Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) esimene lugemine

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu tuleneb nullbaasilise eelarve revisjoni ettepanekutest, mille alusel otsustati Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond likvideerida ja teha selline ettepanek Riigikogule. 1996. aastal vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega loodud omandireformi reservfondi eesmärk oli katta Eesti Vabariigi taastamise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku reformidega kaasnevad kulud. Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimistega seotud kulude katteks. Selle fondi eesmärgid on enamjaolt täitunud. Maareform on sisuliselt lõpusirgel, et mitte öelda finiširuudustikus, ja tegevused, mille rahastamiseks fond ette nähti, on ammendumas. Lõpetada on veel kümmekond võõrandatud vara tagastamise menetlust. Maareform tuleb läbi viia umbes 10 700 katastriüksusel, mis on 0,18% Eesti maismaapinnast. Rahareformi toimingute lõpetamiseks on fondist eraldatud ja asutuste eelarves ning kasutatav kuni toimingute lõpuni. Hilisemate muudatustega on seadusesse lisatud erinevaid omandireformi kasutamise otstarbeid, näiteks tööhõive riiklike programmide rahastamine ning ettevõtluse arendamine. Selliseid tegevusi, mille seotus fondi esialgse eesmärgiga on kaudne, tuleb edaspidi rahastada tavapärase riigieelarve menetluse kaudu. Eelnõuga muudetakse ka teisi seadusi, mille tegevuste rahastamine oli ette nähtud sellest fondist. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muudatustega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis seavad kohalikele omavalitsustele kohustuse meetmete rakendamiseks omandireformi käigus tagastatud majade üürnikele, kui ammendunud. Kehtetuks tunnistatavate sätete alusel ei ole raha eraldamist fondist enam aastaid toimunud. Erastamisseaduse muudatusega lõpetatakse omandireformi reservfondist erastamisväärtpaberite hüvitamine, kuid jäetakse alles võimalus hüvitada erastamisväärtpaberitega seotud nõuded riigieelarvest. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks erastamisagentuuri tegevuse lõpetamise rahastamine omandireformi reservfondist, kuna agentuuri tegevus on lõpetatud. Praktikas erastamisväärtpaberite hüvitamist enam ette tulla ei tohiks, kuid kuni maareformi lõpuni tuleb selline võimalus riigieelarves ette näha. Maareformi seaduse muudatusega lõpetatakse omandireformist kulude katmine maareformi käigus pärandvara hoiumeetmete parandamiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks, nähes selle vajaduse ette riigieelarvest. Raha nende tegevuste lõpetamiseks on fondist juba eraldatud ja on asutuste eelarves ning kasutatav kuni tegevuse lõppemiseni. Õigusvastaselt vara maksumuse määramise kompenseerimise seaduse muudatustega lõpetatakse. Vara maksumuse määramisega seotud kulude katmine, see tegevus on praktiliselt lõppenud. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioonide maksmiseks on raha fondist eraldatud ning saab kasutada kuni vajaduste ammendumiseni. Erakorralisel juhul tuleb kompensatsioon planeerida riigieelarvesse. Eelnõuga lisatakse seadusesse rakendussäte, mille alusel fond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga enne seaduse jõustumist. Fondist eraldatud raha võimaldatakse kasutada selleks eraldatud sihtotstarbel kuni vajaduse lõpuni. Seaduse jõustumiseni toimub erastamisest laekunud raha kasutamise otsustamine edaspidi tavapärase riigieelarve menetluse käigus. Muudatuste mõju toob kaasa ka riigiasutuste töökoormuse vähendamise, kuna edaspidi langeb ära erandlik rahataotluste ja otsuste menetlus ning hiljem aruannete koostamine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Selline märgiline otsus, et nii-öelda maareform on sellega nagu sisuliselt nagu lõppenud. Aga te viitate siin, et umbes kümme taotlust on õigusvastaselt võõrandatud vara puhul jätkuvalt õhus. Oskate öelda, mida need kujutavad, need kümme viimast mohikaanlast, kes on praeguseni veel lahendamata jäänud?

Oh, mohikaanlasi siin pole, aga ma korra mainisin, et on veel kümmekond vaidlust tõepoolest olemas. Mul ei ole au neid vaidlusi siin presenteerida. Ma ei tea, kas see oleks korrektne, aga ma arvan, et sel ei ole ka sisulist tähendust.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle erastamisest laekuva raha kasutamine on riigieelarvest ja võimaluste piires. Aga ma küsin nii. Nüüd olid kohaliku omavalitsuse valimised ja Eestis toimus kahe valla ühinemine. Jõhvi ja Toila vald ühinesid ja selle ühinemistoetusega oli mingi paratamatus. Kas selle rea pealt või selle erastamisest laekuva rahaga oleks võimalik nendele ühinevatele omavalitsustele või nüüdseks ühinenud omavalitsustele maksta ühinemistoetust, mida seadus võimaldaks?

Ei, see ei kõla küll seaduspäraselt. Ma ütleks, et need muudatused, mida siia seadusesse tehti, ei ole ka selle fondi mõttega tingimata olnud hiljem kooskõlas. Hoidugem … Ei ole sellist üle jäävat raha Eestis enam ammu, vaid on eelarvedefitsiit. Kui midagi on vaja katta, siis tuleb seal ausalt ära kirjeldada, mitte arvata, et selleks on fond, et tuleb lihtsalt anda uus nimi sellele katteallikale ja siis on raha rohkem. Tegelikult ei ole.

Ja Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aga ikkagi tegemist on sellise suht märgilise sammuga siin. Milline oleks siis sinupoolne või Eesti Vabariigi poolne kokkuvõte sellest maareformi sisulise lõppemisega? Millise hinnangu sa rahaministrina annaks sellele, mis on lõpusirgel, viimane kümme veel ripakil? Nagu ma aru saan, mingi 5 miljonit jääb igal juhul sellest rahakotist edaspidi kasutada, ja nagu ma aru saan, vist isegi suureneb järgmistel aastatel miljoni jagu või rohkem.

Aitäh! No maareformile hinnangu, ma arvan, on ajalugu juba andnud. Ta on ikkagi olnud üks vabaduse taastamise eeldus, et me pöörame õigusvastaselt langetatud otsused tagasi ja muudame Eesti vabaks riigiks. Kui palju seda aastatel 1990–1991 läbi oli mõeldud, võib vaielda, aga kokkuvõttes see oli suur ootus, et Vene aja otsused tagasi pöörataks. Aga ma tõesti ei ole selle ala spetsialist, et rohkem siin targutada. Ma ei ole see, kes peaks seda tegema.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siiamaani Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 11. oktoobril toimus majanduskomisjonis istung, kus seda eelnõu arutati ja tutvustati. Hea minister väga suure põhjalikkusega tutvustas seda eelnõu ja andis, ma arvan, oma tutvustuses väga head selgitused, mistõttu arutelu pärast komisjonis ei olnud ülemäära pikk. Aga siiski, eelkõige olid teemaks just nimelt kohalikud omavalitsused ja sellest fondist rahastatud tegevused kohalike omavalitsuste poolt, et mis nendest edasi saab. Minister selgitas, et see kõik hakkab toimuma tulevikus läbi riigieelarve tavaliste protsesside. Eelkõige on sealt omandireformi reservfondist rahastatud ka tegevusi, milleks on näiteks ettevõtluse arendamine või tagastatud ehitusmälestiste hooldamine. Samuti oli jutuks see, et Ida-Virumaal on nõukaaegseid hooneid selle fondi rahast ka lammutatud. Minister ütles, et need tegevused kindlasti jätkuvad ja põhimõtteliselt on kohalikud omavalitsused juba praegu vastavad rahaeraldised saanud. Korra käis teemaks ka see, kas selle eelnõu ettevalmistamisse on kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit. Jah, niimoodi on. Eesti Linnade ja Valdade Liit on olnud selle eelnõuga kaasas ja kursis ning põhimõtteliselt on selle poolt. Aga üks teema oli, et iseenesest sundüürnikud või nende organisatsioonid ei ole olnud kaasatud. Tegime ka menetluslikud otsused. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril. See otsus oli konsensuslik otsus ja niimoodi ongi toimunud. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas. Ka see oli konsensuslik otsus. Ja kolmas otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 5 liiget, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid oli 1, Tõnis Mölder. Nii et selliste otsustega arutelu majanduskomisjonis lõppes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. november kell 17.15.