peaminister! Tõepoolest, kultuuris ja spordis on raha puudu ja me näeme juba igapäevastes uudistes, kuidas pöörduvad kultuuriministri poole erinevad valdkonnad. Selle tõttu on selle eelnõu algatajate mõte ju igati õilis, tuua raha juurde. Küll aga on Rahandusministeerium tõdenud, et see ei pruugi nii juhtuda. Võib juhtuda ka niimoodi, et raha jääb hoopis vähemaks, sealhulgas kultuuris. Kuidas teie näete? Juhul kui peaks käiku minema see n-ö negatiivne stsenaarium ehk raha jääb vähemaks, siis kust seda raha võetakse? Kas kultuuriinimestele võib öelda, et valitsus selle eest hoolitseb, teie valdkonnas raha vähemaks ei jää? Aga kust valdkonnast see raha siis võib-olla võetakse?

Aitäh! Jah, sellele on mõeldud. Seda on ka läbi arutatud juhuks, kui täitub eeldus, et madalam maksumäär ei too selles valdkonnas siia neid ettevõtteid, kes kultuuri ja sporti paneksid raha. Mul on hea meel, et te ütlete, et see eesmärk on õige. Minu meelest see eesmärk ongi õige. Ma saan aru, et valdkond on mõnevõrra keeruline, aga kümmekond aastat tagasi ilmselt oleks kõik samasuguse hinnangu andnud ka näiteks relvatööstusele, mida me praegu väga Eestis tahame. Nii et ajad muutuvad. Ja lõppkokkuvõttes me ei taha ju siia mängimist, vaid tegelikult ettevõtete raamatupidamist, millest sünnib tulu. Jah, on mõeldud, et kultuurist seda raha ära võeta. Kui vaja, teeme täiendavaid kärpeid. Meil on Kaja Kallase valitsusest tänaseni umbes 1,4 miljardit erinevaid kärpeid kokku lepitud, nii et me suudame kokku tõmmata oma kulutusi küll ja me seda teeme kenasti. Nagu viimased paar aastat eelarvet on näidanud, me oleme oluliselt säästlikumalt läbi saanud ja ilmselt saame ka tulevikus.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Kiirlaenuärid on aastakümnete jooksul Eestis väga palju minu arust ühiskonnale kahju teinud. Purunenud on väga paljud perekonnad, ettevõtjad on hädas nende laenude teenindamisega, 70 000 või rohkem võlglast, kogu ühiskond ägab. Ega selle eelnõuga ei või samamoodi minna, et väga vähestel on kasu, selle eest tehakse siis mingit kahtlast, Eestile kahjulikku poliitikat ja ei võida mitte keegi?

Aitäh! Ma püüan jah lühidalt seda jälle kokku suruda. Aga mõte on ju siia tuua mingit äri, mis mujal toimub, selle raamatupidamist ja nii-öelda kõrgema lisandväärtusega osa, millest tulu tekib mitte vähestel, vaid noh, kultuuril ja spordil. Mina seda ei vähendaks. See tegelikult ongi üks sammas, millel riik püsib.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tundub, et Eestist on ikkagi saamas Euroopa vangla- ja kasiinokeskus. See ongi siis Reformierakonna ja Eesti 200 pikk plaan Eestile. Ma olen mitu korda rääkinud, et täna on see olukord, et Eesti tegelikult väga vajab seda, et meil oleks mingi uus suur narratiiv, mille poole ühiselt püüelda, mis oleks nii-öelda Eesti Nokia, millega Eesti saaks ka eristuda. Mulle tundub, et on olemas palju väärikamaid võimalusi kui valitsuse otsus hakata välismaalt vange tooma või teha maksusoodustusi kasiinoärimeestele ja selle kaudu ehitada Euroopa vangla- ja kasiinokeskuse kuvandit meie riigile. Rääkimata sellest, et see on potentsiaalne julgeolekurisk, rahapesurisk. Selle kohta on rääkinud ka Rahapesu Andmebüroo juht. Praegu on Eestis palju kriitilisemaid valdkondi kui hasartmängud. Meie tähelepanu peab olema suunatud hoopis sellele, et säilitada maksutõusude ja kriiside all kannatav kodumaine toidutootmine ja põllumajandus. Meie prioriteet peab olema inimeste toimetulek, sest täna on kasvamas nende inimeste hulk, kes ei saa endale lubada igapäevast toitu. Statistikaameti andmete kohaselt, mis alles hiljuti välja tulid, elab iga neljas inimene suhtelises vaesuses. Ligi 100 000 inimest palus oma nime all langetada toiduainete käibemaksu, kuid järgmise aasta riigieelarvest joonistub selgelt välja, et valitsus kavatseb seda ignoreerida, nagu alati, ning inimeste toimetulekusse panustama ei hakka. See on muidugi huvitav. Kui vaadata viimaseid aastaid, siis keda Reformierakonna valitsus on eelistanud? Mitte Eesti rahvast, mitte meie inimesi, vaid pankasid, ja nüüd veel kasiinoärimehi. Kui inimestele on tulumaks tõstetud 22%-ni – vahepeal sooviti ju lausa 24%-ni –, siis näiteks ma tuletan meelde, et pankadel on siiamaani avansiline tulumaks vaid 18%, seda 22%-ni ju ei tõstetud. Ja nüüd on veel üks valdkond, mis leiti, kus tullakse ka ärimeestele vastu: kasiinod, kus ka hakatakse järjest maksu langetama. Kusjuures on huvitav ka see, et selle kaughasartmängude maksu puhul on Eestis toimunud täpselt samasugune maksutsirkus nagu üleüldse Reformierakonna maksupoliitikas. Kõigepealt sooviti seda maksu tõsta 5% pealt 6% peale, siis kavatseti veel tõsta 7%-ni, aga nüüd hoopiski planeeritakse seda langetada igal aastal kuni aastani 2029. Ja muidugi, nagu alati, mitte mingit mõjuanalüüsi ei ole nagu ka kõigi teiste maksumuudatuste puhul. Ja isegi mööndakse seda, et on täitsa võimalik, et seda lisaraha eelarvesse ei jõua, et tegelikult see meede ei toimigi kuidagi positiivselt. Kui me vaatame üleüldse järgmise aasta riigieelarvet, siis mida me veel saame välja lugeda? Näiteks see, et maksuküüru kaotamine läheb maksma üle poole miljardi euro ja muidugi jõuab see eelkõige suurema sissetulekuga inimesteni. Ja seda kingitust tehakse olukorras, kus teise käega võetakse laenu selleks, et katta tegevuskulusid, näiteks tõsta palkasid. Aga mida see tähendab? See tähendab, et inimestele tehakse põhimõtteliselt nende enda raha eest küünilist valimiskampaaniat. Inimestele pudistatakse tagasi kaduvväike osa sellest, mis on nüüd viimase kahe aasta jooksul kõigi maksutõusudega ära võetud, ja võetakse veel pealegi. Ma palun kaks minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaaega, palun!

Üldiselt laenu võib võtta investeeringuteks või kiirete kaitsevajaduste rahuldamiseks, aga jooksvate kulude katmise puhul laenurahaga on oodata seda, et inimesi ootavad nende tänaste otsuste tõttu veel uued maksutõusud. Ehk siis mida me saame täna järeldada? Me oleme jõudnud tegelikult täna samasse olukorda, mis oli meil ka enne 2023. aasta Riigikogu valimisi, kus alguses tühjade lubaduste ja laenurahaga jagati näiliselt kingitusi enne valimisi, et tõsta oma reitingut, ning pärast valimisi lükati rahva kaela maksutõusud ja uued maksud. Ja praegu toimub täpselt sama, see on see Reformierakonna poliitika. Tegelikult valitsusel puudub strateegiline majanduslik plaan, puudub terviknägemus. Nende maksualaste tõmblemistega majandust ei juhita, ei juhita rahandust, vaid praegu proovitakse jooksvalt parandada juba tehtud valeotsuste ja maksutsirkuse tulemusena tekkinud puudujääk. See ei ole jätkusuutlik. Kahjuks. Eesti kuvandiks ei tohi saada vangla- või kasiinokeskus, aga need on need otsused, mis on valitsuselt tulnud. Ja see on kurb, et siiani tegelikult ei ole välja mõeldud, mis on see Eesti Nokia, mis on see, mis teeb meie armsa riigi eriliseks. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

Hea juhataja! Hea peaminister ja üksikud kolleegid! Mida siin praegu selle tegelikult ju päris huvitava idee kohta öelda? Igasugune maksutulu võimalik tõstmine on positiivne, aga kui vaadata seda tausta, kus me praegu viibime, siis muutub see juba groteskiks. Kristen Michali valitsuse usaldusväärsus on ajalooliselt kõige madalam ja selle taustal, pealegi ühe partneriga, kes selle eelnõuga välja on tulnud, on suhe selline, ütleme, ohvri ja koduvägivallatseja analoogne olukord: mõlemad on omavahel tihedalt sõltuvuses. Näiteks koduvägivalla puhul ohver ei saa kõike öelda. Ja see nagu liidab praegust valitsuskoalitsiooni, et ei saa saata pikalt seda eelnõu netikasiinode kohta, aga samas midagi eriti head ka ei saa öelda. Aga selle taustal on igasugused muud variandid ja muud mõtted, millega suurendada tulusid, kui vangla välja arvata, heade mõtete linn või Rootsi vägistajate ja mõrvarite linn. Jah, ega nad sealt välja ei pääse. Aga maine on ka oluline asi. Nagu ma kuulsin, jah, laevad on ilusad küll, Eesti on mere ääres seni veel, aga kusagile eriti kaugele ei ole jõutud sellega. Sellest on kuramuse kahju. Ma olen ise korduvalt tegelnud ja püüdnud seda olukorda muuta siin varasemates koosseisudes koos paljude teistega. Peaminister oli ka toona Riigikogu liikmena seda meelt, et seda peaks tegema, aga see on jäänud nagu unarusse. Ja 16 alust, kaubalaeva – noh, piinlik! Piinlik 300-ga võrreldes või veel 2000-ga võrreldes, mida siin kõike lubati, kasutades meie e-võimekust ära. Seda nagu ei ole olnud. Ja kui nüüd vaadata seda taustal, mis siis tegelikult on, siis ühelt poolt me räägime ja väidame, et Eesti on hästi kaitstud. Ostame kõvasti relvi ja hävitame vaenlase või surume ta põlvili, nagu vahepeal oli jutuks ju, kohe oma territooriumil. No nüüd enam sellest ei räägita. Aga samas Raul Eamets väga tabavalt kirjutas, et kellele me, kuramus, relvi ostame, kui varsti ei ole kedagi, kellele neid kätte anda. Demograafiline kriis, mille pärast omal ajal oli isegi rahvastikuminister, aga seda ei olnud nagu vaja ja praegugi pole vaja. Liigume n-ö toreda turvalise tuleviku poole, samas kui ei juleta siia investeerida. Rinderiik ikkagi! No mis kuradi, rinderiik, vabandust! Ja nüüd palkame veel mõne ajakirjaniku, kes hakkab n-ö sõjahirmu vähemaks võtma. No me oleks nagu lollide maal! Ise oleme kütnud seda, et rinderiik oleme, aga anname kõik ära, oma kahurid jne, oleme väga kaitstud, hävitame suure vaenlase või suure naabri – naabrit ei saa valida teatavasti – tema enda territooriumil. Ja nüüd kindralid ütlevad, et kuulge, raport, mida millegipärast ei taheta nagu heaks kiita. Tegelikult peaks ausalt rääkima, kui kaitstud me tegelikult oleme. Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Soovite lisaaega?

Jah, paluks küll.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Sellel taustal kõike vaadata, selle usaldamatuse foonil, ma rõhutan, et jah, igasugused võimalused teenida, ka nende kasiinodega – jumal hoidku, miks ka mitte. Aga see ei saa olla prioriteetne. Ei saa olla prioriteetsed vangid, kuigi sõbraliku naaberriigi vangid – nad küll räägivad valdavalt araabia keelt –, ja kasiinod, aga mitte kaubalaevad Eesti lipu all. Ja siis närutame oma inimesi. Võib öelda, et närigu muru puudega inimesed, aga kui suvel suurendati nende toetust 15 sendiga, siis see on mõnitamine. Mõnitamine! Rääkimata siin toidupoodidest, kui kuu lõpul viimased nädalad ei saa enam või on parem mitte poodi minna. Seda juttu ei räägi mitte mingisugused paadialused, vaid baleriinid ja täies elujõus inimesed. Nii et need asjad on omavahel tihedalt seotud. Aga tegelikult ei saa ka midagi imestada. Kui sa oled sellises väga idiootlikus olukorras nagu praegu Kristen Michal, kes on viinud riigi täieliku mudaliigasse – oma erakonna loomulikult ka –, siis ei saagi midagi muud vastata kui nendele sotsiaaldemokraatide headele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head arupärimise algatajad! Tõepoolest, me oleme nüüd jõudnud Eesti Vabariigis olukorda, kus meil on viimaste aastate jooksul selle valitsuse eestvedamisel tõstetud 26 eri maksu või viidud läbi erinevate maksude lõikes maksutõuse. Ja nüüd me näeme, et see valitsus tahab millegipärast teha maksulangetust, aga mitte tavalistele inimestele, aga mitte tavalistele Eesti inimestele, kes ägavad selle maksukoorma all juba pikka aega ja saavad ägama veel pikalt, kui neid otsuseid tagasi ei pöörata, siis nüüd see valitsus on tulnud välja algatusega, et teeme maksulangetuse, langetame makse. Aga kellele? Veebikasiinodele! Tõesti, nagu mitte midagi muud siin Eesti riigis enam teha ei ole. Seda müüakse meile kui kultuuriinimeste ja kultuurirahva toetamist, et kui veebikasiinode maksulangetuste tulemusel paranevad maksulaekumised läbi hasartmängumaksu laekumiste, siis sealt saab justkui eraldada kultuuri toetamiseks ja kultuuriinimeste toetamiseks lisaraha. Aga see kõik on "kui". Ja sellist mõjuanalüüsi ei ole ka tehtud. Peaminister ise on öelnud, et jah, noh, kui on näha, et see maksulangetus sellisel kujul tööle ei hakka, et noh, eks me võime sellest siis ju ka lõppude lõpuks loobuda ja kultuuriinimesed ärgu kartku, nemad oma 3 miljonist, mis see tegelikult praegu eelarvest välja viiks, sellest ilma ei jää, et selle raha valitsus siis leiab kusagilt teisest haldusalast, mõne ministeeriumi haldusalast, kusagilt mujalt kärbime jälle kusagilt ära, kellegi teise arvelt ja kultuurirahvas sellest ilma ei jää. Noh, saime, ma arvan, jälle huultelt lugeda. Tegelikult ma tean, selle taust on natukene laiem, selle, kuidas me oleme selle maksulangetuseni jõudnud, on see, et tõepoolest on käinud, kui rääkida kultuurirahva toetamisest, on käinud siin jutud ja on arutletud, et me võiksime teha kultuuri toetamiseks umbes nii, nagu Ameerikas on, et ettevõtjad siis toetavad kultuuri ja saavad siis pärast maksuvabastusi selle arvelt. Kui oleks tuldud välja sellise eelnõuga, siis otse loomulikult sellist eelnõu saaks ju toetada. Aga siin on meil jälle tehtud selline Brežnevi pakikene, et mingi lobigrupp on kõvasti siin ühte valitsuserakonda, tundub, et lobistanud. Peaminister peab seda mängu kaasa mängima, muidu lendaks tal valitsus laiali. Selle tulemusena me siin arutamegi teemat, et teeks siis veebikasiinodele, tuleme vastu ja teeme neile maksulangetuse. Aga tegelikult see asi meil tööle ei hakka, nii nagu on võib-olla loodetud. Ja tõepoolest ma natukene imestan teinekord, kuigi me oleme olukorras siin riigis juba, kus ära imesta ega minesta millegi üle. Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Et ära imesta ega minesta millegi üle. Vahel mõtled, et mis kohaga need tegelased seal valitsuses mõtlevad. Et olukorras, kus, nagu ma juba ütlesin, see valitsus ja eelmised valitsused lähiaastatel on tõstnud 26 erinevat maksu või loonud uusi makse Eesti rahvale turjale ja keelduvad järjekindlalt, jäärapäiselt keelduvad näiteks toiduainete käibemaksu langetamisest. Ja see rahvas, kes niigi ägab selle maksukoorma all, tullakse välja ja öeldakse, et oi, me oleme nii hea valitsus, me hakkame nüüd siin maksulangetustega tegelema, neid kosmeetilisi, me oleme siin maksuküürust ja kõigest muust lapsikust terminist nagu maksuküür, maksuküüru ärakaotamisest ja sellest kõigest nii-öelda vastutulekust, mis jätaks kõigile Eesti inimestele rohkem raha kätte, no see on naerukoht, sellest ma ei hakka üldse rääkimagi, ja nüüd veel kõigele lisaks tulevad nad välja ideega, et oi, me teeme järjekordse maksulangetuse. Aga kellele? Veebikasiinodele. Nii et selles mõttes see arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta ja kõik need küsimused on siin väga asjakohased. Ma tõesti soovitan valitsusele ennast kokku võtta, teha päriselt Eesti rahvale häid ja kasulikke maksulangetusi ja sellised, ma ei tea, lobigruppidele vastutulekud ja tegelikult Eesti kultuurile ja kultuuriinimestele mitte midagi juurde andvad eelnõud võiks ära jätta. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib? Ei soovi. Siis ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise.