Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Igor Taro.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul kõigepealt öelda eelmise päevakorrapunkti [arutelu] täienduseks kaks lauset. Ma saabusin sel nädalal ministeeriumi kontorisse ja küsisin meie abide käest: "Kuulge, mis on juhtunud, kas on katk või kollektiivpuhkus?" Mulle öeldi, et koolivaheaeg on, koolivaheajal me toetame kodukontoris töötamist, et inimesed saaksid oma lastele pühenduda, ja ka puhkuse võtmist. Nii et tõesti, Eestis on laste väärtustamine levinud isegi ministeeriumides. Aga nüüd ma tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Täna me räägime eelnõust, milles on juttu nimedest, õigupoolest nime muutmisest. Ühelt poolt on kõik lihtne. Nimi on inimese enda oma, see on tähtis osa inimese identiteedist. Nimi on kahtlemata ka osa vabadusest. Täna me teeme nimedega tõeliselt suure uuendusliku sammu. See on tehnoloogiline, mitte pelgalt tehniline samm, see on samm tulevikku. See eelnõu, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, teeb ära kaks väga suurt asja. Esiteks, inimene saab oma nime muuta e‑teenuses, mugavalt, kiiresti, digitaalselt. Ei mingeid pabereid, järjekordi, ei mingit andmete sisestamist, ümbertõstmist ametniku poolt. Me viime nimevahetuse 21. sajandisse. Teiseks, me toome mängu automaatotsused ja ‑kanded. Tehnoloogia teeb töö ära. See tähendab vähem bürokraatiat, aga rohkem usaldust ja efektiivsust. See on praeguse valitsuse poliitika puhtal kujul: targem riik, mitte suurem ja paksem riik. Mõelge korraks, miks peaks ametnik kulutama aega ja energiat selle peale, et kontrollida inimese põlvnemise seoseid, mida masin saab teha sekunditega. See on täpselt see, mida me oleme lubanud: tark ja personaalne riik, mis vabastab inimese ajaraiskamisest. Praegu on meil kaheksa põhjust, miks võib eesnime muuta, ja kolm piirangut, mida peab arvestama. Kaheksa! See mõjub, nagu eelmise või üle-eelmise sajandi inimene oleks kunagi kirjutanud need kirjutusmasinal. Aga tõepoolest, aeg on edasi läinud. Me muudame selle lihtsamaks. Me ütleme, et kui inimene tahab oma nime muuta, siis see on tema isiklik asi, sest meie poliitika on inimeseusuline, mitte kontrolliusuline. Me ei ehita riiki, mis ütleb, et ei, sa ei tohi, vaid sellist riiki, mis ütleb: muidugi, kui see teeb su elu paremaks, siis tee ära. Nii et see on vabaduse eelnõu, see on enesemääramise eelnõu ja see on digiriigi tugevdamise eelnõu. Nüüd räägime pisut ka rahast. Me teeme seda kõike targalt. Selle arenduse taga on Euroopa Liidu taaste‑ ja vastupidavusrahastu. Meil on selge tähtaeg: detsember 2025. Kui me ei tee neid muudatusi ära selleks ajaks, mida seaduseelnõu ette näeb, siis – pange tähele! – peab Eesti kogu raha tagasi maksma. Mina sellist olukorda kindlasti ei taha, valitsus seda ei taha ja ilmselt ka maksumaksja seda ei taha. Sellepärast katsume tegutseda kiiresti, targalt ja tulemuslikult, et me ei kaotaks raha ega võimalust muuta riik tõeliselt nutikaks. Märgin ka ära, et riigilõivuseaduse muudatused on vajalikud tehnilises mõttes, sest need on seotud nimeseaduse muutmisega. Siin mingit otsest revolutsiooni ei ole. Ma tean ka, et nime muutmise teemal on alati küsitud, et aga mis saab kurjategijatest. Kas nad saavad tulevikus väga lihtsalt nime muuta ja ennast peita? See on väga hea küsimus selle teema puhul ja vastus on ei. Me paneme järgmises nimeseaduse eelnõus, [seaduse] uues terviktekstis, mis valmib juba selle kalendriaasta jooksul, paika sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda. Meist keegi ei usu sinisilmsesse ja naiivsesse liberalismi, vaid vastutustundlikku vabadusse. Me anname inimestele õigused, aga me tahame, et neid ei kuritarvitataks. See on mõistlik riik, mitte naiivne riik. Lõpuks ütlen teile ausalt, et see ei ole lihtsalt nimeseadus, see on riigi uuendus, see on usaldusavalduse seadus. Me teeme Eesti riigi lihtsamaks, kiiremaks, inimlikumaks. Ja see on alles algus. Kui me suudame automatiseerida nime muutmist, siis me suudame automatiseerida veel kümneid protsesse, mis praegu raiskavad inimeste aega ja maksuraha. See on praeguse valitsuse ja ka minu visioon: riik, mis töötab nii hästi, et inimesed ei pane seda isegi tähele. Nii et, head kolleegid, teeme ära! Las inimesed saavad muuta oma nime väärikalt, mugavalt, turvaliselt. Las ametnikud teevad vähem paberitööd, aga rohkem päris tööd. Las maailm näeb jälle, et Eesti on nutikas, vaba ja tulevikku vaatav riik. Teeme Eesti veel targemaks ja tõhusamaks! Aitäh!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul kõigepealt eelmise päevakorrapunkti jutu täienduseks kaks lauset öelda. Ma saabusin sel nädalal ministeeriumi kontorisse ja küsisin meie abide käest: kuulge, mis on juhtunud, kas on katk või kollektiivpuhkus. Ja mulle öeldi, et koolivaheaeg on, koolivaheajal toetame kodukontoris töötamist, et inimesed saaksid oma lastele pühenduda, ja ka puhkuste võtmist. Nii et tõesti, Eestis on laste väärtustamine isegi ministeeriumides levinud. Aga nüüd ma edasi tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Täna räägime eelnõust, milles on juttu nimedest, õigupoolest nime muutmisest. Ühelt poolt on kõik lihtne. Nimi on inimese enda oma, see on tähtis osa inimese identiteedist. Ja nimi on kahtlemata ka osa vabadusest ja täna me teeme nimede ümber tõeliselt suure uuendusliku sammu. See on tehnoloogiline, mitte pelgalt tehniline samm, see on samm tulevikku. See eelnõu, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, teeb ära kaks väga suurt asja. Esiteks, inimene saab oma nime muuta e-teenuses – mugavalt, kiiresti, digitaalselt. Ei mingeid pabereid, järjekordi, ei mingit andmete sisestamist, ümbertõstmist ametniku poolt. Me viime nimevahetuse 21. sajandisse. Teiseks, me toome mängu automaatotsused ja -kanded. Tehnoloogia teeb töö ära. See on vähem bürokraatiat, aga rohkem usaldust ja efektiivsust. See on praeguse valitsuse poliitika puhtal kujul: targem riik, mitte suurem ja paksem riik. Mõelge korraks, miks peaks ametnik kulutama tunde ja energiat selle peale, et kontrollida inimese põlvnemise seoseid, mida masin saab teha sekunditega. See on täpselt see, mida oleme lubanud: tark ja personaalne riik, mis vabastab inimese ajaraiskamisest. Praegu on meil kaheksa erinevat põhjust, miks eesnime võib muuta, ja kolm piirangut, mida peab arvestama. Kaheksa! See mõjub, nagu eelmise või üle-eelmise sajandi inimene kirjutas need kunagi masinakirja masinal. Aga tõepoolest, aeg on edasi läinud. Me muudame selle lihtsamaks. Me ütleme, et kui inimene tahab oma nime muuta, siis see on tema isiklik asi, sest meie poliitika on inimeseusuline, mitte kontrolliusuline. Me ei ehita riiki, mis ütleb, et ei, sa ei tohi, vaid sellist riiki, mis ütleb: muidugi, kui see teeb su elu paremaks, siis tee ära. Nii et see on vabaduse eelnõu, see on enesemääramise eelnõu ja see on digiriigi tugevdamise eelnõu. Nüüd räägime pisut ka rahast, sest me teeme seda targalt. Selle arenduse taga on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Meil on selge tähtaeg: detsember 2025. Kui me ei tee neid muudatusi õigel ajal, mida seaduseelnõu ette näeb, siis – pange tähele! – Eesti peab kogu raha tagasi maksma. Mina sellist olukorda kindlasti ei tahaks, valitsus ei taha seda ega ilmselt maksumaksja ka ei tahaks seda. Sellepärast katsume kiiresti tegutseda, targalt ja tulemuslikult, et me ei kaotaks raha ega võimalust muuta riik tõeliselt nutikaks. Märgin ka ära, et riigilõivuseaduse muudatused ongi tehniliselt vajalikud, sest need on seotud nimeseaduse muutmisega. Siin mingit otsest revolutsiooni ei ole. Ja nüüd, ma tean ka, et seoses nime muutmise teemaga on alati küsitud, et aga mis saab kurjategijatest. Kas nad saavad nime tulevikus väga lihtsalt muuta või ennast peita? See on väga hea küsimus selle teema puhul ja vastus on ei. Me paneme järgmises nimeseaduse eelnõus, uues terviktekstis, mis valmib juba selle kalendriaasta jooksul, paika sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda. Meist keegi ei usu sinisilmsesse ja naiivsesse liberalismi, vaid vastutustundlikku vabadusse. Me anname inimestele õigused, aga me tahame, et neid ei kuritarvitataks. See on mõistlik riik, mitte naiivne riik. Ja lõpuks ütlen teile ausalt, et see ei ole lihtsalt nimeseadus, see on riigi uuendus, see on usaldusavalduse seadus. Me teeme Eesti riigi lihtsamaks, kiiremaks, inimlikumaks, ja see on alles algus. Kui me suudame automatiseerida nime muutmise, siis me suudame automatiseerida veel kümneid protsesse, mis praegu raiskavad inimeste aega ja maksuraha. See on praeguse valitsuse ja ka minu visioon: riik, mis töötab nii hästi, et inimesed ei pane seda isegi tähele. Nii et head kolleegid, teeme ära! Las inimesed saavad muuta oma nime väärikalt, mugavalt, turvaliselt. Las ametnikud teevad vähem paberitööd, rohkem päris tööd. Ja las maailm näeb jälle, et Eesti on nutikas, vaba ja tulevikku vaatav riik. Teeme Eesti veel targemaks ja tõhusamaks! Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea minister! Rõõm on näha, et te olete väga heas hoos. Natukene sellist teleturu vaibi viskas vahepeal sisse: aga see ei ole veel kõik, meil on veel häid asju selles eelnõus! Igati positiivne. Te küll natukene juba sellest kurjategijate nimevahetusest tegelikult rääkisite, aga ma siiski küsin, kui [kaua teie arvates see olukord kestab]. Me võtame selle eelnõu vastu, ja te justkui ütlesite, et ega neid piiranguid nagu enam ei olegi, peaaegu kõik on nüüd automaatne ja [võta] ükskõik mis nimi. Aga ma sain ka komisjonis aru, et päris nii see ei ole. Võib-olla te ütlete ikkagi, millised need piirangud on. Päris nii vist ei ole, et [võtan] endale ükskõik millise nime. Teiseks, [kui kaua see olukord teie arvates kestab?] Tõesti, ma [pean silmas] eriti neid kurjategijaid, kes töötavad lastega. See kahe seaduse vahe [ei tohiks olla] liiga pikk, nii et me saaks ka selle teise mure kiiresti ära lahendatud.

Hea aseesimees! Hea minister! Rõõm on näha, et te olete väga heas hoos. Natukene sellist teleturu vaibi viskas vahepeal: aga see ei ole veel kõik, meil on veel häid asju selles eelnõus! Igati positiivne. Te küll natukene juba sellest kurjategijate nimevahetusest tegelikult rääkisite, aga ma siiski küsin, kui pikaks te nüüd hindate seda olukorda, kus tegelikult me selle eelnõu võtame vastu, ja siis justkui te ütlesite, et ega neid väga piiranguid nagu enam ei olegi, peaaegu kõik on nüüd automaatne ja pane ükskõik mis nimi te tahate. Aga ma sain tegelikult ka komisjonis aru, et päris nii see ei ole. Võib-olla te ütlete ikkagi, millised need piirangud on. Päris nii vist ei ole, et panen ükskõik millise nime endale. Ja teiseks, kui pikaks te nüüd näete, et see olukord, et tõesti need kurjategijad, eriti kes töötavad lastega, loomulikult, on ju, see kahe seaduse vahe ei jääks liiga pikk, et me saaks ka selle teise mure kiiresti ära lahendatud?

Aitäh! Väga hea küsimus. Nagu ma enne ütlesin, see ongi põhjendatud teema, millel arutleda. Kõik sellised varasemad sisuküsimused või sisulised määratlused jäävad ju veel mõneks ajaks kehtima, enne kui me selle uue eelnõu vastu võtame. Aga me katsume igal juhul tempot hästi üleval hoida, et uus terviktekst valmiks veel selle aasta jooksul. See mingil määral oleneb ka sellest, kui kiire on ka Riigikogu järgmise eelnõu menetlemisel. Me teeme seda omalt poolt võimalikult tempokalt, aga nagu ma ütlesin – ma tegelikult seda enne siin ei öelnud, me rääkisime sellest komisjonis –, need muudatused, mida te välja tõite, need sisulised arutelud on sellised, mis vajavad natuke pikemat mõtisklemist, kuidas nende kuritegude puhul täpselt käituda, millised kuriteod nende piirangute alla läheksid. Arvamusi on erinevaid. Osa tahaks väga laia spektrit, osa ei tahaks nii laia spektrit, osa tahaks, et võib-olla ainult kuni [karistuse] kustumiseni see [piirang] kehtiks, osa tahaks, et see kehtiks pikemalt. Need on natukene sisulisemad arutelud ja sellepärast me katsume seda siis nagu teises voos arendada. Mõni kuu võib see periood olla. Päris tõele muidugi ei vasta see, et mitte ühtegi piirangut ei ole nende automaatotsuste tegemisel. Automaatotsused saavad selle eelnõu kohaselt sündida ainult sellisel juhul, kui registripõhiselt on võimalik tuvastada need põlvnemisseosed, et inimese perekonnas on see perekonnanimi juba olnud, et selline isikunimi on juba kellelegi kunagi Eestis antud. Siin ongi võetud nagu tüüpolukord. Ametnik on varem olnud selle otsuse mingil määral nagu läbitembeldaja või lihtsalt, ütleme, heakskiitja, seal ei ole olnud sisulisi kaalutlusi. Need [otsused tehakse] automaatotsustena, kusjuures see automaatotsus ei ole inimesele peale sunnitud. Tal võivad olla mingisugused kõhklused või võib-olla ta tahab kellegagi asja arutada. Enne, kui ta selle avalduse e‑teenuses esitab, tema käest küsitaksegi, et põhimõtteliselt süsteem näitab, et tema taotluse kohta on võimalik teha automaatotsus, kas ta on sellega nõus, et see tehakse, või mitte, või tahab ta seda kellegagi arutada. See vabadus igal juhul inimesele jääb. Nii et see kõik ei juhtu päris ilma piiranguteta ja päris ilma igasuguse sekkumiseta, kui inimene seda ei taha.

Aitäh! Väga hea küsimus. Nagu ma enne ütlesin, see ongi nagu põhjendatud teema, millel arutleda. Kõik sellised olemasolevad varasemad sellised sisuküsimused või sisulised nagu määratlused, need ju jäävad veel mõni aeg kehtima, enne kui me selle uue eelnõu vastu võtame. Aga me katsume igal juhul seda tempot hoida hästi üleval, et see uus terviktekst valmiks meil selle aasta jooksul veel. Nii et tegelikult siin mingil määral oleneb ka sellest, kui kiire on ka Riigikogu nii-öelda järgmise eelnõu menetlemisel. Me teeme seda omalt poolt võimalikult tempokalt, aga nagu ma ütlesin – ma tegelikult seda enne praegu ei öelnud, me rääkisime sellest komisjonis –, need muudatused, mida te välja tõite, need sisulised arutelud, need on sellised, mis vajavad natukene nagu pikemat mõtisklemist, kuidas nende kuritegude puhul täpselt käituda, millised kuriteod sinna siis piirangute alla läheksid. Sest arvamusi on erinevaid, osad tahaks nagu väga laia spektrit, osad ei tahaks nii laia spektrit, osad tahaks, et võib-olla ainult kuni kustumiseni see kehtib, osad tahaks, et võib-olla kehtiks ka pikemalt. Selles mõttes, need on natukene sisulisemad arutelud ja sellepärast me katsume seda siis nagu teises voos arendada. Mõni kuu võib-olla see periood on. Ja päris muidugi see tõele ei vasta, et mitte ühtegi piirangut ei ole nende automaatotsuste tegemisel. Automaatotsused tegelikkuses saavad sündida selle eelnõu kohaselt ainult sellisel juhul, kui registripõhiselt on võimalik tuvastada need põlvnemise seosed, et inimese perekonnas on see perekonnanimi juba olnud, et selline isikunimi on juba kellelegi kunagi Eestis antud. Siin ongi võetud selline nagu tüüpolukord, kus ametnik varem on olnud lihtsalt selle otsuse mingil määral nagu läbitembeldaja või lihtsalt nagu, ütleme, heakskiitja, kus ei ole olnud nagu sisulisi kaalutlusi. Need asjad tulevad automaatotsustega ja kusjuures see automaatotsus ei ole inimesele peale sunnitud. Kui tal on veel mingisugused kõhklused või ta tahaks võib-olla kellegagi asja arutada, siis enne, kui ta selle avalduse seal e-teenuses esitab, tema käest küsitakse, et põhimõtteliselt süsteem näitab, et teie taotluse kohta on võimalik teha automaatotsus, kas te olete sellega nõus, et see tehakse, või mitte või tahaksite arutada kellegagi. See vabadus igal juhul inimesele jääb, nii et see kõik ei juhtu päris ilma piiranguteta ja päris ilma igasuguse sekkumiseta, kui inimene seda ei taha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Konkreetne küsimus: kui see seadus nüüd jõustub 2. detsembril ja sul on plaan näiteks 3. detsembril nime vahetada, selle masina kaudu automaatselt, siis kui kiiresti see juhtub, et sa võid tulla juba järgmise nimega, näiteks mina või Arvo Aller?

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Konkreetne küsimus: kui see seadus jõustub 2. detsembril ja sul on plaan näiteks 3. detsembril nime vahetada, selle masina kaudu, automaatselt, siis kui kiiresti see juhtub, et sa võid tulla siia juba järgmise nimega, või näiteks kui soovin seda ka mina või soovib Arvo Aller?

Aitäh! See on ka väga asjakohane küsimus. Automaatotsusega oma nime muutmine ilma mingisuguse põhjuseta ja ilma lisakaalutluseta on võimalik üks kord elus. Lihtsalt sul on soov nime muuta, sa ei pea seda põhjendama, korra elus saad niimoodi teha. Ma jään hetkel vastuse võlgu, me peame selle rakendumist täpsustama. Kindlasti on rahastamisega seotud see, et kulutused peavad olema tehtud enne selle aasta lõppu. Ühesõnaga, enne selle aasta lõppu peab see süsteem rakenduma, vähemalt ühe korra peab olema seda kasutatud. Detsembrikuu jooksul see süsteem kindlasti rakendub. Aga kui te küsite, kui kiiresti see automaatotsus sünnib, siis see põhimõtteliselt saab sündida kohe. Kui inimene soovib võtta näiteks oma vanaema perekonnanime ja soovib muuta oma eesnime mingi levinud eesnime vastu, mis on ka teistel inimestel, ja ei ole ühtegi põhjust midagi kaalutleda, siis ta saab selle kohe [ära teha]. Võib-olla klaariks veel ühe kahtluse ära. Inimene võib hakata hiljem kahetsema, et ta tegi sellise otsuse ja muutis oma nime. Mis siis saab? Praktika ei ole näidanud, et inimesed, kes on nime muutnud, oleksid massiliselt tagasi pöördunud ja tahtnud nime tagasi muuta.

Aitäh! See on ka väga asjakohane küsimus. Automaatotsusega oma nime muutmine ilma mingisuguse põhjuseta ja ilma lisakaalutluseta on võimalik üks kord elus. Lihtsalt isiku soovil soovin nime muuta, sa ei pea seda põhjendama, korra elus saad niimoodi teha. Ma jään hetkel vastuse võlgu, me peame selle rakendumist täpsustama. Kindlasti on rahastamisega seotud see, et kulud peavad olema tehtud enne selle aasta lõppu. Ühesõnaga, enne selle aasta lõppu peab see süsteem rakenduma, vähemalt ühe korra peab olema seda kasutatud. Detsembrikuu jooksul see süsteem kindlasti rakendub, aga kui te küsite, kui kiiresti see automaatotsus sünnib, siis see põhimõtteliselt saab sündida kohe. Kui inimene soovib võtta näiteks oma vanaema perekonnanime ja soovib muuta oma eesnime mingi üldlevinud eesnime vastu, mis on ka teistel inimestel, siis ei ole ühtegi põhjust midagi kaalutleda. Ta saab selle kohe kätte. Selles mõttes võib-olla klaariks veel ühe kahtluse ära. Kas inimene võib kahetseda hiljem, et ta tegi sellise otsuse, et muutis oma nime, ja mis siis saab? Praktika ei ole näidanud, et inimesed, kes on nime muutnud, oleksid massiliselt tagasi pöördunud ja tahtnud oma nime tagasi muuta.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina küsin selle kohta, mis omal ajal oli probleemiks. Pedofiilid ja lapsepilastajad said kergesti võtta ka teise isiku nime. Me teame Kaur Hansoni näidet, kes võttis endale kodanikunimeks Oliver Rist. Oliver Rist oli tegelikult juba ühe isiku nimi ja teda see väga häiris. Mitte midagi teha ei saanud. Kas te olete taolised juhtumid või võimalused kuidagi välistanud sellise digitaalse, uuema ja vaba lähenemisega?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina küsin selle kohta, mis omal ajal oli probleemiks. Pedofiilid ja lapsepilastajad said kergesti võtta ka teise isiku nime. Me näiteks teame Kaur Hansoni näidet, kes võttis endale kodanikunimeks Oliver Rist. Ja see Oliver Rist oli tegelikult juba ühe isiku kasutusel olev nimi ja teda see väga häiris. Ja mitte midagi teha ei saanud. Kas te olete taolised juhtumid või võimalused kuidagi välistanud sellise digitaalse ja uuema ja vaba lähenemisega?

Aitäh! See on nüüd täpselt see sisuline arutelu, mis meil tuleb pidada selle nimeseaduse uue redaktsiooniga seoses. Ma tean, et see lähteülesanne sisaldab sedasama case'i või juhtumit, et kui inimene soovib võtta – mitte ainult kurjategija, vaid ükskõik kes, näiteks teie sooviksite võtta endale mingisugusel põhjusel, see ei ole minu asi, endale täiesti uue nime ja see on täiesti suvaline perekonnanimi ja teistsugune eesnimi –, siis üks lähteülesanne on tõesti see, et sellisel juhul ei tohiks võtta juba olemasoleva isiku, n-ö elavate kirjas oleva isiku nime. Siis tuleb midagi uut välja mõelda, et välistada sellised olukorrad, nagu te ütlesite. See kurjategijate asi – on olemas ka pretsedente, kus kurjategija on üritanud võtta oma advokaadi nime – veel parem, eks! – sihipäraselt. Jah, sellised asjad saab välistada, nii et liigume sinnapoole võimalikult kiiresti.

Aitäh! See on nüüd täpselt see sisuline arutelu, mis meil tuleb pidada nimeseaduse uue redaktsiooniga seoses. Ma tean, et see lähteülesanne sisaldab sedasama keissi või juhtumit, et kui inimene soovib endale võtta – mitte ainult kurjategija, vaid ükskõik kes, näiteks võite teie seda soovida – mingisugusel põhjusel, mis ei ole minu asi, täiesti uue nime ja see on täiesti suvaline perekonnanimi ja teistsugune eesnimi, siis üks lähteülesanne on tõesti see, et sellisel juhul ei tohiks võtta juba olemasoleva isiku, nii-öelda elavate kirjas oleva isiku nime. Siis tuleb midagi uut välja mõelda, et välistada sellised olukorrad, nagu te [kirjeldasite]. See kurjategijate asi – on olemas ka pretsedente, kus kurjategija on üritanud võtta oma advokaadi nime. Veel parem, eks! Jah, sellised asjad saab välistada, nii et liigume sinnapoole võimalikult kiiresti.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma arvan, et tegelikult see mure, mille on mitmed inimesed nii komisjoni aruteludes kui ka saalis välja toonud, on hästi adekvaatne. Kindlasti ei saa selline nimevahetus olla võimalus või viis kuidagimoodi põgeneda või varjata oma kuritegelikku minevikku, oma tegusid. Jutt ei ole, ma arvan, ainult lastevastastest kuritegudest, vaid ka laiemalt, kõikvõimalikud kelmused ja muu taoline. See ei tohi kindlasti kuidagi olla selline võimalus, et teen ühe nime all sigadused ära ja siis vahetan kiirelt nime ja teen järgmisega. Ma eeldan, et selle peale loomulikult teie ministeerium on mõelnud ja sellega arvestanud, et me ei aitaks tahtmatult hoopiski kurjategijate elu lihtsustada. See pole ju ometi selle eelnõu eesmärk. Aga mu küsimus teile on laiem lisaks sellele. Olete te võrrelnud ka teiste Euroopa riikide praktikat? Ma arvan, et see on päris oluline, et Eesti võiks olla sarnases kultuuriruumis või tegutsemisruumis ülejäänud Euroopa Liidu riikidega. Kui lihtne või kui keeruline on nime vahetada mujal Euroopa Liidus?

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma arvan, et see mure, mille on mitmed inimesed nii komisjoni aruteludes kui ka saalis välja toonud, on hästi adekvaatne. Kindlasti ei saa selline nimevahetus olla võimalus või viis kuidagimoodi põgeneda või varjata oma kuritegelikku minevikku, oma tegusid. Jutt ei ole, ma arvan, ainult lastevastastest kuritegudest, vaid ka laiemalt, kõikvõimalikest kelmustest ja muust taolisest. See ei tohi kindlasti olla selline võimalus, et teen ühe nime all sigadused ära, siis vahetan kiirelt nime ja teen järgmise nime all neid edasi. Ma eeldan, et selle peale on teie ministeerium mõelnud ja sellega arvestanud, et me ei aitaks tahtmatult hoopiski kurjategijate elu lihtsustada. See pole ju ometi selle eelnõu eesmärk. Aga mu küsimus teile on laiem. Olete te võrrelnud ka teiste Euroopa riikide praktikat? Ma arvan, et on päris oluline, et Eesti võiks olla sarnases kultuuriruumis või tegutsemisruumis ülejäänud Euroopa Liidu riikidega. Kui lihtne või kui keeruline on nime vahetada mujal Euroopa Liidus?

Aitäh! Jään tegelikult praegu detailse vastuse võlgu. Täpselt sellist e-teenust, ma eeldan, ja sellist automaatotsust ei ole võib-olla, ilmselt teistes riikides sellisel kujul. Eks me Eestis teemegi asju omamoodi, teeme uuenduslikult. Ja me lähtume ka sellest, kuidas me saaksime bürokraatiat ja halduskoormust võimalikult vähendada. Ma arvan, et see analüüs on tehtud seal taustal, selle pikema protsessi käigus. Mina jään praegu lihtsalt selle vastuse võlgu. Aga kui te soovite, võime edastada kirjalikult vastuse, kui on see soov. Jah, noogutus on. Siis ametnikud panevad kirjaliku ülevaate.

Aitäh! Jään praegu detailse vastuse võlgu. Täpselt sellist e‑teenust, ma eeldan, ja sellist automaatotsust teistes riikides sellisel kujul ilmselt ei ole. Eks me Eestis teemegi asju omamoodi, teeme uuenduslikult. Me lähtume ka sellest, kuidas me saaksime võimalikult rohkem bürokraatiat ja halduskoormust vähendada. Ma arvan, et see analüüs on tehtud seal taustal, selle pikema protsessi käigus. Mina jään praegu selle vastuse võlgu. Aga kui te soovite, võime edastada kirjaliku vastuse, kui see on teie soov. Jah, noogutus on. Ametnikud panevad kirjaliku ülevaate teele.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina küsin teie käest abi ja nõu ühele noorele inimesele, kes on mulle siin viimase paari kuu jooksul kirjutanud just nime muutmise vajadusega. Ta nimelt käib teie ametnikega või ametnikud soovitavad tal minna halduskohtusse, kuna ta on soovinud endale raske saatuse nii-öelda äraunustamiseks ja eluga edasiliikumiseks võtta uue nime ja leidnud sobiva nime, aga see on natukene saksapärane, ei ole eestipärane. Ametnikud talle seda ei luba. Ma saan aru, et peaks olema vist seaduses mingisugune klausel, et peab olema just eestipärane nimi, ja annavad talle nõu, et tule meiega halduskohtusse. Aga noormees, kes on rasketest oludest pärit ja raske saatusega, kus tal peaks olema need finantsid, et riigiga kohut käia. Kas teie saaksite teda aidata või kuidas ma saaksin teid kokku viia? Või mis te ise arvate, kas see saksapärane nimi, mis nüüd ausalt öeldes esineb ka meie kultuuriruumis lihtsalt baltisakslaste pärast juba, võib-olla oleks ikkagi võimalik seda kuidagi inimesele võimaldada, kui me vabadustest räägime?

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina küsin teie käest abi ja nõu ühele noorele inimesele, kes on mulle viimase paari kuu jooksul kirjutanud just nime muutmise vajaduse tõttu. Nimelt, ametnikud soovitavad tal minna halduskohtusse. Ta on soovinud raske saatuse nii-öelda äraunustamiseks ja eluga edasiliikumiseks võtta endale uue nime ja ta on ka leidnud sobiva nime, aga see on natukene saksapärane, ei ole eestipärane, ning ametnikud talle seda ei luba. Ma saan aru, et seaduses peaks olema vist mingisugune klausel, et peab olema just eestipärane nimi. Nad annavad talle nõu, et ta läheks halduskohtusse. Aga kust see noormees, kes on rasketest oludest pärit ja raske saatusega, peaks saama need finantsid, et riigiga kohut käia? Kas teie saaksite teda aidata või kuidas ma saaksin teid kokku viia? Või mis te ise arvate, kas seda saksapärast nime, mis ausalt öeldes esineb ka meie kultuuriruumis lihtsalt juba baltisakslaste tõttu, oleks võib-olla ikkagi võimalik kuidagi inimesele võimaldada, kui me vabadusest räägime?

Aitäh! See on väga hea teemapüstitus. Ühelt poolt tõesti me tahaks anda inimesele võimalikult palju vabadusi, teiselt poolt me tahaks kaitsta eesti keelt ja kultuuri, eks ole, kultuuriruumi. Meil on ju olemas mitte ainult saksapärased nimed ajaloost, vaid meil on olemas ka suur nimede eestistamise kampaania ajaloos, eks ole. Me tegelikult oleme riigina, iseseisva riigina kunagi seda ette võtnud. Ka minu suguvõsas oli näiteks kapten Vreeman, kuulus vabadussõdalane, kes Rõuge all noorelt surma sai. Vreemanid muudeti ühel hetkel Veermaadeks. Selliseid lugusid on meil, ma arvan, väga paljudes perekondades. Siin ongi see nagu, mingis mõttes nagu see otsustuse keerukus. Me oleme tahtnud seda eesti keelt ja kultuuri ja seda ruumi kuidagi nagu toetada ja oleme siis olemasolevas seaduses kirja pannud, et asi peab olema eestipärane, tehes erandeid tõepoolest inimestele, kes tulevad sealt teistest kultuuriruumidest. Näiteks meil on olemasolevas seaduses ka kirjas, et soole mittevastavat eesnime ei tohi võtta. See on täiesti omaette selline vaidlus. Leidke siis need soole mittevastavad nimed. Aga on olemas teatud kultuuriruumid, kus nimi Maria sobib mehele liignimeks või isegi pannakse, see on nagu traditsioonist lähtuv. Sealsamas komisjoni arutelul kuulsime, et nimi Kadri on Türgis mehenimi, eks. Ühesõnaga, see ongi keeruline probleem. Aga ma vaatan, et mulle on siin vahepeal info edastatud, et noormees on saanud oma soovitud nime eelmisel kuul. Nii et sel ajal, kui me siin arutasime, probleem lahenes iseenesest.

Aitäh! See on väga hea teemapüstitus. Ühelt poolt me tõesti tahaks anda inimesele võimalikult palju vabadust, teiselt poolt me tahaks kaitsta eesti keelt ja kultuuri, eks ole, kultuuriruumi. Meil on ju ajaloos olemas mitte ainult saksapärased nimed, vaid meil on ajaloos olnud ka suur nimede eestistamise kampaania, eks ole. Me oleme riigina, iseseisva riigina, kunagi selle ette võtnud. Ka minu suguvõsas oli näiteks kapten Vreeman, kuulus vabadussõdalane, kes Rõuge all noorelt surma sai. Vreemanid muutsid oma nime ühel hetkel Veermaaks. Selliseid lugusid on, ma arvan, väga paljudes perekondades. Selles ongi mingis mõttes see otsustuse keerukus. Me oleme tahtnud eesti keelt ja kultuuri, seda [kultuuri]ruumi kuidagi toetada ja oleme olemasolevasse seadusesse kirja pannud, et [nimi] peab olema eestipärane, kusjuures me teeme erandeid inimestele, kes tulevad mõnest teisest kultuuriruumist. Näiteks on meil seaduses kirjas, et soole mittevastavat eesnime ei tohi võtta. See on täiesti omaette vaidlus. Leidke siis need soole mittevastavad nimed! Aga on olemas teatud kultuuriruumid, kus nimi Maria sobib mehe liignimeks, seda isegi pannakse, see on nagu traditsioonist lähtuv. Sealsamas komisjoni arutelul kuulsime, et nimi Kadri on Türgis mehenimi. Ühesõnaga, see ongi keeruline probleem. Aga ma vaatan, et mulle on vahepeal edastatud info, et see noormees sai oma soovitud nime eelmisel kuul. Nii et sel ajal, kui me siin arutasime, lahenes probleem iseenesest.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Tore kuulda, et kõik areneb kiiresti. Me olime sinuga eila Sisekaitseakadeemias ja rääkisime abipolitseinikele nii-öelda väikeste, aga oluliste õiguste andmisest. Sellest on jorutatud juba aastaid ja läheb veel aega, enne kui need jõuavad siia saali ja need vastu võetakse. Küsimus ei ole selle eelnõuga seotud, aga on sama suunaga, et kiiresti ja efektiivselt. Millal siis see abipolitseinikele nii-öelda minimaalsete õiguste andmise seaduseelnõu siia tuleb? Kas on lootust, et see jõuab plaanitust varem, poolteise aasta pärast? Kas on lootust või läheb ikka vanamoodi?

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Tore kuulda, et kõik areneb kiiresti. Me olime sinuga eile Sisekaitseakadeemias ja rääkisime abipolitseinikele n-ö väikeste, aga oluliste õiguste andmisest. Aga sellest on jorutatud juba aastaid ja läheb veel, enne kui need jõuavad siia saali ja need vastu võetakse. Küsimus ei ole selle eelnõuga seotud, aga on sama suunaga, et kõik areneb kiiresti ja efektiivselt. Millal see abipolitseinikele n-ö minimaalsete õiguste andmise seaduseelnõu tuleb? Kas on lootust, et see jõuab varem plaanitust, pooleteise aasta pärast? Kas on lootust või läheb ikka vanamoodi?

Aitäh! Ma olen nüüd natukene kimbatuses, kuna küsimus ei käsitle käesolevat päevakorrapunkti. Ma pöördun korraks istungi juhataja poole ja küsin, mis ma nüüd teen.

Kui te soovite vastata, siis te vastate, ja kui te ütlete lihtsalt aitäh, siis läheme küsimustega edasi.

Ma ütlen siis aitäh. Me võime pärast istungit sellel teemal vestelda. Läheme siis käesoleva päevakorrapunktiga edasi.

Ma ütlen siis aitäh! Me võime pärast istungit sellel teemal vestelda. Läheme siis käesoleva päevakorrapunktiga edasi.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Mu küsimus tõukub proua Solmani ja teie enda vastusest. Jah, ühelt poolt peab see olema eestipärane nimi, aga teiselt poolt oli ju ka ennist juttu, et see peab olema perekonnaga seotud või ajalooline nimi, siis see läheb igati läbi. Kas ma saan õigesti aru, et kui ongi siis enne eestistamist olnud perekonnanimi nii-öelda saksa nimi, eks ole, kas ta siis sellel puhul saab rohelise tule või kuidas sellega siis on?

Aitäh! Mu küsimus tõukub proua Solmani [küsimusest] ja teie vastusest. Jah, ühelt poolt peab see olema eestipärane nimi, aga teiselt poolt oli ju ka ennist juttu, et see peab olema perekonnaga seotud või ajalooline nimi, siis see läheb läbi. Kas ma saan õigesti aru, et kui enne eestistamist oli perekonnanimeks nii-öelda saksa nimi, siis sellel puhul saab rohelise tule? Või kuidas sellega siis on?

Aitäh! Ma eeldan, et need automaatotsused tulevad sellisel juhul, kui ravastikuregistri andmete põhjal on võimalik need põlvnemise seosed teha. Kui andmed on ravastikuregistris olemas, need on jälgitavad, nii-öelda masinloetavad, siis masin võib selle otsuse teha.

Aitäh! Ma eeldan, et need automaatotsused tulevad sellisel juhul, kui rahvastikuregistri andmete põhjal on võimalik need põlvnemisseosed [leida]. Kui andmed on rahvastikuregistris olemas, need on jälgitavad, nii-öelda masinloetavad, siis masin võib selle otsuse teha.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 719 ehk pikemalt öeldes Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, seda esimeseks lugemiseks ette valmistades, õiguskomisjoni istungil 6. oktoobril käesoleval aastal. Põhisisu, mida minister ette kandis, ma teile üle rääkima ei hakka. Hästi lühidalt toon välja need teemad, mis komisjoni liikmetele huvi pakkusid. Nagu oligi arvata – ka täna küsimuste ja vastuste voorus seda ministrilt küsiti –, puudutasid [küsimused] igasuguseid kuritegusid ja seda, kas kurjategijad saaksid või millistel tingimustel ja kui lihtsasti nad saaksid oma nime vahetada. Sellele vastas minister ka komisjonis nagu tänagi, et uus terviklik nimeseadus pühendab sellele rohkem tähelepanu, et antud muudatusega siin midagi ei muutu. Küll aga jäi arutelust mulle siiski mulje, et ka praegu, ütleme, automaatküsimise puhul või selle e‑rakenduse kaudu, juhul kui on väiksemgi kahtlus või mingis registris mingi märge, et tegu võib olla kurjategijaga, see nii lihtsalt ei lähe, siis ei saa lihtsalt nupuvajutusega nime muuta, vaid see [taotlus] läheb ametniku kätte ja läheb edasi menetlemisele. Tegelikult jääb pärast seda seadusemuudatust Eestimaale siiski alles neli piirkonda, kus töötavad ka perekonnaseisuametnikud. Nad töötavad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Nime saab ka edaspidi muuta kohale minnes, ei pea ainult seda uut rakendust kasutama. Uus rakendus on lihtsalt mugavuse mõttes. Kui selleks antakse raha Euroopa fondist, siis miks mitte seda ka kasutada. Heljo Pikhof küsis, kui mitu korda elu jooksul saab nime muuta. Vastas sellele küsimusele Enel Pungas, kes aitas ministril vastata ja kes on Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja. Tema vastas sellele küsimusele nii, et sisuliselt üks kord, aga see ei ole absoluutne, sest kui on väga mõjuvad põhjused, siis võib perekonnaseisuametnik kaaluda ka mitmekordset muutmist, vähemalt ühe korra saab kindlasti muuta. Piirangud on muidugi need, nendest ka minister vist natukene rääkis, et üldtuntud isiku nime ei saa kasutada. Näiteks meie presidendid, peaministrid – selliseid nimesid siiski selle automaatse toiminguga võtta ei ole võimalik. Maria Jufereva-Skuratovski tundis huvi, et kui perekonnanime muuta, kas see uus nimi peab olema kindlasti perekonnaga seotud või võib see olla ka täiesti väljamõeldud nimi. Enel Pungas vastas sellele jaatavalt, et jah, see võib olla täiesti väljamõeldud perekonnanimi, see ei pruugi olla seotud perekonnaga, aga nime grammatilist sobivust ja vormi siiski hindab Eesti Keele Instituut. See tähendab seda, et seda automaatselt teha ei ole võimalik. Ma vaatan, millest me rääkisime ja millest täna ei ole veel räägitud. Üldiselt on [muudatuse] mõju suhteliselt väike, sest Eestis on aastane nimevahetuse number natuke üle 2000 juhu. Nii et see mõju selle seaduse vastuvõtmise korral ei ole väga suur. Muidugi oli jutuks vastassugupoole nime võtmine, mille üle käis ka arutelu. Ka siin see käis. Siin on tegemist väljakujunenud traditsiooniga, aga samas nenditi, et Eestis on nimesid, mis sobivad nii meestele kui ka naistele. Toodi näiteks Pikne või Kõu, mille kohta ei ole kusagil märgitud, kas seda võiks panna tütarlapsele või poisslapsele. Need sobivad mõlemale. Enel Pungas lisas, et kui tõesti tekib küsimus, kas seda konkreetset nime võiks panna tütarlapsele või poisslapsele, siis läheb see jälle ametniku kätte hindamiseks, automaatselt seda otsust ei tehta. Mina tõin ka oma näite. Tegelikult kasutatakse ka minu eesnime Soomes hoopis mehenimena, mitte naisenimena. Nii et siin erinevusi on. Igal juhul siis seda lihtsat ja mugavat moodust kasutada ei saa. Siiski need ametnikud, kes selles valdkonnas seda tööd teevad, kuhugi ei kao, aga mingi leevendus saab kindlasti olema see uus rakendus. Olgu veel kord korratud, et kui raha on olemas, siis miks mitte neid vabadusi inimestele anda. Nüüd otsused, mis komisjon tegi: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata nagu ikka kümme tööpäeva. Kõik need otsused tehti konsensusega. Mina tänan.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu SE 719 ehk siis pikemalt öeldes Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks õiguskomisjoni istungil 6. oktoobril käesoleval aastal. Põhisisu ma teile üle rääkima ei hakka, mida minister ette kandis. Hästi lühidalt toon need teemad välja, mis siis komisjoni liikmetele huvi pakkusid. Nagu oligi arvata – ka täna küsimuste ja vastuste voorus seda ministrilt küsiti –, puudutas see igasuguseid kuritegusid ja et kas kurjategijad saaksid siis või millistel tingimustel ja kui lihtsasti saaksid need kurjategijad oma nime vahetada. Sellele minister vastas ka komisjonis nagu tänagi, et tegelikult see uus terviklik nimeseadus pühendab sellele rohkem tähelepanu, et antud muudatusega siin midagi ei muutu. Küll aga jäi meie arutelust siiski mulle mulje, et ka praegu ei saa automaat-, ütleme siis, küsimise puhul või selle e-rakenduse kaudu, kui on väiksemgi kahtlus või mingis registris on mingi märge, et tegu võib olla kurjategijaga, et siis see nii lihtsalt ei lähe, siis ei saa lihtsalt nupuvajutusega seda nime muuta, siis see läheb siiski ametniku kätte ja läheb edasi selle menetlemisele. Ega siis tegelikult selle seadusemuudatusega jääb siiski Eestimaale neli piirkonda alles, kus töötavad ka perekonnaseisuametnikud, need on Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi. Seda nime saab muuta ka jätkuvalt kohale minnes, mitte ainult siis seda uut rakendust kasutades. See lihtsalt on uus rakendus mugavuse mõttes ja kui selleks raha antakse Euroopa fondist, siis miks mitte seda ka kasutada. Siis tunti veel huvi, Heljo Pikhof küsis, et mitu korda siis elu jooksul seda nime saab muuta. Vastus oli, vastas sellele küsimusele Enel Pungas, kes aitas lisaks ministrile ja kes on siis Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja, aitas vastata. Tema vastas sellele küsimusele nii, et sisuliselt üks kord, aga see ei ole absoluutne, et kui on väga mõjuvad põhjused, siis võib seesama ametnik või perekonnaseisuametnik kaaluda ka mitmekordset muutmist või vähemalt siis üks kord muuta. Piirab see muidugi, millest ka minister juba vist natukene rääkis, et üldtuntud isiku nime ei saa kasutada, kui on teada ja tunnustatud isik, no näiteks meie presidendid, peaministrid, et selliseid nimesid võtta siiski selle automaatse toiminguga ei ole võimalik. Maria Jufereva-Skuratovski tundis huvi, et kui perekonnanime muuta, siis kas see peab olema kindlasti perekonnaga seotud või võib see olla ka täiesti väljamõeldud nimi. Enel Pungas vastas sellele jaatavalt, et jah, see võib olla täiesti väljamõeldud perekonnanimi, see ei pruugi olla seotud perekonnaga, aga nime grammatilist sobivust ja vormi siiski hindab Eesti Keele Instituut. See tähendab seda, et seda automaatselt siiski teha ei ole võimalik. Ma vaatan veel, millest me rääkisime ja millest täna ei ole veel räägitud. Üldiselt on see mõju suhteliselt väike, sest Eestis on see aastane nimedevahetuse number umbes natuke üle 2000 juhu. Nii et see mõju sellele seaduse vastuvõtmisel ei ole väga suur. Siis jah, muidugi oli jutuks sellest nime vastassugupoole võtmisest, millest käis ka arutelu. Ka siin käis, et see on väljakujunenud traditsioon, aga samas nenditi, et Eestis on ka nimesid, mis sobivad nii meestele kui naistele. Toodi näiteks Pikne või Kõu, mida tegelikult ei ole kusagil meil märgitud, kas seda võiks panna tütarlapsele või poisslapsele. Iseenesest need sobivad nii mõlemale. Enel Pungas lisas ka sellele, et kui tõesti tekib küsimus sellest, kas seda võiks panna tütarlapsele või poisslapsele, seda konkreetset nime, siis läheb see jälle ametniku kätte hindamiseks, automaatselt seda otsust ei tehta. Mina tõin ka oma näite. Tegelikult ka näiteks minu eesnimi on Soomes kasutatav hoopis mehenimena, mitte naisenimena. Nii et siin erinevusi on. Igal juhul tõepoolest me seda lihtsat mugavat moodust kasutada ei saa. Siiski need ametnikud, kes tööd teevad, peavad tegema, selles valdkonnas siiski kuhugi ei kao, aga mingi leevendus selleks kindlasti saab olema see uus rakendus. Ja nagu veel kord korratud, kui selleks raha on olemas, siis miks mitte neid vabadusi inimestele anda. Ja nüüd siis otsused, mis komisjon tegi. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast ja muudatusettepanekute tähtaeg vist nagu ikka kümme tööpäeva. Kõik need otsused tehti konsensusega. Mina tänan.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Jah, tõesti väga reipalt – vabaduse eelnõu. Noh, tegelikult aus vastus on, et see on viimase häda eelnõu, kuigi sisu on hea. Ma tuletan meelde, et eelnõu on väga lühike, poolteist lehekülge kõigest ja ainult kolm paragrahvi, aga selle kaal on kuni 120 miljonit. See tähendab, et kui me seda vana-aastaõhtuks või 2. detsembriks vastu ei võta, või vana-aastaõhtuks ei võta vastu, siis võime saada 120-miljonilise trahvi. Jah, tegemist on eurorahaga, taaste- ja vastupidavusrahastuga. Nii et see on see aus sisu. Aga see ei tähenda, et tegemist on viletsa eelnõuga. Jah, tõesti, nimeseadust on kaua aega marineeritud, vist 2015 juba. Ja nüüd varsti on lootust ka need probleemid, mida me siin arutasime ka komisjonis – noh, keegi pedofiil või kurjategija või kes iganes, kuidas ta siis oma uut identiteeti saab vormistada või ei saa. Ministrihärra ei suutnud öelda, kas piisab sellest, kui mul tekib ühel hetkel peale seaduse vastuvõtmist soov nime vahetada – jah, üks kord elus –, siis lähen nagu pangaautomaati ja löön seal PIN-koodi sisse ja kui automaadist eemaldun, olen teise nimega. Jah, minu ürgisa nimi oli – ta oli Ignatsi Jaagu naabrimees – Verikäpa Tann. Ma ei tea, miks tal selline nimi oli, aga ta oli Eesti rahvakooli rajaja naabrimees, kõige lähem naabrimees, samal ajal elasid ja mängisid. Nii et tegelikult võiks ju võtta selle nime, aga see on iseküsimus, kas sellel mingit mõtet on. Jah, mõju sellel seadusel, nagu on öeldud, on väga väike. Puudutab paarikümmet ametnikku, kes praegu tegelevad sellega. Edasi jääb ainult neli keskust või neli ametnikku kusagile Tallinna, Pärnu, Jõhvi ja vist Haapsalu vahele ja enamik asju saab tehtud arvutis või telefonis. Nii et ei ole nagu mingi probleem. Väike osa sellest 2000-st, 2300-st või 2500-st jääb nende nelja ametniku vormistada, mis ei ole tavapärased või mingid lihtsad, kui keegi tahab mingit keerulisemat nime võtta. Ja see on ka selge, et mingit numbrit või mingit sümbolit ei saa endale selle uue seadusega võtta ega ka teise sugupoole nime. Vastuvõtmine on väga lihtne: poolthäälte enamus, ei midagi erilist. Aga väike kahtlus oli küll komisjoni nõunikul, kas me ikkagi jõuame selleni enne, kui koit saabub. Presidendile peab jääma ka kaks nädalat. Ma loodan, et jääb aega ja et me ei pea 120 miljonit maksma selle eest, et me ei ole seda õigel ajal vastu võtnud. Aga see tekitab tegelikult – miks ma siia tulin? – mõtteid, kuidas seadused liiguvad, mingid asjad. Alles siin oli lastepäeva eelnõu. Väga elegantselt, poliittehnoloogiliselt valitsuse otsust ei olnud, et prügikasti saata, aga lihtsalt jäetakse vaikselt riiulile surema, lämbuma või kuidas me soovime. Ei saa öelda, et me ei ole lastepäeva poolt, aga me ei ütle, et me ei ole ka vastu. Ja nii jääbki just see eelmine eelnõu, tema saatus on ju – kõik saavad aru – selline, et ei tapeta, aga jätame vaikselt hääbuma.

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Jah, tõesti [esitleti seda] väga reipalt: vabaduse eelnõu. Noh, aus vastus tegelikult on, et see on viimase häda eelnõu, kuigi sisu on hea. Ma tuletan meelde, et eelnõu on väga lühike, poolteist lehekülge kõigest ja ainult kolm paragrahvi, aga selle kaal on kuni 120 miljonit eurot. See tähendab, et kui me seda vana-aastaõhtuks vastu ei võta, siis võime saada 120‑miljonilise trahvi. Jah, tegemist on eurorahaga, taaste‑ ja vastupidavusrahastuga. Nii et see on see aus sisu. Aga see ei tähenda, et tegemist oleks viletsa eelnõuga. Jah, tõesti, nimeseadust on kaua aega marineeritud, vist 2015. aastast juba. Varsti on lootust ka need probleemid [lahendada], mida me arutasime ka komisjonis, et kuidas keegi pedofiil või kurjategija või kes iganes siis omale uue identiteedi saab vormistada või ei saa. Ministrihärra ei suutnud öelda, et kui mul tekib ühel hetkel peale seaduse vastuvõtmist soov nime vahetada – jah, üks kord elus –, kas siis piisab sellest, et lähen pangaautomaadi juurde ja löön seal PIN‑koodi sisse ja kui automaadist eemaldun, olen teise nimega. Jah, minu ürgisa nimi oli – ta oli Ignatsi Jaagu naabrimees – Verikäpa Tann. Ma ei tea, miks tal selline nimi oli, aga ta oli Eesti rahvakooli rajaja naabrimees, kõige lähem naabrimees, nad samal ajal elasid ja mängisid. Nii et tegelikult võiks ju võtta selle nime, aga see on iseküsimus, kas sellel mingit mõtet on. Selle seaduse mõju, nagu on öeldud, on väga väike. See puudutab paarikümmet ametnikku, kes praegu selle teemaga tegelevad. Edaspidi jääb ainult neli ametnikku kusagile Tallinna, Pärnu, Jõhvi ja vist Haapsalu vahele ja enamik asju saab tehtud arvutis või telefonis. Nii et ei ole nagu mingit probleemi. Väike osa nendest 2000‑st, 2300‑st või 2500‑st jääb nende nelja ametniku vormistada, need ei ole tavapärased või mingid lihtsad [juhtumid], vaid sellised, kui keegi tahab mingit keerulisemat nime võtta. On ka selge, et mingit numbrit või mingit sümbolit ei saa endale ka selle uue seaduse alusel [nimeks] võtta ega ka teise sugupoole nime mitte. Seaduse vastuvõtmine on väga lihtne: poolthäälte enamus, ei midagi erilist. Aga väike kahtlus oli küll komisjoni nõunikul, kas me ikkagi jõuame selleni enne, kui koit saabub. Presidendile peab jääma ka kaks nädalat. Ma loodan, et jääb aega ja me ei pea 120 miljonit maksma selle eest, et me ei ole seda õigel ajal vastu võtnud. Aga miks ma siia tulin? See tekitab mõtteid, kuidas liiguvad seadused ja mingid asjad. Alles siin oli lastepäeva eelnõu. Väga elegantselt, poliittehnoloogiliselt – valitsuse otsust ei olnud, et see prügikasti saata – lihtsalt jäetakse see vaikselt riiulile surema, lämbuma või kuidas me soovime öelda. Ei saa öelda, et me ei ole lastepäeva poolt, aga me ei ütle ka, et me oleme vastu. Nii jääbki just selle eelmise eelnõu saatus – kõik saavad aru – selliseks, et teda ei tapeta, aga jätame ta vaikselt hääbuma.

Soovite te lisaaega?

Jah, paar minutit.

Aitäh! Paar minutit, kaks minutit lisaks.

No võib-olla kolm isegi. Praegusel hetkel on nimeseadust tõesti marineeritud, maakeeles öeldakse, või tehtud juba alates kaks tuhat…, ligi kümme aastat ja nüüd mingil ajal jõuab see oma loomuliku, jõuab ka meile siia. Aga mingi teine eelnõu või mingi direktiiv või määrus, mis on Brüsselist tulnud või mille tegemine on seotud eurorahaga, hakkab siis kiiresti liikuma, ülikiiresti. Nii nagu seesama, kordan taas, vajalik ja Eesti kui digiriigi kuvandit kinnitav hea eelnõu. Nii et see on selline filosoofiline, et miks üks eelnõu liigub, teine üldse ei liigu, kolmas tuleb imekiiresti. Aga see on asi, et kui on tajuda piitsa, siis iga loom, kaasa arvatud inimene, püüab vältida, et see piitsahoop või raske trahviraha teda tabab, ja siis hakatakse liikuma, liigutama. Nii et jah, nii ta on. Aitäh!

No võib ka kolm isegi. Praeguseks on nimeseadust tõesti marineeritud, nagu maakeeles öeldakse, või tehtud juba ligi kümme aastat ja nüüd mingil ajal jõuab see ka meile siia. Aga mingi teine eelnõu või mingi direktiiv või määrus, mis on Brüsselist tulnud, või eelnõu, mis on seotud eurorahaga, hakkab kiiresti liikuma, ülikiiresti. Nii nagu seesama, kordan taas, vajalik ja Eesti kui digiriigi kuvandit kinnitav hea eelnõu. Nii et see on selline filosoofiline [küsimus], miks üks eelnõu liigub, teine üldse ei liigu ja kolmas tuleb imekiiresti. Aga see on sama asi, et kui on tajuda piitsa, siis iga loom, kaasa arvatud inimene, püüab vältida seda, et see piitsahoop või raske trahviraha teda tabab, ja siis hakatakse liigutama. Nii et jah, nii see on. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Stig Rästa, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Nime saab ju praegu ka vahetada, ei pea ootama seda digiaega ära, kui soovida seda Veri… või kuidas see oligi, nime vahetada. Aga kui me räägime nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmisest, siis esmapilgul võib see tunduda väike ja tehniline samm, aga tegelikult on see osa sellest, kuidas Eesti riik liigub edasi digiajastul samm sammu haaval targalt ja inimlikult. Eesti on väike riik, aga meil on üks suur eelis: me ei karda teha asju nutikamalt. Kui teistes riikides räägitakse alles sellest, kuidas võiks riik olla digitaalsem, siis meie elame juba selles reaalsuses täna. Meie jaoks on tavaline, et makse saab teha mõne sekundiga, lapsi saab kooli registreerida telefonis ja ettevõtte asutada kiiresti. Meil on e-residendid ja meie riigi digitaalseid lahendusi usaldatakse. E-valimised peaks olema meie uhkus, mitte midagi, mida me kritiseerime ja süüdistame, kui valimistulemused ei ole need, mida me ootasime. See eelnõu, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine on väike, aga sümboolne samm edasi. See tähendab, et inimene saab muuta oma nime mugavalt ja turvaliselt veebis, ilma paberimajanduseta, ilma järjekordadeta, ilma bürokraatiata. Meie digiriigi lugu on tegelikult lugu usaldusest – usaldusest, et riik hoiab meie andmeid turvaliselt, usaldusest, et süsteemid töötavad. Ja usaldusest, et riik ei tee elu keerulisemaks, vaid aitab seda lihtsustada. See ei ole tulnud iseenesest, see on aastatepikkuse töö, julgete otsuste ja inimeste nutikuse tulemus. Meil on olnud visioon ja veelgi olulisem, meil on olnud julgus seda ellu viia. Me elame maailmas, kus tehnoloogia areneb iga päevaga. Kui me tahame, et Eesti oleks ka tulevikus tugev ja konkurentsivõimeline, siis peame hoidma kinni oma suurimast varast, oma digitaalsest eesrindlikkusest. See on meie visiitkaart maailmas. See on põhjus, miks meist räägitakse kui riigist, kus tulevik on juba kohal. Aga digiriik ei tähenda ainult tehnoloogiat, see tähendab inimlikkust tehnoloogia sees. See tähendab, et lapselapsel on lihtsam vanavanemate nime taastada, kui perekond seda soovib. See tähendab, et eestlane välismaal saab oma riigiga suhelda ilma piire ületamata. Ja see tähendab, et inimene tunneb, et minu riik on minu taskus, alati minuga kaasas. Me ei saa lubada, et digiriik muutuks millekski külmaks ja kaugeks. Digiriik peab jääma soojaks ja hoolivaks – selliseks, mis seisab inimese kõrval ja aitab tal elada mugavamalt, kiiremini ja kindlamalt. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Kolleegid! Nime saab ju praegu ka vahetada, ei pea ootama seda digiaega ära, kui soovida seda Verikäpa, või kuidas see oligi, nime võtta. Aga kui me räägime nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmisest, siis esmapilgul võib see tunduda väikese ja tehnilise sammuna, aga tegelikult on see osa sellest, kuidas Eesti riik liigub edasi digiajastul, samm sammu haaval, targalt ja inimlikult. Eesti on väike riik, aga meil on üks suur eelis: me ei karda teha asju nutikamalt. Kui teistes riikides alles räägitakse sellest, kuidas riik võiks olla digitaalsem, siis meie juba elame selles reaalsuses. Meie jaoks on tavaline, et makse saab maksta mõne sekundiga, lapsi saab kooli registreerida telefonis ja ettevõtte asutada kiiresti. Meil on e‑residendid ja meie riigi digitaalseid lahendusi usaldatakse. E‑valimised peaks olema meie uhkus, mitte midagi sellist, mida me kritiseerime ja süüdistame, kui valimistulemused ei ole sellised, nagu me ootasime. See eelnõu, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, on väike, aga sümboolne samm edasi. See tähendab, et inimene saab muuta oma nime mugavalt ja turvaliselt veebis, ilma paberimajanduseta, ilma järjekordadeta, ilma bürokraatiata. Meie digiriigi lugu on tegelikult lugu usaldusest – usaldusest, et riik hoiab meie andmeid turvaliselt, usaldusest, et süsteemid töötavad, ja usaldusest, et riik ei tee elu keerulisemaks, vaid aitab seda lihtsustada. See ei ole tulnud iseenesest, see on aastatepikkuse töö, julgete otsuste ja inimeste nutikuse tulemus. Meil on olnud visioon, ja veelgi olulisem, meil on olnud julgust seda ellu viia. Me elame maailmas, kus tehnoloogia areneb iga päevaga. Kui me tahame, et Eesti oleks ka tulevikus tugev ja konkurentsivõimeline, siis peame hoidma kinni oma suurimast varast, oma digitaalsest eesrindlikkusest. See on meie visiitkaart maailmas. See on põhjus, miks meist räägitakse kui riigist, kus tulevik on juba kohal. Aga digiriik ei tähenda ainult tehnoloogiat, see tähendab inimlikkust tehnoloogia sees. See tähendab, et lapselapsel on lihtsam vanavanemate nime taastada, kui perekond seda soovib. See tähendab, et eestlane välismaal saab oma riigiga suhelda ilma piire ületamata. See tähendab, et inimene tunneb, et tema riik on tema taskus, alati temaga kaasas. Me ei saa lubada, et digiriik muutuks millekski külmaks ja kaugeks. Digiriik peab jääma soojaks ja hoolivaks, ta peab seisma inimese kõrval ja aitama tal elada mugavamalt, kiiremini ja kindlamalt. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib osaleda? Ei soovi. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 719 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. november kell 17.15. Oleme läbinud viienda päevakorrapunkti, päevakord on ammendunud ning istung on lõppenud.

Aitäh! Kas minister soovib osaleda? Ei soovi. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu puhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu 719 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. november kell 17.15. Oleme läbinud viienda päevakorrapunkti, päevakord on ammendunud ning istung on lõppenud.