Kultuuritöötajate palgad

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on kultuuritöötajate palgad. Helmen Kütt, palun!

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale, küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teema on kultuuritöötajate palgad. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kultuuriminister! Me saime lugeda rõõmustavat uudist, et õdede ja ämmaemandate keskmine palk on viie aastaga tõusnud 67% ja on jõudnud summani 2832 eurot. Samas ajavahemikus on kultuuriministri palk tõusnud 46% ja jõudnud summani 7661 eurot, millele lisandub 20% lisatasu. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on selle ajaga tõusnud vaid 23% ja jõudnud 1600 euroni ning jõuab järgmisel aastal 1720 euroni, 120 eurot siis lisandub, ehk 7,5%. Olari Elts teatas, et meie rahvusvahelise kuulsusega sümfooniorkestris on mediaanpalk 1640 eurot, ja tegemist on tegelikult aastakümneid õppinud tippmuusikutega. Kuidas te seletate sellist karjuvat kultuurisfääri töötajate materiaalset alaväärtustamist ja ebavõrdsust? Kas te ei karda, et meil on lähiajal oodata samalaadseid avalikke protestimeeleavaldusi, mis näiteks Leedus viisid kultuuriministri tagasiastumiseni?

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kultuuriminister! Me saime lugeda rõõmustavat uudist, et õdede ja ämmaemandate keskmine palk on viie aastaga tõusnud 67% ja on jõudnud summani 2832 eurot. Samas ajavahemikus on kultuuriministri palk tõusnud 46% ja jõudnud summani 7661 eurot, millele lisandub 20% lisatasu. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on selle ajaga tõusnud vaid 23%, jõudnud 1600 euroni ning jõuab järgmisel aastal 1720 euroni, lisandub siis 120 eurot ehk 7,5%. Olari Elts teatas, et meie rahvusvahelise kuulsusega sümfooniaorkestri [liikmete] mediaanpalk on 1640 eurot, ja tegemist on tegelikult aastakümneid õppinud tippmuusikutega. Kuidas te seletate sellist karjuvat kultuurisfääri töötajate materiaalset alaväärtustamist ja ebavõrdsust? Kas te ei karda, et meil on lähiajal oodata samalaadseid avalikke protestimeeleavaldusi, mis näiteks Leedus viisid kultuuriministri tagasiastumiseni?

Ma kõigepealt parandan teid ja tuletan meelde, et te jätsite mainimata või unustasite ehk nimelt ära selle küsimuse alguse jadas nimetatud ametikohtade palkade juures riigikogulase palga ja ka selle diskussiooni, kuidas riigikogulaste palk on indekseeritud ja tõuseb ning millist rolli täidavad riigikogulase palga juures kuluhüvitised. Kultuur 2030 arengukavas on kirjas eesmärk, et aastaks 2030 on kultuurivaldkonnas töötavate inimeste keskmine palk 90% Eesti keskmisest palgast. Selle lõpliku eesmärgi täitmist me saame muidugi hinnata alles siis, kui see aeg kätte jõuab, ehk aastal 2030. Kultuur 2030 eesmärgi täitmisel tulevad andmed Statistikaametist, rida "Kunst, meelelahutus ja vaba aeg" hõlmab olenemata sektorist kõiki inimesi, kelle töö on selle kategooria alla lisatud. Kultuuriministeeriumi osa sellest sektorist puudutab 3600 inimest, kes saavad riigilt palka ning töötavad kultuuri- ja spordiasutustes. Jah, see samm võiks olla parem, kui see siiamaani on olnud. Ma arvan, et 10% nende inimeste palgafondi tõusu on hea tulemus praeguse riigieelarve olukorra ja võimaluste juures. Kuidas seda 10% nüüd edasi jagada? Õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palkades on erinevus – selles mõttes, et kultuuritöötaja saab miinimumi. Aga suurem roll praegu selle diskussiooni järgi, mis on aasta jooksul toimunud ja aset leidnud erinevate asutuste juhtidega, on just selles diferentseerimise osas ja selles võimaluses, kui palju on asutuse juhil endal võimalik motiveerida enda alluvuses töötavat töötajat. Seda miinimumi tõstmist me saime teha, aga enamgi veel panime me rõhku ikkagi, nii nagu juhtide ootus oli sõnastatud, just palgafondi diferentseerimisele. Meil on andmed enda haldusalast keskmiste palkade kohta. Lihtsalt selline väikene kujund või infokild. Ma eile kohtusin rahvusraamatukogu juhiga ja me rääkisime palkadest. Rahvusraamatukogus töötab väga palju inimesi. Ta ütles, et miinimumpalga tõus puudutas tema haldusalas inimesi, keda on 30. Neid on vähe. See on selge märk sellest, et miinimumpalka saab aina vähem ja vähem inimesi. Aitäh!

Suur tänu küsimuse eest! Ma kõigepealt parandan teid või tuletan meelde, et te jätsite küsimuse alguses nimetatud ametikohtade palkade jadas mainimata või unustasite ehk nimelt ära riigikogulase palga ja selle diskussiooni, kuidas riigikogulase palk on indekseeritud ja tõuseb ning millist rolli täidavad riigikogulase palga puhul kuluhüvitised. "Kultuur 2030" arengukavas on kirjas eesmärk, et aastaks 2030 on kultuurivaldkonnas töötavate inimeste keskmine palk 90% Eesti keskmisest palgast. Selle eesmärgi lõplikku täitmist me saame muidugi hinnata alles siis, kui see aeg kätte jõuab, ehk aastal 2030. "Kultuur 2030" eesmärgi täitmise kohta tulevad andmed Statistikaametist ning rida "Kunst, meelelahutus ja vaba aeg" hõlmab olenemata sektorist kõiki inimesi, kelle töö on selle kategooria alla lisatud. Kultuuriministeeriumi osa sellest sektorist puudutab 3600 inimest, kes saavad riigilt palka ning töötavad kultuuri- ja spordiasutustes. Jah, see samm võiks olla parem, kui on siiamaani olnud. Ma arvan, et 10% nende inimeste palgafondi tõusu on hea tulemus praeguse riigieelarve olukorra ja võimaluste juures. Kuidas seda 10% jagada? Õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palkades on erinevus – selles mõttes, et kultuuritöötaja saab miinimumi. Aga suurem roll on selle diskussiooni järgi, mis on aasta jooksul toimunud erinevate asutuste juhtidega, just sellel diferentseerimise osal ja sellel võimalusel, kui palju on asutuse juhil endal võimalik motiveerida enda alluvuses töötavat töötajat. Miinimumi me saime tõsta, aga enamgi veel panime ikkagi rõhku, nii nagu juhtide ootus oli sõnastatud, just palgafondi diferentseerimisele. Meil on andmed enda haldusalast keskmiste palkade kohta. Lihtsalt selline väikene infokild. Ma eile kohtusin rahvusraamatukogu juhiga ja me rääkisime palkadest. Rahvusraamatukogus töötab väga palju inimesi. Ta ütles, et miinimumpalga tõus puudutas tema haldusalas 30 inimest.

Teie aeg!

Neid on vähe. See on selge märk sellest, et miinimumpalka saab aina vähem ja vähem inimesi.

Aitäh! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Lugupeetud kultuuriminister! Ma arvasin, et te täpsustate mõnda numbrit, millega ma eksisin. Näiteks seda, et kultuuritöötajate miinimumpalk on selle ajaga tõusnud 23% ja jõudnud 1600 euroni ning järgmine aasta jõuab 1720 euroni või siis Olari Eltsi öeldud minimaalpalka 1640 eurot. Aga hea, et need numbrid õiged olid. Teine küsimus puudutabki seda – te olete viidanud Delfi TV saates "Vilja küsib" –, et Kultuuriministeeriumi eelarvest makstav kultuuritöötaja miinimumpalk ei tööta enam, ei tee kedagi õnnelikuks ja te kavatsete süsteemi järgmisel aastal ümber teha. Teadupärast see süsteem rakendati TALO ja Kultuuriministeeriumi leppega 2001. aastal. Kas te olete selle mõttega liikunud sinna ja alustanud läbirääkimisi näiteks TALO-ga või on teil alles järgmisel aastal plaan teha, et siis jõuda valitsusse vastavate ettepanekutega? Kahtlemata selline muudatus, nii nagu sai lugeda ka endise kultuuriministri Indrek Saare arvamusest, kes väga jõuliselt 2015. aastal kultuuritöötajate miinimumpalka tõstis, et see vajab kindlasti ka läbirääkimist TALO-ga. See võib tekitada olukorra, kus selline jõuõlg kaob ja millega üldse võrreldakse palgatõusu. Aga järsku te natuke selgitate seda poolt, mis puudutab lepet 2001 sõlmituna TALO ja Kultuuriministeeriumi vahel.

Suur aitäh! Lugupeetud kultuuriminister! Ma arvasin, et te täpsustate mõnda numbrit, millega ma ehk eksisin. Näiteks seda, et kultuuritöötajate miinimumpalk on selle ajaga tõusnud 23% ja jõudnud 1600 euroni ning järgmisel aastal jõuab 1720 euroni, või Olari Eltsi öeldud mediaanpalka 1640 eurot. Aga hea, et need numbrid olid õiged. Teine küsimus puudutab seda, et te olete viidanud Delfi TV saates "Vilja küsib", et Kultuuriministeeriumi eelarvest makstav kultuuritöötaja miinimumpalk ei tööta enam, ei tee kedagi õnnelikuks ja te kavatsete süsteemi järgmisel aastal ümber teha. Teadupärast rakendati see süsteem TALO ja Kultuuriministeeriumi leppega 2001. aastal. Kas te olete selle mõttega [edasi] liikunud ja alustanud läbirääkimisi näiteks TALO-ga või on teil alles järgmisel aastal plaan seda teha, et siis jõuda valitsusse vastavate ettepanekutega? Kahtlemata vajab selline muudatus – nii nagu sai lugeda ka endise kultuuriministri Indrek Saare arvamusest, kes 2015. aastal väga jõuliselt kultuuritöötajate miinimumpalka tõstis – läbirääkimist TALO-ga. See võib tekitada olukorra, kus jõuõlg kaob. Ja millega siis üldse võrreldakse palgatõusu? Aga järsku te natuke selgitate seda, mis puudutab 2001. aastal sõlmitud lepet TALO ja Kultuuriministeeriumi vahel.

Suur tänu! Proua minister, palun!

Hea meelega selgitan. Kultuuriministeeriumil on kohustus pidevalt seirata situatsiooni ja võimalusi oma haldusalas, väljamakstavate palkade puhul ka seda, kas need töötavad ning kui palju me peaksime tõstma miinimumi, et see aitaks miinimumi saajaid; kui palju me peaksime andma palkade diferentseerimisfondi, selleks et juhtidel oleks võimalik motiveerida neid inimesi, kellele neil on tarvis tasu juurde maksta, motiveerida näiteks tipp- või tugitöötajaid. Eks see ole juhtide enda asi ja otsus, nad tunnevad oma meeskonda hästi. Jah, ma olen teadlik sellest, et on kokkulepe TALO-ga, ning jah, ma olen teadlik sellest, et üksinda sellest kokkuleppest välja ei ole võimalik astuda, see eeldab kahepoolset kokkulepet. Jah, ma tean seda, kui te seda küsisite. Aga nii nagu ka [näitab see] rahvusraamatukogu näide, mille ma teile tõin, neid inimesi, kes Kultuuriministeeriumi hallatavates asutustes töötavad ja saavad miinimumpalka, on järjest vähem. Me peame aru pidama ja nõu pidama kõikide enda haldusala juhtidega, kes on aasta aja jooksul andnud väga selge signaali, et palun ärge tõstke miinimumi nii palju, sellepärast et meie inimesed saavad juba kõvasti üle miinimumi. Nagu see rahvusraamatukogu näide: väga palju töötajaid, kellest 30 puudutas miinimumi tõus. Jah, see on ka oluline, aga see on selge indikatsioon, et … Isegi mõnes väiksemas muuseumis, võtan näiteks spordimuuseumi, ei saa vist mitte keegi enam miinimumpalka. Äkki on aeg pidada arutelu selle üle, et mis aitab. Kui palju peaks miinimumi tõstma, mitu protsenti, et see päriselt inimesi aitaks? Ja võib-olla peab vaatama ka spetsiifilisemalt erinevaid valdkondi: muuseumeid, etendusasutusi ja nii edasi. Ma mõtlen siin just seda, et tööd on erineva iseloomuga.

Hea meelega selgitan. Kultuuriministeeriumil on kohustus pidevalt seirata situatsiooni oma haldusalas ja võimalusi. Väljamakstavate palkade puhul ka teadmist, kas see töötab, kui palju me peaksime tõstma miinimumi, et see aitaks miinimumi saajaid. Kui palju me peaksime andma palgad diferentseerimisfondi, selleks et juhtidel oleks võimalik motiveerida neid inimesi, keda nad silmas peavad või kellele neil on tarvis seda tasu maksta rohkem juurde, motiveerida näiteks tippe või tugitöötajaid. Eks ole juhtide enda asi ja otsus oma meeskonda hästi tundes. Jah, ma olen teadlik sellest, et see on kokkulepe TALO-ga, ning jah, ma olen teadlik sellest, et üksinda sellest kokkuleppest välja ei ole võimalik astuda. See eeldab kahepoolset kokkulepet. Jah, ma tean seda, kui te selle kohta küsisite. Aga nii nagu ma tõin teile selle rahvusraamatukogu näite, et neid inimesi, kes Kultuuriministeeriumi hallatavates asutustes töötavad ja saavad miinimumpalka, on järjest vähem. Me peame aru pidama ja nõu pidama kõikide enda haldusala juhtidega, kes on väga selge signaali andnud aasta aja jooksul, et palun ärme tõstame miinimumi nii palju, sellepärast et meie inimesed saavad juba kõvasti üle miinimumi. Nii nagu see rahvusraamatukogu näide, väga palju töötajaid, kellest 30 puudutas miinimumi tõus. Jah, see on ka oluline. Aga see on selge indikatsioon sellest, et isegi mõned väiksemad muuseumid – võtan näiteks spordimuuseum – seal ei saa vist miinimumpalka enam mitte keegi. Äkki on aeg seda arutelu pidada – mis aitab. Kui palju miinimumi tõstet peaks olema, mitu protsenti, et see päriselt inimesi aitaks. Ja võib-olla peab vaatama ka spetsiifilisemalt erinevaid valdkondi – muuseumeid, etendusasutusi jne. Ma mõtlen siin just seda, et tööd on erineva iseloomuga, selles mõttes.

Suur tänu! Proua minister, mul on teile väike palve. Kas te saaksite mikrofonisse rääkides jätta väikese vahe sisse? Vastasel juhul tekivad meil helikatkestused ja me lihtsalt ei kuule päris täpselt, mida te ütlete. Aga liigume edasi ja lisaküsimuse esitab kolleeg Madis Kallas. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Me oleme siin täna juba pikalt rääkinud kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga teemal. Meil tõusis see 2016. aastal 13,5% ja 2018. aastal 22,1%. Teie eelkäija, kultuuriministri ametis olnud Piret Hartmani ajal 2023. aastal tõusis see 14,3%. On olnud ka aastaid, mille puhul me ei saa tõusust rääkida, näiteks 2021., 2024. ja 2025. aasta. Aga ma olen nõus, et aastad on erinevad, väljakutsed on erinevad ja igal aastal seda teha võimalik ei ole. Samas, minu hinnangul on küsimus alati prioriteetide seadmises. Sõltumata ajast on näiteks õpetajate palkade teema olnud alati kõigi prioriteet, me oleme suutnud alati nende palkade eest seista ja need on ka tõusnud. Minu küsimus teile on, mis on teie arvamus, miks ei ole kultuuritöötajate palkade eest sama tugevalt seistud, nagu seda on tehtud õpetajate palkade puhul. Kas abi oleks sellest, mida on välja pakutud kohalike omavalitsuste [volikogude] valimiste eel erinevates debattides, et kui haridus- ja kultuuriministeerium ühendada, siis saaks selle kaudu pöörata sama palju tähelepanu ka kultuurile, nagu seda on õigustatult tehtud hariduse puhul? Aga ma tänan ministrit nende ponnistuste eest, mis on tehtud kultuuri ja spordi nimel 2026. aasta eelarve vaates. On asju, mis on hästi, aga on asju, kus minu hinnangul saaks veel paremini teha.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Me oleme siin täna juba pikalt rääkinud kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga tõstmisest. Meil tõusis see 2016. aastal 13,5% ja 2018. aastal tõusis 22,1%. Teie eelkäija, kultuuriministri ametis olnud Piret Hartmani ajal 2023. aastal tõusis see 14,3%. On olnud ka aastaid, kus me ei ole saanud tõusust rääkida, näiteks 2021., 2024. ja 2025. aastal. Aga ma olen nõus, et aastad on erinevad, väljakutsed on erinevad ja igal aastal seda teha võimalik ei ole. Samas, minu hinnangul on küsimus alati prioriteetide seadmises. Sõltumata aegadest on näiteks õpetajate palkade teema olnud alati kõigi prioriteet ja me oleme suutnud alati nende palkade eest seista ja need on ka tõusnud. Minu küsimus teile on, milline on teie arvamus, miks ei ole kultuuritöötajate palkade eest sama tugevalt seistud, nagu seda on tehtud õpetajate palkade eest seismisel. Kas siin oleks abi sellest, mida on välja pakutud kohalike omavalitsuste valimiste eel erinevates debattides, et kui haridus- ja kultuuriministeerium ühendada, siis saaks selle kaudu pöörata sama palju tähelepanu ka kultuurile, nagu seda on õigustatult tehtud hariduse puhul? Aga ma tänan ministrit nende ponnistuste eest, mis on tehtud kultuuri ja spordi nimel 2026. aasta eelarve vaates. On asju, mis on hästi, aga on asju, kus minu hinnangul saaks veel paremini teha.

Aitäh küsimuse eest! Minu teada on palkasid ikka alati koos tõstetud – õpetajatel, kultuuritöötajatel, päästjatel ja politseinikel. Nii ka seekord. Ei ole olnud ühte gruppi, mis kiiremini eest ära liiguks. Neid on ikkagi alati koos vaadeldud ja neile palgatõusuks ühisest riigi rahakotist koos vahendeid leitud. 10% oli kogu palgafondi tõus kõikide eelnimetatud ametite puhul. 10% oli see ka kultuuritöötajate puhul. Kultuuritöötajaid asub ka väljaspool Kultuuriministeeriumi haldusala. Sellest summast, mida kokku oli 9,9 miljonit, sellest 10%-st, sai päris suure osa näiteks Rahvusarhiiv, päris suure osa said Kliimaministeeriumi inimesed, kes seal muuseumis töötavad, mille üle on ainult väga hea meel. Jah, ma leian, et kultuuritöötajate palk võiks kindlasti olla suurem. See 10% oli maksimum, mille me suutsime välja võluda ja mille me suutsime omavahel kokku leppida valitsuses selleks tõusuks. Ja veel: nagu te spordiinimesena ise ju ka väga hästi teate, see ei puuduta ainult kultuuritöötajaid. Minu jaoks oli oluline, et ka treenerid saaksid palgatõusu. Teadupärast koosneb treenerite palk mitmest komponendist. See ei ole ainult üks komponent, mille riik annab enda haldusalas töötavatele kultuuritöötajatele. Treenerite puhul peaks see olema – paari protsendipunkti puhul muidugi on see siia-sinna nihkunud – 50 ja 50. Klubi paneb 50, riik annab omalt poolt 50. Mida see statistika on öelnud meile, just treenerite puhul? On väga rõõmustav olnud, et nende aastate jooksul, kui treenerite miinimum tõusis riigi poolt, oleme me näinud väga suurt tõusu, ütleme niimoodi, korralikku tõusu treenerite juurdetulemisel, treenerite kategooriate omandamisel. Meil on head professionaalid, kes treenivad meie lapsi, treeningtundide arvud on kasvanud. Kõik need numbrid ja teadmised sellest valdkonnast, mis sporti puudutavad, teevad suurt rõõmu. Nii et jah, kultuuritöötajate puhul andsime lisaks treeneritele palgatõusu ka laulu- ja tantsupeokollektiivide juhtidele. Meie segment on päris kirju, see 9,9 miljonit. Seal töötavad olulised, tublid ja targad inimesed ning jah, loomulikult on nad väärt suuremat palka. Aga palgafondi kokkulepe 10% ei ole tänases olukorras halb tulemus.

Aitäh küsimuse eest! Minu teada on õpetajatel, kultuuritöötajatel, päästjatel ja politseinikel palkasid ikka alati koos tõstetud. Nii ka seekord. Ei ole olnud ühte gruppi, mis kiiremini eest ära liiguks. Neid on ikkagi alati koos vaadeldud ja neile palgatõusuks ühisest riigi rahakotist koos vahendeid leitud. 10% oli kogu palgafondi tõus kõikide nimetatud ametite puhul, 10% oli see ka kultuuritöötajatel. Kultuuritöötajaid on ka väljaspool Kultuuriministeeriumi haldusala. Sellest summast, sellest 10%-st, mis kokku on 9,9 miljonit, sai päris suure osa näiteks Rahvusarhiiv ja päris suure osa said Kliimaministeeriumi [haldusala] inimesed, kes muuseumis töötavad. Selle üle on väga hea meel. Jah, ma leian, et kultuuritöötajate palk võiks kindlasti olla suurem, aga see 10% oli maksimum, mille me suutsime välja võluda ja milles me suutsime valitsuses omavahel kokku leppida selle tõusu puhul. Nagu te spordiinimesena ise ju ka väga hästi teate, see ei puuduta ainult kultuuritöötajaid. Minu jaoks oli oluline, et ka treenerid saaksid palgatõusu. Teadupärast koosneb treenerite palk mitmest komponendist, ei ole ainult üks komponent, mille riik annab enda haldusalas töötavatele töötajatele. Treenerite puhul peaks see olema – paari protsendipunkti võrra on see muidugi siia-sinna nihkunud – 50% ja 50%. Klubi paneb 50%, riik annab omalt poolt 50%. Mida on statistika meile öelnud, just treenerite puhul? On väga rõõmustav, et nende aastate jooksul, kui riik treenerite miinimumi tõstis, oleme näinud väga suurt, ütleme niimoodi, korralikku tõusu treenerite juurde tulemisel, treeneri[kutsete] omandamisel. Meil on head professionaalid, kes treenivad meie lapsi. Treeningtundide arv on kasvanud. Mis sporti puudutab, siis kõik need numbrid ja teadmised sellest valdkonnast teevad suurt rõõmu. Nii et jah, lisaks treeneritele andsime kultuuritöötajatest palgatõusu ka laulu- ja tantsupeokollektiivide juhtidele. Meie segment on päris kirju, [kellele läheb] see 9,9 miljonit. Seal töötavad olulised, tublid ja targad inimesed ning jah, loomulikult on nad väärt suuremat palka. Aga palgafondi [suurendamise] kokkulepe 10% võrra ei ole tänases olukorras halb tulemus.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Suur tänu! Lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.